Vaba eestlane , September 15, 1977

              p
Nr. 68
usvõitluse organisat-
(3 aastakümnete ke§-
Ingiitiisi, et viia Balti
iste taastamise küsi-
!d Rahvaste Orgaiii-
, kiud need üritused
•uid kõik lüvale. Siin
Chendi-iikide Kong-
|ada parlamendis, ole-lihel
või teisel jwlixü
idusi kommunistliku
kolonistide ülemvõi-atele
Balti rükidele,
a kõik — kaugemale
pole jõudnud.
;>mini käivad aga as-
|el, kus oma nõudmis-ei
lööda kunagi risti
lardeta ühe või teise
joni ebameeldiva kü-
I tõstmisel. Nii näiteks
la esindaja Liitunud
rganisatsiooni koloni-
Ivabastamise komisjo-hiljuti
resolutsiooni,
Puertorükole enese-figuse
andmist ja ise-fraalia
organiseerimi-selle
resolutsiooni
lüheks aastaks edasi
see küsimus kerkib
|e tüli ja pahanduste
kindlasti üsna pea
krrale.
Ida Puertoriiko süsi-
BJkide olukorraga, siis
pikide küsimuse esile
jkilisem ja täieiikult
[mida ei saa ütelda
kohta. Puertoriiko
lil Ühendriikide Com-raamidesse
ning saa-
^niljoni elanikku kasu-lesemääramise
õigust
lloimunud vabade! va-seda
saavad nad ka
korrapäraste vabade
ludu.
[riikide president Car-
•s inimõiguste raken-mse
N. Liidus, süs ei
|a sellega mitte ainult
lid ka Ühendriikide
balseid ringkondi 'ja
lutika toetajaid, kes
hrier on teinud suure
|d, kas president tõesti
ii ta selle probleemi
»yga võib venelasi vi~
f inna see koer on mae-
Cuuba, kes praegu ise
Iciriikidega suhete nor-it,
on võimeüne maail-
[ie etteheiteid tegema
ijendamatult kolonia-btama
kuid kömmu-ituurirezhiim
on niš
püha, et seda ei tohi
tada, isegi ühendriiki-peab
väga oma sõnu
et Kremli valitsejaid
ida.
|mne närbumine ja su-teet
moodustab ka sei­miks
Baiti rükide
[mekümne aasta jook-
J pole nihkunud ja seal-
[astakse lihtsalt samm-hävitada.
(Järg. lk, 3 )
r f
h
1
3
Nr:S8 EESTLANE neiyapäeval, 15. septeanbrü 1977 -~ Thursday, Septemfcer 1 5 , 1 9 7?
VALVIARST
NSMiÄLõPUL
1. Ja 18, sei)t. on valvearstiks
Mae, tel. 493-7231-
ESTO MüTüÄL. FÜND. LTB,
Akitsia 'hind reedel, 9 . sept. $ 5 . 1 6.
Walwyn. StodgeU, CoöhraEe
Murray Ltd
1 4 5 King W., Room
Toronto, Ont. M5H 1 J 8 .
Telefon päeval 3 p 4 - 1 1 31
õhtul 9 2 5 - 6 8 12
Tuntud eesti naisvõimlejate organisatsioömi Kalev-Estienne Juht ja Kanada jvjoodsa Naisvõimlemise
Liidu president Evelyn Koop on viimased kaheksa aastat olnud väga tegev Kanada ühiskonnas moodsa
naisvõimlemise propageerimisega ja selle edutamisega olümpiamängude üheks võistlusalaks. Selle ae­ga
ja jõudu nõudva töö kõrval on ta koostanudi veel kaks raamatut - " « ^ ' ^ s ^ s i n « ? c . , ? ; s « « i . ^ ; . . . *
"^iiiSHiiiüiiitiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiifiiiSD
MAALID MtmGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Wlllowdale
^luiüiuaimiimQHn
Küsitledes E . Köopilt lähemaid
andpieid nende uute teoste qsas,
ta ütleb, et üks neist kannab ^)eal-kirja
- „Canadian Modern Rythmic
Gymnastic Federation: Coaching
certificatlon manual, LeveH." I^u-na
käesolevast õppeaastast alates
kuulub moodne naisvõimiemine
Ontario koolidesse õppeainena,; siis
ongi see juhend määratiM õpeta­jaile
rütmilise põhivõimlemise
alal. • •
Tel, 199-5295 ,V
Teeme uiisi ja parandame vanu
nü Unnas kui ka suvilates
Insurance
lAgency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 2W
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
(Aiguslk.2)
Ela om näidanud, et venelastel on
kõik rahvusvaheüsed kongressid
hästi ette ära organiseeritud. Sel­listel
kongressidel tõusevad väga
harva esiplaanile N . Liidus jä alla­heidetud
riikides toimuvad vägi­vallateod
ja kui keegi julgeb selles
suun^ sõna| võtta, süš leidub talle
alat! ka lääneriikide esindajate
hulgas mõjuvõimsaid vasturääki­vaid.,
' -
Moskva esindajad läksid ka äsja
HonoMüs toimunud psühhiaatrite
rahvusvahelisele kongressile suuri­mate
lootustega, kavatsedes seal
pea peale pöörata kõik läänemaail­mas
seni esitatud süüdistused, et
N, Liidus rakendatakse psühhiaat^
reid ja vaimuhaiglaid dissidentide
Vaimse vastupanu murdmiseks.
See operatsioon ei õnnestunud siis
id kava kohaselt ning Austraalia ja
üus-Meremaa ettepanekul võeti
kongressil vastu resolutsioon, mil
les kritiseeriti nõukogude psüh-hiaatrdd
ja N . Liitu, kes kasuta­vad
arstiteadust poliitilistel ees­märkidel
Resolutsiooni vastuvõtmise järe­le
puhkes valla torm. Kõnetooli
astus nõukogude delegaat E. A.
Babajan, kes deklareeris, et ,,kä­putäis
reaktsioonilisi anti-psüh-hiaatre
ja antisotsiaalseid elemeii-te
on muütnuld kongressi poliitilis­te
provokatsioonide areeniks." Ba­bajan
kümitas, et Nõukogude
psühhiaatriliste institutsioonide
vastaste kasutuses on „suured i i -
nantsilised toetused" N. Lüdu vas­tu
suunatud resolutsiooni läbi su­rumiseks.
Venelane ägetses, et
kongressi delegaatidele avaldati
psühliploogilist ja poliitilist survet
ning et kuus ^päeval kestnud kong­ress
olevat „häbiväärne lehekülg
psühhiaatiia ajaloos".
Babajani kontrollimatut sõnade
valingut võib seletada ainult selle­ga,
et ta püüdis läänemaailma
mahategemisega oma operatsioo­nide
ebaõnnestumist pehmendada.
Sest mine tea — kui sä ei ole suut-iiud
Kremli korralduste kohaselt
väüsmaailmas oma ülesandeid lä­bi
viia, siis võibolla pistetakse sind
tagasi minnes veel mõnesse vai-mEEhaiglasse.
Ja Babajani taoline
mees teab väga häsö, mida selline
haiglasse saatmiie tähendab,
praegu sellele Järgmeva teise
astme juures, kiina kolmas, nel­jas
ja viies Jäävad teistele kirjiii-
• tada.
Selle selgituseks'tuleb lisada, et
kui I aste on põhivõimlemine,' siis
2 - 4 . on edasijõudnuile ja 5. aste
on, eüitvõimlemine. Käsiraamatu
on kirjastanud Sports Canada ja
National Health and Welfare. Raa­matus
on 115 lk. Sinna on illustrat­sioonid
naisvõimlemise selgitu­seks
joonistanud Leelo Roman ja
Kaia Pärnoja. Raamat on nn.
„rõngasraamatu" süsteemis, mis
võimaldab täiendusi ja muudatusi
lisada, aga ka õpetajate oma mär­kusi
vajalikule kohale asetada.
Esimene raamat käsitleb rütmi­list
võimlemist Kanada koolidele.
Et see õppeaineks sai, nõudis kaks
aastat selgitust ja nõudmist. Nüüd
on see Ontario keskkoolides õppe­kavas.
Kui seda Ontarios suudetakse tär
helepandavate tulemustega ra­kendada,
siis aktsepteeritakse
seda kä teistes .provintsides.
Ontario õpetajad suhtuvad uude
käsiraamatusse võrdlemisi hästi.
Moodsa naisvõimlemise ilu on On­tario
koolides suurepäraselt tut­vustatud
E. Epneri fihniga „Mb-tion
in Harmony", mistõttu õpeta­jail
on pilt olemas kuhu jõiada. Ot­seste
praktiliste juhtnööride kõr­val
on antud ka moodsa naisvõim­lemise
ajalugu, kus eestlaste ©sa^
rõhutamist leiab.
Kuid E . Koop on veel teise raa­matu
autor. , ,Rythmical Gymnas-tical
Technical Handboök" käsit­leb
võistlusvõimlemist. Selle aine
ulatuses peavad eksami kirjutama
Kanada moodsa naisvõimlemise
treenerid. See 150 Ik^ raamat oa
trükitud. Mõlemaid on saada
Sports Canada, 333 River Rd., Va-nier,
Ont K l L 8 B 9 , Canadian Coac­hing
Assoeiation juures.
Teine, raamat on põhjalikult
orienteeritud võistlusvõimlemi­sest.'
:
' ''vi/A
HOME BÄKEIRY & DELICÄTESSSN
281 DANFORTH. AVE./ TEL. 463-3331
Soome pagarisaadused — kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, küpsi-sed.
Lihapirukad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
MLlKATESSH) .:
Suvised äri laiitioleku-map.,
neljap. 9-6,
- 2 . Esmasp. suletud.
9 — 7 , laiäp. 8.30
EVELYN
Selles on antud palju tunnustust
E. Idlale, kellelt E . Koop õpUa^
sena oma naisvõimlemise kooli
on saanud.
Selle raamatu tingis asjaolu, et
kanadalastele on õpetamine ohud
seni puudulik, on olnud liiga aka-deemilü?:
ja on puudunud metoodi­ka
praktiline teostus. Raamatud on
kõikide provintside tervishoiumi­nistrite
poolt heaks kiidetud. Sa­muti
on mõlemad ilmunud nii ing­lise
kui ka prantsuse keeles.
Shveitslased on küsinud luba selle
kä saksa keelde tõlkimiseks.
• Oleme alati imetlenud E Koop!
Energiat naisvõimlemise ala orga­niseerimisel
ja juhtimisel. Ta üt­leb
nüüd, et ei õpeta praegu roh­kem
kui Kalev-Estienne eliitrüh­ma
võimlejaid... Peamine töö on
nõu andmine Kanada koolide õpe­ta
jaüe, kellest ta on treeninud ju­ba
õpetajate eliidi, kes omakorda
treenivad teisi kuna töma on nö.
„master instructor". Praegu ta on
tegev East Yorgis moodsa nais­võimlemise
programmi sissesead­misel,
mis kordamööda tuleb teha
ka teistes linnaosades. Ta tõstabki
esile momenti, et see on esimest
korda tal kindläajaline töökoht.
Moodne naisvõimlemine aga le­vib
ikka ja enam. xSuvel oli York'i
ülikooli juures vastav kursus.
Nüüd avati Torontos, Seneca
kolledzhi juures, Finch'! kooli
hoonete kompleksis, esimene
spordikool, kus lõpetajaile asi­takse
võimlemisõpetaja tunnis
;tus moodsa Võimlemise alal,
mis ei vasta siiski keskkooliõpeta­ja
kutsele. Osavõtjaid on palju, ka
eestlased õpivad Spordikoolis. Kui
praegu oh olüinpiavõimlemine ja
moodne võimlemine veel eraldi,,
siis tulevikus võibolla need ühen­datakse.
Ka selles spordikoolis on
E. Koop osalise ajaga istruktoriks.
E. Koop ütleb, et ta on olnud
Kanada Moodsa Naisvõimlemise
Liidu president alates aastast
1969. 1976. a. 'ta yaliti jälle tagasi,
kuid tahab olla sel kohal kuni 1979.
aastani, kavatsedes siis minna
täieajaliselt koolide juurde. Kuid
ludul on olnud väga haruldane
juhtkond, kelle hulgas on ka eest­lasi
mitmel pool Ontarios. Anu Jõe
on olnud kohtunik mitmel võistlu­sel
ja on üks kohtunikest ka eel­oleval
oktobrikuul Shveitsis, Base­lis,
peetaval moodsa naisvõimlemi­se
maailmameistrivõistlüsel.
Kuigi E . Koop on olnud liidu pre-sidendü&
s aastast 1 9 6 9 , on ta võim-lemisjuhina
töötanud Kanadas
1952v a. peale. Selle aja jooksul ta
on treeninud sadu ja õpetanud
neid aluseil, mis nüüd käsiraama-tuina
on tee Kanada spordi- ja
kooliellu leidnud.
FAG — Federal Assoeiation
Gymnastic on ülekanadaline orga­nisatsioon,
mis omakorda kuulub
organisatsiooni, kuhu kuuluvad
riigid, kus harrastatakse moodsat
võimlemist.
Moodsale naisvõimlemisele on
antud uus nimetus „sportlik rüii-miline
võimlemine".
E. Koop on olnud selles aastaid
tegev, Imuludes internatsionaalse
komitee juhatusse. Igal maal on
oma 6-iiikmeline komitee, kellest
on valitud 3 direktorit (meeste,
naiste ja moodsa võimlemise alal).
Samaselt on valitud 7 6 rügi poolt.
Ta ütlebki oma kogemustele toetu­des,
et spordipoliitika on muutu­nud
sageli riigipoliitikaks.
Kanada saavutab oma kuulumi­sega
sellesse liitu E . Koopi kui ju-hätugliikme
arvates, et kõigepealt
oled üks neist, kes esindab maail­ma
võimlemist ja viib Kanada
spordiideed maaüma foorumile.
Ta valiti Montrealis sellesse toim-konda
ja töötab seal 'kuni järgmise
olümpiani. Kuna need on tehnili­sed
komiteed, kes arendavad
võimlemist, siis ori tähtis, et ta
saab oma põhimõtteid ja ideesid
läbi vüa.
Ta kurdab, et seni oli tema üles­andeks
palli võimaluste arendami­ne.
Nüüd anti see ühele saikslanna-le
ja E. -Koopile anti hüppenööri
arendamine_ maailma-alaks. Nüüd
tuleb isegi tagaaias hüppeid teha,
et selle avastamatuid võimalusi
leida.
Maailmameistrivõistlustel on ta
hüppenööri spetsialistiks. Samu­ti
tuleb kirjutada kolmas käsi­raamat
ja seletada miks hüppe-nöör
on hea ja ta kasuliklkus te­ha
kindlaks võistlusvõimlemisel.
Vahepeal on ettenäha minek Roo­ma
ülikooli juurde enda täienda­miseks.
See on külluslikult rikas tege­vus,
kus teguriks on mõte, et esin­dad
Kanadat ja saad ka eesti spor-
SYDNEY (MK) — Brisbänel päevaleM t õ i ^ l ^^
väärselt suure ülesvõtte Ja kirjelduse kohalikust eestlasest pr.
Ann MacKay'st, kes vaatamata kõrgele vanadusele harrastab
iluuisutamist Brisbane'i tehisliuväljal Clevelandis. UlsutamSse
kõrval harrastab pr. MacKay ka moodsMd bsilliriiiumi tantse,
oUes.ikka veel selle ala instrÄtoriks.-^^ : :
difilosoofiat edasi anda ning jätta
oma jäljed maailma spordiajaluk-ku.
Kui teiselt poolt on ,,maadle­mine"
mternatsionaalses keskkon­nas
väsitav ja tihti on otse imesta­mapanev
kui väiklased võivad
suured riigid olla.
Aga tal on kavas veel üks ette­panek,
et'kõik'riigid nagu :Austraalia,-
Uiis-Meremaa, Aafrika ja Amee­rika
asutaksid oma võimlemis-ideede
vahetamiseks Pan-pacific
Games in Modern Gymnastics.
See ettepanek, mille vastu on ni­metatud
maades suur huvi, tuleb
hää\etamisele. novembris.
Kuid tegevus Kanadas on ohiud
väga elav ja aeganõudev. Just
praegu tekitab muret asjaolu, et
senine 4 miljoni dollari suurune
riigitoetus Kanada spordüe vähen­dati
2,6 miljonüe ja soovitati ise
hakata raha koguma. Kanadas on
79 erialade spordiorganisatsioöni
ning moodsale naisvõimlemisele
õn nüüd oma patent võetud, mis
tagab selle kvaliteetse taseme ja
kaitseb .väärkäsitluste eest. Majan­duslike
murede lahendamiseks aga
.leita'kse suurettevõtteid, kes toeta­vat
sporti, kuigi naisvõimlejad ei
saa vastu võtta toetust tubakafir­madelt
ega õlletööstustelt, kahelt
suurimalt toetajate
Lehe teatel .ooa MacKay e^tla-ne,
kes kodumaalt lahikunud 16
aastaselt. On abielus saimavanuse
inglasega, kes samasuguse har­rastusega
on aastaid ja ka prae­gu
pr, Arm MacKay parftneriks.
Eesti ühiskomiast on pr. MacKay
eemale jäänud ja seni pole tal
oma rahvuskaaslastega kontakte
olnud.
Leht märgib, .et' vaatamata sel­lele
on Aiinel ikkagi veel raskm-
. si oma ingliskeelega. ; •. •
Kuigi pr. MacKay on 7 1 aasta­ne,
omab ta noorusliku tempera­mendi.
Koos abikaasaga ta sage­li
demonstreerib asjatiuvilisteie
lluuisutaimist, mille jiiunes teos­tab
akrobaatilisi võittJeid kõrgel
^^ama noorusiliku abikaasa pea
kohail^ või ligilähedal jääpinnaie.
Samasuguse temperemeiidi ja
elavusega demonstreerib ' abielu­paar
kamoodsaid tantse , M l i -
niumides, mille juures nende
lemmikitaiitsuks on paso doble.
Uisutamiskwsustest,. M t®!- '
muvad pž. MacKay juhtimisel,
votah sageli! osa kuni 90 õpi­last,;
kelledest nutnued ona 4®—
• (SO aastate piirite.
Oma sellelaadse tegevusega on
pr. Ann MacKay säilitanud hea
tervise ja noorusliku välünuse,
millest sageli jutustat) ja .^sku-juks
seab ömävvaaiusekaaslasitele.
ŠTOKHOLM — Stoikiholms K u l -
turnänmd on jaganud iteatritele
toetusi. Muufouilgäs on Stokholmi
Eesti teaiter saanud 3 0 0 0 krooni
etenduste korraldamiseks ÄBP-majas.
Teistest teatritest on näitleks
Pistol-Teater saanud 2 7 . 0 0 0 kroo-
<o Göteborgi laulupeol eduga esi­tatud
H; Raudsepa Vedelvorsti"
lavastus esitatakse 1 7 . sept. Göte­borgis
kordusetendusena. Nädal
hiljem aga, 24. sept. esitatakse
„Vedelvorst" Stokholims Jarla
teatris. Lavastuses esinevad Heino
Evert, R(^alinde ÄHese, I^aimo
Sooai;u, Heljo Broberg, / Heino
Pahtmann, Jüri Baumann, Otto
Reimo. Lavastajaks on Arnold
Sirk^.
ni. Selles teatris töötab lavasita-düstelkaasa:^^]^^ i&e
jana ja näifjlejana eesti teaitrieteii- ^ näidendi lavastanud Niis Moritz.
13
SYDNEY (MK) — Austraalia
spordielus hästituntud eestlane
Jess Järver kuulutati hiljuti
Lõuna Austraalia Isadepäeva ko­mitee
poolt sama osariigi Isaks
1977. Komitee o l i võtnud Jess
Järveri, ninietamisel arvesse tema
si1 mapaistvaid teeneid ühiskomia-le,
eriti laste sportlikul kasvatu­s
e l ' • : - • -
Jess Järver töötab L.-Austraa­lia
valitsuse juures spordi eriala
ametnikuna. Olles varern/ ise
sportlane kergejõustiku älai, asus
jiihtivalit tegevusse oma huvialal
kohe peale Austraaliasse asumist.
Alates 1955 oli vanemaks treene­riks
kergej õustiku alal Lõuna-
Austraalias; olles ühtlasi spordi­uudiste
toimetaja Adelaide!„The
News" juures Kaiks aasta4^ tagasi
kutsuti Jess Järver vanema tree­neri
kohale samal 'alal Austraalia
ulatuses, asukohaga Adelaidels...
Jess Järyer sündis Tallinnas,
abielus ning omab kaks poega.
Peter 23. a. on fotograaf j a Sven
19.a. on majandusteaduskonna
üliõpilane Adelaide üiikoollis.
I I R I P O S T I G A
Kanadas:
$48.
¥@eriandaeostas $13.50
USA-S!
$53.
$27.
$15.
® StoMioimi E. Tennisfelubi
bridzhisektsioon alustas sügis-hooaega
26. augustil bridzhiturnii-riga
niersl, ŠtdKholm-Helsingi
vahel sõitval laeval „Bore Star".
, - L E N N U P O S T I G A iaemere-Baaa^^
Aastas $62.—, poolaastas $31.50, veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 cenü.
Saaada aadressidele j^alume märMda „POSTÄL €OBE
. . U S A aadressidele „SIPCOBE"..\
Pangatshekk või posti rahakaart
Fre© Estbnlai PiiMishers mmele.
Palun mulle saata V A B Ä E E S T L A N E aastaks / poolaastaks /
veeraadaastaks — tavalise / kiripostiga alates , v — "
- - - - - - - - - - - 1 9 7 - - — Tellimise katted lisan $ ______ siinjuurea
rahas / tshekiga /