1985-03-26-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EEOTIANE teisipäeva!, 26. märtsil 1985 --Tuesday, March 26,1985 Nr. 24 Nr. 24
Juba 1935. aastal ahistasid New
s asuvad eesti mäletajad oma-vahelisi
mänguphtuid ta
; organiseeritud maleringi nime aB.;
Tegevust juhtisid; 1937. aastani
tüvne malesõber Mihkel^Rei/inilie
järel võttis ringi juhtimise üle Alf-
• red Loor, kellele . oü abistajaks
Walter Lind. Kõik kolm on ammü-
..;..gi surnud..-;^.:/-^K^V'-'-' -
Võistluste tagajärgede tabelist
ön näha, et pariniad olid insener
W.. Brunberg ja kon^^
son. Suurimaks ürituseks oli võistlus
124 laua! ajaleht „Tintös'i" teenistujatega,
mis lõppes. eestlaste
;võiduga 6,5:5,5. y See oh omaette
suursündmuseks. Võidukasse meeskonda
kuulusid W. firunberg, E.
Jaäkson,.E. Pärt,:R. Vamo, G; Ra-.
dus, M. . Männäpso,, A..
: ; Loor, C; Biber, W. Lind, Port ja
Lensmäh,-
Peale I t m ai-tiivnö
aktsioon kaasniaalaste üleme-
I re toomiseks, mis tõi : vanadele
malesõpradele juurde uusi jä peagi
tekkis vajadus ulatuslikuma orgä^
niseeritud maleklubi Jlrele.
. Nii ongi alates 3. novembrist
; • 1950 tegutsenud New Yorgis iseseisev
Maleklubi New Yorgi Eesti
Haridusseltsi allorganina. Aktiivse-ma4
organiseerijad olid Johannes
Eiusalü jä A. Jähes. :
1960. a. jõudis klubi niikaugele,
«et võttis osa Metrop^
Yorgi -meeskondade vahelisest
võistlusest, niida jätkati kuni 1965.
meeskonnajuhi Artur Espenber-
< gi juhtimisel ja tiivustamisel. Seda
; V aega peetakse klubi märkimisväär-
1 šeimaks perioodiks, sest sel ajal sai
; maleklubi :,,ESTONIA" nimi tuntuks
maletajate ringkondades.
Kuid ka mujal organiseeriti ma-lehuvilisi.
Juba varem oli USA
Lääneranniku aktiivseim maletege-vuse
organiseefija olnud Charles
lest kaheksa korda oli yõistluse
korraldajaks ÜSA Maleliidu Qsa- ^
kond. Viimasel ajalon turniirid toi-
Omtados toimusid 22.-^4. veebruaril neljas asuko-khibideyahelised
uelja gnspi #istrivõistiused.^^
munud Lakewobdis, N.j;, sealsetel võtsid osa ¥iis eestlast; ke^ võitsid 5 küld-, < 8 hõbe- ia 4
Eesti Spordiliit ÜSA-s Spordimän- - •
ÜSA-s on' MeistriklassinS küün-:,
djnud rahvusvaheline meister Paul
Sphniidt (2398), Koit OVfe^
Romanenko,, Harry Kord; Kanadas
Nikolai Küttis.'
:EfepertideklassJr •.H.-'Allik,;. K;;
Blumberg, H.. Kurruk, E, Rüga,
A, Sildmets, J. Tint, A. Tomberg,
J.; ;Täht, K.; Valdmaa, AL! Veldo;
Kanadas A.Nestra. Naisinaletajaist
on olnud tähelepandavamad Gilda
Karu ja Triinu Mikiver (1307).
• Eesti maletajad on koondunud
qmä keskorganisatsiooni yälis-Eesr
ti Maleliit ümber, niille tegevust on
tutviistanud New Yorgis i^
oma ajakiri •„Eesti Male". •
Eesti maletajate; suureks eeskujuks
ja õhutajaks on olnud Paul
Keres ja mälestus tema saavutusist
mäaihnamales.
Sport,BiiMeiään'.;
riöBiiMpus
m
Tallinna raekojas peetakse Paul
Kerese malestusturnÜr; millest võtavad
osa 15 maletajat kuuest riigist.
Neist on 5 suurmeistrit, 9
rahvusvahelist meistrit. JEestlastest
võistlevad Lembit 011, H. Kärner,
A. Veingold, Jaan Ehlvest ja K.
Kiik.
A°gnipi vÕEsteed peeti Ottawas^
: -aNDY ÕUNPUU oli edukas
ka teistel:.aladel, võites 4: kuldme-daht,
esikohad. 1.0Q m rinnuli
L12,3, 200m rinnuli 2.31,3,: 2p0
m kompleksteateujumišes rinnuli
distantsi ajaga 0.32,0 ja esikoha:
ka 200 m vabateateujumises.
KIA PUPIM sai esikoha 2ÖÖ m.
seliliujumises 2.32,65, teise koha
100 m seliliujumises 1.12,41, 200
m konipleksteateujumises, saavutades
omal distantsil 33,6 ja 200 m
vabateateujumises, aeg tema disr
lautsil io,45; Kolmas koht 400 m
individuaalkompleksujumises 5.28,-
86, neljas koht 200 m individuaalkompleksujumises
2.34,91 jä 100
m- liblikujiimises 1.12,32.:
• CRAIG-POTSEPoU kolmas 400
m vabaujumises 4.45,9, neljas 200
m vabaujumises 2.16,2, 100 m vabaujumises
1.02,4, 200 m liblik-stiüis
2.39,8 ja 1500 ni vabaujumises
18,55,0.
' AA-grupi võisüused peeti Thun-.
der Bays. 494 osavõtja hulgas võistlesid
Maria Lemberg ja Ken Ahl-berg.
ILMUS SÜÜRTCOS^ :
HIESTI VABADUSRISTI KAVALERID
Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse väljaandel.
Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites, ,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaalkujutused värvi- ••
trükis. Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige yapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheliselt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult
Eesti iseseisvuse sünnilugu, mille omamine ikestatud
Eestis on poliitiline kuritegu.;
Kirjastus Välis-EestiiEMPS
Tellimine saata VABA EESTLASE talitusele hinnaga $50.—
RAAMAT SAADETAKSE VÄLJA ÕHUPOSTIGA ROOTSIST
iesf i myirfids jutte liiglise keeles
MARIA LEMBER oli teine
m vabaujumises 9.31,18, 100 m
liblikujumises 1.08,91 ja 4x50 m
Cindy Õunpuu
kompeksteateu j ümises. Oli kolmas
4 X 50 m liblikujumises 2.31,42,
viies 400 m vabaujumises 4.36,91.
KEN AHLBERG oli teine 100
m liblikujumises 1.09,89, 200 m
vabaujumises 1.59,09, kolmas 200
m. liblikujumises 2.16,0.
tõlkinud Gisela MeBride
MUINASIUTTU JA KOKKUVÕTE «KALEVIPOJAST"
$5.75 — 50 centi posfikoln
Saadaval Vaba Eestlase talitused
ILMAR KÜLVETS
1953. a. asutati ka Seabrook
Farmide juurde • Eesti Maleklubi.
Sinna oli saanud töökoha eesti ma-
. lekuulsus Koit Tullus, kes võistlus-maletajana
oli esimene^ siinsel
mandril, jõudes maleeksperdi astmeni.
Suurimaks Koit Tulluse teeneks
peetakse ajakirja „Eesti Male"
ellukutsumist. .
1954. a. organiseeriti ümber Vä-lis-
Eesti Maleliit Torontos ja alustati
PÕhjä-Ameerika eestlaste male-
:^ esivõistluste korraldamisega. Neid'
võistlusi korraldati 17-1 korral, mil-i.
Tshehhi ajalehtede teatel hüppas '..^y.^.
Eva Markova uue Tshehhoslovak-sisdldab
5 näideiiidit fotodega:
PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEN
LAMP EI TOHI KUSTUDA ' I^IENNING ^
SILDtnLEMERE.: • ^
Hind$15e-^^^
oddavof VABA EESTLASE talltusesf
Kotkast
Ida siserekordi püstitamisel kau- Talvehooaja viimasest kalapüli^võisüusest osavõtjad. Paremal taga klubi esimees H.
gushüppes^Wgi ^eg^^^ RJ]^^^ Ees Väsalcult esimese koha võitja Ä . Poom, teise koha võitja Tüu Trahnän ja kol-
: 6.29, 6.86, 6.97, 6.94, ^ , ^ ' • : • ^ ^
mandat kohal TommyTomson. / Foto: J. Säägi
seseeria
6.91 ja 6.84.
Lood jd seiklused karjalaste elust
iseseisvuse ajastul, Abel Lee
jllustratsio<inidegd.
RaamM liisgembeks ning Mnl^^ nii noortele kui ka vanadeS®,
„VABA EESTLASE" talituses ,;
Hind $12.00
•varem margitud, ei saa-
Eud kodumaale naasnud soome-poiste
rügement koos võidelda. Ta
Icillustäti mitmele poole, peamiselt
. Kloogale . ja Kehra. II pataljoni
Soomes ohvitseride kooli lõpetanuile
tehti Kehras lisaõppust saksa
mi^stri kohaselt—-ja eri väljaõppega
mehed saadeti laiali sakslaste
vastavaisse väeosadesse. Kuid I
pataljon kapten V; Pärlini juhtimisel
siirdus Tartu rindele, kus venelaste
rümiakukiil oli tunginud üle
Emajõe ja valmistus, võimaluseks,
et Sinimägedel : ülima vaprusega
võitlevate väeüksuste seljatagant
haaramiseks.
Leitnant ' K. Pärnoja kirjutab:
„Rong liigub ida poole, kuid kuhu
—- ei oska keegi öelda. Vagunitäis
mehi on kujunenud ühiseks pereks,
maitstes suupalasid selle kotist, kel
neid juhtub olema. Kõigi selle söömise
ja joomise ning naljatamise
juures on nagu iiksteisele ^ antud
käsi sõpruse ja relvavendluse kinnituseks
ning kindlas lootuses, et
ei unustata üksteist raskustes,.
Peatusel Tapal selgub kapten
Pärlinile, et neile antav relvastus
on väga nigel. Kogu pataljonile
580 püssi, 20 kergekuulipildujat ja
25 püstolkuulipildujat ja mõnikümmend
tuhat padrunit. Ei ühtki
raskekuulipildujat ega granaadiheit-jat.
Eriti tekitas meestele meelehärma
püstolkuulipildujate (konc-pistöoh)
puudus. Need relvad' kuulusid
kokku Soomes Õpitud metsa-võitluse
taktikaga; .
Rong pöördus Tapalt Tartu
poole — võitluste tulipunkti ja ergutas
ning rõõmustas meeste meeli.
Oldi eemal võimatüist tagala-korraldusist
ning korralduste tegijaist,
mis siiani olid valmistanud
palju muret ja peavalu, isegi häbistades
meeste uhket iseteadvust. Rügemendiülem
kapten' Päriin pihtis:
„Kodumaale tagasipööranriisega
olen ma teinud oma elu parima otsuse."
•,•-.v^
Neid. mõtteid mõlgutati eriti kibedas
olukorras, mis neile annab
erilise väärtuse.
Majutati Mullaveres. Pilt oli murettekitav.
Põgenikud ja taandujad
hulgana teedel. Soõmepoisid omaalgatuslikult
hakkasid konfiskeerima
varustust, mis neil endil puudus;
hobused^ Veokeid, tankirusikaid
ja püstolkuulipildujaid, viimaseid
sakslasteh. Rinde halva olukorra
parandamisseks otsustati sooritada
vastulöök iile Emajõe tunginud
vaenlasele.
,JR200 allus 20. SS-Diviisile. Liiguti
Tabiverest Tartu suunas. Venelaste
kahurivägi andis äkki tule-löögi
ja leitnant Pärnoja sai killu
reide, ent ei loobunud rünnakust.
Kild opereeriti mädanevast haavast
välja kümmekond päeva hiljem.
28. augustil alustati rünnakut
venelaste Pupastverre jõudnud rün-nakukiilu
likvideerimiseks. Sakslas-te
pataljonid liikusid rööbiti raudteega.
Soomest tulnud pataljon läbi
metsade. Hoogsa rünnakuga
löödi vaenlane paanikaliselt põgenema.
Vangide Võtmiseks polnud
aega ega armu. 30. augustil jõuti
välja Emajõeni. Vaenlane oli põgenemisel
maha jätnud hulganisti
varustust: veoautosid, mitu korras
tanki, kahureid, toidumoona, kergeid
relvi. Toidumoona hulgas oli
lihakonserve, mis olid pärit Chicagost.
Enda vabanduseks propageeris
bolshevik, et Soomest oli saabunud
tuhandeisse ulatuv abivägi.
Tegelikult, võideldi oma viletsa varustusega
kümnekordse ülekaalu
vastu. Selle võiduga oli pataljon
saanud omale motoriseeritud voori.
Pataljoni paremal tiival võidelnud
politseipataljonid puhastasid samal
ajal Emajõe põhjakalda kuni
Võrtsjärveni.
Kuid pataljoni omapoolsed kaotused
ohd suured, umbes 170
meest,. neist 34 langenut. Nende
hulgas rügemendi ohvitseridekooli
lõpetanud nooremleitnant LalU ja
Krepp. Sulo Krepp oli minu õpilane
Paldiski ühisgümnaasiumis.
Musikaalselt andekas, juhtides
gümnaasiumi õpilaskoori ja kuuludes
ka soomeppiste ,jHeH Neli"
koosseisu.
2. septembril jagas diviisi ülem
pataljonile 44 raudristi, märkides
et ta esmakordselt dekoreerib üht
pataljoni nii paljude raudristidega,
43 meest said II järgu ja kapten
Päriin I järgu ristid.
Soomepdiste ridadesse kuulusid
ka kaks naist — hüüdnimega Jüri
ja Jaan. Jüri juba Soomest alates
kandis välihalli sõdurivormi, Jaan
esialgseile takistusile vaatamata tegutses
harukordselt kohusetruult ja
ennastohverdavalt sanitarleitnant
Ilmar Sule abilisena, osates kombineerida
puhtaks pestud aknakardi-näist
sidumismaterjali.
Koos teiste löögiüksustega heideti
vaenlane tagasi Emajõe taha.
Tänu neUe ohvrimeeiseile võitlejaile
Narva rindel, Sinimägedel ja
Tartu all anti tuhandeile eestlastele
võimalus pageda vabasse maailma.
Kas on pääsenud mõelnud sellele
verehinnale, mida nende eest
maksti?
2. septembrü sai pataljoniülem
kapten Päriin raskesti saavata ja
suri 13. septembril Tallinna haiglas.
Ta oli varem' oma lähedastele
nagu testamendina avaldanud:
„Teadke, kui minuga midagi juhtub
— olen ma ikka teie juures!"
Päriin maeti tallinna Jaani kirikus
praost Tähevälja teenimisel. Ta
sängitati kangelaskalmistule, kuna
ta oli tuline eestlane, mees, kes ustavalt
surmani täitis oma sõjamehe
kohustusi.
Pataljoni nimel ütlesid järelehüüde
lipnik A. Lahi juhatusel neli
soome mundris kaasvõitlejat, kes
mälestades meenutasid ka lahkuma
võitluskaaslasi, kes oma elu ohverdasid
kodumaa vabaduse eest Tartu
künnisel
Sain kodumaalt ligemale nelikümmend
aastat tagasi kirja, kus
sooviti lähemaid andmeid ühe heledapäise
pikakasvulise soomepoisi
kohta, kelle põrm oli leitud kusagilt
ja kes surres oli haaranud oma
pihku kodumaa mulda. Lahkunu
sängitati auväärselt kohalike inimeste
poolt pühitsetud kalmistule
pa tema hauda ehivad tänutäheks
lilled; ja jõuluõhtul küünlad.
Juubelil
ganisatsij
gudiistesf
ledega n|
kondhki
heatahtlil
kogenud.]
Ilmar
peana ja I
ühiskonnj
märtsü
dis 1910
ta isa oli
Perekond
Pärnu, S
ja keskhJ
Tallinna
1933. a.
miga. Töl
lises Järcj
de järehi
tÖÖkohalq
Esimene
oli seal
kmii kodj
tarnata c]
tis ta reil
ja ema lj
eelist asidl
Rootsis!
hiljem
Rootsis,
konnaga
algul tööl
de kontol
nium Coii
tusse, spc
. mi sulat(|
alale, kus|
pani vajj
loii ta olil
Oma oj
nud ka e|
tis osa
täiendusM
liikmena
maajalisel
reali EesI
koguduseli
meheks lil
kuni lõpul
se kogudij
jusel, et
asus üml
ja mujale]
kumised,
koguduse
lus üksm(
te pooleh(
Ka perel
Jumala
õde Elli
hata ja, k(
Ust tegev j
mär, jun.]
ehitušiusei
Ameerika J
tar livi lõi
Bachelor
Educaüonl
tajana E|
oma prOfc
villes Novl
• kummagill
Ni võib
dal -sünnil
tundega
Ta tQÖ 01
isiklikult,
scalaliseitJ
Talle n i |
vai eriti
se kogudu|
nad ei asi
head tervil
dised päev]
vada.
VAI
TOE
avž
reci]
Telefoni
Vi
on tasi
Kl
üks toll
esikülje
Kuuiüij
nädala
esmäsp.
nädala \\
map.
Väi
Leida
Postiaac
9 Parral
Willowc
igemendi lipp Mämiiku paraadil»
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 26, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-03-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850326 |
Description
| Title | 1985-03-26-06 |
| OCR text |
VABA EEOTIANE teisipäeva!, 26. märtsil 1985 --Tuesday, March 26,1985 Nr. 24 Nr. 24
Juba 1935. aastal ahistasid New
s asuvad eesti mäletajad oma-vahelisi
mänguphtuid ta
; organiseeritud maleringi nime aB.;
Tegevust juhtisid; 1937. aastani
tüvne malesõber Mihkel^Rei/inilie
järel võttis ringi juhtimise üle Alf-
• red Loor, kellele . oü abistajaks
Walter Lind. Kõik kolm on ammü-
..;..gi surnud..-;^.:/-^K^V'-'-' -
Võistluste tagajärgede tabelist
ön näha, et pariniad olid insener
W.. Brunberg ja kon^^
son. Suurimaks ürituseks oli võistlus
124 laua! ajaleht „Tintös'i" teenistujatega,
mis lõppes. eestlaste
;võiduga 6,5:5,5. y See oh omaette
suursündmuseks. Võidukasse meeskonda
kuulusid W. firunberg, E.
Jaäkson,.E. Pärt,:R. Vamo, G; Ra-.
dus, M. . Männäpso,, A..
: ; Loor, C; Biber, W. Lind, Port ja
Lensmäh,-
Peale I t m ai-tiivnö
aktsioon kaasniaalaste üleme-
I re toomiseks, mis tõi : vanadele
malesõpradele juurde uusi jä peagi
tekkis vajadus ulatuslikuma orgä^
niseeritud maleklubi Jlrele.
. Nii ongi alates 3. novembrist
; • 1950 tegutsenud New Yorgis iseseisev
Maleklubi New Yorgi Eesti
Haridusseltsi allorganina. Aktiivse-ma4
organiseerijad olid Johannes
Eiusalü jä A. Jähes. :
1960. a. jõudis klubi niikaugele,
«et võttis osa Metrop^
Yorgi -meeskondade vahelisest
võistlusest, niida jätkati kuni 1965.
meeskonnajuhi Artur Espenber-
< gi juhtimisel ja tiivustamisel. Seda
; V aega peetakse klubi märkimisväär-
1 šeimaks perioodiks, sest sel ajal sai
; maleklubi :,,ESTONIA" nimi tuntuks
maletajate ringkondades.
Kuid ka mujal organiseeriti ma-lehuvilisi.
Juba varem oli USA
Lääneranniku aktiivseim maletege-vuse
organiseefija olnud Charles
lest kaheksa korda oli yõistluse
korraldajaks ÜSA Maleliidu Qsa- ^
kond. Viimasel ajalon turniirid toi-
Omtados toimusid 22.-^4. veebruaril neljas asuko-khibideyahelised
uelja gnspi #istrivõistiused.^^
munud Lakewobdis, N.j;, sealsetel võtsid osa ¥iis eestlast; ke^ võitsid 5 küld-, < 8 hõbe- ia 4
Eesti Spordiliit ÜSA-s Spordimän- - •
ÜSA-s on' MeistriklassinS küün-:,
djnud rahvusvaheline meister Paul
Sphniidt (2398), Koit OVfe^
Romanenko,, Harry Kord; Kanadas
Nikolai Küttis.'
:EfepertideklassJr •.H.-'Allik,;. K;;
Blumberg, H.. Kurruk, E, Rüga,
A, Sildmets, J. Tint, A. Tomberg,
J.; ;Täht, K.; Valdmaa, AL! Veldo;
Kanadas A.Nestra. Naisinaletajaist
on olnud tähelepandavamad Gilda
Karu ja Triinu Mikiver (1307).
• Eesti maletajad on koondunud
qmä keskorganisatsiooni yälis-Eesr
ti Maleliit ümber, niille tegevust on
tutviistanud New Yorgis i^
oma ajakiri •„Eesti Male". •
Eesti maletajate; suureks eeskujuks
ja õhutajaks on olnud Paul
Keres ja mälestus tema saavutusist
mäaihnamales.
Sport,BiiMeiään'.;
riöBiiMpus
m
Tallinna raekojas peetakse Paul
Kerese malestusturnÜr; millest võtavad
osa 15 maletajat kuuest riigist.
Neist on 5 suurmeistrit, 9
rahvusvahelist meistrit. JEestlastest
võistlevad Lembit 011, H. Kärner,
A. Veingold, Jaan Ehlvest ja K.
Kiik.
A°gnipi vÕEsteed peeti Ottawas^
: -aNDY ÕUNPUU oli edukas
ka teistel:.aladel, võites 4: kuldme-daht,
esikohad. 1.0Q m rinnuli
L12,3, 200m rinnuli 2.31,3,: 2p0
m kompleksteateujumišes rinnuli
distantsi ajaga 0.32,0 ja esikoha:
ka 200 m vabateateujumises.
KIA PUPIM sai esikoha 2ÖÖ m.
seliliujumises 2.32,65, teise koha
100 m seliliujumises 1.12,41, 200
m konipleksteateujumises, saavutades
omal distantsil 33,6 ja 200 m
vabateateujumises, aeg tema disr
lautsil io,45; Kolmas koht 400 m
individuaalkompleksujumises 5.28,-
86, neljas koht 200 m individuaalkompleksujumises
2.34,91 jä 100
m- liblikujiimises 1.12,32.:
• CRAIG-POTSEPoU kolmas 400
m vabaujumises 4.45,9, neljas 200
m vabaujumises 2.16,2, 100 m vabaujumises
1.02,4, 200 m liblik-stiüis
2.39,8 ja 1500 ni vabaujumises
18,55,0.
' AA-grupi võisüused peeti Thun-.
der Bays. 494 osavõtja hulgas võistlesid
Maria Lemberg ja Ken Ahl-berg.
ILMUS SÜÜRTCOS^ :
HIESTI VABADUSRISTI KAVALERID
Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse väljaandel.
Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites, ,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaalkujutused värvi- ••
trükis. Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige yapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheliselt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult
Eesti iseseisvuse sünnilugu, mille omamine ikestatud
Eestis on poliitiline kuritegu.;
Kirjastus Välis-EestiiEMPS
Tellimine saata VABA EESTLASE talitusele hinnaga $50.—
RAAMAT SAADETAKSE VÄLJA ÕHUPOSTIGA ROOTSIST
iesf i myirfids jutte liiglise keeles
MARIA LEMBER oli teine
m vabaujumises 9.31,18, 100 m
liblikujumises 1.08,91 ja 4x50 m
Cindy Õunpuu
kompeksteateu j ümises. Oli kolmas
4 X 50 m liblikujumises 2.31,42,
viies 400 m vabaujumises 4.36,91.
KEN AHLBERG oli teine 100
m liblikujumises 1.09,89, 200 m
vabaujumises 1.59,09, kolmas 200
m. liblikujumises 2.16,0.
tõlkinud Gisela MeBride
MUINASIUTTU JA KOKKUVÕTE «KALEVIPOJAST"
$5.75 — 50 centi posfikoln
Saadaval Vaba Eestlase talitused
ILMAR KÜLVETS
1953. a. asutati ka Seabrook
Farmide juurde • Eesti Maleklubi.
Sinna oli saanud töökoha eesti ma-
. lekuulsus Koit Tullus, kes võistlus-maletajana
oli esimene^ siinsel
mandril, jõudes maleeksperdi astmeni.
Suurimaks Koit Tulluse teeneks
peetakse ajakirja „Eesti Male"
ellukutsumist. .
1954. a. organiseeriti ümber Vä-lis-
Eesti Maleliit Torontos ja alustati
PÕhjä-Ameerika eestlaste male-
:^ esivõistluste korraldamisega. Neid'
võistlusi korraldati 17-1 korral, mil-i.
Tshehhi ajalehtede teatel hüppas '..^y.^.
Eva Markova uue Tshehhoslovak-sisdldab
5 näideiiidit fotodega:
PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEN
LAMP EI TOHI KUSTUDA ' I^IENNING ^
SILDtnLEMERE.: • ^
Hind$15e-^^^
oddavof VABA EESTLASE talltusesf
Kotkast
Ida siserekordi püstitamisel kau- Talvehooaja viimasest kalapüli^võisüusest osavõtjad. Paremal taga klubi esimees H.
gushüppes^Wgi ^eg^^^ RJ]^^^ Ees Väsalcult esimese koha võitja Ä . Poom, teise koha võitja Tüu Trahnän ja kol-
: 6.29, 6.86, 6.97, 6.94, ^ , ^ ' • : • ^ ^
mandat kohal TommyTomson. / Foto: J. Säägi
seseeria
6.91 ja 6.84.
Lood jd seiklused karjalaste elust
iseseisvuse ajastul, Abel Lee
jllustratsio |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-03-26-06
