1985-09-19-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Kational Lijrary 5S253 öcn» Acquisitions Scction . = ' a^»*' ^ ; OTTAWA, Onte KU ^^^^ iregistration ni E £ S T L L i K Ä H D J ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL JA NEUAPÄEYAIi Nr. 70 (3183) XXXIV aaslakäik Neljapäeval, 19. septembril 1985 — Thursday, September 19,198S tksiknumbri hkd 70 cen^ TES Täiendu^koot dystcss õppetööd Käesoleva nädala teisipäeva õhM alustas tatLiihikesel aktusel Eesti Maja suures saaMs^^^o lastepere väljapuhanud ja rõõmsate nägudega ootamas uus! õpinguMo Avaaktuselik osa algas praost Andres Tauli palvusega, kes rõhutas eesti keele ja ajaloo Õppimise vajadust ja tõi pildi kui tähtis on eesti keele oskus, mis võis sõja olukorras elugi päästa. Eesti koolil Ja keelel on kaks tähtsat ülesannet: üks et oleks keel enese väljendamiseks, teine ,et teaksite oma kultuurilugu. Keel ei tee .kellelegi kahju, mida enam mõistab inimene keeli, seda targemaks teda peetakse. Keel on tähtis, sest tihes keeles teie hiljem mõtlete. Mida suurem sõnavara, Seda sügavamalt võite mõtelda.- Fröost A. 'Taul märkis sellejuures, et õp. A. Roost on koostanud sõnastiku Luuka evangeeliumi ja katekismuse sõnavarast, kus on kokku 1074 usulist sõna. Eesti keeM d õpita üksnes täiei-tekoolis, vaid ka ee^ kirikus |a organisatsioonides, kes töötavad ecjsti keele edasi andmiseks. Koolikomitee esimees H. Lupp tervitas kõiki algkooli uue õppeaasta algusel ja lootis, et tegevus eesti keele ja meele tööpõllul on ig2|ti õnnistusrikas. Eriti sooja terr vituse ütles ta neile noortele ja nende -vanematele, kes seal viibisid^ esmakordselt, kuid kes last^ aia endiste kasvandikena on juba tuttavad nende ruumidega. H. Lupp jätkas kooli elu tutvustamisega, öiärkides et õppetöö toimub ka sel aastal koostöös Toronto linna koolivalitsusega, millega seoses on üheks nõudeks, et kõik täidavad koolivalitsuse registreerimislehed. 'Koolikomitee omakorda püüab. kooKvalitsuse, provintsi- ja föde-iraalvalitsulste toeMe abU Siolda : õpflaste. koolisaatmise kölu<fl v©i- • Edasi ta andis informatsiooni keskkooH, gfümnaasiumi ja eesti keele kursuse üle; viimane toimub samal õhtul kui algkool, andes sellega • hea võimaluse lastevane^ maile oma eesti keelt parandada j a värskendada Ellen Martensi juhatusel. Lõpuks ta soovis, et lapsed oleksid tublid eesti keele ja teiste teadmiste Õppimisel nii, et vanemad ja õpetajad võiksid selle' üle rõõmu tunda Ja neile uhked olla, milleks ta soovis igakülgset edu ja kordaminekut. Viimasena Lenk soovis omalt poolt head edu uue! õppeaastal, eriti tervitades neid, kes esunest päeva tulid eesti täienduskooli, et õpfrida seda, mida kanada koolis ei õpetata. Siin saab'seda teha eesti keeles. Eesti Maja on naga meie kodn, [kus räägitakse eesti keelt. Amult siis kui ise püüame, saame edasi. Aktuslik osa lõpetati Eesti hümniga. . Eehniste aastate õpilased läksid klassidese, need aga kes alustasid esimest aastat jäid suurde saali, kus nende vanemad hakkasid lapsi eesti täienduskooli" õpilasteks registreerima. ude tippspioon hüppas ära LONDON Nõukogude tippspioon Inglismaal hüppas ära ja identifitseeris 25 agenti, kes töötavad N. Liidu saatkonnas Londonis ja peavad Inglise valitsuse TES Lasteaia esimese klassi õpSased valmistuvad taja Tiina Hubel naiks. Vasakult teine kasva- Foto: Vaba Eestlane Poola kardinal kaitseb usku 46-aastane Oleg GordeivsM oli äsja nimetatud nõÄogude KGB salapolitsei ülemaks Londonis, aga hüppas ära, kuna ta j^soovis saada demokraatliku riigi kodanikuks ja elada vabas ühiskonnas**. Taani kohtuminister Edk Ninn- Hansen ütles, et Gordievski osa olmid tcf elt^ agendiks juha. 1970-ndaist aastaist alates, kui ta töötas N. Lüdu saatkonaas Eopenhaagenis. 25-e nõukogude agendi väljasaatmine tekitas Moskvas vastuaktsioo-ni, kus nõuti sama arvu Inglismaa saatkonnaametnike lahkumist N. Liidust, kuigi Moskva raadio ei teatanud, et Oleg Gordievski oli ära hüpanud või „isamaa reetnud"; Inglismaa on hoiataniud, et nad võiksid veelgi uusi nõukogude agente välja saata, kui venelased teostavad oma tasumisaktsiooni. Mafksism põhineb üiifte mõttejõu, vaid jõu enõistek Poola katoliku kiriku priimas kardinal Josef Glemp kritiseeris teravalt marksismi Mljiiti peetud jutluses, öeldes et see „põhineb jõu mõisteP. Kardinal Glemp deklare®° ds^ et katoliikksteLon põhjust M vikku, kui on käimas pingutused kustutada sellest tulevikust väärtused, mis on kõige tähtsamad> need mis oi iUienduses usuga Jumalasse? ja õppeijriaks jääb eeliniste aastate tasemelt s!ö. $40.00 perekonnalt, kusjuures Õppevahendi raamatud on kÖoIi poolt tasuta. I A K I i l '^'«BL^ÖRŠTA";i:ii^T TORONTO.^W5S:;I^V^^:^ IReserveerige aeg te Külalised jõudsid Torontosse laupäeval, kus õhtupoolikul oli vaba aeg ettenähtud Honest Ed'i kaubamaja külastamiseks. Füha-päeva õhtul toimus Torontos Jcont-sert, kus eriti palju aplausi oli antud mustlannale. Esmaspäeval külastati Niagarat jai õhtul pii ^^^d^ Vastuvõtt klaasi veini juures sõp-ruÄingu ruumis, millest 30 tp-rontolast olid osa võtniid. Teist päeva hommikul sGÄi ®^asi järgmisse ettehähtud Kiffbstage •---^L^p Oidu Sõprusüiiingu Mllalisena 204iä^^ kultuuritegelasi ja kiuistä^^ ajaiielae j^BoÄnaia^ ^toimetaja Ago Ustal; Seflelt 'bMt viidi (afendaü/ üJendati?) Väliseestlastega KBI-tnui^ demete Arendamise^ Ü gn (VEKSA) ning Väüsmaäga Sõpruse Ja Kuttnarisidemete Eesti Ühingu poolt väljaantaiva propag^dalehe 9,Koduapaisi^ toimetajaks. ,^odumaäd" peetakse tavaHselt väliseestlaste peibutušleheks, tegelir kult on see kodumaaf iisna hinnatav teiste nõukogude lehtede kõrval, kus liigne propaganda mõjub eemaletõrjuvalt. Seda minevat Eestist teistesse N . Liidu osadesse kus eestlasi elab ja on üksiknumbritena müügil Eestis. Tiraazhiks oli 1974. aastal antud 42.100 («Nõukogude Eesti 1975, lk; 164). (Gruppi kuulusid kõrgemad kultuuritegelased ja esinevad kunstnikud. Lätlastel oli kaks esindajat, Riia Meditsünüise Instituudi p i^ fessor Georgi Andrejey Ja Läti RiiÄu tJlikooÜ peälÄ^ Golbergis, leedüläsist Vihio Riikliku Ülikooli lektor Vidmantas Kuoliälis jä Leedu fiiiafmopnia kunstiline direktor Vitaustas Kjar-hagis, vaimulikest Voronežhi piiskop Nikolai Nemcoy.r Poola priimas pidas oma jutluse kordade hinnangud ja mitte tõeline rohkem kui 200.000-de pealise rah- hea tahe. vahulga ees, kes oli kogunenud pü- „The Washington PostT' Vars-hitsema nn. „Musta Madonna** pü- savi korrespondent Jackson Diehl hamu aastapäeva. „Musta Madon- kirjutab ajalehe 22. augusti väljama** ikoon, mis Ott poola katoliiMas- andes, et kardinal Glempl jutlus Usklik kellelt oodatakse ateistlücu te kõige tähtsam pühapUt, asub kujutas endast ühte tema kõige tu- kodumaa tuleviku ehitamist tunne- 14-ndal sajandü ehitatud Moostris gevamasõnalist kaitsekõne usu osa- tab ennast kui isikut, kes lõikab Gzestochowa linnas, mis on Vars- tähtsusele Poolas sellest saadik, enda alt ära puu, mülel ta istub, savist umbes 200 kilomeetrit lõu- kui temast sai priimas aastal 1981. tehes seda mingi hargneva oksa napoole. Korrespondent Diehl lisab, et kar- kasuks." ; , 1, ^ , ... • . , dinal Glemp lükkas sellega vähe- Kardinal Glemp ei nimetanud Vabaõhus peetud hugelmissal ^^^^ ^^^^^^^^ ^^g^^. j^ruzelski oma jutluses otseselt eelpool mai-kaitses kardmal Glemp oma 30^^^ rezhiimi katsed organiseerida, en- niüid parlamendivalimisi kuid ta se^^jutiuseR et,„usk on Poolas nüvõrd mhnmi^udistuste^^^^^^^^ oktoobris toimuvatele paria^ laialt levimid, et usklikega tuleks m ebakö^aseltseldanM VaUtsusvoimud arvestada rügi polütilises elus." kasse ja kn^sems vahtsusvoimu- ^ üritanud arendada koostööd ki- Marksismi kohta üties Poola prii-de konMU^ndussus^^^ teabeyahendite ja .usitelu ule. Ta ^^j^y^ jj^äietamisest osavõ^^ vaid hoopis jõu mõistele.** visandas ^avameel^^ Glempi tugevalt sõnastatud juflus ^^r^r^^^i™: f daarsusemumise j u h ^ leidis aset kaks kuud pärast seda jah^lm süsteemi va- g^le; mis soovitab valimiste b(^o- kui tä võttis osa harukordsest koh-hei ning litks, v teerimist/i ^ ^^^^^^^^^^^^^^ X rezhiimi juhi Ja-et Poola kommuMstlik juhtkond Kardinal Glemp ^m^jutluisesõ^ ruzeWga . -^^V on edasi lükkamas lõplikku kön- gustas aga hoopis „vastupanu ka- millele asetati nii valitsuse kuä frtotatsiooni Idri^ ainult stra- toHiMaste hulgas.** Ta deklareeris teegiliste! põhjustel, ijärgmist: miUede taga seisavad pelgalt: keegi ehitada tule-ka kiriku juhtkonna poolt lootusi, et see parandab pingelisi süliii-teid kiriku ja rezWimi vahel. Ago Ustal oh • nist, kes siindinud i 9B xvJMver varem noortele mõeldud päevalehe ^ . -Noorte Hääl** toimetaja^ kus ta '.o.Ä„ wasmngtoni ^^^^^^ a^^^^^^f^^ aunhnetusega. fcufisffhäjfusf Prin«ess Ave^ J Wfllowdate *el. 225-5595 ,:: reedel, 4,-okt::85:kei 7—S laup., 5. okt 85 kdll 10 homm.--4 piUiap., 6. cAl 85 kett l---4^^^^ .VAiA EESTLANr^ ,,The Washington PostT' korrespondent Diehl kirjutab, et Glemp'! poolt jutluses avaldatud seisukohad vütavad asjaolule, et need pmged oh vastupidiselt suurenenud valimiste lähenemisega; 13. okfcoobrü .STÖKHÖÄ oiua soteiaaldemokraadid parlamendiTalinüstel^^^^ V^^ Md peab toetuma rohkem tonmunistide abBe eeloleval ^^^^^^^ rahvahulga V ^ ^ seas 011 naha rohkem kui tosmat ffleljaastasel ametiajal»^ jdagu tuttavas punases Solidaarsu- „ , . š^^^ ühelneist Esialgsete järgi sotsi- .^otsidistide^^^^^ seisis lipukiri sõnadega: ,JCristia-aaldemökraadid võitsid 34l^ohaii- vat, et Rootsi heaoluriik jaab prae- -sed, olge jätkuvast! solidaarsuses ses pariamendis 159, kommunistid g^^^^^ 19, konservatiivsed modei:aadid 76, ' , ' : ^- ^ • ' '- •' • ' ' - • ' keskerakond 44 ja liberaahd 51. Eelmises parlamendis oli sotsialistidel nii palju kohti, et nad ei vajar nud kontmunistide abi, kui vikna-sed jäid mõnel puhul erapoole- :tuiks. vat iUcsteist, et nad ei ühinenud valimiskampaania ajal, ega olnud üksmeelsed peammister Olof Palme süüdistamisel, ell Paläie on liiga järeleandlik kommunistidele ja liiga valmis nei KALEVI VÕRKPALUKLUBl ALUSTAB noortele esmasp., 23. sept kell (Duffe M. ha teL 233-6482 KÕIK: iraffiTULNUD^ (13 ja vanemad) 7 õhtul Kent Senior Putplic in ja Bloori nurgal)
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 19, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-09-19 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850919 |
Description
Title | 1985-09-19-01 |
OCR text |
Kational Lijrary 5S253
öcn» Acquisitions Scction . = ' a^»*' ^ ;
OTTAWA, Onte KU ^^^^
iregistration ni E £ S T L L i K Ä H D J ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEYAIi
Nr. 70 (3183) XXXIV aaslakäik Neljapäeval, 19. septembril 1985 — Thursday, September 19,198S tksiknumbri hkd 70 cen^
TES Täiendu^koot dystcss õppetööd
Käesoleva nädala teisipäeva õhM alustas
tatLiihikesel aktusel Eesti Maja suures saaMs^^^o lastepere väljapuhanud ja
rõõmsate nägudega ootamas uus! õpinguMo
Avaaktuselik osa algas praost
Andres Tauli palvusega, kes rõhutas
eesti keele ja ajaloo Õppimise
vajadust ja tõi pildi kui tähtis on
eesti keele oskus, mis võis sõja
olukorras elugi päästa. Eesti koolil
Ja keelel on kaks tähtsat ülesannet:
üks et oleks keel enese väljendamiseks,
teine ,et teaksite oma kultuurilugu.
Keel ei tee .kellelegi kahju,
mida enam mõistab inimene keeli,
seda targemaks teda peetakse. Keel
on tähtis, sest tihes keeles teie hiljem
mõtlete. Mida suurem sõnavara,
Seda sügavamalt võite mõtelda.-
Fröost A. 'Taul märkis sellejuures,
et õp. A. Roost on koostanud
sõnastiku Luuka evangeeliumi ja
katekismuse sõnavarast, kus on
kokku 1074 usulist sõna.
Eesti keeM d õpita üksnes täiei-tekoolis,
vaid ka ee^ kirikus
|a organisatsioonides, kes töötavad
ecjsti keele edasi andmiseks.
Koolikomitee esimees H. Lupp
tervitas kõiki algkooli uue õppeaasta
algusel ja lootis, et tegevus
eesti keele ja meele tööpõllul on
ig2|ti õnnistusrikas. Eriti sooja terr
vituse ütles ta neile noortele ja
nende -vanematele, kes seal viibisid^
esmakordselt, kuid kes last^
aia endiste kasvandikena on juba
tuttavad nende ruumidega.
H. Lupp jätkas kooli elu tutvustamisega,
öiärkides et õppetöö toimub
ka sel aastal koostöös Toronto
linna koolivalitsusega, millega
seoses on üheks nõudeks, et kõik
täidavad koolivalitsuse registreerimislehed.
'Koolikomitee omakorda püüab.
kooKvalitsuse, provintsi- ja föde-iraalvalitsulste
toeMe abU Siolda
: õpflaste. koolisaatmise kölu |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-09-19-01