Vaba eestlane , September 23, 1982

              Lk..2 VABA El^TLANE neljapäeval, 23. sei^tembril 1982 ^ Thursday, September 23^ 1982 • Nr; 71
¥ABiU>E £ES11jyrrS HAALEKANDIil^:
VABA£E8TLANi
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills,
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsiooE) 444-4832 :
TELLIMISHINNAD. Kanadas:, aastas $45.—, poolaastaa $24.—
, ja-veerandaastas $13.—.; .• >•
tELUMISHINNAD valjaspod $55.—, p<M>l-
" • aastas $29.— ja yeerajodeasu» $I5.~-
Aadressi muudatus 50 c,-r- Üksiknumbri hind 60 c.
FREE ESTONIAN
Published by Free Estonian Publisher Ltd.^
1955 Lesüe St Don Mills, Ont/M3B 2M3
IBiiiiUllllilllllilUIIIIIIIIIIIIillilllilllllilillililiilSIIIIIillilllin
Metsatilikool on lõppenud, veel peetakse viimaseid nõupidamisi ja arutlusi. Pildil grupp sõbralikus päikse­paistes
pärast jahedat nädalat,^ asakul mai dr. Olev Trass, Metsaülikooli esimene jubataja, |
J - . •Foto:.:¥ello Šalo
ungari rahvaga
Hiinas äsja lõppennd kõmmu- asetatakse eriline rõhk koUektiiv-nistliku
partei kongress tõi senri sele Juhtimisele, et vältida sellega
muudatqisi partei struktuiiiris, senis- diktaatorite esiplaanile kerkimist,
te tõekspidamiste kolikambri heit- Põhikirjas on kaotatud partel esi-mist
ning uue vundamendi raja- mehe koht^ mille rajas Mao 1945.
mist tuleviku Hiina üleseMtami- aastal, hoides seda pontsiboni ku­seks.
Kongressi lõpptulemusi lühi- ni surmani. Partei juMks jääb pea-dalt
ja kokkuvõtlikult hhmates sekretäi^, millme positsio4>n kuulub
vpiks mainida, et Pekibgis pool- Dengi toetajale 67-aastasele Hm
teist nädalat toimunud partei tipp- Jaobangile. Parte! 348-lükmelisesse
meelste nõupidamise^^ lõppesid keskkomiteesse valiti terve rida
Mao Tse-tungi fanatismi ja dog- nooremaid mehi ning ametlike
made hülgamisega ja nende aseu- andmete kohaselt on kaks kölman-damine
kommunistlikust ideoloo- dikku ke^omitee liikmetest alla
g i ^ läbipõimitud pragttiatisnuga. 60 aasta^^^^^v^ nad on (saanud pa-
Parteis pn uue suuna rakenda- rema hariduse ning paljud nende
jaks 77-aastane Den Xiaopmg. hulgast on professionaalsed inime-
E^kkiDeng ei omanud vohnililselt sed^ kes tunnevad põhjalikult oma
parteis juhtivat kohtaj oli ta sui^^ eriala.
reks ja mõjuvõunsaks telgiteguseks Mis puutub partei tipp-juhtkbia-kombinaatöriks
ja niiditõmbajaks, da, siis ei õnnestunud Dengil
õhutas oma pooldajaid uute praegu veel kõUd vanu Mao aeg-suundade
kasutamisele võtmisele seid mehi partei kelskkomitee po­ja
Mao Tse-tpngi ideoloogilistest liitbüroo alalisest komite^ välja
cnperpallidest loobmnisele. pengj külitada. Täielikult elunineeriü
suuremaks saavutuseks oli tugeva siiski Mao poolt tema järglaseks
toetajaskonna kombineerimme valitud Hna Guofeng, kuid poHit-parteile
une põhikuja andmilseks, biiroo^^^^^^b^ alalisele
mis elimineerib võimalused isiku- komisjoni jäid veel peale Dengi Ja
lodtuse arendamiseks ning diktaa- tema pooldajate endised Mao-aeg-torlike
võimupiiride haaramiseks ised. suurused, 85-aastane marssal
mng uuele põhikumale lisaks ka Ye Jianying ja 77^aastane plaani^
partei tegevusele Uute Meviku- majandulse juht Li Xiannian. Tõe-siiinndade
andmine, mis baiseern- näoliselt ei teostanud Deng nende
vad pragmaatilistel kaalutlustel väljalülitamist taktikalistel põhjus-ning
taotlevad Hiina tööstuse mo- tel, eriti veelkui ta eesmärgiks on
demiseerinust ning elustandardi polütbüroo võimu tunduvalt kärpl-lõstmist
koostöös lääneriikidega, da ja usaldada jooksvate küsimus-
Hiina massidele oU kahtlemas te otsustamine partelsekretariaadi
suureks üllatuseks ja teataval mää- kätte,
rai ka shokiks kui partei kong-
Ungai^lciste kolmas
Kammunistlik rezhiim
ress i Torontos —
hulgos omd@
Hungarian Federatioh'i esimees,
kui kongressi korraldaja, tõstes
esile kongressi eesmärke.
duse vaimu esindajad.
Alanud kongress ei tegelenud
praktUiste poliitiliste küsimuste­ga,
kuid seda kasutati võimalu­sena
maailma informeerimiseks,
: et näidata et ollakse ikka ömä
; maa'eest väljas. /
Möödunud kogemused
et sealne rezhiim tahaks saavu­tada
ihmgisugust tunnustust va­bas
maailmas, eksiilis olevate
kaasmaalaste iabiga.:
Kongressi tööd ja otsuseid Jäl­givale
hüna rahvale oM kahtlemata
suureks pettumuseks, et kongress
ei pakkunud, lubanud ega tõota­nud
hiina rahvale senisest suure»
maid vabadusi ega mõtete ja idee^
de väljendamise õigust, mis ajuti­selt
õitsei^ pärast Mao surma 1976.
aastal kui Pekingi ,,Demokraatia
seinale^V ilmusid uusi ideid propa­geerivad
ja kandvad mõttesähvatu­sed.
Selliseid mõtteavaldusi nimeta­takse
i)engi ja ta pooldajate poolt
demokraatlikuks liberalismiks, või
modJ erm. se^er mii.s e polntikaga, m.il„le n.a.g u dek,l areeris part.e i p•e.a se„kr.e -
pohiteesi.dJ Vko ngressil ette ,k andjis. t.a r Hu J.a.o. b^^ .„ Km mei.e vilje-fessi
delegaadid asUsid seisukohale,
et omaaegne Mao Tse-tungi klas­sivõitluse
ideoloogia, mida endine
diktaator kasutas pidevalt Hiina
pariei piitsa all hoidmiseks, on iga­nenud
ja vananenud nmg oma aja
ära elanud. Kongress mõistis täie­likult
hukka ka Mao poolt algätar
tud nondanimetatud„kultuurirevo^
l^siooni'^, mis viis Hiina 10 aasta
jooksul (1966. aastast kuni 1976.
aastani) peaaegu anarhia piirile.
Mao dogmad asendati tarbija hu­visid
silmas
partei peasekretär Hu Jaobang,
kes on Dengi uue poliitika tugeva­maid
toetajaid.
Mis puutub Hiina välispoliiti-leme
polütikat, mis avab meile vä.
lismaäihna, siis ometi peame val­vel
olema ja Mndlasti tagasi lük­kama
kapitalistlike ideede rooste
ning peame võitlema kõigi välisas-kasse,
siäs räägiti kongressa^p^^ ^„^^
„proletariaadl revolutsioonist^
kuid vastukaalid nendele sõna­võttudele
tühistati partei loosungid^
lastega lipitsemise vaStu«^^
Nende mõtete, plaanide. Ideede
kommumsmi eksporteenmiseks m
. „ , nuud ,
ioqmtati selle asemel arengumaa- .
-^-^ abistonise aktiviseerimist. jama.
Partei • uue . põhikuia;: kohaselt '
ja kavadega asub uus meeskond
A.K.
4idoke koosa ..^
š@//egcroJfofekodso eesti keele
säilifamhele!
liiiiiiiiiiiiiniiiEiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
16.-^19. septembril toimus Torontos Kolmas Ungari Maailmakongress, müIe organiseerijaks oli Ca-nadian
Hungarian Federatiön. Kongressile oE saabunud osavõtjaid ShveitSist, Ameerika Ühendriü^dest,
LÕuna-Ameerikast, tääne-SaksamÄ ja m 1
Kolmepäevane kongress avati j ä rahvUsõigused, mis said määrit- detud memorandume ja Ungari
pressikohverentsiga Ungari Majas, letud Helsingi konverentsil. Jugo- vabadusvõitlejaid leidub mitmes
kus tutvustati välisungarlastetege- slaavias seminaril võeti vastu ot- riigis ja iga ungarlane on südame-vušt
ja selle sihte. Kongress oli te- süs, et kõik va kaitsegu et- ga oma vabadusvõitluse juures. 26
gelikult Ungari kommunistliku va- nüiste gruppide õigusi usule, kee- aastat emigratsioonis pole muut-litsuse
-mitteametlik opositsioon, lele ja haridusele. nud olukorda ja ungarlased löoda-rääkides
14 miljoni ungarlase eest, Esitatud küsimustele anti täien- vad, et see vaim püsib kuni Un-kes
elavad kodumaal ja etniliste davaid vastuseid }a selgitusi. Kõi^ gari saab sama vabaks kui Ka-minoriteetidena
naaberriikides. gist vastustest ilmnes, nada.
Pressikonverentsi avas Cariadian n TI^ , - ; • i i i ^
et imgarlaste eesmark on voi» Küsimusele, kas valisu
delda kommunismi ja nõukogu- sooviksid uut ülestõusu, nagu oli
de okupatsiooni vastu. 1956, vastati, et,,ma paluksin põl-
- vill scdä Gi olölcs ^^luiä 1.950
kus vaadddakse tegevust Mriku:.T^
alal, noorte organisatsioonides ^^^^^
ja koolides nhiglBltmirüisel alal '}^^''^^^'^^^^^^^^^^
mitmekultuuril^es mmulm^. "^'^
garlase soovi Ungariga liitumiseks. ^JUŠJ^^J maailmas ia kord
1956. a. revolutsiooni jäj^ võ^ Ungarlased leiavad nliüd^^^ see ^^^3^1, ^^^^^
tis Kanada vastu suurema osa un- pole äüs, kui inimesed ei saa elada Delegaadid ütlesid, et välisun-gari
põgenikest, ke^on jäänud so- oma kodumaal. Mui
lidaarseks) ungarlastega Võ^ra oku- gi viltu selleaegsete P»nde ajanu- {^^^jjgpjj.^^||^^^^^
patsiooni all, ilma ametlik! oppsit- sega }a nad loodavad, et kord ^^^jjj^^j^ ^^^^^ ^.^^^ selle vaba-sioonita
riigis. Selletõttu OQ poliiti- peaks tulema aeg, ^e^
lised põgenikud ainsad poliitilises paatia piirkonnas saaks ise oma
opositsioonis olijad^ kuigi Ungaris piirid valida,
juhivad sealsed kirjanikud ja teised Konverentsil olid koos. tähtsal-haritlased
rahvuslikku vaimi. mäd ' välisungarlaste esindajad
kommiinistlik Ungari valitsus maailmas. Ungari vaimne eliit,
on teinud pidevalt katseid mitigišu- endised parlamendiliikmed ja vai­guse
vahekorra arendamiseks vaba mulikud, kes juhivad ungarlaste
maailma u n g a r i a š t e g a , . elu välisriikides. ^^^^^^^ K ^ ^^
: Nad Ütlesid, ©t ungarlastele au- gm
dis revolutsioon en^emääramise 40.000 Torontos. Pärast revolutsi-sihi
ja selle eest võideldakse igal ooni tuli 36.000 põgenikena Ka-foorumll
maailmas. nadasse, kellest pooled vilisid elu-
„ .• , , , . kohaks Toronto. Ungarlastel on
See siht on valisungarlastel 1^^
See rezhiim ütleb nüüd avalikult, Ungaris saavad toimuda vabad va- Alul all-linnas olnud Ungari Ma-et
tema eesmärk on saada aktiiv- limised, sest on. kindel, et üngarla- jäi uute põgenike saabumisel
set toetust vaba maailma ungar- sed ei vali mitte kunagi sel korral j^Hgaks ja osteti uus avar hoone,
lastelt ja kasutada nende sidemeid kommuniste. Välisungarlastel on täidab k^õiki ühiskonna vaja­ja
mõju poliitilises, kultuurilises ja omamoodi olukord, ÜRO sulges ^^sj. '
majanduslikus elus nende poolt va- Ungari küsimu^^ > j
litud maades oma kommunistliku tee 20—5 tegeleb maadega, mil Selles hoones toimusid ka kong-rezhiimi
huvides. pole vabadust. Ungari on aga ressi istungid, loengud, näitused,
Selle eesmärgiga tahavad kom- ÜRO põhikirja kohaselt iseseisev kus arutleti ühiskonnas olevaid
munistid infiltreerida välisungär- riik. See kitsendab välisungarlaste probleeme ja taheti neile lahendust
laste -org^
noorte ofganisätsioohe, ärimehi, ,
kirjanikke, arste, õpetajaid ja
teadlasi, et nad saaks nende ahil
oma kommunistlikule rezhiimile
usaldust läänemaailmas.
1982. a. maailmakongressi moto
on „Koos ungari rahvaga". See tä­hendab,
et välisungarlassd, kuigi
nad ei arvesta võimalust koostööks
kommunistliku rezhiimiga, on siis­ki
täiesti solidaarsed Ungari rah­vaga,,
kes on sunnitud praeguse
rezhiimi poolt vaikima.
^ (Tänapäeva • tõelfeed -ungari rah­va
esindajad on noored Idrjf™-
kud, kunstnikud, ungari inteüsk-tuaalid,
kes räägivad vabaduse
ja iseseisvuse eest ja elavad obt-
: likku elu:. sisemises. eksij-te.
Need on välisungarlaste parimad
liitlased ühises võithises Ungari
vabaduse ja. iseseisvuse eest.
Üheks ungarlaste probleeniks
on ungarlased teistes riikides, Un­garis
asub 10,5 miljonit iingarlast;
4 miljoni ei ela Ungaris, väid r aä-bermaades.
Nende eest tuntakse
viimasel ajal tõsist muret, Išuna
nende juures toimub rahvuslik-kultuuriline
genotsiid, kuna seal
puudub ungari keele ^ kasutamine
avalikus elus. Neil puuduva^ inim-
Lugupeetud eesti rahvatantsijaid,'
võimlejad, käesolevaga pöördub
neljandate Ülemaailmsete JEesti
Päevade, lESip-84, juhta teie
poole üleskutsega oma ridade jär­jekordseks
koondamiseks ja täien-.
damiseks, et jällegi maailmale näi­data,
et eestluse elujõud paguluses
pole hääbunud või hääbumas,
vaid on endiselt teotahteline ja
võimeline!
Selle eiujÕB demonstreerimise
võimaluse annab meUe 8. juulist
kuni 15. juulini 1984, Torontos
toimuvad ÜEP ESTO-84 ja selle
raames asetleidev suurejooneline
liikumislavastus, võimlemise ja
rahvatptsu esinemine.
Lavastuse* võimlemise osa üldju­hi
kohustused on enda kanda võt­nud
meie üldtuntud võimlemise
juht Evelyn Koop ja rahvatantsu
osa üldjuhiks on allakiijutanu, kel­le
õlul lasuvad - ka kogu lavastuse
organisaatori ülesanded.
Võimlejad ja rahvatantsijad on
eelmistel suurpidustustel annud
meeli- ja hingiülendavaid eeskava­sid,
mi endale, kui pealtvaatajaile.
Minevik kohustab meid tulevikuks,
andma jällegi ja järjekordselt mi-
1, mis kannaks meid ning an­naks
vaimustust ja hoogu järgmi-seks
neljaks aastaScs, kuni Jällegi
kutsuvad meid järgmised ÜEP'dy
kas vabas maailmas või vabal ko-Loodan,
et kõik rahvatan tsijad
Ja võimlejad ühinevad üheks
meelseks pereks ESTÖ-84
moto alla „iSamaale ilukS; ekdale
rõõmuks"!
üks^
aoks,
Hamiltonis, lõildiskuul 1982.
HÄRNÄLD TOOMSALU
Liikumislavastuse
. peakoinraldajao
„Vaba Eestlase" juhtkirjades kä­sitati,
vaadeldi ja analüüsiti hUjuti
„Sirp ja Vasaras" ümunud pkupee-ritud
Eesti põllumajandusteaduse
doktori Ilmar Jürissoni artikleid,
mis propageerisid endiste tühjaks
jäänud talumajade restaureerimist
Eestis 3^ nõndanimetatud „maako-dude"
asutamisti mille elanüoidhä"
riksid ka vaikseid individüaalma-japidamisi
ja aitaksid sellega kaa­sa
nõukogude natsionaliseeritud
ningi valitsuse ja partei tiheda
kf)ntrolU ja juhtimise alla painuta­tud
põllumajanduse produktsiooifti
suurendamiseks.
Ilmar Jiirisssoni ettepanekud
näisid põgusal vaatlusel sümpaat-seina,
eriti kui põllumajanduse dok*
tor nõukogude rezhümi seniseid ta­vasid
hüljates esUe tõstis eesti en­diste
talupidajate töökust, hoolt ja
armastust maa vastu. Km „Vaba
Eestlase" juhtkirjanik jõudis lõ­puks
lõppjäreldusele, et Jürissoni
pikad arutelud maakodude loomise
vajadusest on ainult kommunistide
järjekordne peitemäng ja manöö­ver,
miUe abi loodetakse kolhoos­nikelt
ja sovhoosnikelt pisikeste
individüaalmajapidamiste põllulap­pide
kaudu venelaste kõhutäitieks
mõjuvat lisa produtseerida.
Tekib küsimus — kes on Hmar
Jürisson, kes nü suure hoolega hakr
kab partei tiheda kontrolli all ole­vas
ajakirjanduses iseseisvaid
maakodusid propageerima ja pu­naste
poolt hävitatud eesti talupe­remeest
praegustele sovhoosnikele-,
kolhoosnikiele eeskujuks seadma?
„Vaba Eestlase" juhtkirjades mai­niti,
et siin vabas maailmas Öu
andmeid tema kohta vähe, kuid
nõukogude oma publikatsioonidest
on ühte-teist nende ridade kirjuta-,
jale süski sUma hakanud, mis val­gustavad
Hmar Jürissoni sienist
käekäiku ning heidavad valgust te­ma
isikule ja polütilisele ineelsuse-le.
'
Hmar Jürisson pühitses hiljuti
okupeeritud Eestis oma 70. aastast
sünnipäeva — seega on siin tege­mist
vanemasse generatsiooni kuu­luva
tegelasega. Ta sünnikohaks
on Enge vald Pärnumaal. Jüris­son
ühines vene esimese okujpatsi-ooni
ajal punastega ja läks koos
nendega Eestist taandumisel Vene­maale.
1942. aastalolita juba enda­le
parteimeeste silmis sellised kan-nused
teeninud, et ta võeti vastu
partei BkmekS' Kui. L^^
moodustati hilisema Eesti Kommu­nistliku
Partei peasekretäri ja tu­handete
põllumeeste Siberisse küü­ditaja
Nikolai Karotamme juhtimi­sel
Eesti PartisanUükumise Stj^ap,
süs oli Hmar Jürisson iiks neist
meestest, kes saadeti 1943. aastal
pärtisänisalga juhina ja kommu­nistliku
partei volinikuna langevar­juga
Pärnumaa metsadesse. Eesti
I^ukogud^ Entsüklopeedia ändme-^^
tel kahjustas see grupp korduvalt
Pärnu sadamat ja saksa armee-grupi
„Nordi" tagalaasutisi ühen­davat
raudteied. Hmar Jürisson
juhtis punaste terroristide lahin­guid
oktoobris-detsembris 1943. aas­tal
Kikeperas ja juulis 1944 Lavas­saares.
Moskva ei Jätnud selliseid suuri
,,teeneid" hindamata ja pär|st sõ­da
oli Jürissin Eestis tehtud mees.
1946—1947 oli ta Eestis loomakas­vatuse
minister. Lõpetas 1953. aas­tal
Eesti Põllumajanduse Akadee­mia
jä töötas põllumajanduse alal
juhtivatel kohtadel. Suurte teenete
eest kommuhistUkule Venemaale,
annetati taUe juba 1944. aastal Le­mm
orden. Nõukogude Eesti pree­mia
1967, Riikük preemia 1971 ja
Oktoobrirevolutsiooni orden 1971.
Nõnda siis on siin tegemist kõ-vakskeedetud
kommunistiga, kellel
on erakordselt suured teened eesti
rahva, eriti iseseisva talupoja ja
põllumehe hävitamisel. Moskva
strateegid sooritavad sageli võrdle­misi
rumaiaid Ja läbipaistvaid pro-paiandatrikke,
kuid Hmar Jürisso­ni
taolise mehe „maakodu" propa-gandavankd
ette rakendamine k^^^
dub erakordselt naüvse sammuna
ja eesti rahva intelligentsi alahin­damisena,
•v;:::.;:
Moskva poliitbüroo meeste pead
ei kasvata halle juukseid mitte ai­nult
üha pealepressivate eluaasta­te
ja põllumajanduse pideva alla^
käigu tagajärjel, vaid Brezhneyi ja
tema sõpru on hakanud vaevama
uus mure — vene rahva madal iive
ja aasia rahvaste jõudne juurdekasv,
mis võib paarikümne aasta pärast,
aastaks 2000, tekitada olukorra, kus
venelaste osatähtsus N. Lüdu rah-vastUaist
on praeguse 52 protsendi
asemel ainult 47 protsenti.
Nr. .71
25. ja 26oSept.
dr. T. Sauks, teil
2. ja 3. okt.
: ,dr. R. Vanaseljj
: 2. ja 3. oktoo!)ri I
mub Kotkajärvel gi
• tide aastakoosolek (I
tane AK on gaididel!
tidel 33-es. Huvi ko(
suur, kuna öiv teac
staapides toiiiiuyad
seisu muudatused j ;
vad möödunud „Hc
laager ning eelseisd
ger. Paluks kõildd(
juhtidel sellest A K J
EG
aanjga ,.steai
HEL. EEIK LOl
iähistataks(
veeral
luu^elit
Austraalias tähist
tuuri ja kirjanduse]
ilmuma hakkamise
kirjandusõhtu ja
Sydney Eesti Ma jj
laskond Sydneys j
liku Grupi Eesti si
dusel. Kirjandusõh
tud Austi-aalia ees
mingule, igast osai
tamiseks üks autoi
kirjanikuna veel ül
tu.
CAlgus
Washingtonis tei
probleemidega teg(
lation Reference
küsimust põhjaliki
jõudnud lõpptuleml
rahvaarvu juurdekl
ku dramaatiliselt,
la väga tõsised ja
tagajärjed ,,punas(
ehitamisel. Nii tool
tult kaasa sume pi
hoidmisel arvulisell
mel ning samuti
plaanitegijaid pc
töökäte puudus,
tööstuste rajamist.]
su pn võimalik hoi
vool kui pikendadal
se aega praegusel
kolmele aastale,
siooniga tõmmataj
töökäsi välja töi
omakorda toob ka|
- tagasilöögid m:
N. Ludus on yl
jooksul olnud häi
miks surmajuhtu!
toas. Nii arvestati!
aastal iga 1000
surmajuhtu, kiud
surmajuhtumite ai
renenud 10,3-le-. Ifl
dik on keksmine
Liidus langenud 61
eluaastani ja naist^
73,5 eluaastani,
väärne on meeste
se eluea vahe, mis
tani. Rahvaarvu
tas arvestatakse
seü on peaaegu
igeO-nendätcl aasti
Rahvaarvu kas^
vait Imikiite suur
40 surmajuhtu
milline arv ületab]
kordselt Ühendrül
malühtumite arvul
Eksperdid arvav
meieste tervise su|
jaks Venemaal 01
tarvitamine, Kahtll
sl, kuna ka Eestis!
HolJga liialdamine,
mcd. Põhjused sellj
vad, kima selles
titus, umbses ja ys
kus mimestel puue
korralikiid elamij
sageli ainsaks lohi
•;: kolioünim. ; -