Vaba eestlane , November 2, 1978

              VHJAATOJA: o/ü Vaba Eestlane, 135 Tecums<stfe:St Ä o a te
PEATOIMETAJA: Karl Arro
POSTIAÄDMS: P.O. Bos 70, Sta. C, Toront© 3, Omt. MS^f SM7
W W O » : toimetus 364-7521, mt^ (tellimised, kuulutused,
' ekspeditsiooQ) 3M-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32.—, poolaastas $18.~ Ja
veerandaastas $9.50, kiripostiga aastas poolaastas
ja veerandaastas $15.^.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $35.—, poolaas­tas
$19.-i ja veerandaastas 010.50. Kiripostiga USA=s: aastas
LENNUPOSTIGA iMemer^maadesse: äastas^^
$34.^ ja veeran<kastas $18.—.
Aa^ie^i muudatuS' # c. - c.
Publlsäed by Free Estonian Piü)lislier, Ltd., 135 Tecumseöb
Toronto 3, OQI. M6J 2H2
ipsmxscnsasE
Samal ajal kui ühendriikide
president Carter ja diplomaadid
teevad suuremaid pingutusi,
saavutada Kesfeldas rahu lisrae-
H ja, Araabia maailma vahel, on
Araabia alade külje all Iraanis
tekkinud ohtlik ohukoSle, kus
plahvatusohtlikud jõud võivad kii­resti
suuri muudatusi tuua seal­ses
poliitilises olukorras, mida
Moskva võib enda ^huvides ära
raanls on juba mitme kuü
toimunud suured
risis on nõudnud mitusada šuurma-ohviit.
Rahutused on suntiatud
diktaatorlikult valitseva shahhi
västü, kellele ühest küljest on
tekkinud vastased ibns^atiivse-
-te;islami ^valiiÄkb^
de ja teisest:kMjest.s^dakaalše-
% üliõpilÄ ja lioorte marksisti-
^ näc|; Mullasid hälrii^ i^ähM
]?eforinid, mis t Irajuii
Äret moderpiseerijmSst ja sellega
lauSläde mõju vähendamist,
Eharksistid samal ajal püüavad
inurda iäänfesõ^ shÄ^
žemk valitsust ning asenda^d^ see
IMfoskval© sõbrallku^^^^^^^^^m
kömmunlstlpa
dalt: orgaiüseerida Iraanis samäf
sugune ja samade tagajärgede
riigii^iöre iiagu see toiimiis iiaž^
berrügis Afganistanis, kus em
mõõdukas valitsus kõrvaldati ja
mõrvati iühg konmoiunlstliku va-
0
mi toetamine on Ameedka Ühend-rüMdele
ja teistele lääneriikidele
ülima tähtsusega, kuna Iraan
omab Pärsia lahe ja Araabia mere
ääres strateegiliselt tähtsa posit­siooni
nhig/|ikkad õliallikad, kust
Jaapan saab 80 prots. ja Ameeri­ka
Ühendriigid 40 protsenti oma
õiümpordist. Kuna venelased on
oma kontrolli alla painutanud ju­ba
Etioopia, mis kontrollib Puna­se
mere smidmepiirkohda ja sel-ega
teed Suessi kanali Jiuirde,
siis'- Iraani langemisega ,:N. Lüdu
koÄtroii alla ön venelased võime-ised
pidurdama
on teinud kahtlemata
minevikus palju vigUi kuna- riigi
Mire tehnoloogilise modemiseeri
mise kõrval on jäänud unarus^sse
sotdia£!^ed reformid ning v a h ^
rilötste ja vaeste vahel on suured.
Viimasef ajal on i^ahh piü^ted
uute reformide rakendamisega ja
paljiude poliitiliste vangid© va-ba
tamišega, kiud see ei Dle suutnud
rahuldada* rahulolematuid elemien-te.
|Sealjuures on huvitav jsoiista-teerida,
et ishahhi kukutamise ja
kõrvaldamise plaanide koostäihi-sel
töötati ^edalt koos ülikon
servatiivsed mullad ja noori
marksistid. Mõningate andmete
kohaselt saavad noored isiaiÄi
dissidendid isegi väljaõppe Pales­tiina
Vabastamise Frondi JuüreSv
ffiojlle juhiks on tuntud marksist
ja terrorist George Habash.
I^änesõbralu^ shäliihi rezhil
Toronto Vana Andrese Idriku seinale jumalaköja 100. aastase juubeli puhul paigutatav mälestus­tahvel,
milel on toodud lüWdaltMriku ajalugu kuid märgitud lõpuks nüiid eesti
Ja läti fluterlastele, kes saabusid Itoadassepõ kui nende :k(Ddumaad .Balti mere ääres
okupeeriti Teise maailmasõja ajai - P^J^o: J. Kreilis
JERUUSALEMM — Arlel Sharon, Iisraeli pdleemiltat tekitanud põllundusnünister on kaota^
iiaud„öma teise polütilise võitluse tänavu, aga ta loodab, H ta võidab sõja".' Jässakas 50-aastane
„Ärili'' Sharon võitleb paljude tuhandete juutide eest, et need pääseksid asustama Iisraeli poolt
okupeeritud maa-alasid, peamiselt Just' Jordani jõe läänerannikut, mida ta peab Iisraeli orgaani-
Mseks osaks ja asendamatuks r3igijii%eoIelOT.S'eisukohaai^^^
ma arvates oleks tuitoud uusi Teoia sõjaline feaiyäär iteafckes
asustuskesikusi .rajada Jeeriiko äffcki laastal 1973/kmta o
aladele, kiiiiu-va l&unarinde jiiihataija. -Ta nimi oli
iSharonil^ Ikes on valitsuse julge-olökukomifcee
Ii ja asustuste-oarganiseerivä
õliekspörti iäänenmilma ja Jto-panisse
ja igauks võib arvata, mi­da
selline olukord kaasa toob.
Antud eelduste juures on
mulik, et Moskva teeb oma agen­tide
kaudu kõ^ shahhüe oposit­siooni
organiseerimiseks ja tema
r M i lÖ kukutamiseks. Ehkki Is^
limi Ironseiratiiv loodavad pä­rast
seda oma võimu kindlustada,
tundub söe suure soovunelmana,
kuna komnlunistid on
teostamiseks ja
sefe palju
tud ning saavad s#€le lisaks tu^
geva toetuse Moskvast. Saadud
aEdmete kohaselt oh
juba inf ütreeiiiiud shahM soj
ja administratsiooni ning
Võrdlemisi kõrgetele positsiooni­dele.
Osa neist on shahhi poliitili­se
politsei poolt paUa^^ ja hu­katud,
kuid kahttemata; jätkavad
oma
esiirriee®,, on s^oihkesti Võimu, kuid
septembri alul asustušpoliit&at
•äsitönud: ; i J p o l i i t i l i n öWhr
kes vastu ta nägu.
a a ^ ö n o l i teinud d Ä a M
si^viie nahaJll ~ ipools®jalfee. vi^^^^
lusasustuse, — rajamisele jorda­ni
orgu, nagu julgeolekukomitee
iikmed oma" ülisalaija^ konve­rentsil
olid otsustanud.
Kuigi ;see pidi olemas täiesti sa­lajane,
pääses uudis sellest ava-se
ett©..."
ja
oleks see
tohiitul^ katastroof OcsMshaldii
rezhüm variseks ja. selle asemele
tulbks kominunistlik või mõni tei­ne
läänevaehulik valitsus. Seetõt­tu
jälgitakse ühehdriilddes Iraa­ni
sündmusi ja rahutusi pingsa
täldle^anug^ ja t e £ ^
mida isegi ei suuda
Egiptuse ja iisraeli ülereMaaml-tud
ja drainatiseeritud läbirääki­mised
mis nõuavad Ühendriikide
preÄndilt ja vällsnW
mat tähelepanu ja suurt energia­kulu,
mida oleks hädasti vaja ka
sellises maailma praeguses täht­samas
See põiijustas tugemid vastiilau-seid
opositsioonis oleva töö%>ar-i
ja vaša)kijpo(^ ,3aaiu niiüd"
liitomisö poolt. V^alitsiisodi sunni­tud
oma plaanid tõšlištelks tunnis­tama
ja samias lilkkamaasistus^
taanide täitmisele asumise käu-gemale^
ajale. ^
Otsus umbes 15 asustu^üiils^
konna - rayamiseiks Jbipdani; orgu
lisaks f paarifcüm ; eelnüsiele,
telhti 28. jiiiinil, just enai^
Ühendriikidie presidendi abi Wal-ter
Mondale ^pidi saaibuma hea-talhtlMe
ikülasikäigulö lisraeiL
Sel hetkel d id r a i ^ ^
Egiptuse presidendi Anwar Sadar
tiga umjinlfcbsse jooksni
ÖTSÜS UNUNES •
Kui^^^^^/^
räakimiste kälmiapanfcilks olid
jäüle alanud, mis joihtus prssideot
Garteri imtsest IisriaÄli p
riie ja Egiptuse pfösidenÄ
Camp DaMdissö tuletkuifcs sep­tembri
alul peetavale t i p j ^^
renfcsEe, siis ununes kõikidel
asustamisiiliiskondadie kohta teii-tud
otsus.
Juba peäfliiinistri abi JigaelJa-din>
'fees dii otoud vastu sellele ot­susele,
unustas ettevaatlikkuse
niõude.^^ •',
juutide asulaid rajada. Nii Gar-ber
(kui fea Sa(M olid siisiki airva-masel,..
et ' algatixse' teostamine
võinuiks ruineerida Camp Bavidi
äbirääiklmište õnnestumise või­malused.
V.'
SALAJASED
Sharon siiski ei pannud kriiti-fcat
tähele. Salajastel kohtumistel
õhutas ta sionistliku asustamislii-kumise
juhte sa;atma vabatahtlik­ke
uusasustustesse.' Ainult ma^
pani^partei lähedal olevad vasattt-poolsed
keeldusid koostööst.
Mapami parteil on olnud ar-vainine,
et tuleb hoiduda asus-tustegevusest
okupeeritud maa-cniandanüd
halva ikiiulsuse oma
jultumuse tõttu Gaza ma^ikitsuselt
minema ipeiksetud terroristide lii­kumise
ja beduiinide vastu. Selle
järel siirdus ta poliitikasse, kust
teda süsM tõi sõjaväibke 1973. a.
sõda, kius ta juhatas Suessi kana­li
ületamist ja Egpituse^n^
•vallutamist.
Pärast sõda pääses Sharon
ajalehtede pefalkirjadesse, kui ta
rajas Gaaamaakitsusele lige-hektaii
suuruse farmi.
^ MciianduseiiB
Kanada Riigipank tõstis üilatsi-vait
laenuintressi enne kui Cana-da
Savings bondide müük oli lõp.
penud, mis sundis valitsust oma
korda tõstma rligilaenupaberite
intressi 9,25 protsendile.
JLoogiliselt oleks õigem olnud
oodata Rüglpanga laenu intressi
tõstmisega kuni laenupaberite
müügi lõpetamiseni, millega riik
oleks saanud kodanikelt raha
kokku tõmmata odava hhmaga.
See seekord siiski ei õnnestunud,
kuna maaklerid ja pangad soovi­tasid
ainult näiliselt rügilaenupa-bereid
ja pakkusid meelsamini
oma väärtpabereid, mis sundis
rüki Idiresti tõstma oma laenupa.
berite intressimäärasid- '
Tundub, et ka see intressimää­rade
tõstmine ei ole olukorda Ka-naida
rügHäenupaberite müümisel
eriti parandanud, kuna New Yor­gi
pangad pakuvad paremaid tin-ghnusi
ja paljud nendest isikutest,
kellede riigilaenupaberid on täht»
päevunud, ostayad TDR (Tüne
Deposit Receipt), ..mis aeguvad
ühe aastal jooksul ja millede eest
maksetakse 9,5 prots. intressi sa­mal
ajal kui Kanada rügilaenupa-berite
tähtpäevumine toimub al­les
viie aasta pärast ning nende
intressimäär on 9,25 prots. aas­tas.
Kuna Ühendrüldde panga-protsent
on suhteliselt ikkagi veel
kõrge, siis võib oletada, et Kana»
da Riigipank peab oma laenuint­ressi
veelgi tõstma, vältides sel­lega
suuremat kapitali pagemist
Ganada Savings bondidest. Panlai-rid
kalkuleerivad, et praeguse
9,25 protseildllise intressi puhul
jääb kuni 4% riiglvõlast ümber-läenustamata.
See summa ulatuks
niiijaräitesise dollaritesse. Selle
puudujäägi katmiseks peaks riik
minema välismaale, suruda Ka­nada
dollari veelgi alla, mis on
a^apoüitiliselt vastuvõtmatu: Sel­le
tulemusena võib oodata Kana­das
Intressimäärade uut tõusu
ning Kanada rügilaenupaberite
pst pÄgust^ M
juures muutuks Msitayaks.
plwne jtdia väreip' konmientee-rimid
kuUahinna tõusu, mis on
Teised teolni sionistlikiku or
satsiooni teatasid s ü ^ , et nad
võivad oma ^lüksuši saata asus-tuskeskustesse
ailes jaanuarist
alates/-'
Oma l^tušte haijutamiseks on
ShaBon jälle pöördunud fanaatili-lise
Gush Enlunimi, „Üstavate"
ipoöie. Sellel organisatsi^nil on
juba enne asustus! Samaada läär
neosas.Šharon ütles hüjuti, et ta
esitas Iisraeli valitsusele käv^,
miUe feohaseat Gush-orgaiiiisiatsioo-ni
16 asustuskeskiust on võimalik
laiendada mitme!^j«i perekonna
võrra."
Bei hetkel Juba (kümned Wdoo-serid
lükkavad tuhandeid tonne
kive 6amaaria maealfe lääne-rannikiult,
et seal n.ö. Sharöni ka-va;
de järgi loodav liin kindlustaks
lisraielile 'kitsal ja maaalal rannär
ribaJ julgeölÄu.
, peamiselt olnud dollarites, kaim
Siirdudes valitsuse liikmeks pidi J gee on olnud tingitud Kanada ja
ta ministrina loobuma oma era- t J i i ^ ^ doUari langusest,
ettevõttest, et väitida oma ja rügi gainal ajal aga kuUa hind eS ole
hu^de konflikti. Sharon säga an- eriti lÄusnud stabülsemates vahm-dis
vÄselt poole ©ma aktsiaist U shveitsi frankides.
a»aasale Lilyle, l i ^ i valitsuse Mõned äsjatodjad oletavad
mpruste kohaselt oli (kilatud
varanduse üle^^ teisele
a;bielupoolela
Augusti lopül üäks Shaion koos
onia perekonnaga oma maafairmi
ehitatud mõisa puhitusele. , ^ i
de fcahtliistiki, et ta kavandab
seal järgmist sammu asustuskes-kuste
sõ^as,** ütles fuks
hiüüd" lükuimise jühtidfest.
WASHINGTON — Ameerika
Ühendriigid jäN. liit kavatseva
eekiievas deteembris alustada Me-möt
Citys iäbirääkiinisi relvamüü­gi;
tehingute piiramiseks.- N. Liit
oli varem sellise põupidamise vas^
tu> 'kuid ühendriikide välisminis­teerium
kalkulatsioonide kohaselt
on verielastele nüüd selgeks saa­nid,
et nende poolt antud relvi
kasutatakse sageli N. Lüdu huvide
vastu töötamisdks, nagu seda võis
Bäha Indoneesias, Egiptuses ja So­maalias.
Lisaks sellele arvatakse,
et N. Liidu relvade massiline saat­mine
nji. kolmanda maailma rii­kidele
võib ohustada N. Lüdu ja
Ö^hendrüMde vahelisi' sishteid.
STOpiOiJVI (EPL)< <[M(M)ri
saabus Stokholmi Sveriges
B Ä külalisena nimekas dirigent
Neeme Järvi Tallinnast, kes kok­kuleppe
köhas^t p#[ap., 8. ok­toobril
juiiatäs raadioorkestrit Ši-'
.beliuse ja Shostakovitshi helitööde
esitamisel.
„Eesti Päevalehe" teatel olevat
dirigent alguses soovinud esitada
raadioorkestriga eesti helilooja Ei­no
Tambergi trompetikontserti,
millele aga mingipärast olnud vas­tu
raadio muusikaosakond. Nü va­hetati
Tamberg Sibeliuse vastu.
Kas tegemist oli välisraõjutustega
või lihtsalt peeti varemmängitud
SIbeliyt; kergema^^
suur-lõhe tema
juhtbnisel olevas demokraati!?
kus progressiivsete parteis.
Kritiseerijad pidasid Jadini unus­tust
.yhalvemät sorti vääratuseks".
See feõiik ei p t o veel
peadki pöörama. Ta hakkas ak­tiivselt
valmistama uute asustus-ühiskondade
raijamist.
Sündmus meenutab' tema tege­vust
möödunud talvel: just siis
kui üsräellased ja egiptfläsed val­mistusid
esimestele tõsisematele
läbirääikimistele, hiaikfeas Sharon
suure hooga ehitama Gaza maa­riba
lõunapoolsele Siinai alale
suurt 'Balah Salienti asustuskes-
'kust. Algatus lõppes süski kaitse­minister
Ezer Weizmiani vahele
sekkumisega ja ähvardusega ame­tist
lahkuda,'kui asustuskesikuse
rajamist ei ,panda sieisma.
: JÖharon ütleb end kuuluvat nen­de
polütikute huika, kelle arvates
„tuleb kõigepealt luua stardiolu-feord"
ja „Qlustada sobitusbheD..
duse otsimist ailes selle järel". Te-
Sharon tahab rajada peamiselt
Iisraeli ja selle tihedasti asusta­tud
araabia piirkondadie yahele
Samaaria mägedele juutide kaitse­liini.
,,Kui me ei eralda, pma^'!^
li," olevat ta öelnud, „süs elani­kud
ja jiigeolekuga liituvad
protileemid tõrjuksid lõpuks juu­tide
keskused mere rannale."
Giish Emusiixni juhid, kes veel
mõned nädalad tagasi kibedalt
kritiseerisid valitsuse tähelefpane-matuist
nende suhtes, on niüü^
märgatavalt i®õmsainia4. „Tänu
Sharonile, haikkavad asijad lilku-ma,
kuigi Jhitte veel 'küllait kü-restl,"
ütles Gushi polütiline sek-r
Ä Gershk)n
Nii valitsuses feui ka .opositsi­oonis
olevad kärsitud poliitikud
peavad Sharonlt peamiseks ra^
ta takistajaks. •.
Paljud ei saavat as?u, miks peami­nister
Begin on valinud sellise
ägeda ja vastutustundetu seMeja
oma kaastööliselcs.
Sharon on olnud tuisupea kogu
oma eluea. 25 aastat kestnud ®õ-
T. E. VSoiaejate Ühingu' juhatus
pidas oma esimese itooosole&u pär
rast peakoosolekut. Efeimeheks
valiti A..Kala peaikoosol^^ Jur
hatuse lüikmed jagasid ametid
järgmiselt: ableshnieheks jäi R.
Mofeš, sekretäriks
seksietäriks A. Alaver, j a e ^^
A. Tooming, ablaefcuriks sai ms
juhatuslüge H, Kivi. ^(^^ nende
^feiÄvad j i i h ^
ja A. Lukik.
güi, on käimas 4tevaimls-tustööd
ya^badussõja ^ a^
millekis
ioimub 25. nov. im a. algusega
kell 7 Ä u l "Itoronto Eesti Maja
kesikanises saalis^^^^k^^^
listeüe kiõosviibiniine peolauaga.
Seal soovitakse aga eriti näha
kuliahipia edasist ^^t^^ ja üks
selle teooria suuremaid poolda^
jäid on tuntwt börsit^ana
Jsunes BineSi Tenia arvates on
tõusu tendents kindel kuid ta ei
söanda määrata suurejrnate tõu»
suvõnkumi^te tähtaegu, mis ole­nevad
valitsuse inflatsioonipolii»
tikalt. NU arvab J . Dines, et kiil-la
hind saavutas konstantsetes
dollarites uue kõrgpunkti käes-
(rteva. aasta 28/ juujil, kuid see
võib tõusta uuele IdSrgnivo^^ na»
gu see juhtus sel ajal kui pres^
dent Roosevelt devalveerisi USA
dollari või kui presidei^ NixOM
kinnitas, et kulla hind kunagi ea
t õ u s e . . • ^; ^;
Neid ennustusi arvesse võttes
on liõuharAafrikä kuüakaevan-duste
aktsiad praegu börsa kasu­likud
osta. Äüisaks tJ^^õögiks
oleliš siin mustade suurem nmss,
mis võilts toimuda sel juhul kiil
Rodeesla läheb mustade Ülemva­litsuse
alla; Vastukaaluna tulevad
s i i n ^ a arvesse Lõuna^Aafrika
tuunmrelvad, niis hädaolukorras
tõenäoliselt kasutaniisele võetak­se.
See võib olukorda kaiasa tuua
olukorra, et sUurrugid katsuvad
kõigiti vmtida XõunarAafrikas
suuremat sõda, kuna see võiks
puhkeda tuumasõjaks.
osavotnuid.. I^kõne-pll
juba varem kutsutud
R. Pürvee Ottawaist. Edregistree-rimine
toimub M. Niinvee tel.
284-4970 ja tel. 487-2955. : *
Ühingu k ^ ümumas
25-da aastapäe^^a puhul tähistees
„Vabadussõja Tähister', mille
trükkimise Oma Press hiljuti lõ­petas
ja trükis jõuab lugeja kätte,
kui köitekoda on selle köitmise
lõpetanud.
, Järgmise üritusena on kavas
ühingu aastapäeva tähistamine
27. jaan. 1979. a. Eesti Maja suu-jalise
karjääri ajal ta oli hulljul-jres saalis. T. E . V. ühingu uus
ge väieülem, kelle juhivõimed ja.aadre^ on: 38 Glaicaim Ave;
juis?iiÄ hulutasid taie pimesi | Apt. C Toronto M4R l!Mi5 c/o A. J.
' M a , , tel. 487-2955. •
varem soovitanud loobi»
da praegu börsil mLängumisest,
välja^pvatud juhud kui dividendid
on niivõrd ahvatlevad, et aktsiat
võiks hoida — ükskõik kui mada­lale
selle hind langelt. Praegu on
karta, et hiljutine langus on ava-taktiks
veelgi suuremale languse­le,
mille sissejuhatuseks oleks
uus hitresslmäärade tõus. Inves-teerijatel
on soovitav ära oodata
eelolevat 60—90 päevalist ajajär­ku,
paigutades oma kapitalu mu­jale.
Teatavasti on börs umbes nä-dala^
vad|enne jõulupühi madal
ning enne jõulu sooritatud ostud
on järgneva veebruarikuu müüM»
de puhul andnud tunduvat kasu.
K. M.
V A L V E A
N Ä D A L A L I
; 4, ja 5. nov. on v£
J. Marley, tel. .921-71
11. ja 12. nov. on v£
H. Tari, tel. 922-3824.1
Vanapcagan
Kaval-Antsu
Kui laup. IL nc
St. Lawrenpe teatris I
rambivalgus, et publ|
tuua Eesti Rahvustf
esituses eesti kirji
meistri A . H . Tamm
teost ,Ägupõhja
gan", siis tõesti nä(
janiku motterikkustl
vaimunõtkust ja) 1(
tohutult erineb
realismist. Siin on
kaugepiirdelist ell
satih" — ikuid armasj
se vastu nii sotsiaall
konnakriitilises
Teame juba laps
napagana ja Kaval-^
nevad igat meist, kej
ne veel atirofeerunuc
ma ja peatselt taji
korra õigluse ei „
gan, toes tuleb.maal
saks saada ja kes,
tult Kaval-Antsu oi
sõbraflcs, jõuab lõi
misele Öeldes: ,iKi
polegi mu sõber
vaenlainelv*
Teosel ianeb£
siin on tõsi tui
mttr.ja niäng voimil
, Väljavõtteid eel
gupõhja" lavastust
j^^atoa Eestlane"
seda kui tüsedat,
dudjavastuist võii
toga, jces tegid
väiks ja mida .|
Kiarl Eerme.
.^ÄeieElu" 1975
ja õnnestunud la^^
valit enam realistil
feoomilise algusega,!
maatflise tõusuga
ni. Ly Krabi-Pai
,^Besti Teiatajä^'
Baltimore ÜEP EstI
güpõhja uus Yi
ei saa, (kiii ma ika
kiitusega (kitsi, plj
muse eest, teõigile,|
mängisite —(kirj^
,,VäUs Eesti*' St
— Teatrietenduste
res võisin Ifeaasa
teatoi ojaloo üht<
elamust. See oli
rahvusvahelises kl^
„Eesti Teataja"
— Milline etendusil
la OÜd kid
•Anu Mailk, Xlppsal?
,W>a Eesti
Tõsise draama jj
austajana
kÄtlematult , m ^^
Äps tema esit
Kuna ERK on sel
deeriv teater Mulli
ris, siis (korraldab
renoe teatri fuajee^
sitiivide e s i t i se
heliga, et niäidata
teatri ja
sel. Esitamised tc
tundi emie etendusi
hei etenduse vahei
KÕIKIDI
KINDLUSTl
LATEKl
1482 Bathurst
(Bathurst-St
Telefon kontoris
KlhBDLUSJ
23 WEST^tfORE
Rexdale, Ont,
Tel. 74