1985-06-13-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 • VÄMMTJUNB neljapäeval, 13. juunil 1985 Thürsday, June^^ I
Mais alustas limonimst ms ajakiri ^jEesti
, mida kavatsetakse välja amda vähemalt kaks
korda aastas. Toome aüjärgnevalt ära tolm^
.^õfflad unele trükisele»
'SaateSss.o. • .
Käesoleva teatelehe sihiks oii
mõnel korral aastas avaldada ter-visspordi
teemal ' informatsiooni
küpsemasse ikka jõudnud eestlastele.
Esineb lugusid nii jneie rahvuskaaslaste
tegevusest ja saavutustest
kui ka rahvusvahelisest
masterite liikumisest. Neile, kes esmakordselt
hakkavad oma tervise
kindlustamise huvides sihikindlamalt
tegutsema toome praktilisi
näpunäiteid. Võistlusuudised on
aga eriti mõeldud nendele, kes juba
varem Õppinud hindama painduva,
tugeva ja vastupidava ,keha
väärtust ning kellele sportlikust
võistlusest osavõtt oma võimete tasemel
on kõrge elurõõmu tiivustu-seks.
Kas märkamegi ise-enese keha
enne kui valu või haigus tähelepanu
sellele sunnivad? Külvame BOO-ruses
energiat varade. ja tarkuse
saavutamiseks, kuid lõikea j ai selgub
irooniliselt, et nõrkus ei luba
väljateenitud saavutusi nautida.,
Oleks nagu sõelaga vee kandmine:
kehalise nõrgestumisega kaob varade
väärtus Ja elukogemuste efek-tiine
väljendusvõime. Vanematelt
päritud noorepõlve jõud hääbub
keskeas nagu ühku kui seda ei
treenita õieti.
Tugev tervis vanemas eas on
suurel määral omalooming ja on
. vastuaktsiooniks tavalistele elukommetele,
'mis nagu kiuste suruvad
liikumatusesse. Kehaline tegevus
on mõnele suureks tahtejõu harjutuseks,
teisele aga ülimaks naljaks
Ja naudinguks,. mis sarnaneb lapsepõlve
mängutujule. Mäng, eriti
füüsiline mäng, on inimesele primaarseks
kehaliseks ja emotsio-naalseiks
vajaduseks ja selle üle
pole kunagi vaja vabandada
ükskõik mis eas.
Soovime kõigile lugejatele suurimat
liikumiskiusatust!
SŽ.Veideiiibaiim TOW)]V^^ ^^'^
A J Ä I U ^ ^ köites $22.—: $1.—
A. Mägi — EESH RAHVA AIARAit^^... $22.^' $1^
.Ants Vomm M S l ^ l 2.5» ' V70
Ants Vomni mSlSW 2.25 ,70
HANS MEREr
TEREMI JUTUSTUS
isfMia mässust. sõjcisti^B^^
^^^^^^^^^^
272 tk. (WU« nuBuiO
Budapestis püstitas Edit Ormos
Ungari rekordi nii 100 m kui ka
200 m liblikuj ümises . aegadega
1.02,54 ja 2.15,42; Monika Gyuro
saavutas rekordid 200 m ja 400
m kompleksujumises aegadega
2.20,95 ja 4.53,66. Viienda rekordi
ujus Andrea Orosz 200 m vabaujumises
ajaga 2.02,46.
: Põikread: 1. Rohttaim, ka eesti
maalikunstniku nimi, 5. Jalats, 9.
Mägi Eestis, 10. Kehaosad, 11.
Ajaline mõiste,. 13. Lihaloom, 15.
Teen lahti, '17. Lõigatav tükk viljapõllul,
18. Eesti helilooja, 21.
Keha, 22. Mitte vaene, 23. Suurtüki
eeskäru, 24. Lõuna-Ameerika
muistsed valitsejad, 25. Aadlitiitel,
27. Alguses, 30. Lapsevanem, 31.
Sõidu- ja veoloom, 34. Suu —
rootsi keeles, 35. Oma-aja eesti paremaid
maletajaid, 37. Sellepärast,
38. Mitte terav, 40. Lehtpuu, 42.
Prantsuse kirjanik, Nobeli laureaat,
43. Tõmbate, 44. Ei luba.
Füstreaös 1. Sõduri peakate, 2.
Sugupooli 3. Aedvili, 4. Ratsutajale
vajalik ese, 5, Kasulik tegu, 6.
Ohver, 7. Poolsaar Läänemeres, 8.
Omaaegne Eesti sõjalaev, 10. Endisaegne
sõjariist, 12. Kuri, paha
— inglise keeles, 14. Ette kandma,
16. Kitsikuses olek, 18. Millegi ees
olev, 19. Suletud, 20. Vahend ro-nimisekSi
25. Argpüks, 26. Surn-tomp,
28. Vorm sõnast imema, 29.
Haiglas praktikal olev nopr arst,
32. Kirjanik Zola eesnimi, 33. Ettejõudnud
olek, 36. Linn Eestis,
37. E. Vilde lavateos, 39. Punane
— ühes võõrkeeles, 41. Looma
ifsti sõduri koagelcislik ySHfoo
40 oosfat tõeasi
Sogejate so&ti eHrSItiMiideiifis
o,¥ABAEESTLA^ EAK U^Riffb
mi^ $3.00 p l a n ^ i ^ ^
Eesti
iDjest.
MSISÕNA NE. 1243-
põikread: 4. Kreekj 7. Lakas, 9.
Iiris, II. Punt, 12. Nüt, 13. Ella,
14. Merike, 16. Roald, 17. Vask,
18. Avang, 20. Kera, 23. Allön, 26.
Dupont, 29. Liir, 30. Üisa, 31.
Hein^ 3^. Otsad, 33. Aegna, 34.
Vedur;,/ : ^
FiJstread: l.^^^^^A^^^ Heine, 3.
Rapla, 4. Kanada^ 5. Kiir, 6. Pit-ka,
8. Kull, 10. Rüv, 13. Eosed,
14. Maast, 15. Ester, 19. Galeer,
gut peab Juhan Kristjan Talve Turust, Soo- S
^ ' • EPL^tOHaug.::;:
KUSTUTAMATA NXL^^^^K^^^
ILMUS KOGUTEOS.
ELSE
sunres f(Hrniaadits, 226 Ik^ palja fotosB
Kaastöölised professorid:
OlHISTi:, IVAR IVASK, OINAS
Artikleid eesti kultnurist ja muost
^^^^^ SUSI
Saadarsd Vaba Eeistt^
IMnd $25.—pluss saatekuln $1.5Qi
Mõni sõdur kärkis küll, aga jõüab
siis tuhandeid korrale kutsuda. Juba
õlid kogu rongi ulatuses ,jplii-dad"
hakkamas. Mis siis. Ons meie
mure, kui plahvatab, siis plahvatab.
'Järgmisel päeval tuli teine
bensiinirong ja jäi peatuma teisele
poole meie rongi. Kõikjal kogu
rongide pikkuses keedeti ja varas^
tati ka bensiini. Elasime edasi. See
oli- meie — naiste ja laste õnn - r -
et ei me lennanud vastu taevast,
kuigi mängisime tulega. Mul oli
toita 6 hinge, ise ja 5 alaealist
last. Ainult varastatud kartulitega
läks see korda j a kui mõelda: viis
nädalat kartuli ja soolaga!
õnneks sõjajärgsed nädalad andsid
võimalust varastamiseks. Jaamades
olid kartulivagunid, kogemata
või meelega maha jäetud.
Võtsime sealt. Ja vahel, kui rong
peatus, ka tee ääres lahtivõetud
kartulikuhilatest. Meie rongil polnud
ruttu, nagu pohiud ka sihti —
oli nälgivate inimeste rong, kellede
eest ametlikult ei hoolitsetud.
rutatud. Venelastel oli siis palju
muud ja paremat sihile toimetada
kui inimesi.
Algul ei olnud mingit probleemi
kuidas kartuleid keeta, tähtis oli,
et omasid 2-^3 telliskivi, veidi kartuleid
kotis ja süsi või mõni puu-tükk.
Kui rong peatuma jäi, ronisime
kohe maha, telliskivid hakkama
ja keedupott peale. Seisuaeg oli
mõnikord nii lühikene,, et kartulid
jäid poolkõvaks; siis tuli lihtsalt
pott tulelt haarata ja poolkeenud
kartulid järgmisel peatusel pehmeks
keeta. Vesi oli kogu aeg potis;
seda meie ära' ei kallanud, samas
vees sai mitu korda keedetud.
Peatuskohtades olid tihti peale telliskivide
keedukohad juba ees, eelmise
rongi inimeste poolt maha jäetud,
ja mõnikord isegi soojad. Vett
oli raske saada. Mul oli alati ämber
veega vagunis. Ka-teised vagunis
jõid minu vett, kuid keegi ei
võtnud vaevaks ise seda hankida.
Poolkeenud kartulid ja jäme kee-dusool
oli 5 nädalat meie igapäevane
toit. Kord oli juhus põldudelt
porrulauku saada. Arvan,
et need korjatud sibulad päästsid
meid suureniast skorbuudi hädast.
Väikestel lastel oli see juba märgatav.
Küüned tulid ära. ' -
nagu e vila, ei
CHELMZAS-Ühel
päeval peale 10-päevalist
istumist, sõitis meie rongile vedur
ette. Tossasime juba üle tunni, aga
keegi ei teadnud kuhu meid viidi.
Ärasõit tuli mõnevõrra ootamatult,
tuli haarata „plütadelt" keedupotid
ja hüpata juba liikuvale rongile.
Olin selles asjas päris meister,'
nagu ei tahaks kartulikeetraist enne
pooleli jätta kui viimasel minutil,
ja siis „hopp" vagunisse. Oli ka
sport. Arvasime ega me kuigi kaugele
jõua, seisame varsti jälle.
Kuid seekord rong sõitis ja sõitis.
Poolas, kui peatusime, oli jaamas
palju talurahvast, väiksed ^ompsud
käeotsas, kellel leiba, kellel muid
toiduaineid. Soovisid vahetada riiete
või jalanõude vastu. See oli
kuidagi imelik pilt, kellelgi oli. leiba
ära ahda!
Mul pohiud midagi vahetami^
seks. Jä lastel kõhud tühjad. Selles
jaamas seisime jäUe nädalapäevad.
Punane Rist andis meile kohvi ja
suppi. Põletismaterjali ei olnud
millega kartuleid keeta, kuigi kartu-livägun
seisis siinsamas. Ka polnud
põletamiseks midagi varastada.
Linn oli terve, rususid ei olnud,
ümbrus oli puhas ja koristatud.
Siin haigestus pr. Save väike tütar
kõhutõppe ja paar päeva hiljem
minu kaks vaikest — Peeter
ja Matti. Punane Rist ja ka venelased
korraldasid kohe laste haiglasse
viimist; nad viidi raamide
peal kahe mehe vahel kibekiiresti
minema, kartes et rongü ön koolera
lahti puhkenud. Selgus, et kõhulahtisus
olenes näljast. Ja rohkem
haigestumisi ei olnud. Meil
teistel, minul jä kolmel vanemal
lapsel, õnnestus nüüä ka siia
Kuhnse linna rongist maha jääda.
'Kohalik linnavalitsus pidi mulle
tõendi andma haiglakülude enda
kanda võtmiseks, vastasel korral ei
saa lapsi ravile Võtta ja nad lamasid
niikaua haigla koridoris raamil,
kuni selle tõendi hankisin,
Poolakad siin olid väga vastutulelikud,
kommunistist ümiapeaga
eesotsas, samuti Punase Risti daamid,
kes enne sõda olid kuulunud
jõukasse kihti. Mind kbhne suurema
lapsega lubati ajutiselt elama
asuda Punase Risti juurde, et kui
rong sel ajal, kui lapsed haiglas,
peaks edasi sõitma, siis perekond
ei läheks lahku. Kuid selleks oli
vaja vene komandandi luba. Mis
nüüd teha, vene keelt ma ei osanud.
Rongilt tuli mulle appi tiks
eesti mees, kes vene keelega kodus
ja läksime siis kahekesi koman-dantüuri.
Väga kaiia meid. oodata
ei lastud. Ametituppä saime kohe,
kuid sinna tuli üks jä teine venelanna,
põll ees ja säärikud jalas;
Räägiti ja naerdi omavahel ja
meie muud kui oodaku. Viunalcs
siiskii algas meie jutt. Sain loa es-helonist
mähajääniiseks, las lapsed
saavad terveks, siis sõidate edasi.
Küsisin luba kkjalikult, mida ka
Punane Rist nõudis, siis sai komandant
vihaseks. Suure zhestiga
ütles: „Kui mina ütlen, siis peab
Punane Rist ka seda uskuma." Ja
siis küsis veel, et mis asutis^see Punane
Rist õieti on? Samal ajal oli
kohalik linnapea järjekorda ootamas
ja ta kuulis pealt meie juttu.
Ta. lubas meile korteri anda ja sellega
olid kõik ühel poolel. Pigistasime
pr. Sabega teineteise kätt ja
soovisime õnne transpordist mahajäämise
puhul. Paar päeva hiljem
sõitiski rong minema teiste eestlaste,
lätlaste ja muu rahvaga Varssavi
poole.
vastuvõetava. Trepp läks pimedasse
pööningule ja sealt uks ühetoalisse
pliidiga tuppa. Tuba ei ohiudki
nii halb, oli küll katkise põrandaga,
määrdinud seintega, aknal puudus
paar ruutu. Ühele oli pandud
papitükk ette ja teine oli riiderä-balaga
kinni topitud. Pliit oli kunagi
olnud päris uhke, kuid nüüd
oli raud katkine, ajas suitsu sisse
ja oli must kui tont nurgas. Aga
meü oli siiski oniaette tuba! Kolisime
Punasest Ristist oma kraamiga
sinna. Pr. Sabe, mina ja lapsed.
Andis tassida läbi linna. Käisune
mitu korda. Teelt hangitud patju,
sulekotte, tekke ja kodumaalt toodud
kohver täis enese ja laste riietega.
• .-v-^ ••'
Kui kõik oli kohale toodud, siis
seadsime end sisse põrandal elamiseks.
Ei mingit mööbhjuppi — ei
lauda söömiseks, ei voodeid magamiseks
ega pmki istumiseks. Seadsime
oma sulekotid põrandale. Oli
suvi, soe ja valge, öösel aga ronis
meile külla tohutu parv prussakaid.
Väga suured olid saanud nimeks
frantzöösid. Ei julgenud uinuda
nende pärast. Hommikul olid
nad kadunud, ei tea kuhu peitu
pugenud.
I X U POOLA VÄIKELINNAS
Järgmisel päeval läksime oma
korterit kätte saama. Linnaametnik
tuli kaasa. Käisime mitmed urkad
ja punkrid läbi, ei olnud sobivat.
Pakuti peamiselt tühje äriruu-me,
mõnel puudus pliit ja teised
olid liiga suured jne. Viimaks leidsime
kusagilt tagahoovist kuidagi
9cgnisciHioonid«
EESTLASES!
m mim
ADO
HETHEKl
Advoki
365 Bay St.,
õhtuti 447-21
Tõnu Toom
TOOM
Advol
y^öBfedale Placc
Sl
Toronto,
Telefol
kodi
14S1
(B(
TtlehMi
E L E
teed
lONAlRAPPl
PARi
>^ :31afl»tatJ
AVP Sl
vaiguse
iatdosl
m
VABA El
T01METIJ5
avatud e|
reedeni. k|
Tdefonid: tc
tal
KUUL
. VABA Sl
on tasuv ajs
levil-
Kuulorilj
üks toll ühd|
esiküljel
KuwlBtasS vfi
nädala esimesj
esmasp. hon:i
nädala teise aj
map. hoinn
tel 4^
Väl|as|
Leida Mari(^-\)
Postiaadress: j
9 Parrävä^üo
Willowdale,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 13, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-06-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850613 |
Description
| Title | 1985-06-13-06 |
| OCR text | Lk. 6 • VÄMMTJUNB neljapäeval, 13. juunil 1985 Thürsday, June^^ I Mais alustas limonimst ms ajakiri ^jEesti , mida kavatsetakse välja amda vähemalt kaks korda aastas. Toome aüjärgnevalt ära tolm^ .^õfflad unele trükisele» 'SaateSss.o. • . Käesoleva teatelehe sihiks oii mõnel korral aastas avaldada ter-visspordi teemal ' informatsiooni küpsemasse ikka jõudnud eestlastele. Esineb lugusid nii jneie rahvuskaaslaste tegevusest ja saavutustest kui ka rahvusvahelisest masterite liikumisest. Neile, kes esmakordselt hakkavad oma tervise kindlustamise huvides sihikindlamalt tegutsema toome praktilisi näpunäiteid. Võistlusuudised on aga eriti mõeldud nendele, kes juba varem Õppinud hindama painduva, tugeva ja vastupidava ,keha väärtust ning kellele sportlikust võistlusest osavõtt oma võimete tasemel on kõrge elurõõmu tiivustu-seks. Kas märkamegi ise-enese keha enne kui valu või haigus tähelepanu sellele sunnivad? Külvame BOO-ruses energiat varade. ja tarkuse saavutamiseks, kuid lõikea j ai selgub irooniliselt, et nõrkus ei luba väljateenitud saavutusi nautida., Oleks nagu sõelaga vee kandmine: kehalise nõrgestumisega kaob varade väärtus Ja elukogemuste efek-tiine väljendusvõime. Vanematelt päritud noorepõlve jõud hääbub keskeas nagu ühku kui seda ei treenita õieti. Tugev tervis vanemas eas on suurel määral omalooming ja on . vastuaktsiooniks tavalistele elukommetele, 'mis nagu kiuste suruvad liikumatusesse. Kehaline tegevus on mõnele suureks tahtejõu harjutuseks, teisele aga ülimaks naljaks Ja naudinguks,. mis sarnaneb lapsepõlve mängutujule. Mäng, eriti füüsiline mäng, on inimesele primaarseks kehaliseks ja emotsio-naalseiks vajaduseks ja selle üle pole kunagi vaja vabandada ükskõik mis eas. Soovime kõigile lugejatele suurimat liikumiskiusatust! SŽ.Veideiiibaiim TOW)]V^^ ^^'^ A J Ä I U ^ ^ köites $22.—: $1.— A. Mägi — EESH RAHVA AIARAit^^... $22.^' $1^ .Ants Vomm M S l ^ l 2.5» ' V70 Ants Vomni mSlSW 2.25 ,70 HANS MEREr TEREMI JUTUSTUS isfMia mässust. sõjcisti^B^^ ^^^^^^^^^^ 272 tk. (WU« nuBuiO Budapestis püstitas Edit Ormos Ungari rekordi nii 100 m kui ka 200 m liblikuj ümises . aegadega 1.02,54 ja 2.15,42; Monika Gyuro saavutas rekordid 200 m ja 400 m kompleksujumises aegadega 2.20,95 ja 4.53,66. Viienda rekordi ujus Andrea Orosz 200 m vabaujumises ajaga 2.02,46. : Põikread: 1. Rohttaim, ka eesti maalikunstniku nimi, 5. Jalats, 9. Mägi Eestis, 10. Kehaosad, 11. Ajaline mõiste,. 13. Lihaloom, 15. Teen lahti, '17. Lõigatav tükk viljapõllul, 18. Eesti helilooja, 21. Keha, 22. Mitte vaene, 23. Suurtüki eeskäru, 24. Lõuna-Ameerika muistsed valitsejad, 25. Aadlitiitel, 27. Alguses, 30. Lapsevanem, 31. Sõidu- ja veoloom, 34. Suu — rootsi keeles, 35. Oma-aja eesti paremaid maletajaid, 37. Sellepärast, 38. Mitte terav, 40. Lehtpuu, 42. Prantsuse kirjanik, Nobeli laureaat, 43. Tõmbate, 44. Ei luba. Füstreaös 1. Sõduri peakate, 2. Sugupooli 3. Aedvili, 4. Ratsutajale vajalik ese, 5, Kasulik tegu, 6. Ohver, 7. Poolsaar Läänemeres, 8. Omaaegne Eesti sõjalaev, 10. Endisaegne sõjariist, 12. Kuri, paha — inglise keeles, 14. Ette kandma, 16. Kitsikuses olek, 18. Millegi ees olev, 19. Suletud, 20. Vahend ro-nimisekSi 25. Argpüks, 26. Surn-tomp, 28. Vorm sõnast imema, 29. Haiglas praktikal olev nopr arst, 32. Kirjanik Zola eesnimi, 33. Ettejõudnud olek, 36. Linn Eestis, 37. E. Vilde lavateos, 39. Punane — ühes võõrkeeles, 41. Looma ifsti sõduri koagelcislik ySHfoo 40 oosfat tõeasi Sogejate so&ti eHrSItiMiideiifis o,¥ABAEESTLA^ EAK U^Riffb mi^ $3.00 p l a n ^ i ^ ^ Eesti iDjest. MSISÕNA NE. 1243- põikread: 4. Kreekj 7. Lakas, 9. Iiris, II. Punt, 12. Nüt, 13. Ella, 14. Merike, 16. Roald, 17. Vask, 18. Avang, 20. Kera, 23. Allön, 26. Dupont, 29. Liir, 30. Üisa, 31. Hein^ 3^. Otsad, 33. Aegna, 34. Vedur;,/ : ^ FiJstread: l.^^^^^A^^^ Heine, 3. Rapla, 4. Kanada^ 5. Kiir, 6. Pit-ka, 8. Kull, 10. Rüv, 13. Eosed, 14. Maast, 15. Ester, 19. Galeer, gut peab Juhan Kristjan Talve Turust, Soo- S ^ ' • EPL^tOHaug.::;: KUSTUTAMATA NXL^^^^K^^^ ILMUS KOGUTEOS. ELSE sunres f(Hrniaadits, 226 Ik^ palja fotosB Kaastöölised professorid: OlHISTi:, IVAR IVASK, OINAS Artikleid eesti kultnurist ja muost ^^^^^ SUSI Saadarsd Vaba Eeistt^ IMnd $25.—pluss saatekuln $1.5Qi Mõni sõdur kärkis küll, aga jõüab siis tuhandeid korrale kutsuda. Juba õlid kogu rongi ulatuses ,jplii-dad" hakkamas. Mis siis. Ons meie mure, kui plahvatab, siis plahvatab. 'Järgmisel päeval tuli teine bensiinirong ja jäi peatuma teisele poole meie rongi. Kõikjal kogu rongide pikkuses keedeti ja varas^ tati ka bensiini. Elasime edasi. See oli- meie — naiste ja laste õnn - r - et ei me lennanud vastu taevast, kuigi mängisime tulega. Mul oli toita 6 hinge, ise ja 5 alaealist last. Ainult varastatud kartulitega läks see korda j a kui mõelda: viis nädalat kartuli ja soolaga! õnneks sõjajärgsed nädalad andsid võimalust varastamiseks. Jaamades olid kartulivagunid, kogemata või meelega maha jäetud. Võtsime sealt. Ja vahel, kui rong peatus, ka tee ääres lahtivõetud kartulikuhilatest. Meie rongil polnud ruttu, nagu pohiud ka sihti — oli nälgivate inimeste rong, kellede eest ametlikult ei hoolitsetud. rutatud. Venelastel oli siis palju muud ja paremat sihile toimetada kui inimesi. Algul ei olnud mingit probleemi kuidas kartuleid keeta, tähtis oli, et omasid 2-^3 telliskivi, veidi kartuleid kotis ja süsi või mõni puu-tükk. Kui rong peatuma jäi, ronisime kohe maha, telliskivid hakkama ja keedupott peale. Seisuaeg oli mõnikord nii lühikene,, et kartulid jäid poolkõvaks; siis tuli lihtsalt pott tulelt haarata ja poolkeenud kartulid järgmisel peatusel pehmeks keeta. Vesi oli kogu aeg potis; seda meie ära' ei kallanud, samas vees sai mitu korda keedetud. Peatuskohtades olid tihti peale telliskivide keedukohad juba ees, eelmise rongi inimeste poolt maha jäetud, ja mõnikord isegi soojad. Vett oli raske saada. Mul oli alati ämber veega vagunis. Ka-teised vagunis jõid minu vett, kuid keegi ei võtnud vaevaks ise seda hankida. Poolkeenud kartulid ja jäme kee-dusool oli 5 nädalat meie igapäevane toit. Kord oli juhus põldudelt porrulauku saada. Arvan, et need korjatud sibulad päästsid meid suureniast skorbuudi hädast. Väikestel lastel oli see juba märgatav. Küüned tulid ära. ' - nagu e vila, ei CHELMZAS-Ühel päeval peale 10-päevalist istumist, sõitis meie rongile vedur ette. Tossasime juba üle tunni, aga keegi ei teadnud kuhu meid viidi. Ärasõit tuli mõnevõrra ootamatult, tuli haarata „plütadelt" keedupotid ja hüpata juba liikuvale rongile. Olin selles asjas päris meister,' nagu ei tahaks kartulikeetraist enne pooleli jätta kui viimasel minutil, ja siis „hopp" vagunisse. Oli ka sport. Arvasime ega me kuigi kaugele jõua, seisame varsti jälle. Kuid seekord rong sõitis ja sõitis. Poolas, kui peatusime, oli jaamas palju talurahvast, väiksed ^ompsud käeotsas, kellel leiba, kellel muid toiduaineid. Soovisid vahetada riiete või jalanõude vastu. See oli kuidagi imelik pilt, kellelgi oli. leiba ära ahda! Mul pohiud midagi vahetami^ seks. Jä lastel kõhud tühjad. Selles jaamas seisime jäUe nädalapäevad. Punane Rist andis meile kohvi ja suppi. Põletismaterjali ei olnud millega kartuleid keeta, kuigi kartu-livägun seisis siinsamas. Ka polnud põletamiseks midagi varastada. Linn oli terve, rususid ei olnud, ümbrus oli puhas ja koristatud. Siin haigestus pr. Save väike tütar kõhutõppe ja paar päeva hiljem minu kaks vaikest — Peeter ja Matti. Punane Rist ja ka venelased korraldasid kohe laste haiglasse viimist; nad viidi raamide peal kahe mehe vahel kibekiiresti minema, kartes et rongü ön koolera lahti puhkenud. Selgus, et kõhulahtisus olenes näljast. Ja rohkem haigestumisi ei olnud. Meil teistel, minul jä kolmel vanemal lapsel, õnnestus nüüä ka siia Kuhnse linna rongist maha jääda. 'Kohalik linnavalitsus pidi mulle tõendi andma haiglakülude enda kanda võtmiseks, vastasel korral ei saa lapsi ravile Võtta ja nad lamasid niikaua haigla koridoris raamil, kuni selle tõendi hankisin, Poolakad siin olid väga vastutulelikud, kommunistist ümiapeaga eesotsas, samuti Punase Risti daamid, kes enne sõda olid kuulunud jõukasse kihti. Mind kbhne suurema lapsega lubati ajutiselt elama asuda Punase Risti juurde, et kui rong sel ajal, kui lapsed haiglas, peaks edasi sõitma, siis perekond ei läheks lahku. Kuid selleks oli vaja vene komandandi luba. Mis nüüd teha, vene keelt ma ei osanud. Rongilt tuli mulle appi tiks eesti mees, kes vene keelega kodus ja läksime siis kahekesi koman-dantüuri. Väga kaiia meid. oodata ei lastud. Ametituppä saime kohe, kuid sinna tuli üks jä teine venelanna, põll ees ja säärikud jalas; Räägiti ja naerdi omavahel ja meie muud kui oodaku. Viunalcs siiskii algas meie jutt. Sain loa es-helonist mähajääniiseks, las lapsed saavad terveks, siis sõidate edasi. Küsisin luba kkjalikult, mida ka Punane Rist nõudis, siis sai komandant vihaseks. Suure zhestiga ütles: „Kui mina ütlen, siis peab Punane Rist ka seda uskuma." Ja siis küsis veel, et mis asutis^see Punane Rist õieti on? Samal ajal oli kohalik linnapea järjekorda ootamas ja ta kuulis pealt meie juttu. Ta. lubas meile korteri anda ja sellega olid kõik ühel poolel. Pigistasime pr. Sabega teineteise kätt ja soovisime õnne transpordist mahajäämise puhul. Paar päeva hiljem sõitiski rong minema teiste eestlaste, lätlaste ja muu rahvaga Varssavi poole. vastuvõetava. Trepp läks pimedasse pööningule ja sealt uks ühetoalisse pliidiga tuppa. Tuba ei ohiudki nii halb, oli küll katkise põrandaga, määrdinud seintega, aknal puudus paar ruutu. Ühele oli pandud papitükk ette ja teine oli riiderä-balaga kinni topitud. Pliit oli kunagi olnud päris uhke, kuid nüüd oli raud katkine, ajas suitsu sisse ja oli must kui tont nurgas. Aga meü oli siiski oniaette tuba! Kolisime Punasest Ristist oma kraamiga sinna. Pr. Sabe, mina ja lapsed. Andis tassida läbi linna. Käisune mitu korda. Teelt hangitud patju, sulekotte, tekke ja kodumaalt toodud kohver täis enese ja laste riietega. • .-v-^ ••' Kui kõik oli kohale toodud, siis seadsime end sisse põrandal elamiseks. Ei mingit mööbhjuppi — ei lauda söömiseks, ei voodeid magamiseks ega pmki istumiseks. Seadsime oma sulekotid põrandale. Oli suvi, soe ja valge, öösel aga ronis meile külla tohutu parv prussakaid. Väga suured olid saanud nimeks frantzöösid. Ei julgenud uinuda nende pärast. Hommikul olid nad kadunud, ei tea kuhu peitu pugenud. I X U POOLA VÄIKELINNAS Järgmisel päeval läksime oma korterit kätte saama. Linnaametnik tuli kaasa. Käisime mitmed urkad ja punkrid läbi, ei olnud sobivat. Pakuti peamiselt tühje äriruu-me, mõnel puudus pliit ja teised olid liiga suured jne. Viimaks leidsime kusagilt tagahoovist kuidagi 9cgnisciHioonid« EESTLASES! m mim ADO HETHEKl Advoki 365 Bay St., õhtuti 447-21 Tõnu Toom TOOM Advol y^öBfedale Placc Sl Toronto, Telefol kodi 14S1 (B( TtlehMi E L E teed lONAlRAPPl PARi >^ :31afl»tatJ AVP Sl vaiguse iatdosl m VABA El T01METIJ5 avatud e| reedeni. k| Tdefonid: tc tal KUUL . VABA Sl on tasuv ajs levil- Kuulorilj üks toll ühd| esiküljel KuwlBtasS vfi nädala esimesj esmasp. hon:i nädala teise aj map. hoinn tel 4^ Väl|as| Leida Mari(^-\) Postiaadress: j 9 Parrävä^üo Willowdale, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-13-06
