Vaba eestlane , April 6, 1982

              Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 6. aprill 1S82 - Tuesday, Aprü 6, 1982
/<^ADE EESTLASTE HMLEKAI^OMA ; :
VABA£e8TLANi
VÄLJAANDJA: O/tr Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Don
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto. Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.~, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veerandaastas 513.—
Aadressi muudatus 50 c. >— Üksiknumbri hind 60 c.
FREE ESTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 Lesüe St Don Müls, Ont. M3B 2M3
Lootused paranemisele
Momtreali Eesti Segakoor esinemas-Karl Raudsepa Jwhätisel Mljutise! Eesti. ¥abariigr aastapäeva ak-
Foto: Meeme Sultson
Kanada majanduslikud mured
(Dn mnsitemisd viimaste kuude jook­sul
nii painavaiksy et neid ei suu­da
isegi leenvendada Londonist
tulnud rõõmusõnum, millega teh-
^ teatavaks Kanada uue põhisea­duse
kinnitamine Briti parlamen­dis
ja selle kojutooipine Qttawais-se.
Tööpuudus Kanadas suureneb
iga päevaga, üks tööstus teise järe­le
vähendab töölisi või paneb uk­sed
kinni, pangalaenude intressi­määrad
on hakanud pärast lühi­kest
puhkepausi jälle tõuSsma ning
nnflatsiaonispiraal laiutab endiselt
laias kaares. Kõrgete laenuintres­side
tagajärjel ei kannata mitte ai­nult
tööstused vald ka farmerid ja
ehitusettevõtjad, kelledest paljud
m pankrotiseerunud ja oma tege­vuse
lõpetanud.
Vaatamata opodtsiooniparteide
sitakkidele ja noudmüstele laenuint-iressi
alandamiseks on Kanada Rü-gipanga
president Bouey, peami-lister
Trudeao ja finantsmimsteir
MacEachen kindlaks jäänud prae­guse
poliitika juurde, mis taotleb
mflatsiooni pidurdamist kõrgete
laenuintressidega. Peaminister Tni-deau
lükkas oma äisjasel pressikon-verentsU
külmalt tagasi ka sotsia-
Histide ja konservatiivide nõudmi­sed
suuremate summade investee­rimiseks
majanduselu ja tööstusli­ku
tegevuse elu^miseks, maini­des,
et raha pumpamine majandus­ellu
ei lahenda Kanada põhilisi
probleeme ja suurendab veelgi Ka­nada
ras|aisi, kui maailma majan­duselu
saab jagu praegustest taga­silöökidest
;^ning veereb taas nor­maalsetele
roobastele.
Peaminister analüü>sis
majanduse tulevikuprobleeme ja
rõhutas, et Kanada majandus on
tihedalt seotud maaUma majandu­sega.
Kui Kanada valitsus määraks
ipraegu suuremaid summasid ma­janduslike
programmide teostami­seks,
sü!s peab ta arvestama seda,
«t jagatud raha on ainult trükitud
raha, mis' suurendab inflatsiooni,
see tõstab kulusid nmg need oma­korda
suurendavad hindasid ja
palkasid. Olukord kujuneb Kana-daie
eriti ohtlikuks, kui maailma
majanduselu normaliseerub. See
võimaldab teistel riikidel oma saa­duid
ja kaupasid müüa, kuid Ka-mada
ei ole võimeline teistega
võisflema ning jääb endiselt kan­natama
suure tööpuuduse all. Pea-oninister
rõhutas eriti, et suur osa
Kanada probleemidest on tingitud
kõrgetest palkadest, mis on kujun­danud
Kanadast „kalli üMskoE-tegi
ettepaneku, d provin&idl sel­le
aktsiooniga alustaksid, kuid pro-vintsivalitsuSsed
on jäänud selle et­tepaneku
vastu jahedaks. Palkade
kontrolli kritiseerijad väidavad, et
kontrolli rakendamisel pole prak­tiliselt
mõtet, kuna ametiühhigud
leiavad teid ja võimalusi ettenäh­tud
piirijoonte ületamiseks. M
vaatamata majanduslikkudele ta<>
gasilöökidele ja üldistele raskustele
ei ole Kanada] ametiühingud kau­geltki
leplikus! kompromiiSIsmieele-olus,
vaid nende nõudmised on en­dises
sõjakas vaimus suured ja
kaugeleulatuval. Näib, et Kanada
tööliskonnas i uudub seUine am»
saamine olukorra hindamisel, mi°
da me võime konstateerida Ühend­riikides,
ku!s töölised on valmis
kompromisse saavutama ja loobu­ma
ettevõtete käigushoidmiseks ja
oma ^töökohtade sättitamiseks pal­judest
OMSÜ nõudmistest.
Kahtlemata on Ühendriikides
märgata ka kindlamat kätt ameti­ühingutega
suhtlemisel ja nende
ülemääraste nõudmiiste ja ebasea­dusliku
käitumise pidurdamiseks.
Seda nägime eriti lennuväljade
lüUuskontrollijate metsiku streigs
ajal, mU president Reagan Tallan-das
kõik streikijad ja on seniajani
keeldunud, vaatamata suurele sur­vele,
nende tööle võtmisest. Kana­da
valitsuse ükskõiSme ja inspirat-sioonivaene
käitumine postiteenija-te
metsiku ja seadusevastase strei­gi
ajal jättis väga kahvatu mulje
ning lõppes sellega, et ^Kanada
parlamenti ja valitsust ignoreeriva
postiteenijate ametiühingu juhist
tehti ajakirjanduse veergudel oma­moodi
rahvulslik kangelane. Suht­lemisel
tööliskonnaga ja ameti­ühingutega
ei ole kahjuks ka juhti­vate
ringkondade oma käed täieli­kult
puhtad, kuna kõrgemate riigi­ametnike,
valitsuslükmete ja par­lamendiliikmete
palkasid tõstetakse
kriisiolukorda ja tagasihoidlikkuse
vajadusi ignoreerides pidevalt ning
luuakse sellega kõrgemas sektoris
aluseid sellele „kalli]e ühiskonna­le",
miUele f eaminister tähelepanu
juhtis.
President Reagan USA konservatiivide arvustustules
Peale aastast ametisolekut Reagani Järeleandmmesurvegruppidele ja reaUstükuIe olu^^ ko­handumine
on konservatüvide juhtkonnas tekitamas Järjest suuremat nurmat. Talle heidetakse ette, et ta
ei ole kinni pidanud oma valimiskampaanias konservatüvidele antud lubadustest.
Paul Weyrich, üks mõjukamaid peetakse tänapäeva Ameerika mÕ-konservatiivide
juhte, ütles hiljuti: jukamaks uus-konservatiiviks.
„Teatavad probleemid on hiljuti
TOiš, mis präegu,:^^^!^^
ajaStlisraelde jä IiõunarÄa^^
le, olles kujunenud anti-ame^rika-
—, v«-• ^ J . "v A ..likusümaMrjalikkuse ja valeliku
bariikliku Partei ning presidendi ^J^^^^l^^^^^Ji-^^i^^^^^^^ se kuulutamise foorumiks." ,
Louisiana osariigi poliitik ja tun­tud
konservatiivide aktivist Woody
Jenkins arvab; / '
üles kerkinud, mis võivad viia Va-endagi
poliitilise katastroofi ääre-
Ta kirjeldas edasi Jcolme selle
[ohandumis-poliitika väljendusvü-ši:
,,Esiteks, me usume ikka veel
le. Kõige tähtsam neist on Mr. Meed mida Kunagi nimetati Nixo-m
Doktrimiks, et meil on võimalik
ta võimule aitas, eesmärkide vas
tu."
k,Ro eiakgsuans i ^pl oävlhiieit-miliias-tee k1no õaulViatnsii do•j oatme^ .' umksi•-s ,ftk^ a^ad^ie-t^ssv,t "a o moma a sihruv. va•itfp a uvra,ki -jodn j d-xit,u gveavrauisd-liitlasi
moodsate relvadega. Sellest
hoolimata, et see poliitika jooksis
Samuti kritiseeritakse inimeste karile Iraanis, loodame me nüüd
valutult Reagani poolt mõjukatele sama ebakindlale rezhümile Saü-positisoonidele
valitsuse juures. Ai Araabias, et see kaitseks Amee-
Väidetakse, et paljud võtmepositsi- rika huvisid Lähis-Idas. Teiseks
oonidele määratud inimesed ei ole' paneme ikka veel liiga palju^lbo-üldse„
Reaganites", s.t., ^ i ole'v4i"si läbirääkimistele. Läbirääkimis-rem
olnud Reagani poliitilisel lü- test on kasu ainult siis, kui on mil-nü.
Ed Meese'iga ollakse üldiselt le üle läbi rääkida ^ mis tähendab,
rahul, aga John Lofton, kes on aja- et mõlemal poolel on midagi võita,
kirja „Conservative Digest" toi- Läbirääkimisi Ameerika ja N. Lü-metaja,
ei ole näiteks sugugi ra- du vahel iseloomustab asjaolul, et
hui James Bakeri ja David Ger- neü on midagi konkreetset võita,
gehi nimetamisega nii tähtsatele mida nad tihtipeale ka saavutavad,
positsioonidele. Meie aega peame läbirääkimisi
selleks, .et näidata maaümale, et
Gergenit näiteks süüdistatakse, me oleme mõõdukad. AmeerUca ta-et
ta muudab presidendi kõnesid ^ab olla mõõdukas, et võita poole-
„mahedamaks" ja on üks selle ^oidu, mis on see kolmas vorm,
grupi esindajaid, kes Reganit ^^^^ kohandumise ünpulss väl-püüab
mõjutada tulumakse tost- j^ndub. Me isegi otsime poolehoidu
...ma.
et Reagan peaks andma koike
võimalikku abi vabadusvõitleja­tele
Angoolas, Nikaraaguas, Af­ganistanis
ja mujal ^
ning et Ameerika Hääle saateid
peaks laiendama ja rahvast raud­eesriide
taga informeerima tõeli^
sest olukorrast maaümas.
Rügikaitse seisukohalt on kon­servatüvide
seas Reaganüe vast
kõige vähem kriitikat, ehkki kait­sevägede
olukorda peetakse prae­gu
veel selliseks, et N. Lüt oleks
võimelme jõu ähvardusel Ameeri-kalt
kontsessioone välja pressima,
kui ta seda tahaks, ja loodetakse,
et president õige pea selle puuduse
parandab. Kõige nõrgemaks pee­takse
Ameerika konventsionaalseid
sõjajõude ja mereväge, võrreldes
N. Luduga. .
A. Pallop
«
Kanada kõrgete palkade ja pal-ganõttdmiste
küsimU!s on viimasel
ajal olnud akuutselt - päevakorral
ning kõne alla on tulnud ka hin­dade
ja palkade, kontrolli rakenda-
MÜse küsimus. Peaminister IVss-deau
on selleasemel soovitanud
vabatahtlikku - palkade kontrolli jai
Millised on Kanada majanduse
väljavaated lähemas ^tulevikus?
Ekspertide arvamised lähevad siin
tunduvalt lahku, kuid üldiselt kai-dutakse
arvama, et käesoleva aäista
teine pool peaks kaasa tooma pa­ranemise.
Helgemad päevad on
olenevad süski väga (suurel määral
majandusliku olukorra paranemi­sest
Ühendriikides. Praegu ei ole
olukord seal eriti rõõmustaVj kuna
võitlus maksude ja eelarve defitsii­di
päralst ei ole lõppenud ning
produktsioon püsib ikka veel ma­dalal
tasemel. Kuid intressimäära­de
langemine ja inflatsioonispiraali
püramine lasevad siiski oletada^ et
suwemad raskused on iiletatud
ning et majanduslikuis olukorras
OE loota tünndiovat paranemist hilis°
Wüla Johnson, kes on - Heritage
Foundation'i esimene asepresident,
paneb ka teatava osa süüst kon-servatüvidele
endile Kongressis,
kus senaator Jesse Helms on ohiud
tihtipeale „huüdjaks hääleks kõr­bes",
kui on presidendi ametisse
nimetamiste kritiseerimine.
Ka Howard Phillips, kelle orga­nisatsioon
„The Gonservative Cau-cus"
Ott vümase aasta jooksul tõus­nud
mõjukale positsioonile Was­hingtoni
poliitikas, kritiseerib tera­valt
Reagani inimeste kõrgetele
kohtadele määramisi^ väifes, et
tüitipeale pääsevad sisse Bushi
pooldajad õigete Reagani pooldaja­te
asemel. Tema arvates on valit­sus
muutunud defensüvseks, selle
asemel, et kasutada tihedamalt
presidendi vetoõigust, kui-vaja, ja
Kongressis ette panna teravamate
piirjoontega seadusenõusid, müle-de
vastu hääletamist saaks hiljem
liberaaüde vastu ära kasutada.
Välispolütika alal on juhtivate
konservatiivide seas läbi löönud
üldme pettumus, et Reagan ei õle
lubatud suunamuudatust suutnud
läbi vüa.
Tugevatele sõnadele, mis meie
pagulaseestlaste kõrvadele algu­ses
oli magusaks muusikaks, ei
ole kakjuks järgnenud resoluutse­mat
polütikat.
On jätkumas N. Liidu võimule ko­handumise
operatüvpolütika, ütles
Midge Decor, kes on organisatsi­ooni
The Committee for the Free
World eksekutüvdirektor ja keda
kevadel .või- sive alguses.' See
peaks tooma tunduva paranemise
ka Kanada majandusellu — vähe­malt
m selleks lootusi!
äane-Saksamaa lätlasi
kutsutakse Siberit külastama
KÖLN (VE) Lääne-Saksamaa reisibüroo on teinud lätlaste hul­gas
reklaami 11-päevasele hussi-lennuki-reisiks Irkutsikisse Siberüsse.
Esimesel päeval sõidetakse bus­siga
Viini, sealt lennatakse Mosk­vasse.
Teisel päeval tutvutakse
Kremliga ja hilisel pealelõunal on
ärasõit TransrSiberi raudteega.
Järgneb mitmepäevane sõit nelja-magamiskohaga
vagunikupees
Trans-Siberi Ekspressiga liinil
Moskva — Jaroslav — Perm —
Sverdlovsk Omsk — Novosi­birsk
— Krasnojarsk. Kuuendal
päeval jõutakse Irkutskise. Üks
päev kulutatakse linna vaatlemise­le,
kaheksandal päeval on piknik
taigas, üheksandal päeval välja­sõit
„Siberi pärli" Baikali^ järvele
ja külaskäik limonoloogilises muu­seumis.
Kümnendal päeval järg­neb
pärast hommikusööki lennu­sõit
Moskvasse, kus veel tutvutak­se
Moskva maa-aluse raudteega,
üheteistkümnendal päeval on ta­gasisõit
Viini, kust bussiga-sõide­takse
Lääne-Saksamaale tagasi.
Reisihinnaks on 1999 Saksa mar­ka,-
•.
Reklaamlehel on teksti vahel
läti rahvarõivais patsidega neiu
pilt Riia tooflikiriku torni kõrval
Läti noorteorganisatsioon Eu­roopas
(„The Latvian Youth Ass,
in Europe) on saatnud reisibüroole
kirja kus öeldakser
„Lugupeetud daamid ja härrad,
Lugesime suure rõõmuga Teie
prospekti, milles pakute bussi-len-nureisi
nr. 112 Siberisse, Irkutskis-
Nr. 27
Mnentaary
Alates sellest ajast, kui Fordi au­totööstuse
rajaja Henry Ford
1910-nendatel aastatel hakkas auto­de
valmistamisele rakendama lm-disüsteemi,
on ameeriklased uhkejä
oma autotööstusele ja selle tehni­listele
finessidele, mis võimaldab
tööprotsessi pisidetaUideks jaota­misega
kiiret ja voolujoonelist too­dangut.
Kuid ajad on muutnud ja
tänapäeval ei ole ameerUca auto­tööstus
enam maaüma kõige efek-tüvsem
ja 'paremini organiseeri­tud
— Detroiti kuulsatest autotöös­tustest
on möödunud saksa ja vii­masel
ajal eriti sümatorkavalt jää­jana
autotööstused.
Jaapani äutotööstusekrooni kal­limaks
kiviks on Toyota vabrikud,
mis asuvad 150 müli Tokiost lääne
pool. Süa on tekkinud täielikult
Toyota linn, kus elavad ja tööta­vad
35.000 Toyota tehase tööUst,
kelledele kompanii on ehitanud
odavaid perekonnaelamuid, kuid
samuti ka ühiselumajasid vallalis­tele
töölistele. Siin on ka kompaniil
staadionid, pesapalli-, ja tennise­väljakud
uing ujulad töölistele ka­sutamiseks.
Kuid Toyota Motor Company ei
ole mõelnud ainult oma tööliste-teenistujate
eest hooUtsemisele,
vaid on uute meetodite ja tehno­loogiliste
võtete rakendamisega
jõudnud tulemusteni, kus ta pro­dutseerib
autosid palju kiiremini
ja väiksema tööliste arvuga kui
t)hendriikide autotööstused. Toyo­ta
Motor Companyst on eeskuju
võtnud ka teised jaapani autotöös­tused,
ehkki nad ei ole veel nU os­kuslikult
ja leidlikult oma produkt-sioonUinte
käima pannud kui Toyo­ta
vabrikud.
Jaapani ja ameerika autotööstus­te
tööliste panuse ja töömeetodite
suurt erinevust on kõige parem
selgitada vastavate arvudega. Nü
näiteks stantsivad jaapani auto­tööstused
tunnis 550 autoosa, amee-rilflased
ainult 325, väikeauto pro­dutseerimiseks
kulub Jaapanis
keskmiselt 30,8 tundi, ühendrüki-des
59,9 tundi, töölt puudujate arv
mitmesugustel põhjustel Jaapanis
on keskmiselt 8j3 protsenti,
Üh^ndrükides 11,8 protsenti.
Need arvud kõnelevad kõige sel­gemat
keelt, miks Ühendrükide ja
Kanada maantped on täis Toyota­sid,
Hondasid ja teisi jaapani pä^
ritoluga autosid. Kõrge elustandard
ja üldine mugav eluviis on vUnud
sünse autööstuse- ja ka paljud
tööstusalad sellisesse olukorda, kus
nad enam agressüvsete ja hästi-
I organiseeritud jaapani ja teiste
kiirelt arenenud tööstusmaadega
vabal turul võistelda ei suuda ja
tulemuseks on masendav tööpuu-
Teie soovite endi külalistele Si­beri
lõpmatut avarust ja maasti­kulist
ilu südamelähedaseks teha.
Ei tohi unustada linnu, näiteks Ir-;
kutskit. Prospektis avaldatud fotol
võib ära tunda üht eriti ilusat goo­ti
stiilis kirikut, milline püha Peet­ri
kirikuga Riias, Lätimaal/ hämr
mastamapanevalt sarnaneb. Ka an­nab
too läti rahvarõivais noor
neiu Teie fotol Irkutski (?) pano­raamiga
taustal, sellele Siberi
suurlinnale erilise omapära —
on ju peale seni sõltumatu Läti
okupeerimist Nõukogude Lüdu
poolt 1940 ja 1945 massiliselt
Siberi sunnitöölaagreisse küüdi­tatud
lätlasi Irkutski linna (ning
paljusid teüsi lumu Siberi avaru­ses)
koos üles ehitanud. ^
Tundub vaid vähe kummalisena,
et tol daamil aega jätkus oma rah­varõivaid
pikale teekonnale kaasa
võtta.
Eriti tähelepanelik on Teie idee,
korraldada taigas piknik -—loode­tavasti
valite selleks koha vaatega
ühele tüüpilisele Siberi vaatamis­väärsusele
— ühele sunnitöölaag­rile.
Kus kohas täpselt eriti oivali­ne
vaade ühele neist paljudest Si­beri
sunnitöölaagritest avaneb,
võib too läti rahvarõivastes neiu
kindlasti öelda, sest peale vangide
ei leidu teisi lätlasi Siberis.
Soovime Teile selles suhtes pal­ju
edu ja jääme kõrgesti austavalt,
On otse imekspandav, millise
kürusega rakendatakse läänemaa­ilmas
vajaduse korral demonst­ratsioonideks
ja meeleavaldusteks
käüiu igasugused punaste katteor-ganisatsioonid.
Tavalises igapäe­vases
mUjöös neist organisatsioo­nidest
ja nende liikmetest palju ei
kuule, kuid kui kusagilt kõrgemalt
poolt käsk antakse, süs astuvad
need organisatsioonid kontsentree­ritult
kohe tegevusesse. Nende liik­med
sigmevad tänavatele nfaig va­litsushoonete
ja saatkondade ette
nagu mürgised kärbseseened pä­rast
vihma ning nõuavad kärari­kaste
kõnedega ja väljakutsuvate
loosungitega „õigust" punasele
poolele — ükskõik süs, kus maa-
Umanurgas kommunistid, marksis­tid
ja igasugused teised pahem-poolsed„
istid** oma võimu taha­vad
maksma panna.
Seda kontsentreeritud demonst-
, ratsioonide lavüni nägime lääne-
' maaümas järjekordselt Salvadori
valimiste päeval. Meeleavaldusi oli
korraldatud Euroopas, ühendriiki­des
ja teistes maades, kuid eriti
laias ulatuses Kanadas, kus protes­teeriti
ägedalt selle vastu, et Ka­nada
andis oma moraalse toetuse
Salv/adoris toimunud demokraatli­kele
valimisetelej mis toimusid sa­dade
^väUsajakirjanike sumade ja
paljune välisesindajate valvsa
kontrolU all. Kanadas korraldati
demonstratsioone Torontos (700
osavõtjat), Vancouveris, Winnipe-gis
(300 osavõtjat), Montrealis
(300 osavõtjat), Quebeci linnas
(200 ( osavõtjat), Saskatoonis (500
osavõtjat), Edmontonis (300 osa­võtjat),
Sudburys (25 osavõtjat) ja
teistes keskustes.
Anna Mushka. (6 (lÄBg a 3)