Vaba Eestlane, June 15, 1968

              r 3 ÜT}
Virs tel£
tuntu
usti! j
- kos---3
k-:-
- fas
-- ai-
4 fci
FRANK VASS IA
ADVOKAAT XOTAR
63 Collefe St
(padina Juures)
TL ff 111 WA 2-H- 2
kodus CL 1-06- 51
BOICK HETHERINGTON
mStTRlVETT&PARK
Advokaadid notarid
ADO PARK LLB
EESTI ADVOKAAT
JuriidUine
PETER VESA
DOKAAT- - XOTAR
Danforth
Toronto Kanada
Kokkuhoid! 'dc'
importöörilt
teisele
Süite 401 EM 34451 ]emus
7-20-
17 oi et temast Jäid
Joome Büroo
A
B LLB
1K8 Ave
IIO 3-33-
92
40-- 50% otse
suurim palju partiisid
Rcmcny
ii ii m ii iii ii ui hui
HOUSE OF MUSIC LTD
561 Queen St West
LMUS
Ja tantsupalasid
ANTS SULEVI
Mustri kaastegevusel
kestvusheliplaat tolli
allugu Eesti Abistamiskomi
tee Eesti Majas 958 Broadview
Ä Toronto 6 Ont Tel 461-134- 4
J kõikides Poko ärides Hamilto-- &
Kink tel JA 8-17-
13 HIVD 150
tPosAtibteisetl Kteolmlimiteisei Staäaidteakbuluadinekuslt
Palun lisada centi
PWi
Toimetajad: K Tulltis Ja E Kai-ma- r
Uudiseid kirimale
vallast
ROOTSI kirimale esivõistlused
on lõpenud Ja suure üllatu-sena
tuli meie noormaletaja Mart
Altmäe võistleja hulgas 3—4
kohale saavutades 9—5 punkti
j seda koos Arne Bryntsega Või-tjaks
tuli Hans Ek 114 punktiga Ja kohale jõudis H Rund- -
Strfim 1(11 niinlrtlna lltmSa 4
LjBa St on seda y "
õhtuti III % 929-34-5 arvestada tahapoo
Telefon
ii
— 12
Pr
i
15
le sellised kirimale suurused na- -
gu Martin Johansson väga tugev
ka lähismales) kes saavutas ai-nult
7 p Õlle Smith sai ainult 6' a
p Ja tema on korduvalt kaasa
I
mänginud ka maallmamelstri- -
võistluste tsüklis kandidaatide
turniiril kirimales Möödunud
I
aasta esimaletaja Nordstrom saa-ivuta- s
ka ainult 7p Uus saavutus
meie noorelt maletajalt'
USA kirimale Golden Knight"
( 1964 a alustatud esivõistlused on
lõppenud Anton Sildmetsa 100
protsendilise võiduga Osavõtjaid
oli ca 1200 Selle turniiri ja tema
teiste turniiride põhjal on ta tõus-nud
kirimales teisele kohale Ja
omab momendil 1896 klassipunk-t- i
Temast eesnool on ainult hil- -
juti kirimale maailmameistriks
Itltlnn TTanc TlorHner WacVitnfftnn
VALIS-EEST- I maleliidu
korraldatud VI kirimale esivõist- -
ladu Kõrgem kvaliteet iuste) on veel poo
50
leli kuid seniste tulemuste põh-jal
on kindlamad väljavaated esi-'koha- le
Hans Jürmanil Torontost
kel 5-- 0 punkti
AUSTRAALIA eestlased alusta-si- d III kirimale esivõistlustega ja
seekord on osavõtjaid rekordili-selt:
A Arumaa F Kaubl J Ka-rukap- p
G Kepper H Korba L
E Ots W Põder P Saver ''v Sild ja H Tuul Nendest on
tuntumad G Kepper Ja M Põder
kes esindavad Austraalia kirima-letajai- d
V kirimale olümpiaadil
vastavalt mängides 5 Ja 6 laual
ROOTSI eestlased on organi-seerinud
järjekordse kirimale
turniiri soomlaste osavõtul ja nii
esindab eestlasi: L Laurine E
Salmijak ja L Sepp Soomlasi
esindavad Tähti Ja Koski kes mõ-lemad
elavad Stokholmls ja Hel-singist
on nende poolel Esmo Ri-dala
kes küll eestlane
Need teated raagivad meie ma-letajate
edukusest Ja aktiivsusest
kirimale areenil Ja seda ükskõik
millisel maal nad ka ei ela ja esi-ne
Ja kui Juurde arvata veel pai- -
Valimik moodsaid meeleolulaule jud teised kes kaasa mängivad
334
Ingrid
'Orav
nende asukohamaade turniiridel
Ja K Tulluse edukas esinemine
rahvusvahelisel kirimale areenil
kus ta momendil on võitmas ka-hes
grupis et edasi pääseda maa-ilmameistrivõistluste
kandidaati-de
turniirile võime olla päris uh-ked
meie maletajate saavutuste
üle
On üles kerkinud nime Jdri-male- "
muutmine Jtauge-maleks- "
See nimi on Ju väga tabav Ja kui
arvestada sellega et üle laua
mängu kutsume Jähis-maleks- "
miks siis mitte „kauge-male"-?
ticlvtivt A!
"Th Hovm 1 Viking"
Twt M Ucatiort
J'
teie kodus
Põhimõtteks on mitmekülgsus See skandinaavia ainult puust
roitaeti paigutatavate riiulite süsteem on saadaval tllkpuust
Pähklist Ja palisandripuust (rosewood) Väga lihtne on üks
teie maitse Järgi kombineerida nii et seal on hi fl kirju-tuslaud
kapid Ja riiulid ajakirjade ja raamatute jaoks Tulge
la vaadake meie ilusat väljapanekut „System CadoT
HELISTAGE MEIE ABIDESSE TASUTA
VÄRVILISE BROSHLTRI SAAMISEKS
u:i nuut iit
titt n mnt MMJI1
VABA EESTLANE UuplmL 1S Juunil im - Saturday Junc 15 1968
Eesti luule naitus Kalifornias
Näituse organiseeris dr Jaan Pühvel
LOS ANGELES — Eesti Vabariigi 50 juubeliaasta tähistaml-sek- s
korraldas University of California pearaamatukogu Los An-geles- is
8—31 maini näituse Eesti luule 1918 — 1968 Laiahaar-delise
ning nägusa väljapaneku avas 8 mai õhtul Kalifornia üli-kooli
korraline professor ning näitude organiseerija dr Jaan
Puhtel kes tutvustas kälaliskõnelejat l'nivrrsit of Oklahoma
moodsate keelte professorit ja võrdleva kirjandusloo ajakirja
Books Abroad" peatoimetajat dr Ivar haskit Viimane esitas
loengu teemal Jlalf a Crntury of Estonian Poetry in the Prrs-pecth- e
of Comparative Literature"
Kõneldes eesti luule suunda-dest
viimase viiekümne aasta
jooksul tõmbas prof Ivask val-gustava- id
võrdjooni maailmakir-janduse
tippteostega ning peatus
lähemalt viie murrangulise mo-mendi
Juures meie luuletaide
arengus: „Noor-Eesti- " Ja Juhan
Liiv ning Gustav Suits MSiuru"
Ja Marie Under Arbujad" Ja Bet-t- i
Alver pagulus ja Ilmar Laa-ba- n
kuuekümnendate aastate
nõukogude eesti luulerenessans
Ja Paul-Eeri- k Rummo ning Jaan
Kaplinski
Sadakond kuulajat kelle hul-gas
kohalike eestlaste kõrval
võis näha rida ameerika ülifpi-las- i
ja UCLA õppejõude jälgis
pädevat nim kohati humoori-kat
ettekannet ilmse huviga
Parast väljapanekutega tutvumist
korraldas ülikooli raamatukogu
vastuvõtu näituse avamisele tui-nu- d
külalisile
Raamatunäitus mille ametli-kuks
korraldajaks oli University
of California pearaamatukogu
koos Ida-Euroop- a Instituudi ja
soome-ugr- i osakonnaga kuigi osa
väljapanekuist pärines prof Puh- -
Skaudiliikumise juht
80-aasta- ne
Maailma tuntuim skauditegela-n- e
koi John Skinner Wilson pü-hitses
äsja oma 80 sünnipäeva
Löuna-Inglismaa- l oma väikeses
maakodus Eesti Skautide Liidu
peasekretär saatis temale meie
skaudipere parimaid tervitusi
Omas pikemas vastuses ta tänab
ja märgib et celseisvail nädalail
on tal ees mitmeid konverentse
Belgias täisealiste skautide-gaidi-d- e
maailmasöpruskonna nõuko-gu
Shveitsis kuulsa skautide ai-pl-klu-bi
nõukogu koosolekud
Genfis ta külastab skautide Maa- -
ilmabürood selle uues asupaigas
Kõigis nendes on ta ikka
juhtivalt tegev
Järjest ja
Vt
rtctl
"The installeerib riiulite
7Ü#
_L0T
1St7 Nft
erakogust oli koondatud vii
de peaossa mis vastasid prof
Ivaski poolt skitseeritud eesti
luule arengu kõrgperioodidele a
1918-1- 968 „Noor-Eesti- " SiunT
ja Arbujate Juba meie klassiku-te
hulka kuuluvate sõnataidurite
esikogude oli välja pan-dud
peale Laabani Rummo ja
Kaplinski poeesia rikkalik valik
nägusaid luulekogusid kirjanike
fotoportreesid ning tekstinäiteid
koos üksikute luuletuste tõlgete-ga
Grünthalilt Lepi-kult
Ivaskilt Eduard Krant-silt
Ain Kaalepilt Jaan Krossilt
Jt
Eri moodustasid
kirjandusajakirjad alates Noor-Ees- ti
albumitrga ning lõpeta-des
Managa4
Roheliste okste ning rahvmmust-riteg- a
kaunistatud õllekappadega
dekoreeritud vitriinides ülikooli
pearaamatukoguhoone keskhallis
väljapanekuist asjaliku
Ülevaate ingliskeelsed seletusse-deli- d
Näituse puhul ilmus ka il-lustre-erit
artikkel prof Puhvell
sulest ajakirja „UCLA Librart-anl- "
Jaanuaris pensioneid
66-aastast- ele
(Canadian Seene) Jaanuaris
hakkab Ontarios va-nusekindlust- use
pensioni saama
42000 isikut kes peaksid juba
nüüd sisse vastavad soovi-avaldused
Siia kategooriasse
kuuluvad inimesed kes on sündi-nud
aastal ning
66-aastase-ks
käesoleva kalendri-aasta
lõpuks Pensioni saamiseks
ole vaja Kanada kodakondsust
Elukalliduse tõusu tulemusena
igakuine pension
$7650-l- e
Ontario vanusekindlustuse pen-sioni
direktor G Parsons mär--
gib et aastal sündinud isi
kute sooviavaldused saabuvad va- -
Aastal 1938 külastas Wilson ' ga aeglaselt Ontario piirkonna- -
Eestit läbides 5 päeva kestel täht-- 'kontorisse Märtsi lõpuks oli neid
samad keskused tutvuned?s iga- - saabunud 6000-d- e mis teeb
külgselt meie skautliku tegevuse-- koguarvust välja ainult
ga Tanu Wilsoni energilisele te-- Vanusekindlustuse pensioni
gevusele koostati Juhendid mille sooviavalduse formulare koos se--
alusel maailmakonverentsl heaks-- letusl sisaldava broshüüriga on
kiitmisel kõik meie skaudiüksu- - võimalik saada igast postkonto- -
sed paguluses registreeriti (1943 st ning see tuleb teele saata
a) Ja tunnustati koos keskusega Järgmisel aadressil Regional Di- -
tagades meie skautluse Jätkumist reetor of Oid Age Security PO
rahvuslikul alusel Bo 60000 Statlon Q" Toronto
7 Ontario Kuna sooviavalduse
14' — SOOMF 71 saatja peab toestama oma va- -
18 Ja 19 maü toimus Helsingis nujt siis tuleb kirja sisse paigu-Järjekordn- e
kohtumine Eesti Ja tada ka sünni- - või ristimistunnis-Soom- e
u- - malemeeskondade vahel ™ J" dokumente pole Ja seekordsed meeskonnad esine- - hankida siis tuleb soo-sid
nende tugevamtes koosseisu viavalduse formular siiski sisse tuua dokumentide des ja polnud siis ka ime kui eest fnda ning ära-lase- d
Paul Kerese poolt Juhituna P015 PÜrkonnakontor
võitsid Juba kümnendat korda katsub s 'elda teisi võimalusi
Tulemusega Eesti 141
Soome
Impert SctMHMvitn
Funiitwrt Al
lubage et House of Viking" ja kapide
süsteemi
--i
1
ItlHKJtM
AMM Alk 741-141- 1
veli
kõrval
Ivar Kalju
Ivar
väljapaneku
andsid
esileheküljel
—
1969 üldist
andma
1902 kes saavad
ei
ulatub nüüd
J
veel 1902
alla
14%
EESTI
ta vanuse kindlaks määramisel
Vanusepiiri vanusekindlustuse
pensioni maksmiseks vähenda-takse
iga aastaga kuni 1970 aas-ta
jaanuarini mil pensioni haka-takse
maksma 65-aastaste- le kui
nad vastavad elukoha tingimus-tele
Kui sooviavaldaja vanusekind-lustuse
pension on heaks kiide-tud
siis saadetakse talle posti
teel informatsiooni garanteeritud
sissetuleku täienduse kohta Sel-lega
maksetakse lisatoetust pen-sionäridele
kelledel on välke
Rootsi puumajavabrikute liidu
poolt korraldati suur ideevõist-Iu- s
arhitektide uute väikevtllade
planeerimise alal Teiseks tulid
arhitektid Hans Speek ja Dertil
Engstrand kellele langes 4OG0-dollarili- ne
auhinnasumma Zhü-ri- l
leidis et eestlase Hans Speeki
villa-lahendu- s on sobiv vabriku-tootmisek- s
pealegi oli see kujun-datud
kitsale krundüe mis on
odavaim torustiku- - Ja vesivarus-tuse
Juurdetoomiseks
Taide- - ja teadusevallas!
Lk1
ESIMESEKS EESTI NAISARSTIKS oli Selma Feldbach Ta
sündis Tartus 90 aastat tagasi 5 mail 1878 Algselt oli ta kooliõpe-taja
Hiljem köitis teda arstiteadus Ja ta astus Berni ülikooli Shveit-sis
lõpetades selle a 1905 meditsiinidoktori kraadiga Ta oli ühtlasi
ka esimene naine kes asus pedagoogilisele tööle Tartu ülikooli Juu-res
millise töö kõrvalt avaldas ta ka terve rea teaduslikke töid Sel-ra- a
Feldbach suri Tartus 1924 aastal Praegu on Nõukogude Eestis
umbes 4000 arsti Ja neist 75% on naUed See on võrreldes läänemaa-Kmag- a
väga suur protsent USAs on näiteks naisarste vähem kui
10% arstide koguarvust Euroopa riikides ehk veidi rohkem Arstide
palgad on praegu Eestis suhteliselt väikesed mille tõttu see õppeala
ülikoolis ei tõmba paljuld mehi kes muidu sest huvitatud oleksid
PÕHJAAMEERIKA IV EESTI PÄEVADEKS ILMUS VASTAVA-SISULIN- E
ALBUM mida kutsutakse mälestusraamatuks Seda trü-kiti
Torontos rohkem kui 3000 eksemplari olles seega üks kõige suu-rema
tiraazhiga viimasel ajal paguluses ilmunud eestikeelseid raa-matuid
Eesti Päevade mälestusraamatu toimetas ajaklrjnlk Bernard
Parming väljaandjaks oli päevade peakomitee Album on suures
formaadis hõlmab 82 lehekülge sisaldab rohkelt illustratsioone
Tunduva osa trükiruumist võtavad enda alla kuulutused või kuulutu-selaadillse- d
tervitused Eesti Päevadeks Kuid selle kõrval sisaldab
raamat küllaltki palju lugemist Alguses on tervitus- - Ja programmi-lised
kirjutused mõned neist üsna lühikesed Eesti Vabariigi pea-konsuli
kohustetältjalt USAs Ernst Jaaksonilt konsulilt Kanadas
Johannes Markuselt päevade peakomitee esimehelt praost Aleksan-der
Abelilt Eesti Rahvuskomitee ühendriikides esimehelt Heikki
Leesmendilt Ja Kanada Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu esimehelt
Harri Parkmalt Sisuliste artiklite osa algab Rootsi Eestlaste Esin
duse esimehe Leo Karupää kirjutusega Eesti rahva olemuse põhi-laad"
milles ta Eesti kui Tuulemaa sümboolikat kasutades ning eri-list
tähelepanu pöörates eestlaste Igivanale põllundusrahva traditsi-oonile
visandab eestlaste vaimulaadi kujunemise läbi aegade
Tagasi ajalukku läheb ka prof Fellx Oinas kirjutades Soome- -
Ugri rahvaste saatusest" Oma kirjutuses vaatleb ta soome-ugr- i rah
vaste võitlust ja taandumist Läänemere ja Uurali vahelisel alal sisse-tungivate
slaavlastega Prof Oinas toob ka statistikat praegu Vene-maal
eksisteerivate soomesugu rahvaste kohta Ja lõpuks nendib ta
kahetsusega et Teise maailmasõja tulemusena on ka kõik kolm väl
jakujunenud soome-ugr- i kultuurirahvast — ungarlased soomlased
Ja eestlased — sattunud vene kultuuri mõjupiirkonda üllhlllgava
ajaloo kirjutab eesti rahvale kokku Edgar V Saks artiklis Eestlaste
esivald Baltimcrel" Hr Saksa uurimustes mida käesolevgi artikkel
kajastab on ju nii mõndagi huvitavat siis kui neid vaadelda rahvus-likult
põneva ilukirjandusena Teaduslikus osas on Saksa teeneks
võibolla see et ta on Juhtinud tähelepanu mitmetele veel täielikult
lahendamata probleemidele läänemeresoomlaste muistse asustus-piirkonn- a
vallas
Omakultuuri osast meie rahvusühlskonnas" kirjutab USA Eesti
Kultuurfondi esimees Karl Jõglsc Ja Noorte osast meie välisvõitlu-ses"
Ants Pallop Mõtteid eesti päevade kohta avaldab Robert Kreem
kes oli a 1956 Torontos aset leidnud I Põhja Ameerika Eesti Päevade
peakomitee esimeheks Rahvatantsust tänapäeval kirjutab Ernst
Idla eesti naisvõimlemisest B Parming muusikast Valdeko Loigu
noorsootööst Herbcrt Michelson Villi Kangro annab lühiülevaate
kõrgema hariduse saavutamisest eestlaste poolt USAs Ja Kanadas
Muu seas ta mainib et doktorikraade omavad Põhja Ameerikas ca
175 eestlast ning 110 eestlast on praegu Põhja Ameerika ülikoolides
professoriteks Mõlemat arvu tuleb isegi lugeda konservatiivseks
tõenäoliselt on need arvud veelgi suuremad
J3AVI" ON URVE AASOJA KARUKSI TORONTOS ASJA ILMU-NU- D LUULETUSKOGU PEALKIRJAKS Kuna autori sünniaastaks
on 1936 siis on teadaolevail andmeil tegemist kõige noorema aasta-käiguga
kellelt pagulaskirjanduses seni iseseisev luuletuskogu ilmu-nud
on Luuletaja oli Eestist lahkudes seega ainult 8 aastat vana Seda silmas pidades on eriti märkimisväärne luuletuste lai sõnava-raline
amplituud On kasutatud rahvaluule elemente murdesõnu Ja
argipaevakeele slängi Luulekogus domineeriva vabavärsi kõrval esi-neb
ka kindla vormiga luulet Kohati võib leida teatavat sugulust Betti Alveri värssidega ning teisal Jälle Ilmseid viiteid Paul-Eeri- k Rummole Temaatiline skaala ulatub siiski tooniga tsentraallUUrikast
lhauieumrnaoter'stlllo(„skooorfdilistleäitsmidõtinsakdluksüteünlJaa ükladhisetsutsteontisasLt 'uvualeentuesteküünla-htooidjao!- n") üle temperamentse bravuuri („ah lalgata mu keelele tilk
veini näed kõrbeb Ju kui unustatud keris Ja kurjalt vastu sahiseb
stueemeudsasimtaüglgaamsaani im(ukuIhuulavakeuvliesv kumtsaudbu vsiepdeulrgiavtiele söTkkillaekdsa")lt skuörime a
hõikab koor pimedaid t kes läinud sinna kus rööpad ristuvad")
Kokku 54 luuletust Osvald Timmase kaane Ja illustratsioonidega
Peeter Sepa Ülimoodsas kunstilises Ja tüpograafilises kujunduses
J T
TELGID
Danforth
— valmistame soovi kohaselt Ja mõõtu-de- s
Igasugused telkide ala-- Ja lamamistoo-lide
parandused Veekindlad autokatted
Kõik tööd täieliku garantiiga
TENT MANUFACTURES
(1 p laänepool Parliamenti Ja 100 J lõunapool Queeni)
132 Berkrley St Toronto Ont Tel EM 6-96-
71
Turku Bakery & Delicatessen
281 Ave
teie
Omaküpsetatud soome rukkileib ja sepik Kardemoni salad
Llhaplrukad Imporditud konservid Juustud Euroopa
EHTSAD MAITSVAD SOOME TORDID
Äke Saarinen
Spordisündmusi
okupeeritud
kodumaalt
Mai lõpus peeti soomlastega
Helsingis maavõistlus ka kaas-aegses
viievõistluses mis algas
eestlastele halbaennustavalt kuid
lõppes süski võiduga üldkokku-võttes
käis eesti viievõistlejate
käsi siiski oodatust halvemini
Mullu kevadel Helsingis said
'eestlased kolmikvõidu individ-uaalselt
(nüüd oli parimaks A
Tel 463-333- 1
vorstid
Tammist teise kohaga) sügisel
Tallinnas võideti koguni neli esi-mest
kohta Võidu kindlustasid
ctkord hästi esinenud Junlorid
a ko!mevõlstleJad
Jaan Talts tuli teist korda n
liidu meistriks Luganskis peetud
esivõistlustel Kogusummaks sai
ta täpselt 500 kg kusjuures ta re-bimises
saavutas 1535 kg See
ületab poole kiloga tema nimel
oleva maailmarekordi