Vaba eestlane , June 5, 1984

              teisipäeval, 5. juunil 1984 — Tuesdäy, Jime 5,1934 '
UjQQÜICKnCQSD
XmECtQ
¥ABAPE EESILASIE EMLEEANIMA
E S T L A N E
Vaba Eestlane, 1955 Leslie St.
OntM3B2M3 '
; ibiMETOSE KOLLEEGIUM: M Arrõ, Heino Jõ©, Olev
TELEFON toimetus 4444823, talitud (tellimised,
^ ek^ditsioon) 444-4i532
TELIIMlSfflNNyyD^^^K^
j ja veerandaastas $15.—
, TEmMSfflNNAD väljaspool-Kanadat: aastas
aastas $35.^ ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. tllssiknumbri hind 70
• KJJULUTUm mNNM> Ä
kuuhituste MUjel $4.75, tekstis $5.—-, esiküljel $5.50
Füblished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont M3B 2M3
Väifcsedja
kalad —-ja
suuremad
Aktiivsusele Ja kavalusele vaata­mata,
nõukogude KGB ei saavu>
taks Läänemaadel nimetamisväär­set
edu, kui ta ei varbaks siinpool
omalej kvantitatiivset Ja kvalitatiiv­set
abiväge.
Pisikalu püütakse peene võrgiiga
— nende arv on suur Ja võrgud täi­tuvad
kergesti. Suuremaid kalu
püütaksej üksikult õngede Ja har-puunidega.
Pisikalu on kerge püü­da,
kuid nende väärtus on ainult
nende apv. Hoopis kõrgem on suu­remate
kalade väärtus, eriti aga
tõeliselt suurte.
Balti Vabadusliidu Ja Banthe Soviets pressikonverentsil 8. mail esindas eestlanna Tüu Leek Los Angelese
TV-Jaama 5 (KTLA), kus ta on nädalalõpul ,,ankru mees" Ja nädala keskel reporter. Pildil Tiiu Leek oma j^^^düstature^^
märkmikuga teiste reporterite keskel, ^ . '^^^^ ^"^^^"^ (Agents of
.Asi. m: siis; otsistatud. N. Liidu
Olümpiakomitee tegi hiljuti teata-vaks;
et nõukogude sportlased ei
esine Los Angeleses eeloleval suvel
toimuvatel olümpiamängUdeL ning
venelalstele Järgnes peagi terve rida
satellii^iike eesotsas Idä-Saksamaa-ga.
JEhkki see otsus avaldati N.
Liidu Olümpiakomitee sildi all, on
siin tegemist puhtakujulise kõrge­ma
poliitilise mänguga, mille selja
taga ei ole keegi muu kui N. Lii­du
kommuiiistliku partei kõrgem
võimuorgan partei keskkomitee
aid ja -spor-.
ütegelaised valavad venelaste ja
Moskva satellütide sportlaste män­gudest
eemalejäämise pärast pisa­raid
Ja räägivad uutest läbirääki­mistest
venelastega nende otsuse
muutmiseks, tunduvad sellised
plaanid siiski soovunelmateha. Ot-suis
tehti kindlasti pärast väga põh­jalikku
poolt- ja vastuväidete ta­lumist
ning Kremli kõrgemad või­mukandjad
leidsid, et Moskval ei
ole teist valikut: mängudest tuleb
loobuda ja selle otisusegaiilunemi-seks
käsk. anda ka satelliitriikide
kommunistlikele parteidele.
Läänes kaalutakse ja analüüsi-
Itakse edasi-tagasi Moskva loobumi­se
põhjusi ja Risutakse jälitada
neid Kremli mõttekäike, mi!s viisid
sellise drastilise otstise iegemišele.
Osa neist vaatlustest ja analüüsi­dest
on võrdlemisi naiivsed ja liht­sameelsed,
o!sa kaalukamad ja loo­gilisemad,
laud tundub, et need
põhjuste otsingud kalduvad pealü-nist
üks vähemal ja teme rohke­mal
määral kõrvale. Nii tuuakse
venelaste loobumise põhjusena esi­le
pingelise konkurentsi Ikartust,
kättemaksu Ühendriikidele Moskva
oiümpiaist loobumise parast, presi­dent
Reagani N. Liidu vastu suu­natud
kõnesid Hiinas ja katset
Reagani mustamiseks Ühendriikides
, käimasoleva uue presidendi vali­miskampaania
ajal Ainult mõned
iksikud vaätiejad-analüüsijad juhi­vad
põgusalt tähelepanu nõukogu-
I de atleetide ,,julgeoleku'^ problee­midele
jä N. Lüdu vastu suunatud
agitatsioonile, millele pii N. Liidu
mängudest loobumise deklaratsioo­nis
omistatud eriline tähelepanu.
Tundub, et sportlaste julgeoleku-küsimuse
ning nõukogudevastase
propaganda taha ongf olümpia tüli
koer maetud. Ameeriklastel on ras­ke
uskuda ja aru saada, et Moskva
otsuse mõjuta|aks oli suurel mää­ral
Ühendriikide läänerannikul ra­jatud
nõukogudevastase organisat­siooni
„Ban the Soviets" tegevus,
te aktiivset osa mängib ka Balti
Yabaduslüt, kuid mängudest loo­bumise
deklaratsioonis on selgelt
väljendatud see viha ja hi]:m, mida
tuntakise Kremlis antikommunistiike
organisatsioonide aktiivse ja ener­gilise
tegevuse pärast. Nii maini­takse
N. Lüdu Olümpiakomitee —
õigemini poliitbiiroo •— teadaandes
muu hulgas, et „igasugused ekstre­mistlikud
«;)rgäiiisatsiooiiid ja gni-peermgud,
kes avalikult lubavad
liiuä^jtalumatuid olukordi" nõuko­gude
delegatsioonile ja nõukogude
te- esinemisele, on silmatoir°:
kavalt suurendanud m a aktiivsust.
Tehakse ettevalmistusi polütilisteks
demonstratsioonideks N. Liidu vas­tu
ning esitatakse varjamatult äh­vardusi
N. Liidu Olümpiakomitee,
nõukogude afleetide Ja ariietivõl-
. mude vastu."'.
Varem pole kunagi juhtunud, et
mõne välisriigi pinnal olekis nõuko­gude
yõunude vastu alustatud sel­list
kampaaniat ja selliseid aktsioo­ne,
mis tabavad venelasi nende
kõige nõrgemast kojliast, paljasta­des
kommunistliku süsteemi nõr­kusi
mng rebides maha selle süstee­mi
tõelist olemust varjava maski.
Mis juhtuks siis, kui tõesti Balti
riikidest või mujalt ^aheidetud
riikidest pärit sporüased olümpia
ajal massiliselt ärahüppaksid? Kui­das
olefcs võünälik „Bian^ the So-viets**
tegelaste suud sulgeda ja lõ-petada
need intervjuud ja nõuko­gude
süsteemi telgitaguseid selgita­vad
sõnavõtud, mis kandusid pal­judesse
ühendriikide suurematesse
ajalehtedeSise? Need olid küsimu­sed,
mis vaevasid Moskva juhti­vaid
ringkondi ja tekitasid paanika.
Poliitbürool tuli leida siin lahen°
•dus. • .-
Kommunistidel on KGB-registris
MÕ-
In-ffluence).
Need on väga kasulikud,
neid pole palju, neid püütakse, hoi­takse
Ja hellitatakse igati.
Need on seesugused Läänemaade
populaarsed isikud, kes omavad
austajate Ja imetlejate ringe —
need isikud on kuulsad Ja mõjukad.
NEW YORK („Vaba Eestlase" kirjasaatjalt)—- Seoses Nõukogude Liidu loobumisega osalemisest Los Nemad ei varja enda kimluvust või
Angelese olümpiamängudel on Ühendriikide ajakirjandus ja televisioon pööranud ootamatiilt rohket tähele- f "kastust kommumsmi, marksismi
panu Ameerikas elunevatele baltlastele, üks kõige tähtsamaid ameerika päevalehti, „The Washmgtpn Ja nõukogude vastu nnig nad tegut-
Post", avaldas hiljuti juba kolmanda artikli, milles käsitletakse baltlaste roUi olümpiamängude üinber keer- ^^^7 ^religioosse^ kiinüumusega
ievas rahvusvahelises pleem^ eriti märkimisväärne seUepoolest, et Selles "ende^ ^^asuks. weed on koige siui-tõstatakse
ning analüüsitakse president Reagani administratsiooni üldist suhtumist Balti riikidesse. rema
küšimpstesi'
Eaalü lisab artiklile ka selle au- astuda erisamme— ja sellega kar- tes, mis selleks paratamatult oii va-töri
isik, kelleks on StephenRõ- pida ameerika kodanike õigusi — jaliküd.
senfeld, „The Washington Posti" selleks et säästa 'Kremlit sellest hä- '
bist, mida iga ärahi^pamine enda- .^^^
mida on tunnetanud Nõukogud, tiitleid LäänemaaUmalt, sest nende
kes on selle peale vihased ja kar- isikute kuulsuse laienemisega laie-
Kaudne julgustamine on aga ise- davad sieda — põhjendatult, neb ka kommunistide mõjupiir-juhtkirjalehekülje
toimetaja ase­täitja:
Lfehe 11. mai numbris aval- ga kaasa toob.
das Stepheii Rosenfeld pikema
kommentaari pealkirja all ,^01üm-poslik
eraldatus — mida balti emi­grandid
kuulda tahavad, ja mis
meid kõiki ees ootab." Edastame
Rosenfeldi komnientaari sõnasõna­lises
tõlkes:
Ja kõige väärtiisHlunnad
KGB agendid. Tasuks on neid mee­litatud
igatvüsi — jagades neüe Le­nini
Ja Stalmi'aumärke; KGB oma
salajasfe mõjuvõimu abÜ on hanki­nud
neile auhindu, tunnustusi ja
asi. Kõneledes ajal; kui emigrantide
kampaania oli saavutamas täiskäi-ku,
ütles Abrams:
kond.
„Kas ' Ühendriikide- „ametlikud
võimud" — nn nagu Nõukogude
poolt on ette heidetud — sepifse-selles
peitub ähvardus nen­de
ebaausatele saavutustele — Seesugustest nimetan — BABLO
ning JBalti emigrandid ja teised NERUDA, Tšhiili parlamentäär ja
samased, kes näevad selles vai- kirjanik (Nobeli auhuid, Stalini au­gust,
hmd). BABLO PICASSOHispan-
^ , , , . , , . nla kunstnik (abiellus venelannaga,
, ^ ^„ Omietuseks ei ole olemas ühtegi g^^y^ auhind) Jt
Eesti rahvastegVja av^dadateV ^^^^^^^^
le kiitust teie tegevuses Balti ^^^^^ Nõukogude võimu ohvrite Ühendrükides võiks nimetada —
rahvaste hüveks." suhtes Ja vastutustundlik: selle vÕi- Frederick VanderbÜt Field, miljo-mu
haldajate suhtes. Aga kaine narist kommunist; Lmus Paulmg,
,5Ma sooviksin kasutada võima­lust
deklareerida oma solidaar­sust,
ja keagani administratsioo­ni
solidaarsust, Leedu, Läti ja
sid salaja kaasa balti emigraatide
poolt plaanitsetud häirimistele, mi­da
Moskva tsi^teeris olümpiainän- Ma ei usu, et A k seda üteldes mõistus ja realism nõuavad sellise bioloog, Cyrus Eaton, Angela Da
märguandeliselt silma pilgutas. Aga koorma güdest (eemalejäämisel kohusetundliku omaks või vies, Jane Fonda J.t. Kõik nad ela-
Ei ole mmgit tõendust, etRonsdd
Reagani käsi juhtis kampaaniat,
aga see järgnevus peegeldab tema
kannatamatust kogu meie sõja- tud lõng, mille kohaselt Nõukogu- senfeldi kommentaar. Nagu võime
järgse Nõukogude Liitu suhtumise de Liit on ebaõiguslik ja mittepü- kogeda, on ta katsunud oma sõ-ta
ignoreeris seda, mis võis olla mise üritamist."
mõnede kuulajate mõtetes. ^ „ _ , nm ,
, , . ' , l^P^t>_„The Washington g i _ vaiitsusevastasekskommunis-
Reagani ideoloogiasse on poimi- Posti" tomaetusliikme Stephen Ro- mi kaasajooksikuks
vad rahus Ja aus ühendrükides Ja
mõjutavad oma laia austajate rm-
Fatriootlikud kodanikud on nende
' Ja lahendus leiti. Esialgu aval­dati
Washingtonile survet, et see
keelustaks „Ban tl^e Soviets" ja sel­le
koosAseisu kuulavate organisatsi­oonide
tegevuse. Kui aga selgus,- et
Ühendriikides ei panda traataia ta­ha
inimesi, kes oiEa seisukohti
avaldavad, siis kandus Moskva
viha Washingtoni ja president Rea­gani
rezhiimi vastu. Nüüd valmis
ka lõplik otsus mängudest loobumi­seks,
kuna sellega kavatseti lüüa
kaks kärbest ühe hoobiga: esma­joones
kõrvaldati see võimalus, et
venelased oleksid laanud antikom­munistiike
demonstratsioonidega ja
spOrtiaSs^e ärahüppamisega suure
prestiizMkaotuse ja poliitilise taga­silöögi
osaliseks, kuid teisest kül­jest
kavatseti teha ka kommunisti­de
veriyaenlane president Reagan
suureks patuoinaks, kellele taheti
veeretada peasüü olümpiamängude
lõhkumisel.
Kahtiemata vähendab venelaste
ja teiste kommunistiike riikide loo­bumine
olümpiamängudest sport-laste-
yaheiist konkurentsi, kuid see
ei kujune kaugeltki nendele suur-võistiustele
saatuslikuks nagu arva­vad
mõned silmanurgast kahetsuS-pisarate!
väljapigistajad. Olümpia­mängud
on varem toimunud ilma
kommunistideta ja toimuvad ka tu­levikus
ning venelased ja nende
satelliidid võivad omavahelistel
mängudel üksteisele punaseid me­daleid
jagada. Kaotajad on raud-eesriidetagused
rahvad ja mitte va­ba
maailm, nagu seda mõned na­iivsed
teoreetikud ja nõukogude
sõbrad Läänes kipuvad arvama. Ja
venelaste loobumise põhjus ja selle
tume tagapõhi jäävad veel Tiauäks
rahvusvahelisse ellu kummitama ja
mõnelegi punasele poolele kalduva
sümpatisöörile hakkavad tulevikus
selguma Moskva loobumise tegeli-
K. A,
poliitika vastuolulisusega
olulisusega, mis on
rahuldav aga vajalik.
Vähesed meist teavad rohiemat bemuutmatult määratud Nõuko
kolmest väikesest, Läände-orientee- f ^e^^^ff^f ^"^V' ' ^
runud Balti rügist - Leedu, Läti ^^^^.^Ifd^' et aimikene aUesolev
ja Eesti kuhu Nõukogude Liit k^l<>^^^al"^«^ ^^^J^g^^
1940. aastal sisse tungis kn^^T^'^^^^^
alla neelas. Kuid Reagani administ- les väljenduses nah ub admmistrat-ratšioon
on pööranud suurt tähele- «loomkerge-mui^likuto^^^
panü sealsetele inimõigustele ja damest-tulevält ja vääritud
vastu- siv riik. Nii nagu seda väljendas üastuses olla ettevaatlik, mõistes et Ja samataoliste kuulsuste vastu
mitte- ^^brams, lükates tagasi „realisnü", tegemist on delikaatse ja mitme- tõstnud nõude, et neid rügi reetja-mille
kohaselt Balti rügid on üni- külgse probleemiga. tena kohtu alla antakse. Kui nad
olnuks Nõukogude Lüdu kodanikud,
Kuigi ta saab aru balti rahvaste tegutsedes seal santavüsiliselt —
muredest ja püüdlustest — mis oleks nad ammugi sügaval mulla
nüüd taas fookusesse sattiisid all. \
seoses olümpiamängude poleemi­kaga
— kritiseerib ta Reagani
administratsiooni, et see pakku­vat
baltlastele lootusi,
«h^Hl^le pMdIustele. President ^ S r ^ ^ ^ ^ ^ r ^ . reaiis.Hkus .naaU.apo.nti,i. ^«*:;
Vümasel aastakümnel on Nõuko-
Lüdu kalastamisviisides
t.e. .r vvi.taa.s nende „võitlust v.a.b..auduuost.e. ^ ^ ^ . _ ^solukorras ei ole võimalik nke^ ^^^.g Akadeeml-saavutamiseks
mida meie omame" ""^ i\^a^ii ja u ^j^^j^ seejuures rikkudes vahekor- ,
Balti Vabaduspäeval, möödunud g^dfL"^^^ S.*^
aasta 13 iuunil Möödunud aasta tamist Vene osast j a kommunisth- jandusteadlasi jt. ei puuta enam
if^cwembi^ Ä tTvabX^ust võimust - mitte ainult sel- ^ SeUises hoiakus pm „The üksikult. Seesuguseid suuri võrgu-raadio
imirde Balti osakonna .ei- ^^^s, et maakaarti ümbervärvida, Washington Posti" kommentaator tõmbamisi nimetatakse - RAH-S
Z e ^ S S S v^id et seda ümber joonistada. ÜhendriiMdes laialt 1 ^ ^ VUSVAHEUSTEKS TEADUSLI-leks
e^ ,^ugevdada ^ 1 ruiod^ lisel joonel mille kohasd^^
sugust identsust ülejäänud Nouko-, Administratsioon ei ole » ^ •mrLHn^Wn^^^^^^
gude Liidust.'-* Tema administrat- gi allasurutud rahvaste meenu- "j^^''^ Neid kokkutulekuid on peetud
sioon tostas JBaltr
pragmaatilistel kaalutlustel asju ^® Ja teemadega. Neid on peetud
Kliid kas saab sellist doktriini '^Jada ja neid mitte ülemäära arri- Euroopas Ja 'Ameerikas, kuid kõigil
kas või vihjamisigi mainida, il- eriti mis puutub Nõukogude neü on olnud muigi tagaruumiside
ma et seUega äratataks kahflus- ^oimu all olevasse kogu Ida-Buröo- KQg.ga. TavaUselt on konverentsi-tusi
Moskvas, mis töötaks teiste P^ol^rd^^ Balti ^el osävõtjaiks arvukaU Ida-Euroo-ameerika
. polütika «esmäridde ^ - a t u s , ^m^^^
kantse kujuna liigub neiide hulgas
uudist. Suuremaidki'kalu on haka-lisministeeriumi
iga-aastase inim- ergutamisele,
õiguste ülevaate raames. Administ­ratsioon
on tõstatanud baltlaste
kaebusi inimõiguste irikkumise
kohta rahvusvahelistel foorumitel.
17. märtsil välisministeeriumi inim­õiguste
küsunuste ametnik Elliott
Abrams kõneles Balti Vabadusliidu
koosolekul Los Angeleses.
Rosenf eldi arvates praegu
väljavaateid.
Ilma et julgustataks Nõukogude
Vabadusliit oli juhtivalt tegev yõimu ohvreid unistama võimatuid
ürituses keelata Nõukogude osa- unelmaid Ameerika toetusest? 11-
võtt Los Angelese olümpiamängu- 01a et avataks ühendriike pükeli-dest,.
ning kui nõukogud kohale gele küsitlusele, kas ka teised maa-saabuvad,
siis meelitada nende ri- alad, mis on hõivatud edasimarsil
olevate suurriikide poolt - - n ä i ­teks
Texas? tuleks samuti tagasi
lauale panna?
dadest ärahü
Muuseas on selge, et Kreml kar­tis
otse obsessiivselt ärahüppa-misi,
nimetades ühe KGB ohvit­seri
oma olümpia, atasheeks,
nõudes nõukogude kodanike maju­tamist
laevale. Teataval määral ka­jastub
see kartus,ka otsuses män­gudelt
eemale jääda.
. Liit lükkas tagasi
USA ettepaneku
keemiliste relvade üle
GENF — N. Liit on formaalselt
Teise maailmasõja lõpust saadik tagasi lükanud USA ettepaneku
on Ameerika poliitika ühendanud kokkuleppeks, mille järele keelus-
— võrdlemisi kitsas raadiuses — tataksekeemüised relvad, öeldes
GEORGI ARBATOV, Nõukogude
Ülemnõukogu saadik,Teaduste
Akadeemia president, Kanada-Ühendrükide
Ja Nõukogude suhete
uurimismstituudi Juhataja Jne., Jne.
— kuid tegelikult — kõige suurem
KGB propagandameister.
Pole kuulda, et neied konverent­sid
oleks midagi teaduslikult and­nud
(kui, siis pole sellest midagi
ebaõiglase kommunistliku korra fi- et sellega võiks tõsiselt takistada kuulda), kuid polütilised tulemused
losoofiiise tagasilükkamise ja prag^ kogu küsimuse üle läbirääkimiste on üllatavad— sealsamas on asuta-maatilise
omaksvõtu vajadusest pidamist. USA ettepanek hõlmas tud üÄmguid, mis töötavad Nõuko-koos
töötada Kremliga vastastikku suuremat keemiüse relvastuse vä- gu^e propagandaliimi — rahu
Vandekohtu liikmena ei leiaks kasupüüdlikel, aga mitte vääritutel hendamist ja nägi ette, et riiklikud , ^, AtfiivnA "hi * T«n^i A
ma mitte midagi administratsiopni kaalutlustel, millest lõppkokkuvõt- või riigi kontrolli aU olevad keemi- /^^^'^ AKiuvne uning „ieaaiaseü
poolt osutatud tähelepanus Balti tes;oleneb sõda ja rahu. Rohkem lised tööstused oleksid avatud rah-riikidele,
mida. võiks ratsionaalselt kui ükski teine president on Rea- vusvaheliseks kontrolliks. Ligipää- arstide Ja teiste teadlaste konve-võtta
kui otsest julgustust emigran-gan üles näidanud instinktiivset su nõudmmeN. Liidu sõjatööstu- rentsi tulemus. (Arbalov oli seal),
tide kampaaniale. Kindlasti ei küü- vastumeelsus^
lunud meie valitsuse vastutuse alla guseni, nende kompromisside suh- ühegi läbirääkimise ajal. H. Riga
Nr. 42
VALVEl
NÄDAL
9. ja 10. juunil
dr. M. Leesmel
16. ja 17. juimU
dr. A. Rebane
Juubeli Kom
kontsert
Esto päevade e
juunist kuiü 8. juu
koguduste Juubeli
le korraldab toror
dus, seoses eesti
juubeliga, soovib
ümsele ecstlasko
tuste seas, kõrge
miiliku kontserdi.
kl. 7.30 õhtul. Ko
rqnto kesklimias,
ses akivas ja
Metix)politan Ui
Bond ja Queeu S
osalevad mitme
maist helikunsti
esinemiseks on j
gu Ottawas tegu
se kuulsusega
Korjus, New Y
pianist Maaja II
kaprofessor dr. J
sas õppiv, pooltei
tist saabunud vii
ja baptisti kogud
Kipperi juhatuse
on mitmekesine,
kamisaja vüsidei
aegset eesti va
likheliloojate lo
maal kui ka v
seast. Arvatavas
ka viiMastel aa
populaarsuse v
..Jutustage" nai
niie, viledele Ini
pääs kontserdile
rikukorjanduse 1
võimalik ettev
toetada. Olgu
Konverentsi m
„Kut:sutud ühek
4:4) ja selle ra
verentsi päevasi
luse alla eesti
väljav aated-või
ded toimuvad b
rikus, 883 Broa
rentsi hümni ni
lilooja J. Tall
le..
Heinsool
Broki
958 Broadview
Toronto,
Telefc
Lääne-Sal
presidenti
BONN - ArJ
Hitleri sõjaaeg]
Lääne-SaksaiiiJ
dendiks födera;
päeval. Richan
64-aastane kan|
kristlik-ciemoki
valiü ülekaalu^
partei soetusel
aastaks Lääno-|
diks. See on
ma aine koht.
praeguselt prel
.tenilt 1. juulil.