Vaba eestlane , September 15, 1977

              TABA EESTLANE neljapäeval, 15. septembril 1977^-- Thursday, Septemte 15,1977 Nr. 68^
Montreali olümpiamängudel võitis 400 m tõkkejooksus kuldmedali
ameeriklane EdvinMoses. Tänavu on M^ses tõusnudühe rahva
esindajast maailma parimaks jooksjaks. Ta ütleb, et ta leidis oma­pärase
stiili, kus ta on teistest parem. Nüüd Jooksis ta AAU
rivõistlusel suhteliselt kergesti uue maailmarekordi ajaga 47,45.
Mdses on kurtnud, et tema jook-suala,
400 m tõkkeid on jäänud
spordiajakirjanduses vähese tähe­lepanu
alla. Pärast võistlust repor­terid
küllvtulid ta juurde küsitle­ma,
huvilised korjasid autogram­me
aga nende hulgas pohiud ühtki
avaliku sõna esindajat, kõik jäi
nagu'pealiskaudseks.
Nagu Moses Ise ütleb, on palju
muutunud sellest ajast kui ta esi­meseks
tuli spordiväljakule ja pani
inimesed imestama pma pikkade
jalgade tõttu ja ainulaadse tõkke­jooksu
tehnikaga, kus tõkete vahe
on jaotatud kolmteistmeks sam­muks.
.
See näib vähe uskumata, et alles
16 kuud tagasi ta esimest korda
purustas 50 sek. piiri saavutades
Pennsylvanias 4Ö,8.
Kuid jooksja tundis juba kohe, et
just see jooksuvorm on tema bma,
ta on seda arendanud ja ta kiire
tõus on olnud erakordne. Ta ise
ütleb, et see oleneb sellest, et ta
avastas omale uue. stiili,, mis, on
teistest parem.
Ta räägib oma jooksudest, et ta
on jooksnud tänavu 48 sekundiiisi
aegu ja pole end kunagi pärast
jooksu tundnud väsinuna. Ta ütleb,
et niipea kui on jooksurajal, ta ei
mõtle enam teiste jooksule, vaid
püüab neist kümnest tõkkest üle
pääseda mi.kiiresti kui võimalik.
Isegi oma maaihnarekordi puhul
ta ütles, et jooksin ainult veidike
alla oma tavalist tulemust, mul
polnud vaja end tappa selleks, et
saaksin selise tulemuse.
Mis tema aga sportlasena teeb
erakordseks, on et ta igakord enne
jooksmist koos oma treeneriga põl­vitavad
palvesse. Möödunud aastal
ühel korral nad ei. palvetanud enne
jooksmist ja ta jooksis mi halvasti
kui ei kunagi enne. Ta on saavuta­nud
sisemise rahutunde, ta on küp­senud
selleks, et pole enam isekas,
vaid võtab osa teiste inimeste
probleemidest.
Ta jätkab jo©ksiiist ja arvab, et
ühel päeval vüb ta rekordi alla
47 sekundile.
Mulal see just toimub, veel pole
teada, aga ta ütleb, et kui ta saa­vutab
jälle sellise sisetunde kui
viimasi&l rekordjooksul, siis on
v^õimalus'lähedal.
Maaihna kergejõustikus on alMi
esinenud nähteid, et teatud aasta­tel
tõuseb tase mõnel alal era­kordselt
kõrgele ja' kõigi aegade
edetabel muutub tundmatusenij
Mis seda tekitab, selle põhjust po­le
seni olnud võimeline andma
veel ükski ekspert.
Mullu oli selleks näiteks vasara­heide
ning tänavu kõrgushüpe. Kui
veel mõned aastad tagasi 2.30 m
oli „kohutav'' tulemus, siis pole
see enam aastal 1977. Noore vene­lase
Jashshenko üllatuslik maail­marekordi
2.33 m purustamist on
juba üritanud mitmed hüppajad ja
pole sugugi kindel, et selle iga on
pikem kui tänavune aasta, üheks
uueks rekordiomanikuks ennusta­takse
ida-sakslast Beilschmidti,
kes äsjasel maailmakarikavõistlu-sel
Düsseldorfis jäi väga vähe puu­du
2.34 ületamisest. Nii tema kui
venelane on kõrgushüppesse too­nud
tagasi „vanamoelise", kuid
vaataja sumale palju .meeldivama
nn. rullstüli. Suurem osa maailma
tippmeestest (ja naistest) on juba
kümmie aastat kasutanud „fioppi",
(seljaga üle lati), mida esmakord­selt
edukalt demonstreeris olüm­piavõitja
ameeriklane Dick Fos-bury
Mexico Citys 1968. aastal.,
Maaüma edetabeli kümme pari­mat
k.a. augustikuu lõpus olid:
2.33 V. Jashshenko N. Liit _ . 1977
2.32 D. Stones U S A — 1 9 7 6
2.30 A. Grigorjev N. Liit — 1 9 77
2.30 R. Beüshmidt I-Saksa - 1977
2.29 Ni Chih-Chin Hüna 1970
2.29 P. Matzdorf USA 1971
2.29 J . Wszola Poola .-.1976
2.28,5 J . Radetich USA . 1976
2.28,5 K. Arney USA ..1977
2.28 V: Brumel N. Liit 1963
2.28 B. Jankunis USA 1976
6 8
M iO M
12
M 13
> 0
r M M tl
M zo
ü M 22 23 ü M •
P M 26
27 28 M
29 30 32
is S M 3^
37 38 ü
39 * m 40
M 4/ il
42
tmmm L 43
1 ' *
Põikread: 1. Täisnurkse kolm-'
nurga üks külg, 6. Seen,^ 10. Koha­nimi
Quebecis, 11. Hool, virkus, 12;
Ehitusmaterjal, 13. Seal peatuvad
laevad, 14. Riik Euroopas, 16. Ku­ningas
Vanas Testamendis, 18. Ma­teeria,
19. Muusikariist, 22. Asja­olu,
24. Pintsliga töötavad mehed,
Aidake kaasa
..VABA EESTtÄSE"
levikule, sellega aitate kaasa
• eesti keele säilitamisele
2.28 R. Kotinek USA 1977
2.28 S Senjukov N. Liit . - _ _ 1977
Nendest on Jashshenko, Stones
ja Beilschmidt ületanud 2.30 roh­kem
kui üks kord. Eestlasest 1972.
aasta olümpiavõitja Jüri Tarmak,
kes siis oma parima tulemusega
2.25 asus veel maailma esimese
kümne hülgas, on nüüd sellise
arengu tagajärjel surutud juba tei­se
või isegi kolmandasse kümnes­se
maaihma kõigi aegade parimafe
järjestuses.
Ka naiste osas on kõrgushüppes
tehtud suuri parandusi. Hiljuti
Berliinis peetud võistlustel ületas
ida-sakslanna R. Aekermann esi­mese
naisena ajaloos 2 meetrit.
Parandades tänavu korduvalt juba
mitu aastat tema nimel olnud
maailmarekordit jõudis ta lõpuks
nimetatud „unelmpürini". Karika­võistlustel
Düsseldorfis üritas ta
ka 2.01 ületamist, mis aga seekord
ei õnnestunud.
25. Vee ääres elav loom, 27. Soliid­ne
naine, 29. Teatud liiki rahva­pidu,
32. Populaarne, rohkesti ka­sutatud,
35. Järv Põhja-Ameeri­kas,
36. Pealinn Lõuna-Ameerikas,
37. Vald ja asundus Valgamaal, 39.
Suurem riidetükk, 40. L. Koidula
jutustus, 41. Muhamedi usu vaimur
lik, 42. Kallis, mittevajalik ese või
harrastus, 43. Asutama,
Püstread: 1. Tuntud eesti laulja,
2. Tegelane „Peer Gynfis", 3. Mit­te
surnud, 4. Vaikselt, 5. •Rfpödu-nud
aegadel, 7. Vana-egiptuše ju­malanna,
8. Pagaritoode, 9. Eest­lasest
Vene keisrikoja arst 19. sa­jandil,
12. Vana mees, 15. ühe Eu­roopa
rahva liige, 16. Köögivili, 17.
Julge, 20. Puu osa, käändevormis,
21. Vihmahoog, 23. Skandinaavia
saagade kogu, 26. Omaaegne eesti
ajakiri, 28. USA osariik, 29. Teiste
vahel, 30. Kõrgemale või ettepoole
ulatuv ala, 31. Seal elavad kalad,
33. Siledaks tegema, 34. Mitte hal­vema,
37. Lai hunnik, 38. üimas-tuse,:,.
RISTSÕNA NR. 84$'LÄHEN]DUS ;
Põikread: 1. Ass, 4. Endla, 7.
Ami, 10. Supp, 11.. õiak, 12. Ere,
13. Aavik, 16. Aas, 17. Nelk, 18.
Asti, 19. Aur, 20. Sorts, 23. Ilm,
25. Bd, 26, Ait, 27. Uus, 28. Ma,
29. Ime, 3L Osmik, 33., Vai, 34;
Anno, 35. Alias, 36. Ojä, 37. Malts,
40. Nõõ, 4Õlamp, 43. Pidi^ 44. Ida,
45..Vihns, :46:-Kas.:
Püstread: 1. Ase, 2. Sukud ma­jad,
3. Speer, 5. Noa, 6. Lai, 7.
Alati, 8. Maailmasõda, 9. Iks, 13.
Aksioom, 14. Vor, 15. Kasukas, 19.
Abi, 21. Ots, 22. Tui, Mai, 30.
Enama, 32. M i l , 33. Vanik, 36. Ori,
38. Ahi, 39. Tom, 41. õis.
müügi]
^.VABA EESTLASE" TALITUSES
Bmelvandi— Pargi
Kuldne tammietõriü ~ Näidendid ja
ettekanded noortele
L. Wahtras — Lüvaklass
Ravimtaimed, 25& retsepti
Enn Nõu Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under — Ee®k?i«!in
H. Michelson - Skautlikul tee2
E Michelson— Noorsootöö radadel
H. Michelson— Eesti radaddt
Eduard Krants — Lumeliitlased (luuletuskogu)
lona^Laaman — Mis need
(luuletuskogu)
2.50
Paul Laan — Mõttelend — Püte ja
Herbert Salu — Utoopia ja
Karin Saarsen — Lohengrim lahkominis
K. Inno — Tartu University in Estonia
A. Kub ja — Kadunud kodud — mäiestaseä
A, Kubja — Mälestusi kodusaarelt
A. Kubja — Palakesed
E. Uustalu ja R. Moora — SoomepoisidI
4261k.-l- 64%.fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Andres —
linfi j u ^ Lutsust
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Lumiste — EiUad külas
A. Vomm — Bistsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad H
A. Vomm — Eištsõnad
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu Mng (luuletuskogu)
K. Eerme — Surnud Saevad Ja elavad
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta öÖd 1
Š. Mbaum •-- Äjatar (luuletuskogu)
Aarand 'Bxm — Jumalaga, Ears ja Erzunam
J . Pitka — Rajusõimed
T. Tamm — Need teod sütidtstavad E
Ä. Käbin — Vaün ja mold
Urve Kanaks — Kodakoaadiniir (luolemskogu). -
2i0
2.50-
5.-
3.50
3 . -
4.30
9 . -
5 -
4.50
450
1.25
8.50
3 . -
2 . -
1.50
14.-
6.65
2.1C m
2.50
2.25
2.25
2.25
20.-
1.50
' •4.—
: 4 . -
8.80
'•5.:-
...1
RÄAMAfUlD LASTELEi
- Õppe- ja tööraamat lastele
õpeta mini lugema I — ( õ p i ^ ja tööraamat
eeMoUealistete lastel© värvitrükis)
õpeta mind lugema II — Õppe- ja tööraamat
eelkooliealisjfele lastele värvitrükis)
Eesäi keele HarjutustikI ; • ^
2.50
m
13
13
40
39
35
15.
40
25
40
40
40
20
20
40
40
3©
30
40
40
40
,58).
2.25
39.
lis, püüdis Nick-poiss mulle oma
lihtsameelsel kombel asju ära se­letada.
„Ma tunnen Henry't juba paar
aastat — sest ajast, kui Bronswille
juures marijuanat üle piiri viisi­me.
See chiquita, Rosa või Rosita,
tuli lennates köögist ja heitis end
Nick-poisile kaela, kujudes:
,vNick! Nick! Nad tulid sind ara
viima!" s;
„Mitte viima", parandas Nick,
kallikese mustrusket pead silita­des,
„ainult lühikeseks ajaks küUa
kutsuma. Mu onu Don Vito soovib
minuga rääkida..
Aga kallim ei lasknud end ralius-tada,
ta purskas ulguvalt nutina.
Ega tal muidu viga poleks olnud,
rinnakas tädi kel oli mi sääre- kui
puusa jooksu, aga ulguvad naised
pole mulle kunagi meeldinud;
' „Hea tol, hea küll, Senorita",
õiendasin mina — võib-olla oleksin
pidanud Senora ütlema, aga vae­valt
nad Nick-poisiga ametlikult
abielus olid, ,,pole põhjust paani­kaks,
asjad lähevad nü nagu nad
minema peavad. Mul on tarvis ai­nult
mÕned telefonikõned teha, ja
siis võime sõita. Nick on paari
päeva pärast kindlasti tagasi. Kui
tohiksin telefoni paluda, Nick, kal­lis
Camarada?"
Tuli välja, et Nick-poisil oligi te­lefon.
See on Ciudad Mexico's
vaeste inimeste juures päris harul­dane,
aga siis — ega Nick päriselt
nii vaene olnud, nagu ta
lasi, ta tegi kindlasti oma koksi-müümisega
turisti-juhi palga kõr­val
päris head raha. Ta amult ei
tahtnud tähelepanu äratada, see­pärast
elas viltuvajunud aiamajas
sellises kõrvalises kohas. Maja oli
aga seespoolt päris viisakalt möö-beldatud
ja telefon, nagu maini­tud,
oli tal ka. Ta tõi selle seina-nissist
esile ja ma võtsin aparaadi
enda hoole.
„Okei, Nick", rääkisin ma oma
uuele sõbrale, „s.eni kui sa oma
chiquitaga jumalaga jätad ja mõ­ned
puhtad särgid pakid, teen ma
paar kõnet. Aga kõige pealt räägi-mis
kõnnektsiöon oli sinu ja Texas-
Henry vahel? Ma ütlen oli, sest
võiboUa ei ole ta enam elavate kir­jas
ja kui ma tema tapmise eest
elektritoolile, või kuidasmoodi nad
oma mõrvareid siin Mehhikos huk­kavad,
lähen, siis tahan vähemalt
teada, mis mees ta oli? Kust ko­hast
ja kui kaua sa teda tunned?
Kuulub ta heade või pahade mees­te
punti? ja miiUisse gang'i sa ise
nüüd kuulud, kui sa enam Vito
ega ka Vittorio mestis ei ole, nii
et nad sinu peale kontrakti välja
panevad?"
Kuna chiquita Rosita uUesti ul­guma
hakkas, kui kontraktist Imu-
„Ta kuulub süs Mafia meeskon­da?"
„Ta on rohkem — freelancer.
oma käe peal ettevõtja. Töötab
sellele, kes rohkem maksab. Re-volvrimees,
palgaline mõrtsukas."
„Nii, nii, seda ma arvasin. Ja
kes sa arvad, et sinu peale kont­rakti
välja kirjutas, ja mispä­rast?"
CHiiquita hakkas kõvemini ulgu­ma
ja Nick pidi-talle lahtise käega
mõned hoobid lajatama, et teda
vaigistada. Siis kehitas ta õlgu,
„Kust peaksin mina teadma? Sa
lasksid ta ju enne sandiks j kui ta
jõudis midagi öelda."
„Kahjuks polnud mul kauem ae­g
a oodata, sest ta tahtis ka mind
külmaks teha. Sa ei tea iildse, kui
hästi sul täna läks,.sest kui mind
seal sulle ihukaitseks poleks olnud,
oleksid praegu laip — oled sa selle­le
mõelnud? Siis püüa mulle nii
palju iabiks olla, kui võimalik
mul on tarvis asjad välja rehken­dada."
Nick kehitas jäUe õlgu.
„Kui sina õigust räägid, ja mu
Kanadamaa onu tõesti ainult mi­nuga
rääkida tahab, siis kes teine
võis see olla, kui Don Vittorio Aca-pulco'st?
Võibolla ei meeldinud
talle, et sa mind Kanadasse taga­si
tulid viima, võibolla arvab ta,
et tean liiga palju ta sõjasaladu-s
i ? " : ' •
Jah, see võis Õigus olla. Siis
tagasi.ei läheks ja Don Vito juures
tema peale ei kaebaks. Aga kas ta
ei arva, et Vito oskaks seda kõike
ise välja rehkendada? Asi muutus
järjest keerulisemaks.
Niikaua kui Nick ja ta Rosita
teineteise kaelas nüuksusid, tõm­basin
ma Kiivile kella. Peale ho­telli
keskjaama-plikaga veidi his­paaniakeelset
õiendamist saingi
ma lõpuks Kiivi toru otsa.
>,Kuidas läheb, vana veli? Asjad
kontrolli all?"
,,Jajah — okei. Asjad on küm-me-
kolmkümmendkolm. Kuidas si­nul
on, Sarge — ma mõtlen,
ii
„Ah minul, Kiiv? Minul, paistab,
on ka kümme kolmkümmendkolm.
Aga ära muretse, küll ma midagi]
välja nuputan. Küll helistan hiljem
uuesti. Okei, Küv?"
;,Okei, Harv."
Panin toru hargile. Nü, temal
olid asjad kümme kolmkümmend­kolm.
See tähendab, sitasti. Küm-me-
nelikümmend on hästi, polit-seiraadio-
koodi järgi. Kolmktim-mend-
kolm, see oh väga halb. lim-selt
olid kuidagi moodi Chong ja
ta kallid kamraadid jämeda otsa
oma kätte saanud. Ja nüüd oota­sid,
et ma oma pea lõksu pistak-sin:
A^a pole muretki — kallis
kamraad hoiatas mind. Mida siis
teha? Kõige parem plaan oleks,
Nick-poisiga otsekohe lennujaama
põrutada ja Kanada poole minema
lennata. Aga kas ma võin Kiivi nii­viisi
hädasse. jätta? Mida saaksin
ma siis tema heaks teha?' Pealegi,
mul on oma ülemjuhatuselt käsud.
Pean Nicki Kanadasse toimetama,
kus teda oodataikse, nü Don Vito
kui ka meie linna politsei poolt.
see ainult keeMibastus, või tahtis
ta mulle midagi veel teatada? Et
ta teab, mis plaanid mul Nick'iga
päriselt on? Või oli Mehhiko polit­sei
kuidagi asjasse segatud, näi­teks
Senor Ayala kaudu? Kui
sedasi, siis valvavad nad ju ka len­nuvälju,
et me maalt välja ei pää­seks.
Siis on tõepoolest hea nõu
kallis.
Chiquita ulgus j ikka veel. Nick
I püüdis teda rahuptada. Läksin ko­putasin
talle õlale.
„0n sul midagi kangemat ma­jas?
Tequilat? 'Okei, too lauale ja
kuivata oma kallima pisarad. Sest
nüüd tuleb meil kõik oma teravad
pead mängu panna ja uued mängu­reeglid
välja nuputada. Nimelt on
ka minu kodubaas võõraste või­mude
poolt üle võetud. Kes need
võimud täpselt on, seda ma veel ei
tea. Seda peate te mul aitama väl­ja
nuputada." .
,,Nick jäi nõusse ja läks kööki
pudelit^ otsima, yahepeal oma Chi-quitat
minu hoolde usaldades. .
„Muerto, muerto, tu mi
. nad tahavad teha suid
a
XII': P E A T Ü K K : . H A € I E N DÄ
COCOYOC
muidugi oli tal põhjust ka mmd ja Kas ei öehiud Kiiv mulle mitte üle
Kliv-poissi külmaks teha, et me traadi. ^jSarge", — seersant? Oli
Istusime kohnekesi laua ümber
nagu kolm vana sõpra, jõime'te­quilat
ja pidasüne nõu. Meie kon-yersatsioon
• jooksis osalt inglise,
osalt hispaania keeles, mõne itaap
lia-keelse sõnaga sekka siin-seat.
Umbes selliselt- •
Mina: „Nick, ma pean su kuida­gi
moodi Kanadämaale tagasi toi­metama.
Siin maal pole su julge­olek
kindlustaüid.Capish?"
Nick: „Capito. Aga kuidas? Nä­gu
sa ütlesid, on nad võibolla len­nuväljal
meid ootamas. Kuigi ma
õieti ei tea, mispärast."
Mina: „Ma ka ei tea. Aga mulle
paistab, et Don Vittorio ei soovi,
et sa Kanadasse tagasi lähed. See­pärast
püüab ta sind surnuks te­ha.".;;-
r • :
Rosita:
amado..
surnuks.
Nick: „Mi amorata... jäta see
ulgumine, või ma tõmban sulle üle
lõugade, keegi ei saa niiviisi mõel­da.",
•;.;. . ^•;/.-••:•^..;.•
.Mina: „Go easy on that stuff —
ära kihuta endale seda kraami nii­palju
näost sisse. Meü on algeid
päid tarvis."
Nick: „Mul käivad veel praegu
värinad üle selja, kui ma selle la
Calzada de los Muertos affääri ^
peale mõtlen."
Rosita: „Muerto, muerto, mi
amado es muerto . . . uhuuuuu ..
;Nick: „01evait, mi fidenzata ...
kes peaks mind tappa tahtma? Äi:i-rivaal,
mä saaks aru . . . aga Don
Vittorio, kes ju seda äri kontrollib,
miks peaks tema minu peale kont­rakti
ku-jutama..."
Mina: „Ta ei taha, et sa minuga
Kanadasse tuled."
Nick: „See pole ju minu idee na­gunii.
Siis parem laseks ta ju sind
külmaks teha."
Mina: „Ta juba proovis, aga see
ei õnnestunud."
Nick:„Ma tean, et sa oled visa
vend, aga seda on küll raske usku­da.
Don Vittorio on Mehhikos kõik­võimas.
Miks peaks ta endale
Texasest.,. hola, oota üks minut!
Mis siis kui järsku Don Vito . . . ?"