1982-04-06-09 |
Previous | 9 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 27 VABA EESTLANE teisipäeval, 6. apriUü 1982 -~ Tuesday, April 6,1982 Lk.
Skoudffifkumise iuubeiiaasf&
Eesti skautluse isa Anton
Maailma skautlus tähistab tänavu 75. juubeliaastat ja Eesti skautlus sa^b 70. On imettevaanie,
se! ajal kui sidevahendiks oli amult ajaleh^ jõudis skautluse idee Inglismaalt Eestisse viie aastaga, öce
tuli kolmest suunast: saksa_ ajakurjandusest, mida lugesid baltisakslased, kuuldi „pfadfmderitest'^ (rajaleidja-test);
venekeehie ajaMrjandus tutvustas „nopr-luurajaid'^ (Jonõi razvedshik) ja hiljem toodi Soomesff
„jpartiolaste" informatsioon. Uurimuse kohaselt mõjutas esimese rühma asutamist vene lim ja^ esimene
rühm oli ametlikult venekeelne, Imid poiss® nimetati algusest peai!e„boi-scoutide!5s" Ja mus sõna eestn
keelde tuil inglise originaalist
Esimene skautrühm Eestis asutati
Päraus 1912. aasta suvel. Vene
kooliõpilase kalendris • ilmunud
teate mõjul telliti Baden-Powelli
„Scouting for Boys" venekeelses
tõlkes ja esimesena asutati Hundi
salk. Varsti paisus see suureks
rühmaks, mis registreeriti tolleaegse
Venemaa keskorganisatsiooni
„Russki Scout" sekretariaadis ja
sai kõlava nimetuse „skautluse
pioneer Vene Lääneprovintside rajal".
Rühma kohta on olemas põhjalik
andmestik, tänu ühe liikme
— F. Bliebemichti hilisemale uurimusele.
Esimese Eesti skautrühma poisid
olid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi
ja Kaubanduskqoli õpilased,
vanusega 112—14 eesti, läti, vene
ja saksa rahvusest. Viimane seik
määras, et üksusi kasutas ametlikult
vene keelt.
RÕÕMSAID KEVÄDPQHII
484 QUEEN ST. W. - 711.366-1205^ 366-36^
4S4 Queem St. W. TomntOj Omt. M5V 2B2 — Tel Söö-l^OS, 366-3619
LSbusGidkemdpähl
Rühma vanemaks oli ühe salga-juhi
— Ervin iTammanm isa ja
koondusi peeti sageli Tamman-:
nide kodus.
Rühma juhiks oli lätlane Viksh-
Sabolevsky, kes hiljem skaute or-"
ganiseeris l^iias ja keda lätlased
peavad oma skaudiliikumise asutajaks.
Varsti muretseti rülimale oma
skaudikodu ja poisid tegid ise selle
mööbli. Rühma peaharrastus-teks
olid tulejtõrje-õppus, korrapidamine
ja esmaabi. Palju tähelepanu
osutati erialadele ja skaudid skä„di aasta on 50 nädalat õppust Ja kaks nädalat laagrit - oli Baden-kaisid
õppimas Imna tislerite, powelU programmi põhialuseks. Aeg ja olud on seda veidi muutnud -
maakite, lukkseppade ja raamatu- õppus vastab nüüd kooli-aastale Ja laagrit on ainult üks nädal. Tänavu
koitjate juures. Ruhm tegi raha Lembitu Maleva poistel kolm päeva oma üksuse laagrit Ja nädal
pidude korraldamisega, kus esmes suurlaagrit. ^
rühma laulukoor ja mandoliinide Ammuküttide Kotka salk koondusel teoreetilisel õppusel, vasakult Ala-orkester.
rik Nurm, Mikk Altosaar ja Andres Musta. Paremal rühma Juht Rö-
Rühmä rahvuslikku koostist mõ- bert Vessmann, taga püsti maleva abivanem Vello Soots, kes on õppe.
Jutasid kaks Esimese rmaailmasõja ala Juht skautide osas ja võtab osa kõikidest koondustest
sündmust. Augusti 1915 pommitas ^ ' ^oto:. Vaba Eestlane .
Pärnut saksa, laevastik! ja oktoobris
1917 saksa tsepeliin. ma rühmade eesti koosseis ning
! . • , hoiak ja tema enda kangelassurm
Mõlemal korral koohd evakuee- vabadussõjas olid põhjuseks, et
riti ja lahkusid peamiselt muu- j^^^^ õunapuud nimetatakse
lased. Pärast teist evakuatsiooni g^^i skautluse isaks".
muutus ruhm eestikeelseks ja Skautrühmadest enne Eesti ise-võttis
oma värvideks sim-must- seisvumist on veel teateid TaUin- • • ^ , , , . , .
valge. našt (1914), Tartust (1916),-Viljan. ^^^^jl^J^^^^ ^""'^'^^ lugemiseks ja
Algusest peale eesti üksustena dist ja Valgast (1917). ^Vrdluseks on huvitav tõmmata
asutati 1916 voi 1917 Tallinna Viimastesse sattus skautluse ^autluse arengu paralleele teiste-skautruhmad
Poeglaste Kom- ^^geeme" Müfavist evakueeritud le maadele. Ühendrükide skautluse
mertsgümnaasiumi ja Reaalkooli feooliõpUastega. , tekkimise mõjutajaks sai ühe Lon-juurde.
Nende asutajaks oh Soo- Inglismaa skaudi heategu,
mes spordikoohs õppinud ja seal Enamasti olid need üksused vene uduses hnnas eksinud ameerika
skautlusega tutvunud voimlemis- eeskuju loodud - skaudi seadu- kirjastaja W. D. Boyce leidis oma-õpetaja
Anton õunapuu. Varase- sed käskivas toonis ja kasvatuslike ^^^^^^ teejuhiks, kes hiljem
raa aasta kasuks kõnelevad tema võtete asemel karmid karistused, juhatas ta ka Baden-Powelli bü-rühma
liikmete Jüri Noore ja seega tõehsest skautlusest üsna eri- ^^^^^^^ ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ 1909.
Kustav Kure mälestused, Anton nevad. Järgmisel aastal inkorporeeriti
õunapuu lese jutustus ja seik, et Skautide tegevus Eestis keelus- ühendriikide skautide organisat-üks
salk Õunapuu skaute kohtas tati 1918 Saksa okupatsioonivõi-gjQQjj - .., ••••^1
1916. a. svel Päriidmaal Pikavere mude poolt. Põranda-aluse skaut- rx \ , .1 rfr^ni^ ÜKS VaCSITT SkClll¥
mõisas p õ W l olevaid Pärnu luse jätkumisest okupatsi^^^ ajal , S I T ä f ü S s e d S d - ' VÖhem
esimese rühma poisse, õunapuu on teateid ainult Tartust. loin • i viii L v« i^a
rühmad' olid tugeva rahvusliku Esimese skaudiraamatuna ilmus ^ ^ 11 ^^I- «Lfnnt^ ci ^-^ 1 ^
• l . P , n , e v^iKuc p p c t i . w„.. WoMii-i. den-PowcU, mõjutades suurt uute Skautidel 0
1 4 1 3 KINGSTON RD., SCARBORO MIN IRl
TELEFON 691-2297
BURKS FALLS, HWY 520, ONT. TEL. 1-705-382-3520
Tralla &
Adwanee Rocsd, Toronto, Ont. M8Z 214
Telefon (416} 239-3031
ICSikide leibade wdmistamisel kasutatakse allikavett
Eesü skaudi käsiraamatD koostas
varem mahutud Ervin Tam-mann
Pärnus kohaliku kiriku-ja
kooliõpetaja Järve ja ohvitseri,
hilisema poliitikategelase,
Joh. Holbergi kaasabil.
Rmmmid kevadpühi semime lilledega
mm FLORIST INC.
445 Danforth Ave. * Telefon 463-1125
Toronto, Ont. M4K1P2
Efka Uustalu Evald Uustalu tuntakse diplomaadina,
ajaloolasena, soomepoisi-na
j*a sulemehena. Vähem tuntud
on, et ta oma diplomaadi-karjääri
alustas juba 1929 poisina Inglismaal
skautide maailma-jamboreel
Eestit esmdades. Ka see, et ta ju^
ba 1945 oli Eesti taas-organiseeri-j
«.-ä£S!s.'jrfantri.«rr-.w.-r.—-'.-
vaimuga. Nende tegevus vaibus Eestis Hugo V^ma broshüür IJJI^^T""' "/"J'^:,""."^^^^^^^^^^ -Eesti
Eesti Vabadussõja alates, sest va- „Scout InglLnaal ja mujal". Uu- ^ ^ ^ ^ ^ hikmeskon- jäetakse maha käidud tee ^ äärde, skauttöö Keskuse Rootsis liige. Ja
nemad poisid eesotsas oma juhiga go Vahna viibis 1911—1912 õpm-siirdusid
vastasutatud Eesti soja^ gutel Saksamaal ja tutvus seal
väkke, õunapuu mõjuv isiksus, te- ,,pfadfinderite" tegevusega.
Kaks meditsiinialdst stipendium
Huko Järve mälestusfond jagas oppetoetusi
Hoko Järve mälestusfondi juhatus, koosseisus Elisaveta Järv®,
Martin Juhkam ja Hemrich Mark, määras Huko Järve Mälestusfondist,
stipendiumid \ kahele arstiteaduse üliõpilasele, kummalegi 4.00ID
krooni (ca $800). Need eesti üliõpilased on Maije Lepp ja Rein
•:üŠtaV.:. •
Heino Jõe
/
Marje Lepp õpib arstiteadust
Göteborgi ülikoolis. - Ta on varem
õppinud arstiteadust Umea ülikoo^
lis ja psühholoogiat ning kunsti-
Rein Ustav on lõpetanud Stok°
hohni Eesti Algkooli, rootsi
gümnaasiumi ja Stokholmi Eesti
Gümnaaisiumi.
ajalugu Göteborgi ülikoolis. Ta Ta on kuulunud eesti skautlusse
OTI töötanud psühholoogina vaimu- skaudina ja skaudijuhina ja on
haiglas ja praktikandina teistes korp! Ugala liige.
Rootsi ja Soome haiglates. Marje Huko Järve Mälestusfondi on
Lepp on lõpetanud Norrköpmgi moodustanud Eesti Komitee juur-
Eesti .Täiendusk<|)oli^ .on ; kaasas de pr. Elisaveta Järve Norrkö-
Põhjalatütarde-Kalevipoja skautlip- pingis oma sõjas kadunuks jäänud
konna rahvatantsu tühmas, on lii- poja^ mälestuseks. Ta on Fondi
ge Eesti Arstide Seltsis ja kuulub põhikapitaliks annetanud juba
Korp! Filiae Palriae koosseisu.^. 150.000 krooni (ca $30.000). Fon-
Rein ÜsHav õpib arstiteadust di eesmärgiks on stipendiumide
Stokhohnis Karölinska ^ instituudis, andmine arstiteaduse üliõpilastele
Ta on varem õppinud arstiteadust ja Apostliku õigeusu kiriku vaimu-
Austrias. ^ likeks õ p p i j a i ko
na kasvu. Järgmine skaut, Jces tuleb seda et ta kümmekond aastat hiljem,
Skautlusega võrdset plahvatus- f^^f . f ^b teemärkidest hoiatusi, kui vaba maailma esimest eesti,
likku edu ei ole nautinud ükski ^^^'''f )a näpunäiteid oma tee- skautüksust - Stokhohni Kalevit
organiseeritud Mikumme. See ^ ° i ! ^ f ^ ^ v ' " ^^^"'^"^ lagunemine, vnvita-tõendab
algatuse sisulist p aja. moista. Skaudid mõistavad neid ka ^^tult hüppas tegeliku skaudijuhi
^ J» SIIS, kui nad teineteist isiklikult ei ülesannetesse.
tunne. Viimane teemärk — punkt
ringi keskel — tähendab: „mäng Oma vnmases pikas kuias 5.
on lõppenud, läksin koju^ See veebruarü 1982 tegi Efka kokku-märk
pannakse skaudi nime juur- võtte meie tö^^ Huvides:
de, kui ta oma maise teekonna on • muidu, on Rootsis olukö^^
lõpetanud. ^ eham-vähem sama, kui see arv
Eesti eluloos on juttu mitmesü- j^jšse on ee^^^
gustest kirjanduslikest, kunsühstest Mõnes kohas on nad juba- juhtija
poliitiHstest rühmitustest, kuhu j^jse enda kätte saanud näiteks
koondusid peamisel noored, kes ^iUu ja Norvell kamp, siis Viival
kujundasid ja andsid midagi. Ka- REE juures jne. See on ikka imet-hekümnendatel
ja kolmekümnen- jusväärne, kuidas see vana kuulujatel
tdkkis üks rühmitus — õige- skautide kampa vastu peab.
mini vetmaskond—- mis täiesti eri- Kõigiga, kes kunagi kaasas oh^^o^^
neva iseloomuga moodustas tiheda jj^d, saab asju ajada. Valgarauda^
yõrgu üle kogu Eesti. Need cM sid ja kiušuniehi nie ihriselt kasva-innustunud
skaudid kõikides 'Eesti tanud pole, kuigi meil omavahel
linnades ja asulates, kes kohtasid vahest ütiemist o l i .:
harva aastakoosolekutel,, matkadel
ja laagrites, kuid kdle seas vaUt-^^-^^ nüüd paneme skaut Ef-ses
vastastikune usaldus jä päris ka Uustalu nime, taba mangu 1^^
kindlad eetihsed norniid/See vend- teemärgi, siis teeme seda uh^^^
lus sai karastust^ skaudiliikumise südames. Efka mängis oma , eh>
ülevõtmise taötiustest ja käis hästi mängu nagu kõige paremat sorti
^ raskelt läbi sõjasündmuste sõelast, eesti skaut ja « š kindlas veendu-
' ' t Järele jäänud poistest said mehed muses, et praegused poisid ei ree-
\ väga veendunud ja päris kindla da eilsete poiste ideaale,
kohusetundega Eesti ja eesthise .
EVAL® UUSTLÄÜ suhtes, ' Meünolõ® ;\
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS^
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Telefonid: tomietus"444-4823
taHtus 444-4832
Toimetajal 1 kodus
väljaspool tööaega:
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kUjUi kol-map.
homm. kella 11-nl.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste Mnuad:
üks toU ühel veerul $4.25
esiküljel ^ $5.—
tagaküljel $4.50
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba Eestlase talitfflg
1955 LesUe St.
Don Mills, Ont.
M3B 2M3
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Mailey
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefpn: 223-0080
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 6, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-04-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820406 |
Description
| Title | 1982-04-06-09 |
| OCR text | Nr. 27 VABA EESTLANE teisipäeval, 6. apriUü 1982 -~ Tuesday, April 6,1982 Lk. Skoudffifkumise iuubeiiaasf& Eesti skautluse isa Anton Maailma skautlus tähistab tänavu 75. juubeliaastat ja Eesti skautlus sa^b 70. On imettevaanie, se! ajal kui sidevahendiks oli amult ajaleh^ jõudis skautluse idee Inglismaalt Eestisse viie aastaga, öce tuli kolmest suunast: saksa_ ajakurjandusest, mida lugesid baltisakslased, kuuldi „pfadfmderitest'^ (rajaleidja-test); venekeehie ajaMrjandus tutvustas „nopr-luurajaid'^ (Jonõi razvedshik) ja hiljem toodi Soomesff „jpartiolaste" informatsioon. Uurimuse kohaselt mõjutas esimese rühma asutamist vene lim ja^ esimene rühm oli ametlikult venekeelne, Imid poiss® nimetati algusest peai!e„boi-scoutide!5s" Ja mus sõna eestn keelde tuil inglise originaalist Esimene skautrühm Eestis asutati Päraus 1912. aasta suvel. Vene kooliõpilase kalendris • ilmunud teate mõjul telliti Baden-Powelli „Scouting for Boys" venekeelses tõlkes ja esimesena asutati Hundi salk. Varsti paisus see suureks rühmaks, mis registreeriti tolleaegse Venemaa keskorganisatsiooni „Russki Scout" sekretariaadis ja sai kõlava nimetuse „skautluse pioneer Vene Lääneprovintside rajal". Rühma kohta on olemas põhjalik andmestik, tänu ühe liikme — F. Bliebemichti hilisemale uurimusele. Esimese Eesti skautrühma poisid olid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja Kaubanduskqoli õpilased, vanusega 112—14 eesti, läti, vene ja saksa rahvusest. Viimane seik määras, et üksusi kasutas ametlikult vene keelt. RÕÕMSAID KEVÄDPQHII 484 QUEEN ST. W. - 711.366-1205^ 366-36^ 4S4 Queem St. W. TomntOj Omt. M5V 2B2 — Tel Söö-l^OS, 366-3619 LSbusGidkemdpähl Rühma vanemaks oli ühe salga-juhi — Ervin iTammanm isa ja koondusi peeti sageli Tamman-: nide kodus. Rühma juhiks oli lätlane Viksh- Sabolevsky, kes hiljem skaute or-" ganiseeris l^iias ja keda lätlased peavad oma skaudiliikumise asutajaks. Varsti muretseti rülimale oma skaudikodu ja poisid tegid ise selle mööbli. Rühma peaharrastus-teks olid tulejtõrje-õppus, korrapidamine ja esmaabi. Palju tähelepanu osutati erialadele ja skaudid skä„di aasta on 50 nädalat õppust Ja kaks nädalat laagrit - oli Baden-kaisid õppimas Imna tislerite, powelU programmi põhialuseks. Aeg ja olud on seda veidi muutnud - maakite, lukkseppade ja raamatu- õppus vastab nüüd kooli-aastale Ja laagrit on ainult üks nädal. Tänavu koitjate juures. Ruhm tegi raha Lembitu Maleva poistel kolm päeva oma üksuse laagrit Ja nädal pidude korraldamisega, kus esmes suurlaagrit. ^ rühma laulukoor ja mandoliinide Ammuküttide Kotka salk koondusel teoreetilisel õppusel, vasakult Ala-orkester. rik Nurm, Mikk Altosaar ja Andres Musta. Paremal rühma Juht Rö- Rühmä rahvuslikku koostist mõ- bert Vessmann, taga püsti maleva abivanem Vello Soots, kes on õppe. Jutasid kaks Esimese rmaailmasõja ala Juht skautide osas ja võtab osa kõikidest koondustest sündmust. Augusti 1915 pommitas ^ ' ^oto:. Vaba Eestlane . Pärnut saksa, laevastik! ja oktoobris 1917 saksa tsepeliin. ma rühmade eesti koosseis ning ! . • , hoiak ja tema enda kangelassurm Mõlemal korral koohd evakuee- vabadussõjas olid põhjuseks, et riti ja lahkusid peamiselt muu- j^^^^ õunapuud nimetatakse lased. Pärast teist evakuatsiooni g^^i skautluse isaks". muutus ruhm eestikeelseks ja Skautrühmadest enne Eesti ise-võttis oma värvideks sim-must- seisvumist on veel teateid TaUin- • • ^ , , , . , . valge. našt (1914), Tartust (1916),-Viljan. ^^^^jl^J^^^^ ^""'^'^^ lugemiseks ja Algusest peale eesti üksustena dist ja Valgast (1917). ^Vrdluseks on huvitav tõmmata asutati 1916 voi 1917 Tallinna Viimastesse sattus skautluse ^autluse arengu paralleele teiste-skautruhmad Poeglaste Kom- ^^geeme" Müfavist evakueeritud le maadele. Ühendrükide skautluse mertsgümnaasiumi ja Reaalkooli feooliõpUastega. , tekkimise mõjutajaks sai ühe Lon-juurde. Nende asutajaks oh Soo- Inglismaa skaudi heategu, mes spordikoohs õppinud ja seal Enamasti olid need üksused vene uduses hnnas eksinud ameerika skautlusega tutvunud voimlemis- eeskuju loodud - skaudi seadu- kirjastaja W. D. Boyce leidis oma-õpetaja Anton õunapuu. Varase- sed käskivas toonis ja kasvatuslike ^^^^^^ teejuhiks, kes hiljem raa aasta kasuks kõnelevad tema võtete asemel karmid karistused, juhatas ta ka Baden-Powelli bü-rühma liikmete Jüri Noore ja seega tõehsest skautlusest üsna eri- ^^^^^^^ ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ 1909. Kustav Kure mälestused, Anton nevad. Järgmisel aastal inkorporeeriti õunapuu lese jutustus ja seik, et Skautide tegevus Eestis keelus- ühendriikide skautide organisat-üks salk Õunapuu skaute kohtas tati 1918 Saksa okupatsioonivõi-gjQQjj - .., ••••^1 1916. a. svel Päriidmaal Pikavere mude poolt. Põranda-aluse skaut- rx \ , .1 rfr^ni^ ÜKS VaCSITT SkClll¥ mõisas p õ W l olevaid Pärnu luse jätkumisest okupatsi^^^ ajal , S I T ä f ü S s e d S d - ' VÖhem esimese rühma poisse, õunapuu on teateid ainult Tartust. loin • i viii L v« i^a rühmad' olid tugeva rahvusliku Esimese skaudiraamatuna ilmus ^ ^ 11 ^^I- «Lfnnt^ ci ^-^ 1 ^ • l . P , n , e v^iKuc p p c t i . w„.. WoMii-i. den-PowcU, mõjutades suurt uute Skautidel 0 1 4 1 3 KINGSTON RD., SCARBORO MIN IRl TELEFON 691-2297 BURKS FALLS, HWY 520, ONT. TEL. 1-705-382-3520 Tralla & Adwanee Rocsd, Toronto, Ont. M8Z 214 Telefon (416} 239-3031 ICSikide leibade wdmistamisel kasutatakse allikavett Eesü skaudi käsiraamatD koostas varem mahutud Ervin Tam-mann Pärnus kohaliku kiriku-ja kooliõpetaja Järve ja ohvitseri, hilisema poliitikategelase, Joh. Holbergi kaasabil. Rmmmid kevadpühi semime lilledega mm FLORIST INC. 445 Danforth Ave. * Telefon 463-1125 Toronto, Ont. M4K1P2 Efka Uustalu Evald Uustalu tuntakse diplomaadina, ajaloolasena, soomepoisi-na j*a sulemehena. Vähem tuntud on, et ta oma diplomaadi-karjääri alustas juba 1929 poisina Inglismaal skautide maailma-jamboreel Eestit esmdades. Ka see, et ta ju^ ba 1945 oli Eesti taas-organiseeri-j «.-ä£S!s.'jrfantri.«rr-.w.-r.—-'.- vaimuga. Nende tegevus vaibus Eestis Hugo V^ma broshüür IJJI^^T""' "/"J'^:,""."^^^^^^^^^^ -Eesti Eesti Vabadussõja alates, sest va- „Scout InglLnaal ja mujal". Uu- ^ ^ ^ ^ ^ hikmeskon- jäetakse maha käidud tee ^ äärde, skauttöö Keskuse Rootsis liige. Ja nemad poisid eesotsas oma juhiga go Vahna viibis 1911—1912 õpm-siirdusid vastasutatud Eesti soja^ gutel Saksamaal ja tutvus seal väkke, õunapuu mõjuv isiksus, te- ,,pfadfinderite" tegevusega. Kaks meditsiinialdst stipendium Huko Järve mälestusfond jagas oppetoetusi Hoko Järve mälestusfondi juhatus, koosseisus Elisaveta Järv®, Martin Juhkam ja Hemrich Mark, määras Huko Järve Mälestusfondist, stipendiumid \ kahele arstiteaduse üliõpilasele, kummalegi 4.00ID krooni (ca $800). Need eesti üliõpilased on Maije Lepp ja Rein •:üŠtaV.:. • Heino Jõe / Marje Lepp õpib arstiteadust Göteborgi ülikoolis. - Ta on varem õppinud arstiteadust Umea ülikoo^ lis ja psühholoogiat ning kunsti- Rein Ustav on lõpetanud Stok° hohni Eesti Algkooli, rootsi gümnaasiumi ja Stokholmi Eesti Gümnaaisiumi. ajalugu Göteborgi ülikoolis. Ta Ta on kuulunud eesti skautlusse OTI töötanud psühholoogina vaimu- skaudina ja skaudijuhina ja on haiglas ja praktikandina teistes korp! Ugala liige. Rootsi ja Soome haiglates. Marje Huko Järve Mälestusfondi on Lepp on lõpetanud Norrköpmgi moodustanud Eesti Komitee juur- Eesti .Täiendusk<|)oli^ .on ; kaasas de pr. Elisaveta Järve Norrkö- Põhjalatütarde-Kalevipoja skautlip- pingis oma sõjas kadunuks jäänud konna rahvatantsu tühmas, on lii- poja^ mälestuseks. Ta on Fondi ge Eesti Arstide Seltsis ja kuulub põhikapitaliks annetanud juba Korp! Filiae Palriae koosseisu.^. 150.000 krooni (ca $30.000). Fon- Rein ÜsHav õpib arstiteadust di eesmärgiks on stipendiumide Stokhohnis Karölinska ^ instituudis, andmine arstiteaduse üliõpilastele Ta on varem õppinud arstiteadust ja Apostliku õigeusu kiriku vaimu- Austrias. ^ likeks õ p p i j a i ko na kasvu. Järgmine skaut, Jces tuleb seda et ta kümmekond aastat hiljem, Skautlusega võrdset plahvatus- f^^f . f ^b teemärkidest hoiatusi, kui vaba maailma esimest eesti, likku edu ei ole nautinud ükski ^^^'''f )a näpunäiteid oma tee- skautüksust - Stokhohni Kalevit organiseeritud Mikumme. See ^ ° i ! ^ f ^ ^ v ' " ^^^"'^"^ lagunemine, vnvita-tõendab algatuse sisulist p aja. moista. Skaudid mõistavad neid ka ^^tult hüppas tegeliku skaudijuhi ^ J» SIIS, kui nad teineteist isiklikult ei ülesannetesse. tunne. Viimane teemärk — punkt ringi keskel — tähendab: „mäng Oma vnmases pikas kuias 5. on lõppenud, läksin koju^ See veebruarü 1982 tegi Efka kokku-märk pannakse skaudi nime juur- võtte meie tö^^ Huvides: de, kui ta oma maise teekonna on • muidu, on Rootsis olukö^^ lõpetanud. ^ eham-vähem sama, kui see arv Eesti eluloos on juttu mitmesü- j^jšse on ee^^^ gustest kirjanduslikest, kunsühstest Mõnes kohas on nad juba- juhtija poliitiHstest rühmitustest, kuhu j^jse enda kätte saanud näiteks koondusid peamisel noored, kes ^iUu ja Norvell kamp, siis Viival kujundasid ja andsid midagi. Ka- REE juures jne. See on ikka imet-hekümnendatel ja kolmekümnen- jusväärne, kuidas see vana kuulujatel tdkkis üks rühmitus — õige- skautide kampa vastu peab. mini vetmaskond—- mis täiesti eri- Kõigiga, kes kunagi kaasas oh^^o^^ neva iseloomuga moodustas tiheda jj^d, saab asju ajada. Valgarauda^ yõrgu üle kogu Eesti. Need cM sid ja kiušuniehi nie ihriselt kasva-innustunud skaudid kõikides 'Eesti tanud pole, kuigi meil omavahel linnades ja asulates, kes kohtasid vahest ütiemist o l i .: harva aastakoosolekutel,, matkadel ja laagrites, kuid kdle seas vaUt-^^-^^ nüüd paneme skaut Ef-ses vastastikune usaldus jä päris ka Uustalu nime, taba mangu 1^^ kindlad eetihsed norniid/See vend- teemärgi, siis teeme seda uh^^^ lus sai karastust^ skaudiliikumise südames. Efka mängis oma , eh> ülevõtmise taötiustest ja käis hästi mängu nagu kõige paremat sorti ^ raskelt läbi sõjasündmuste sõelast, eesti skaut ja « š kindlas veendu- ' ' t Järele jäänud poistest said mehed muses, et praegused poisid ei ree- \ väga veendunud ja päris kindla da eilsete poiste ideaale, kohusetundega Eesti ja eesthise . EVAL® UUSTLÄÜ suhtes, ' Meünolõ® ;\ VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS^ avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-m Telefonid: tomietus"444-4823 taHtus 444-4832 Toimetajal 1 kodus väljaspool tööaega: Hannes Oja 481-5316 Kuulutusi võetakse vastu: nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella ll-ni ja nädala teise ajalehte kUjUi kol-map. homm. kella 11-nl. KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. Kuulutuste Mnuad: üks toU ühel veerul $4.25 esiküljel ^ $5.— tagaküljel $4.50 KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1. Vaba Eestlase talitfflg 1955 LesUe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Talitus väljaspool tööaega: Helmi Lüvandi 251-6495 2. Mrs. Leida Mailey Postiaadress: 9 Parravano Ct. Willowdale, Ont. M2R 3S8 Telefpn: 223-0080 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-06-09
