Vaba eestlane , December 8, 1981

              V Ä M E E S T I J O T teisipäeval, 8; detsembrü 1981 — Tuesday, Becember 8,1981 Nr. 8?
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABAGESTLANI
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTMADRESS: RO. Box 70, Stn. Gi Toromo, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.-=-, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—.'
TELLIMISHINNAD , väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veerandaastas
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 50
E E E S T O N IA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St, Toronto, Ont. M6J2H2
Kommentaarid
Kapitalism prodotseeiib J^ontro-veisiaalseld
isiksusi, kes põhiliselt
on kapitalistid, kuid keUedel ei ole
mingeid moraalseid tõekspidamisi
ega poliitilisi printsiipe ning kes on
valmis oma äri huvides tegema
kommunistidega kõige kaugeleula­tuvamaid
tehmguid.
Üks selUne mees on Ühendriiki­de
üks rikkamaid mehi Armand
Hami?ier — Occidental Petroleumi
president ja paljude teiste tütar-kompaniidc
omanik. Seega mUrne^
sajakordne miljonär, kes vaatama­ta
oma 82-eIuaastale on ikka veel
valmis tegema suuri ärilisi tehin­guid
Ja kelle pilk nende tehingute
plaanitsemisel sihib alati üle raud­eesriide
Venemaale.
Kes on ^rmand Haihmer ja
millised on ta sidemed Moskvaga?
Suur sõprus kommunistliku Ve­nemaa
vastu, on Armand Hamme-
Vilsandi saajr oli Eesti iseseisviase ajal tuntud M^uriigiiaa, k i i d seal leidus ka põllumajapidamist. Fildil nsše istutatud Juba lapsepõlve aas-näeme
tiiüpilist Vilsamdi talu Eesti vabariigi ajal ' .... , r.i..
Küsitava väärtusega tehini
Ühendriikide mõju Lääne-Eu-iroopas
on kahtlemata suur kuid
sellel on ka oma piirid ja need tõ-kestavad
tegurid kerkivad Wash­ingtoni
Ja Euroopa pealinnade va^
hele peaaegu alati just sel momen­dil
mil ameeriklastel on erilised
vajadused oma tahte maksma pa­nemiseks.
Viimasel ajal on Wash­ingtonile
Euroopas eriti suureks
tagasilöögiks Lääne^Saksamaa ja
Heiste Euroopa riikide tehing N.
Liiduga Siberi gaasi toomiseks Ve­nemaa
kaugetelt põhja aladelt
Lääne-Euroopasse, millise operat­siooni
nurja ajamiseks ^ameerikla-sed
on kasutanud nii meelitamise
kui surveavalduste võtteid, mis aga
pole andnud loodetud tulemjusi.
Ameerikalaste vastuseis sellele
Hehingule on kõigiti arusaadav ja
põhjendatud, kuna gaasi müük
Euroopa riikidele annab N . Liidule
mitmeid erakorraliselt suuri eeli-seidl
Põhiliselt annab vene loodus­liku
gaasi toomhie Euroopass|e N .
Ludule tohutuid sissetulekuid,^ mi­da
võib arvestada '5—7,5 miljardi
dollarile aastas. Sellele lisaks ehi-ilavad
sakslased oma"* tehnoloogiaga
valmis tehniliselt viunistletud 3000
—3500 miili pikkuse ^asijnhtme,
milleks venelased ise pole, võime­lised.
Kuid kõige suuremal määral
häirib ameeriklasi siiski see välja­vaade,
et vene gaasi tarvitamisega
satuvad L^ne^Saksamaa ja teised
Lääne-Euroopa riigid Moskva mõ­ju
ja kontrolli alla, mis võib teki­tada
suuri lõhesid NATO kaitseor-ganisatsioonis.
Gaasijul|tme ehitamiseks toimu­sid
pikaajalised läbirääkimised, kus
vaieldi gaasihinna ja Moskvale an­tavate
laenude intresside pärast.
Kuid vaatamata nendele lahkarva-mistele,'
mis paiguti sattusid näili­selt
otse lahendamatute probleemi-
^ de ette, saavutati lõpuks ehitustöö
iSnantseerimiseks siiski ühe J.nä-me-
Saksamaa pankade grupiga kok­kulepe;
ja praeguste väljavaadete
juures ei tohiks | selle hügelopei^t-siooni
läbiviimiseks olla es&ani ta-
Mstui^*
Gaasijuhtme algpunktiks on
Urengoi gaasiväljad Põhja-Siberis
Jamali poolsaare lähikonnas. Sealt
kulgeb juhtmestik uoohisti läbi
Läane-Siberi ja N. Liidu lääneala­de
üle Tshehhoslovakkia Läane-
Saksamaa idaosas asuvasse Waid-
Itansi, mis jääb gaasijuhtmestiku
Euroopa tsentrumiks, kust hakatak­se
gaasi levereerima mitte ainult
Lääne-Saksamaale vaid' ka Prant­susmaale,
Itaaliasse, Belgiasse,
Hollandisse ja Austriasse.
56-toilise läbimõõduga gaasi­juhtme
ehituskulusid kalkuleeritak­se
10-^12 miljardi dollarile. Ar­vestades
inflatsiooniga ja ehitami­sega
seotud ettenägematute takis­tustega,
võivad need kulud tundu­valt
tõusta^ Juhtmestiku ehitustööd
loodetakse lõpetada 1985. aas^iil^
mil kava kohaselt Lääne-Euroo-passe
hakkab voolama 40 miljardit
kuupmeetrit vene looduslikku gaasi
aastas. Sellest kogusest saaVad ehi­tuse
peafinantseerijad lääne-saksla-sed
12 miljardit kuupmeetrit.
Ühendriikide mured selle surar6
operatsiooni teostamisel on arusaa­davad,
kuna vene loodusliku gaasi
tarvitamisel saavad Lääne-Euroopa
riigid suure osa oma energia va­jadusest
N . Liidust, mis lülitab nad
Moskva mõjnpiirkonda. Kriisi mo­mentidel
võib N . Liit gaasijuhtmed
sulgeda, mille to^eipiDsena Lääne-
Saksamaa ja teised vene gaasi tar­vitajad
satuvad väga suurtesse ras­kustesse.
Wahington pakkus Laa-ne-
Euroopa riikidele vene gaasi
asemel teist võimalust, lubades
hakata Euroopat varustama kivi­söega
ja loodusliku gaasiga teistest
allikatest, kuid Bonnis leiti, et
need ettepanekud on ebapraktili-sed
ja lükati need tagasi
Washingtoni vastuargumentidelt
võtavad palju kaalu maha amee­riklaste
maa kaubanduslikud te­hingud
N . Liiduga. Washington os­tab
näiteks N . Liidult heakvalidee-dilist
uraani ning hiljuti sõlmiti
Moskvaga leping, mille alusel saa­vad
ühendriikidelt 100 juhtmestik-kude
monteerimise traktorit. Siia
liitub ka president Reagani tera-viljatehing
Moskvagaj mis aitab
kommunistlikku rezhümi üle saada
oma põllumajanduse kriisist ning
leivavilja ja loomatoidu raskustest.
Kõigi nende vaieluste ja lahkar-vamiste
lõpptulemuseks on siiski
äriliste ja majanduslike kalkulatsi­oonide
võit poliitiliste, ideoloogi­liste
ja strateegiliste argumentide
üle. Ja oma seisukohtade, positsi­oonide
ja kasumite kindlustamiseks
kasutavad venelased osavalt ära
Venemaa ja Siberi sinsirl maapõue-
K. A.
täiskasvanuil tuleb eesti keelt
Mest alates, Jduw^^^^ te
Ameerika Kommuii^
partei asutajaid. Armand Hämme-ril
tekkisid juba va^
sidemed Venemaa kommunistliku
rezhiimi öppmeestegä, keUede^
oskas mehkeldada ja nendega ^uu­ri
ärisid teha, mb oh toonud talle
Oleme senini käsitlenud eesti keele õpetamist noortele hällist alates kuni täisikka jõudmiseni. Aeg sadu.müjondd dollareid.
on aga nü kaugele jõudnud, et on tekkinud vajandus meie lastevanemate ja üldse täiskasvanute oma ees- k°M'ta*^1922 ^aastal
ti keele oskuse tõstmiseks ja laiandamiseks. Aastate kulgedes see hakkab kujunema tõsiseks probleemiks ^ . ijr^ t^^^^
ja me tahamegi nüüd alanud uue õppeaasta puhul seUe esimesena esüe tõsta. S^vSe taT^lda^ sdü^^^^^^
Kes paneks liikyma eesti keeie kaugõppekursuste korraldamise?
Meie lastevanemate foorumil esi- Selline eesti keele oppimisviis —
neb praegu veel vähesel määral kui, teist võimalust ei ole vää-neid,
kes on küll kodumaal sündi- rib tõsist tähelepanu ja järeletege-nud,
kuid saabusid võõrsüe üsna mist. Oma ringreisidel olen ma
noortena. võinud mitmel pool koolides näha
Nüüd on seetõttu lastevanemate lapsevanemaid, kes niisama istu-fooramil
saavutanud rjShuva üle- des, kohvi rüübates^ moeajakirja
kaalu need, kes on sündmud Ju- sirvides, lehte lugedes või, tutta-ba
võõrsü.
Nüsamuti ka kaugõppekursusel ju, et Lem*n saatis ta oma sooja
võimalik eraldi välja tõsta ja sel- soovituskirjaga äsja partei peasek-gitada
neid keeleküsimusi, mis retäriks valitud Stalmi juurde. Ala-on
tarvilikud meie rahvale võõr^ tes sellest ajast peale on Hammer
sü eri maadel ja eri räh\jaste osanud pidada kõige sõbralikumaid
keskel, elades oma eesti keele suhteid Venemaa kommunistlikku-oskuse
säUitamiseks. valitsejatega, isegi vaatamata
^ ; ^ , , V^^^ . olnud
vaea iuttu vesteldes kärsitult oo- . kaugõppe kursus oleks mm- Hammeri kodmnaa Ameerika
. 'fl ^^^^^ ^^"^^ "^öeldud mitte amult laseva- ühendriikide vihasemad vaenlased.
Seda näeme ka kõikjal eeki kooli- tavad mitu tundi koolüoppu^ Kas ^^^^^ ^^^^^ asjahuviliste- " n d HaZer on rahvuselt
des ja suvekodudes üle maaüma ei voiks nfeid ootetunde-natuke ka- ^ ^^^^ ^a noorematele, ;„u7Ta isa o« N^^^
Meie praegused lastevanemad - sulikumalt veeta? ^^^^.^^^j^ lastevanematele. Shinaato^ kes s a L Ä te^^^
ka kodumaal sündinud - pn eesti Aga küsimuses ei ole mitte ainult abielurahval - ka segaabielu- ä,? ifv^^^^^^ võilt tulnud
keele õpetust saanud peale kodude f^ti keele voi seUe üksikute osa- _ ,,,^1 keele õppimise- k^LnisS^^^^^ NöXsidem^^^^^^
peamiselt täienduskoolides keskmi- de vähene tmidmme. ^^^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ j^p. ^..^^^^ ^ * Armand Hammer
selt kuue aasta kestel. Taielilmmat ^. unustada, et prae- se sündi, kui seda ei ole varem teh- 1921. aastal Venemaaie, kus lal
gune eesti keel ei ole enam see» ^ud. võimaldati kohtuinine Lehiiiiga.
mis ta oli aastal 1940. Nagu kõik Soovitava kaugõppekursu^e \^õi- Diktaator aimas, et ^
keeled muutuvad ja arenevad maliku kavatsuse puhul on muidu- ameeriklasega on VÖ^
vähehaaval, nü on ka eesti kfeel gi koigilie selge, et seda ei suuda jja Ja te^^^^^^^
vümase 40 aasta jooksul edasi teostada ainuüksi ükš ega kaka t)^^
arenenud Ja muutunud. maad, kus leidub meie rahvast, inerile anti volitused tegutseda
vaid see tuleb korraldada ülemaa-; ühendriikides N. Venemaa kau^
gümnaasiumide, täienduskeskkoo- Ka võõrsil tuleb meü kursis olla nms^it _ Rootsist AustraaHani. bandusliku agendina ning talle anti
Iide, pücendatud õppeajaga eesti eesti keeles toimunud ja järjest ggHigg g^^g ulatusega kursuse lisaks kontsessioonid ühele UraaSS
kooHde ja kodukeele õpetuse raa- toimuva arenguga. korraldamisel on ettenähtavalt asbestikaevandusele,
mides. Nendest mõnel määral spo- Lundi Eesti Maja Klubis aUaki- rohkesti raskeid probleeme. Alates" seUest ajast peale on A i -
raadilistest õpetusallikaist saadav jutanu poolt 28. märtsü k.a. pee- = , niand Hammer Ühendriikides N .
õpetust eesti keeles on osa laste­vanemaid
saanud Stokholmi Eesti
Algkoolis ja Gümnaasiumis. Viima­se
vüeteist-kahekümne aasta jo(5k-sul
on mõnel maal kohati eesti
keele õpetuse saamise võimalused
meie noortele laienenud ülikoolide,
Kui meie keelemeeste ja-naiste j^^^^^
hulgast ehk leitakse sobivaid ^ kaitsja. Ta katsub N . LUtii
koostajaid, siis kõige raskemaks^^^^^^^
probleemiks on rahaküsimus, loogiat, mis on vajalikud N. Liidu
Nähtavasti peame seUes osas ^pik^^^
lootma ja uskuma im^^^
. , - , , , , Aga kõigepealt on tähtsaim küsi- aastal jõnnestus tal organiseerida
luvad esijoones eesti keele õpeta- gemused kaugoppekursuste korral- ^^^^^ paneb sel- "^ühendriikides 38 ettevõtet, kes va-misse
lüdetud peatükid sõnavara, damisel näitavad, on sel teel või- ' ^ Q \ X Q liikuma? Praegu on sel- ^ostasid venelasi kõigi võimalikn-keeleõpetuse
ja õigekirjutuse alalt; malüc oppe- J^õpitööd painduvalt 'ga, alustades masmatega ja lõpeta-
Soovitud koostöö on eriti süs tule- teostada — samaaegselt nii edasi- * \ des põllutööriistadega, /kaasaarva-musrikas,
kui lapse koolieale on jõudnuüe kui vähemedasijõudnuile.
eelnenud järjekindel eesti keele
mõju ei ole veel senini jõudnud tud ettekandele järgnesid elavad
domineerima lastevanemate fooru- läbirääkimised, kus pikemalt võt-mU.
• tis sõna^ kä kirjanik Bernard Kang-
Eesti rahvusliku kasvatuse olu- ro, kes muu hulgas eriüselt esile
lisemaid komponente om tihe tõstis tungiva vajaduse eesti keele
koostöö kooli ja kodu vahel. kaugõppekursuse korraldamiseks.
Vajaliku koostöö raamidesse kuu- Nagu Rootsi ja ka teiste maade ko.
Herman lajamaa
õpetus ka eelkoolieas hällist alates.
Sel puhul on ilmnenud, et peale
hea tahte ja valmisoleku on lapse­vanemal
veel tarvis tunda ka eesti
keelt, mis on kõrgemal tema kodu­sest
eluringist.
Kodumaist folkloori
tud Fordson traktorid. Oma ope­ratsioonide
kaitsmiseks ja popula­riseerimiseks
on Armand flam-meril
Washingtonis terve^ staap f
mõjurikkaid mehl^ keDede ülesan­deks
on Hammeri ärisid N ; Liidna-ga
toetada.
N. Lüdu kommunistlikud või-
Eesti viikingid Teadlane eesti
baltlaste hinnangus kirjanduses
„Mitteilungen aus baltischem
Leben" (nr. 3, 81) toob arvustuse
Edgar V. .Saksa uurimuse „The
Estonian Vikings" osas, märkides,
et selle autor on tuntud arvukate
teoste kaudu Eesti jä selle naaber­maade
vanema ajaloo osas.
Oma osati mitte-ortotoksete tee­sidega
on ta võitnud respekti, ent
ka tagasitõrjuvat kriitUcat. Oma
uusimas uurimuses Saks kirjeldab
peamiselt sõja- ja viikingi röövret­ki
Baltimore ruumis, mis puhul ta
õela rahuldusega määrab kindlaks^
et eestlased ja seUe naaberrahvad
ründasid: skandinaavlasi tugeva­malt
kui vümased neid. Sigtuna
hävitamine eestlaste poolt, mille
asemele hüjem sai Rootsi pealin­naks
Stokholm, oli nondes võitlus­tes
eriti "sümatorkavaid sündmusi.
Eesti, Imra jä liivi rahvaste vii-
STOKHOLM — Eesti Teaduslik
Selts Rootsis ettekandeõhtul EÜS-i
ruumes kõneles mag. phü. Helmi
EUer rohkearvulisele^ publikule
teemal „Teadlane eesti kirjandu­ses".
Sisukas ja ülevaatlik ettekan­ne
hõlmas kirjanikke Bornhöhest
kuni Jaksini, kes oma töödes on
kirjeldanud eesti teadlast tihti sa-tiirüiselt
ja irooniliselt, harvem
mõistvalt ja hindavalt.
kingi-aeg lõppes 13. sajandil, mil
nood rahvad vallutati ja kristiani-seerid.
E.V. Saksa teos on huvitav, ko­hati
otse põnev ja palmb äratust
diskussiooniks sageli raskesti
mõistetavate sündmuste osas enne
ristiusu tulekut Eestisse.
Sl eiurmgisi. Selgituseks: Järgnevad killad on kodu-Eesžl põrandaalös® inteOi- : .^"m.umi«tu«.uu TUI
Kogemused ja tähelepanekud on g^ntsifolkloori näited. Ste on sama laadi vemmalvärsikraist mida eest- on tasunud Hammenle rikka-aga
näidatnud, et suure osa meie ^^^^ ^n vüjelenud juba 40 aastat ja mille üldtuntud näiteiks on, teosed 1?^ ^f?"! Moskvaga
lastevanemate eesti keele oskus ^agu „Kremlis Stalm sügab vuntsi" või „Uhkes Kadrioru lossls^Mee- ansid, t^le lubah Venemaalt
piirdub tema kunagises koduses ^lad ise pole nU tähtsad, M torked taustapeategelase, koUaborandist « - ™ T ° / ^ 7 » " ««« ^f'
eluringis ja täienduskoolis saadud Jeestlase ribide vahele,, 0 - ^a^rtus>*ke kunsüteoseid, mill^-
tasemega. See on aga paljudel ju- ^ ' ^est osa oli voetud muuseumide
ba enne nende täisikka jõudmist ' nalike rahvaste vaenuUkust perest seintelt ning Brezhnev on andnud
pahatihti tugevasti tuhmunud. Är- Igasuguse ,,kolmanda rinde" päästa. Karju mis sa karjud — Moskvas Hammerile alaliseks ka-gem
unustagem ka' veel tõsiasja, on viimasel ajal meid on ju vaevalt müjon. sutamiseks luksuslikult sisustatud
et üsna rohkesti kasvab üles meie elavnenud, sest võidulootused hak- * korteri.-Brezhnev on avalikult ülis-rahvast
üma üheski eesti koolis ^^^^^ •• • Asi sel- Meü Liidus vastatakse avalÜce- tanud Hammerit ida ja lääne kau-käimata.
Ka neid me tahame kord Afganistani, Poplat, Kuriili saa- le kirjadele KGB salajaste ettekir- bavahetuse tüvustajana ja ülista-näha
oma lastevanemate ioöru-" suurt kollas meest meenuta- jutustega, milles kästakse avalikud jana. Nii kummalisena kui see ka
jjjjlj matagi... kirjad maha salata, aga autorite tundub, kuid Ühendriikide presi-
Kas ei tuleks sün midagi ette ^ J' , suhtes kohe kets6rikohtute etteval- dentidest on Hammeri tehingute
^g^^g^ Olge venemehe gonllasüda pool- mistusi alata. » koige suurem abistaja ja toetaja
Teadaolevalt ongi mõnel pool tuliselt geriljasõda igal kodan- Väga kaunis kirjavahetus. olnud Richard Nixon.
lastevanemad ise sporaadülselt ^^"^ '^^^^ ^^^^ ^ Hammeri miljarditesse ulatuvaid
algatanud väiksemas rmgis oma f"^'"^ vägivalla Ka vanas Egiptuses kummarda^ ärisid N Luduga ja Liibüagaseal-eesti
keele oskuse uueidamist ja Jf?' ''I* f'^" v'°'°i f T' ^''-f M - V " ^ ' T ^^etidriikidesse toomisel on
* S 5 Ä « J O « » S C * ^3^^ P^^^^ ^^^^ hlms, et nud. Aga meil Nõukogude Ludus? võimatu käesolevates kommentaa-
"^^ rides üles lugeda kuna neid on
Arvati, et Poola käärimised la- PaJJ»n»ng need oa ^
nüdTa^marTaste^^^^õ^I^Ö ajal j ^ , rahvusvahelise sportüku ka- päevapealt,-- aga seeritu^. Kuid Hammeri loole lõ-ühiselt
asunud Vä&ese õigplr^Pl- -i f ^7"^™^*'^® sportüku ka . ^^^^^^ lahendust edasi pnpnnkü panemiseks voiksmie
umseit^ asunud .vaiKese oigekeel nkaturnim oskab vene vend vua päevpäevalt ' meenutada Lenmi sõnu, et kapita-
SUSe sõnaraamatu", enti selle SlS- VnriVatimrini TCP« VõtV mnflilmn P**^^P**^v«ui...« . ^., , ,
sejuhatava osa abUoma eesti keel L J tSse^ndate t a h T S « taha parteisse astuda. i ^ —^
le oskust parandama, ja avardama, mata, sellel tuleb ausa maailma ees;
Mitmed peatükid selles ajenda- nii oma nägu kui näpud tahtmata. See keel oli ülearu kuri, kes
nud uurimist ja koguni kõva ' Tallinna olümpiaregati kohta üt-peamurdmist,
kevadeks aga saa- Meil on ilus hääl, kõlav keel, les: ,,Valendaš üksik puri..." ^„^„„.„^„^ « „ ^
nud kõik eesti keeles palju targe- kaunid silmad ja selge aru. See Punendas mitmegi kommbossi hh^nHd'iSdLlt'l^^rD^^^^
maks, nagu nähtub ühest koolijuha- kõik meeldib maaihnale, aga kee- turi, kui meister Boikott Emakese . ^
gi ei liiguta sõrmegi, et meid ven- Venemaa valuutaplaani sääsi puri. (Järg lk. 3)
täiendamist. ^j^^^. ^^^^ poolakas hakkab vägi-
Nü on mõnes kohas laupäeviti ja j^üpse sotsialismi geriljaks.
pühapäeviti lapsi eesti kooli too-listid
müüvad kommunistidele ka
selle tüki nööri, niiUega nad üks­kord
üles puuakse.
Ühendriikide ajakirjandus v on