Vaba eestlane , June 5, 1984

              f.
Nri2
Nr. 42 Tuesday, June 5," 1984 Lk. 7
iSES müügil
it
Aun 70-ciastaii@
üks Süü (M. Saar).
( T . Vettlk), Sind tervS"
õhtulaul (J. Tall)
1, Kni ma hakkaa lan-lausi
seades — Kus on
lakatkuja ja J. Zcigeri
Irend.
kuly $1.
1979. 256 lk.
'ajult, 17 kaarti Eesti
)iiistanud Vello EaOas.
istalt) e^sti rahva &ja>
itsamate sündmnstega
mõjttstaimd eesti aja^
põhijooni, jündmnftto
lakordi, teeb järeldssä
m
[ A L I T U S E S
AS
ITKES
ivaluutesfn
idusest"
iSE tdHiises
$ 1 . -
.ULUVARA
h i
iteel! L. MARLEY,
3S8 ja VABA EEST-IUiUlUiMll!{
HlMn3»ii»fil»iH«)H»UfHii£i
I, ;Pühapäeval staadionile!"
leesti koolid pühapäeval
|le!" .'^Propeller mängib!
• • „Läheme!" „Läheme!
3ru. staadioni pisikesest pi-ji
putkast hakati, sellel
|istelisel ja ilusal pühapäe-
£id müüma alles tund aega
jstluse algust. Korraldajad
jeldanud tuhat pääset, aga
Id poole tunniga läbi.
lüüdi-jüba tembeldamata
i., Ka neid ei jätkunud —
tuli aina juurde. Tribüü-
I Juba täis, aga värava taga
iine tribüünitäis, kui ehk
ikemgi.
|tele olid Tallinna ümbruse
)lhoosid auhindadeks
jeks kohale toonud
jäit' kapsaid, kaalikaid
'oistlus pidi tulema nalja
L-'^, miks siis mitte auhin
ja
mitu
ja
[s „Prope]ler". Läbi kitar-
^umise ja rütmipillide tü-
Istsid valjuhääldajast laulu-lad
pilved kogunevad Ve-johale..
ja taga käis edasi möll ja
flõned ootajaist olid juba
^ümbritsevale puittärale
Plank vankus ja vajus —•
aukudest voolas väljakule
koolinoorte asutu hulk,
lii täis; kogu palli väljak,
lrütniL5 lõid, poisid ja tüd-läsi
kokku. Kuuldus nagu
jklameeritud häälkooris:
[maa kohale, Venemaa ko-
Väüs-Eesti ühiskomias hästi tun­tud
poliitiliste teaduste professor
Peidetuna Põhja-Toronto raama- tena on nad faktiliselt eksisteeri-tukogu
taha, asub 5172 Younge Str., vad. Muidugi ön - rakendatud f oto-ajalooliselt
tõetruult restaureeritud . tehnikat, teadust ja loovat fantaa-
ISO-aastaneGibsonHouse, nimeta- siat manipuleerides valgusega, lä-tudseUe
ehitaja, Shotiniaalt pärine- Jiifookusega, et välja noppida, s.o.
vä maamõõtja niiig mi polütiliäelt „abstrakteerida" teatud detaüe ja
kui ka seltskondlikult väga äktüv- reflektsioonfe neid jäädvustades ja
seGibsoni järgi. Kõrgmajade^^n^ nähtavaks tehes. Sellistena on nad
Younge tänava kihutava lÜkluse ta- ,,abstraktsioonid" selle sõna ühes
gapõhjal on rahustav astuda aja- tähenduses, aga mitte illusioonid.
loos/150aaskt tagasi majas, kus Eelnev kindlasti ei ömä> ming ^ tä-
. ajajärgu rüetuses emandad tut- hendust näituse vaatlejale, kuic pa-yustavad
külastajäie maja^ paku- ralleelsena kunstivaatlusega on näi­vad
vanaaegsest puudega köetavast tus heaks demonstratsiooniks loo-leivaahjust
äsja väljatulnud täiste- düse realismist lähtuvast abstrakt-ra
sepikut kohapeal käsitsi valmis- sest loomingust Seda ei tohi ; isid
tatud võiga, mis kõik ön väga ära segaida abstraktse eksprc sio-maitsev
ning meeldejääv. nismiga ega mitteobjeMüise loo-itxinöuffa
• ~
Meeldejääv oh ka külastuse tõe- • '
lille põhjus. Selleks on fotokunsti Fotokunst on kõige lihtsamas de-näitus
tütliga „Illusioonid*', kus finitsioonis maalimine valgusega
esinevad ka kaks eestlast, meüe kaamera abü,: näitusel on ka näi-tuntud
Naima Aer ja Elvi Aer. Näi- teid joonistamisest'valgusega, kul­tus
koosneb 49-st väiksemaforraaa- gi suUrem osa esitatust on otsingud
. dmsest värvikompositsioonist 11-lt; to^
Karl Aun tähistas 15. mail oma 70. fotokunstnikult. Näitus imponeerib Kuigi esitatud on värvifotod, ko-sunnipaeva.
Ta on sundinud Vai- oma ühtlase ideekontsentratsiooni- guni kauakestvas (gibachrome)
mastvere vallas, Pohja-Tartumaal. ga, kus kõik' osavõtjad kmdlalt menethises, ei leidu siiski ümseid
Oppis kohahkus algkoolis ja lõpetas järgnevad doktriiiiile, mis on kokku koloriidüe ehitatud otsmguid, sest
Hugo Treffnen gümnaasiumi klas- võetud tütlisse„IUusioonid'>. Tütelmõiiingad hõõguvad, kirkad-puna-sikaharu
1932. aastal. ongi aga vist amuke element, mil- sed värvid demonstreerivad küll
Läks seUejärel isatallu põllume- ^^^^ vaatleja ei hõustu. On ju illu- tehnilist oskust nnsugust värvi pa­heks,
kuulus kohalikku Põllumees- siopn ikkagi midagi, mis on petlik berüe produtseerida, kuid jäävad
nägemus, midagi, mis ei ole seal, ainult dekoratüvseks. Naima Aeru
kuigi meid pannakse uskuma, et lähtfookusega botaanüised kompo-see
on olemas; sama kinnitavad sitsioonid ongi tugevaimad pehme
ka sõnaraamatud. Näitusel esitatu akvarelse . kolorüdi maitsekusega.
te Kogusse, kuid alustas 1936/37
Tartu ülikoolis usuteaduse õpin­guid.
Tegutses Tar.tu Üliõpilaskon­nas
juhtivail a,metikohatadel, kuni
nõukogude võimu ajal üliõpüasor-ganisatsioonid
likvideeriti.
1937. aastar muutusid K. Auna hu­vid,
ta jätkas õpinguid õigusteadus­konnas,
lõpetades selle 1942. • a. dipl.
iur, cum laudega. Sürdus sus Tal­linna,
kus ta töötas mitmel kohal,
•teiste hulgas Ringkonnakohtus koh­tuameti
kandidaadina.
aga, kuigi selliste kompositsiooni- Elyi Aeru puristlik maastik on sa-dena
tavaliselt silmale mittenähta- muti imponeeriv oma lihtsuse jõu-vad,
on registreeritud fotokaamera- gSo :
ga, peamiselt loodusest ning sellis- A. L.
II " nr. 5
Torontos ümus trükist eesti kul­tuuri
ja kurjanduse ajakirja MANA
järjekordne number 51, mis on tel­lijatele
välja saadetud. See sisal­dab-
üukirjandusüku loommgu. osas
seni näitekirjaniku j a novelliraa­matu
autorina tuntud Hmair Külve-ti
romaanikatkendi „Kraadekukk",
Enn Nõu noveUi „Presidendi viim­ne
esmaspäev", uut luulet Ivar
Ivaskilt ja Ilmar Müdverüt nmg
järje Ivar Grünthali värssromaani-le„
Laulu võim". Ilse Lehistelt on
artikkel Mõtisklusi eesti keele si­semise
vormi kohta", Jeüx Oinas
kurjutab „Johannes Aaviku estetis­mist",
Leonid Trett jttkab oma
mälestusi A. H. Tammsaarest. Hu­vitava
püdi praeguse eesti noore­ma
haritlaskonna meeleoludest ja
ellusuhtumisest kodumaal annavad
ulatuslikus filosoofilises ja sotsio­loogilises
essees • „Tartu sügis"
kaks seal elavat noort kirjameest
Ants Juske ja linhar Prüraägi.
Eestlaste kunstielust Rootsis kir­jutab
pikemalt Eevi End, keUei ar­tikli
juurde on trükitud reprodukt­sioone
Aksel Roosmani, Eugen Ka­se,
Vüle Topsi, Ilona Wüdandi ja
Hans Per Andersoni kunstitöödest.
Ivar Ivask esitab laiahaardelise
essee Inimese teekonnast, lenda­vatest
linnadest ja tuulde hüüdmi­sest
— tähelepanekuid eesti reisi-luulest
kodu- ja välismaal". Mardi
Valgemäelt on rohketele allikma­terjalidele
põhmev uurimus amee­rika
ajakirjaniku John Reedi, ve­ne
revolutsiooni käsitleva kuulsa
Eesti Jahtklubi Torontos pidas hajuti aastakoosoleku arhitekt U. Prii raamatu „Kümme p^eva, mis va-iiiies
kodus. Koosolekul arutleti mitmeid küsimusi seoses EST0.84 pi- püstatus maaüma" autoni ko^ku-dustusega,
mis puhul kõik eestlastele kuuluvad jahid tahetakse viia ,li- puuteist Eesti ja eestiastega, kus
psiehtes Ontario Place»i juurde. Pildil" esireas seisab U . Prii, Silvia selgub et J . Reed sõitis Nõukogude
Prii, H . Romasii, E. Martens ja H . Kasako
Foto: Tommy Tomson
K. Auna tegevus ön mitmel pe-rioodü
saanud sündmusi määra-
Peeter Kaupsi 1984. aasta kunsti- majakas" on imponeeriv teos, kus
äitis toimus järjekordselt Toron- transparentsete värvipindadega on
vaks teguriks. M i ka Nõukogude ^esti Baptisti Kiriku ^^^^^^ saavutatud avarustunne. „Port Syd-.
esimese okupatsiooni ajal, kui ta maalis möödunud reedel ja laupae- ney kodu" timdub dokumentaalse
töötas Tervishoiumuuseumi sekre-^^-^^Jä^^si töö tulemusena oli näi- esitusena suvilast suvemõnuga.
tärina ja oü põrandaaluse võrgu ^"^el ligemale 30 tööd. Peale ka- Hea kompositsiooniline tasakaal
kaasorganilseerijaks, kelle poolt oli ^® mbnotüüpia koosnes näitus; ak- ilmneb suüremafprmaadilises teo-
Venemaale Eesti Vabariigi passi­ga.
Hellar Grabbi annab ülevaate
I. Ivaski poolt toimetatud ajakir­jast
„World Literatire Today"^
tuues ära täieliku nimestiku seal
vümase kümne aasta jooksul aval­datud
eesti \ kirjandust käsitleva­test
artiklitest jä raamatuarVustus-test.
ettenähhid hlestõus Tartus 10. juu-varellidešt, enamus keskmises iof^ ses„¥ana talu" ja karges „Van-ri]
1944, enne kui sakslased limiä"!^^^^. üldilmelt ühtlase ja ^m^^^ majakas". Kanada vaateid
M. Valgemäe vaatleb teatrikroo­nikas
noore eestlasest näitlejanna
Markia Blossfeldti sooloetendust
Soome luuletaja Paavo Haavik-: Onialt poolt hindab Carpela New Yorgis, Heljo Männi näidendi
jõudsid. Tema pooit tehtud Oma- ^v^^^*"^® P®^^ esitasid meeldivalt .„Kevadine kole määratud Neustadt auhind on Neustadti ätrhinda kui hmnangut,„Sabata krokodill" lavastust New
kaitse tempel jäi pikemaks ajaks pM Kanada maastikuvaated oja", „Põhja-Öntario majad" ja > Ä l i kirjandusauhinna järel enim mida ala^ on antud tõeliselt suur- Yorgi Eesti Teatris ja mälestab
r._„../.: ^_ rfthufff» tflliiflpi. «IIIIIIAI. mnifl^min. „Varakevadine maastik". Tallinna respekteeritav ^ kirjandusauhind tele kirjanikele, mida ei saa aga näitekirjanikku Tennessee Wüliam-motiividest
pälvis tähelepanu suju- maailmas. Selle sai tänavu esma- alati öelda Nobeli auhinna valiku si. Trükitud on mitmed teatrifotod.
vait viimistletud ,,Kiek in de Eök". kordselt põh^ Raamatuarvustuste osas Jaan Puh-
Kahest retusheeritud monotüüpiast vo Haavikko, kuulutab Soome kir- „ . . , ^; ^ . vel hindab Eestis ilmunud sanskri-
Kaupš kujundab nähtud maastik- Tallinna Rannavärava teemal oli jastus Ötava-soome suurimas päe-;'^^™gi^^^^ ti klassikat Linnar MälK' tilkes,
ke asjalikult, laskumata meeleolu- mõjukam visandlik variant oma valehes ,,Helsingm Sanomat", kuu- >^J®V (22. martsd) märgitakse^ ®t Viktor Kõressaär retsenseerib
lisse tõlgendusse. Seesuguses aine- sünge ©pkerliku tagapõhjaga. lutadesP. Haavikko saadaval ole- Neustadt- kirjandusauhinna organi- Q^^^^y Ksnga uurimust laplaste
• vaid teoseid ja teatab, et ilmumas ^ a a t ^ Ivar lyaskil on mure Paa- katkuhaldjast, H. Grabbi vaätieb
Timmas on „Valitut runot" (Valitud luule- vo Haavikko loomingu parst, sest. pj,g^Lijjj|,gj,gij.aainatutEesti Va-tused).
temalt küsitakse kust saaks neid ^^m^i ggjaväe juhtkonnast.
kasutusele. Samuti oh ta olnud; ^»^^Sa taludel, puudel, majagrup-kaasosaiine
40 aastat tagasi ühe P J ^ J v õ i ^ ^ a i l . OH es^^^
Eesti lipu dramaatilisele saamis­loole
— kodumaalt soomepoiste rü-gemendüe
saadetud lipu saamisele,
Tallinma motiive.
1943. a. kutsuti ta prof. J . Ulu­otsa
ja prof. N. Maimu poolt Tartu käsitluses on korrektsus olulisem
ülikooU õigusteaduskonna : avaliku kui mängleva kujutusega loodud
õiguse õppetooli assistendiks, olles täiendused vÕi dramaatika. Stuu-sellel
kohal kuni põgenemiseni dios valminud ja viimistletud tö^
Saksamaale. [ d® kõrval oHnäituse^^
oma värskes visandlikkuses esita-
. Saksamaal oli aastast 1946 Ham- gM akestikku visuaalse rapordina.'
burg-Pinnebergis Balti ülikooli õi­gusfilosoofia
lektolr ja õigus- ja ma- Käupsi akvarellides on paberi-jandusteaduskonna
prodekaan. Saa- valgust tihti kasutatud hea eduga
vutas Hamburgi ülikoolis dr. iur. lume vÕi valguslaikude kujutami-teadusliku
kraadi erialaga rahvus- seks. See on läbipaistva akvarelli-vahelisest
õigusest. Enne Saksa- ga maalitud töis kindlasti sobivaim
maalt lahkumist oli IRO juriidüine viis tekstuuri ühtsuse säilitami-nõuandja.
seks. Sel näitusel oli kunstnik mit-
, .. . mes töös üsna ohtrasti kasutanud
Aastaü 1949-59^tootas mitmesu- ^^jg^^ kattevärvi samaks otštar-gustel
kohtadel USA-s jätkas opm-: ^^^^^^ g^^^
guid Wisconsim iüikoolis ja seUele —^^^j^g^^ kähedalt vaa^^^^
järgnevalt Chicagb ülikoohs pohi- ^g.,, valge värvi tekstuuriline eri-tiliste
teaduste alal jõudes kurn MA ^evus tunduda vahest kohmaküse-kraadini
1958. USA-s oleku ajaLoU. j^^^p^-^j^^^^^y^jj-gtj^ ^^^^^^^^
külaHsprofessoriks Rockford CoUe-^^^-^^^^^ ^^jg^^^^
is. seks värvi mahakraapimist tera-
Aastal 1959 sai ta Kanadas m->^^^^^
terloo Lutheran University ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
Wüfrid Laurier University) juures ' " — V ' ^ ' - •
poliitiliste teaduste õppejõuks, 1969. ^MtUse töist, mis eiriti meelde
a. alates täisprofessori koha, oUes ^jg^ ^j^^tatu^
1963-69 poiütteaduste osakonna ju- j^^^ j,j,jjj^^g„sg .bravuuriga
hataja. .Praegu erus (prof. emeeri- ^^^^.^^ ^^^^ j^.^^ kõik elemendid
tus) 1979. a. alates, omades Jatku-^^s^ijjvas koostöös. „Rockoort I "
vait ülikooü juures teatud oigusi. ^jnKaupsile omase sadamamiljöö
. , , . o- sojavae ,
Sel ajal km Soome roomutses Ivask on-saatnud küsijad raamatu- mikku ja' Müikel Muti romaani
oma loojale osutatud tähelepanu kogudesse, et ehk seal leidub. N i i jjüred tuules" ning Ed. Krants
üle, kasutas New York Times" ingUs- kui ka prantsuskeelsed luu- Raimond Kolgi novellikogu „Usk-oma
kallist ruumist 18 rida Neu- Tevalikud on läbi müüdud. Prant-stadt
kirjandusauhinna määrami- suse kirjastaja on vahepeal teinud
šešt soome kirjanikule (8. märts), juba pankroti. . -
JtOGOWSKS
OPTORffiTRKT "(OPTIE) ,
; Vm Š31-4251 :.
412 RONCESVALLES Am
AT HOWARD PARK
.ADVOKAADID
tunnetusega viimistletud teos, sule­tud
kompositsioonis üks markant­semaid
näitttsei.... „Wsntersadama
Prof. dr. K. Aun on avaldanud
arvukalt teaduslikke töid. Eriti põh­japanevalt
tähtis o|n tema uurimine
1940. a. iuunivalimistest Eestis^ ol-les
ainus^ kes seda sündmust on 1294.0s2«ea St W.,
ajaloovõitsijate meelehärmaks põh- Ma-ja tääne-Euroopa poliitüistele Toronto, O n t.M6K 1L4
jalikkusega käsitlenud. TruMs ü- 3^3^^^^^^^^!^ ^g^^^^^ ..^o^^i
mumata ettekandeid mitmesugustel, .jj^gj.g^^^^^^ 1 ei. 535-8161 ,
konvei ntsidel Kanadas, USA-s, ^
Lääne-Saksamaal, Rootsis ja Balti- Ta on võtnud osa,. Eesti Demo-maade
teadlaste konverentsidel, lo-aätliku Uniooni, aga ka kohali-nagu
AABS, Balti Teaduslik Ihsti- kest Lõüna-Ontario eesti organisat-tuut.
Ta on ohud K L E N K ' i asuta- sioonide tegevusest. Töötanud Ka-jaliikmeks,
lektoriks | Metsaülikooli riada eestlaste ajalooraamatu eesti-lcursüsl<^;
l. Tä kuulub rjitmesse kut- keelse koguteose ja mgüskeiBlse
sealalisse ja kultuuriorganisatsioo- teose koostamisel ;
Prof. K. Auna 70. sünnipäeval
ülilcoölis on ta õpetanud pea kõi- õnnitlesid teda paljud eestlasecl,
ki poliitiliste teaduste eriaineid,:po- eriti EÜS pere, EDU ja ka ,,Vaba'
liitüisest filosoofiast kuni avaliku Eestlase^'.pere, kuhu ta ühe liikme-,
halduseni ja rahvusvahelise orga- na kuulub.; : ^
nisatsiooni ning poliitikani, viima­sel
aastaHümnei süski keskendunud
Soome kirjanik BoCarpela, kes. Praegu plaanitsetakse uut inglis-esitas
P, Haavikko kandidatuuri, keelset valikkogu, kuhu oleks vali-vestleb
sellest kuidas Haavikko sai tud nelja mglise keelde tõlkija
Neustadt auhinna (HS. 6. märts). David Barreti, Philip Binhami,
Kui temalt küsiti, kuidas see tal Keith Bosley ja Herbert Lomasi
zhüriiliikmena õnnestus, siis ütles tõlkeid, ka uusi ja varemais auto­ta,'
et ta oli isegi hämmastunud, löogiaš ilmunud luuletusi. Nüüd
kuna kandidaatide hulgas olid kogu oleks, sellisel raamatul mmekut.
ladina-ame^ka proosa tippm^ed: p^^^ Haavikko tuleb isiklikult
JoEgeLuis Borges, Ernesto^Sabato, auhinda vastu võtma Oklahomasse
Jorge Amado. Aga Haavikko oh maü Oklahoma ülikoolis kor-
P^^™' raldatud pidulikul tseremoonial.
Mõte maateaduslikust tasakaa- Oodatakse, et selleks ajaks ilmuks
lust laureaatide otsustamisel pole- ta tõlgete kogu. World Literature
vat olnud zhüriil üldse meeles, nad Today erinumber, mida seni on iga
vaid. tõdesid, et on suuremaidki laureaadi auks avaldatud, ilmub
kui need kohn ladiha-ameeriklast. sügisel Haavikko erinumbrina; ka
on varem ilmunud selleaegsete
Küll oli Haavikko tugevam laureaatide kohta käivaid ja nende
võistleja olnud poola luuletaja töid' esitlevaid teoseid, ehk ka
Zbigniew Herbert, kes on varemgi pa^yo Haavikkost?
olnud kandidaat ja ungarlane San-dor
Weöres, kes oli kaks aastat ta- ' , , , ; / : • .
gasi isegi Nobeli laureaadi kandi- _
daat. Kuni viimseni oli tugevaks IIIHUS raCilll^li'
vastaskandidaadiks argentiina pro­saist
Borges, kuid ta on juba saa-
' f i l . . . S ü d a e u t s c h e Schachblätter" tea-mnnad
wljaspool. Nobeh auhmda ^ Hamburgis ümus „Schach
, -^r- l ' ? r • t i ArcW' kirjastusel raamel PauJ
teÄ.ZhurU liikmeile oli jagatud gerese malepartüde kohta aasta-cMe
Gabriel Retourciti ent. suu- ^^^^ Raamatus on 197
reparsne tõlkevalik ]ä: see mõjutas :
ÄJa, Haavifckot võrreldi luh. Saint f^^^^ on eessõna kirjutamid
John Persega,: kes sai Nobel, au- ^^.^ ^^^^ Selle meile nü mär-ninna
1960. kimisväärse raamatuga on jäädvus-
Kui teised zhüriiliUcined analüü-,tatud.eesti suurmeistri malekarjäär
sisid põhjalikult oma esitatud kan- aastatest 1958 kuni 1975 ja antud
dldaate, siis. Carpelä vaid luges.kaiol parimat partüd sellest aja-
:eJow, Hendy, Shirer & Uaikkki neile Haavikko luulet ning niõju oli vahemikust.: Need on antud krono-matu
Toomas". Austraaliast on lu­ge
jatekiri Sydney Eesti Kirjandus-rmgilt.
Numbri lõpetab MANA toi­metaja
ja väljaandja HeUar Grab­bi
ingliskeelse sisukokkuvõttega.
MANA nr. 51 saab tellida hinnaga
$14.50 aadressUt: Hellar Grabbi,
3602 Albee Lane, Alexandria, VA
22309, USA või „Vaba Eesüase" ta­litusest.
ÕUNAPUll
B*A«j B*P.E«} LLtB.
ADVOKAAT —
ES OLVET; LL.8.
Ädvokaat-notar
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9r-3-ni
Telefonid: tounetua 444-4823
taUtua 444-4832
KUULOTAMINE
VABA EESTLASES
oa tasuv aj alehe laialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel ...... $4.75
tekstis ........................ $5.—
esiküljel ..: $5.50
Ku] TÕetakise vastu:
789 Don Mills m
Tel. 429-3110
kodüs 699-2395
maagiline. Tal oli kaasas häid mg-ioogüises järjestuses ja komentee-liskeelseid
tõll^eid antoloogiast ntud väga tabavalt. Sellega on nad
„Territorial Song" ja ajakirjast teataval määral ka nagu testamen-
:,Boüks from.Finland". Enim meel^ diks oma^maa varasurnud rahvus-dis
„TalvipaJatsi" nimeline kogu,, kangelasele male alal, märgib aja- ,
kaLoniasi tõlked kogust p,Viiniä'',; leht. • \ /
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella j l - n i ja
nädala teise ajalehte kuni koi-map.
honun. kella 11-hi.
teL444-4832
Väljaspool töoaegaj
Leida Marley 223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ct. !
Willowdale, Ont. M2R 3S8 ,
(