Vaba eestlane , May 11, 1978

              Nr. 36
-/
^ ^ ^ ^ ^
pakendis,"
[neniaailma poliitikud räägl-lageli,
eriti enne valimisi, et
1 rahvastel on Õigus oma ism­ist
tagasi saada ning et vaba
Im peab toetam a nende p«r-
] i ja taotlusi. Kui aga asi
10 tegelikuks riingparaadijiit-tõrv^
al on vaja näidata ka va­le
praktilisi samme balti ra;h-
I oetamišeks, siis ei ole asjad
Itki nii hiilgavad ja mõnedki .
jutuga mehed ja naised
[vad igasuguste ettekäänete-iselt
tagasi.
|ime kas >'5i näiteks Toronto
^ukogule Eesti, Läti ja Lee^
seisvuse 60. aastapäeva! lin­like
Wardle, ja Smithi poolt
|d resolutsioon, mille ümber
ja õiendati kuni resolatsioo-
|äm midagi järele ei JääEitd
|üunik Wardle resolutsiooiiis
, õnne Eestile, Lätile ja Lee-inde
iseseisvuse 60. aasta-ja
avaldati lootust, et^ need
peatselt liituvad vabade ja
l^ate rahvaste ühiskonBaga.
avaldati Wardle resolut
|soovij et Toronto limiariõu-lõuab
Kanada valitsuselt
li kokkulepete täielikuks ra-jiseks
N. Liiduga läblrääki-liustamist.
|aõuhikud Heap ja Sparrow
seile. resolutsiooni ja esi-
[He asemel täiesti ime reso
i, milles mainiti üldsõnali-
]innanõukogu toetab kõigile
jle enesemääramise oigas-
|ist vastavalt Helsingi kok-
N . Sellele lisaks nõuti ün-jgult,
et see Helsingi kokku-
|)nsel selgelt deklareeriks
] prantsuse keelt k5neleva-'
lestele Ja Loode-Kanadas
hene rahvusgr^inile enese-
|ise õiguse andmist. Samu-
Kanada valitsus nõndma
kitsuselt enesemääramise
lileklareerimist Põhja-Iiri-jnikele
ning moka otsast
:a möödaminnes, et N. Lii-saselt
tuleks uõuda dekla-
|. mis kinnitaks eesti, läti,
ukraina rahvaste õigusi
|iiramisele.
p David Grombie lükkas
l udatusettepaneku tagasi,
1^1 oli väga vähe seost lih
Wa^'dle originaalse ette-
Vastava nõudmise kohv­il
linnanõunik Wardle ette-
2hes osas bpälptamisele.
osas hääletati Vette
|eda osa knssoGviti Balti
õnne nende isecelsvns-lliui
kuid tõmmati maha
l u teine osa, mis avaldas
J-Balti riigid saavad peat-fsvaks.
Esimene osa võ{^•
läältega 18:3, kirria tpise
?tamisel langesid hääled
|a etteT)anek lükati se<[iga
liti riikidele lootuse and
|lt hääletasid linnc^n^nni-i,|
Beavis, Eggleton, Neg-irdle,
- Ro^lgpjl^ g^^j.^
lk. 3>--
Nr. 36 VABA EESTLANE neljapä Lk. 3
A R S T
13. ja 14. mail on valvearstiks
d r . M . Leesment, tel. 481-6834.
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
"INSURANCE"
1482 BathursÄ St., 4 kord
VBathurst-St. Qair)
Telefon kontoris 653-7815 Ja
^ 653-7816
K I R I K
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Snite 21©
Resdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
(Algus lk. 2)
0'Döauhue, Clifford ja
vastu Siiiuapea Crombie ja linna-nõuiiikud
Fish, Sheppard, White,
Howarä, Sparrow, Heap, Sewell,
GiSbert ja Johnston.
Nii käivad asjad kiii Balti riikide
suhtes tuleb poliitikutel ja asja­meestel
näidata avalikult värvi.
Läinud laupäeva Õhtul toimus Peetri kirikus koguduse noortekoori ^J^ootiise** kevadkontsert, kias
lisaks koorile olid tegevad veel viiuilte trio ja Leelo Valdsaar flöödil. PUdü naorasrõõmuskoor ja so­list
peale õnnestunud koratsertL Vasakul koorijuht" C. Kipper ja kogudrag- õpetaja praost .0. Puhm
Ja Leelo.Valdsaar., V Foto: Vaba,Eestlanfi
STOKHOIM — Eestlaste laolustamistege^^ Laenu-Hoimi
tJhisuses Stockholms SparbanM juures oM nioödunud aastal tun­duvalt
elavam kui peapangal endaL Kui eestlaste hoiusummad
kasvasid 22 prOtsentij siis Stockholms SparbanM keskmine tõus
oli vaid 13 protsenti. See selgus Eesti Laenu-Hoiu Ühisuse esin­duskogu
korralisel aastakoosolekul Stockholms SparbankiOT
mes-22. aprÜM.' •
iKoosoIeku avas esimees Alfred, luutade vastu kahel ikorral kokku
Islandi poliitikud ja elanikkond
mi Juba amku hammast ihuuud
tJhelidriikide '3000 mehelisele ar­meele,
kes oii' paigutatud NATO
kaitsejõudude raamides saarele.
Praeguste väljavaadete kohaselt
tulevad NATO prpbleemid üksik­asjalisele
sõelumisele eelolevas
i ' JuuHis Islandil toimuvatel oinava^
I litsuse valimistel niug siis võib
juhtuda, et mõned parteid hakka­vad
avalikult nõudma NATO jõu^
fiude lahkumist Islandilt.
5slandi parempoolne peaminister
Y Geir Hallgrimsson ei taha praegu­sesse
olukorda tuua muudatusi
ning näeks meeleldi, et ameerikla­sed
päksid saarele. Kuid selle sei-snkofeaga
on vastuolus peaministri
enda parteiliikmete enamus, kes
alles hiljuti ühe ringküsimüse põh­jal
kinnitas, et ta et poolda amee­riklaste
Jäämist isegi vastava
kompeEsatsiooni maksmisel.
Islandlaseti väidavad, et amee­riklaste
Islandil viibimiiie tekitab
lunde, nagu oleks nende maa oku­peeritud.
Seega on küsimus roh­kem
emotsionaalne kui majandus^
iik VÕI poliitilis-strateegiline. Seal
juures kipuvad islandlased aga
kahjuks unustama, et nende saare­riik
on võimalikus tulevases sõjas
strateegiliselt ülima tähtsusega
nia^ niipea kui sõda puhkeb, algab
venelaste Ja ameeriklaste võidu
jooks saarele, et kindlustada sea
esimesena oma pi>sitsioone.
N.Lüt on Juba aastaid taotlenud
poliitilist^ manöövritega Ja rahva
ülesässitamisega sundida ameerik
iasi Islandilt lahkuma. Olgu ainul
mainitud, et N^ Liidu saatkonna
pere koosseis väikesel saareriigil
, on 63 inimest ning: Ühendriikide
I saatkonna koosseisu kuulub ainult
35 inimest. See liäitab, et venela­sed
hoiavad Islandi pidevalt oma
turmtule lorbiidis Ja katsuvad oma
mõju kohaliku kommunistliku par­tei
abil maksma panna. T^ing vene­laste
suurest huvist Islandi vastu
kõnelevad ka vene alllveelaevad Ja
luurelennukite pidevad lüuresõidud
ja -lennud Islandi ümbruses. Nii
Ikinnitavad vastavad andmed, et
vene luurelennukid on 1963. aastast
saadik tunginud. 1514 korral Islandi'
phurunmi. V
On ütlematagi selge, et väike
Island ennast ohuolukorra p
iseseisvalt kaitsta ei Jõua Ja vajab
lääiieriikide abi. Kuid praegusel ra
httperiocdil vaadatakse Islandil
ülevalt alla saarel viibivatele
tihendriikide sõja jõududele Ja
katsutakse neist kiiresti lahti saa­da.
Kai see teostuks, siis oleks see
järjekordseks suureks tagasilöö­giks
ameeriklastele Ja teistele
lääneriikidele ning tekitaks uusi
raskusi^Ja probleeme, mis annak­sid
värsket tuult Kreml! segaduste
•'tekitamise veskil®. : ; - , :
WASHINGTON (VES) - Neljapäeval, 27. aprillil tähistati Esindajatekojas Eesti
päeva eesti kirikuõpetaja poolt peetud palvusega, rahvaesindaja sõnavõtuga Ja teise rahväesmdajä poolt
Esindajatekojale saadetud läkitusega. Samal päeval anti Esindajatekoja ametlikud ^v^^^ dr. Ed-vvard
G.Latehile tänutäheks eesti Suur Piibel, M s Jääb alaliseks rahvaesinduse ametlikku hoonesse,
Capitoli.:.;. :••/../'V'vv • • ^ ' • .
kohe pärast palvust oli päevakor­ras
ameerika noortega seotud kü­simused.
-
Kuna dr. Edward G. Latch, kes
Esindajatekoja, Speaker.eesistu- j Mitmeid rahvaesindajaid tuli õp.
ja Thomas 0'Neill asus täpselt kell Reinarut õnnitlema Eesti Vabarü-
11.00 oma kohale ja avas koosole­ku.
Lakewoodi E E L K Pühavainlu
koguduse õpetaja Rudolf Reinaru
oli Esindajatekoja kaplani dr. Ed­ward
G. Latchi saatel saabunud
koosolekusaali mõni minut varem
ja astus palvuse pidamiseks kõne­pulti.
Rahvaesindajad tõusid püsti
ja õp. Rudolf Reinaru' pidas mglise
keeles palvuse, mis lõppes sõnade­ga:
V- • .• •
„Inspii'eeri inimkonna südameid
õigusega,' et saabuks peatselt aeg,
mil rahvad ei tõsta mõõka rahva
vastu, vaid elaksid rahus ja õiglü-
•ses.' . ."''^ /.
õnnistagu Jumal Ameerikat! Aa-gi
juubeli ja palvuse puhul ja mõ­lemad
vaimulikiid viibisid koosole­kuruumis
veel rohkem kui pool Esmdajatekoja kaplaniks ori olnud
men." v;
Eesti vaimuliku sponsor, Lake­woodi
piirkonna delegaat James J . ;
Howard puudus haiguse tõttu,' kuid
tema assistendid olid leidnud ase­miku
Seabrooki piirkonna delegäa-di
Wüliam J . Hughesi isikus,
kes Speakeriit sõna saades tut­vustas
õp. Reinanit Esindajate­kojale
Ja ütles kiitvaid sõnu ka
eestlaste kohta.
Samuti saabus Esindajatekojale ja
tundi. Esindajatekoja liikmete hul­gas
on 20 kirikuõpetajat. Eesti
vaimulike poolt on seni Kongressis
peetud paivusi 11 korral, nendest
kaks korda Senatis. Kümmekond
aastat tagasi Senat lõpetas palvus­te
pidamise külalisõpetajate poolt.
Esindajatekojas lubatakse külalis-vaimulikel
esineda ainult teisipäe­viti
1^ neljapäeviti, Ja iga (ielegaat |
saab ainult kord aastas Qlia spon­soriks
fcülälisvaimulikule. .
Al'vesse võttes Kongressi vahe­aegu,
toimub aastas keskmiselt 70
külalisvaimuliku palvust. .
Eesti õpetajate palvusi, mille al­gatamisega
alustas Eesti Rah­vuskomitees
oma välispoliitilist
tegevust praegune ERKU esi­mees
Juhani Simonson, loetakse
auks ning eelisõiguseks rahvus­grupile,
mida tavaliselt rõhuta-^
takse ka ametlikus
ses Kongressiga.
juba 196G.a. saadik, on eestlastele
heatahtlikult abiks olnud, algatas
ERKU juhatus peasekretär Eduard
Vai] aste ettepanekul kaplanüe tä­nutäheks
eesti Suure Piibli ahneta-inise,
milleks saadi nõusolek koos­tööks
ka mõlemalt EELK praost­konnalt
USA-s.
Ventsel märkides, et möödunud
aasfba on olnud edukas. Eesti
hoiused on suurenenud aasta
jooksul tervelt 22% võrra. Käes­olev
aasta on Eesti L.-H. ülüsuse,
15. tegevusaasta. .
Möödunud aastatele tagasi vaa­dates
on ühisus asutamisel püs­titatud
eesinärkide suunas ta­gajärjerikkalt
töötanud. -
16% võrra. ^
Inflaitsiooni ei ole suudeitud ku-sagü
pidurdada.
Tarbimiskaupade Mnnatõnis
•ulatas' Rootsis mullu 13-%-le.
Laenusaamise võimaiused tavali­sele
kodanikule on pankadest vä­ga
piiratud,' mUle tulenauseea
arenes nn. hajl ralaaturg, kiis lae­nudelt
maksti pankade vahendu­sel
14—16%,
elraviisiliselt laeiiu-
Seoses E.V. juubeliaasta palvu­sega
oli Esindajatekoja publiku rõ­dul
rida eestlasi kaasa elamas
võeti Kongressi Protokolli läkitus | koosoleku käiku. Ameerika publiku
James J . Howardiit. ' hulgas oli eriti rohkesti noori, kuna
Eestlaste vaimuliku kirjanduse
monumentaalsele teosele kirju­tas
Viktor Nigol tiitellehele kuns­tipäraselt
ingliskeelse pühendus-
•teksti,
millele alla kirjutasid ERKü esi­mees
Juhan Simonson, esunese
praostkomia praost Aleksander-
Hinno jä Chicago praostkomia
praost Rudolf Kiviranna, .
Kingituse üleandmiseks sõitsid
koos õp. Rudolf. Reinaruga Was-bingtom
ERKtJ eshnees Juhan Si­monson
ja Lakewoodi Pühavaimu
koguduse nõukogu liige Aleksander
Prima. / ;
Juba kolmapäeva õhtuks pealin­na
sõitnud delegatsioon Võeti nel-jajiäeva
hoiiimikul vastu dr. Ed­ward
G. Latchi poolt, kellele Suur
Piibel tänusõnade saatel üle anti.
Eestlaste 'hoiuste ikoondamisel ja
nende itulude rakendamisel meie
ühisikõnda on tulemused märiki-misväärsed.
• Tegevuse ülevaate andmisel
puudutas Ventsel möödunud aas­ta
üldist majanduslikku taiusita.
Oodatud konjuniktuuri itõus jäi
tulemata. Esimest korda pea
sõda vähenes Rootsi rahvuslik
kogutoodang üle 2% võrra. Kau­bavahetus
välismaaga lõppes 5-
müjardüise (ca 1.25 miljardi dol­larilise)
puudujäägiga. \
Kõrgete toomiskulude tõttu
muutusid Rootsi kaubad välistur­gudel
kalliks ja kaotasid turge.
Et seda arengut pidurdada . ja
suurendada rootsi krooni konku­rentsivõimet,
alandati -rootei
krooni väärtust teiste riikide va-
-delt veelgi rohkem.
Hoiusuonmade tõus . on panka­des
tagasihoidlik. Eesti hoiused
tõusid siiski rekordiliselt — ter­velt
. 2,3. müjpni kr. võrra
($590,000.—) Hoiuste areng eesti
hoiukontodes näitab, et • Eesti
L.-H. tjhisuse tegevus on võitnud
usalduse ja eestlaste enamik
koondub selle'ümber. Eesti hoius­te
(kogusumma ulatas aastavahe­tusel
12,8 müjoni kroonile (ca 3
mil. doilarüe).
Juhatuse käsutuses on olnud
möödunud aastal erikuMena
39.9()0 krooni; ihiillest on ja/tfcu-vait
toetatud mitmesuguseid, kul­tuurilisi
üritusi. ;
Ajalehtede tellimispreemiateks
, on läinud 12.300 krooni (CJÜ
•;: $3.00©.—). . .
• STOKHOLM IVE):ILäänemerel toimib .praegu N. ..LiidU'Ja
Rootsi teadlaste iihine uurimisseis, mille eesmärgiks on Lääne­mere
saastamise uurünine. Uurimist teostati teaduslikul uurimis­laeval
„Ernst Krenkers mis asus teele Klapeidast 33 teadlasega,
nende M g a s Läänemere Kalämaijanduse Teadusliku
. Instituudi • Tallinna osakonna vanenateadur Mart Simm.
® Rootsi Helshigborgi ; Eesti
Ühingu juhaitüs valiti koosseisus:
esimees Herman öödik, abi Ar-daleon
Prees, sekretär Aksel Vai-gür,
laekur Egon Peterson ja
ametita liige Ülo Oj ala. ühingul
on 73 liiget ja 6 aulüget. Helsing-borgi
miinuseks on, et noored
sealt lahkuvad vastavate töökoh­tade
puudumisel, :
Teel Göteborgi peatuti neljas
kohas proovide võtmiseks ja
vaatluste tegemiseks. Standard­sete
hüdrometeoroloogiliste jä
hüdrokeemüiste tööde kõrval
uuriti mere mikrobioloogiat,
planktonit ja bentpst ning raske­metallide
ja teiste saastainete
hulka ntn organismides kui ka
merevees.
: Läänemerel peatut! 23 • kohas,
mere lõunapiirkondades, Saare­maa
Ja Gotlandi vahel j a Stok-
Kõige kauem peatuti B o r n h oM
juures.
Üurimisreisil kogutud materja­lide
lõplik läbitöötamme võtab
veel aega. Reis toimus tüüpilistes
bioloogüise . talve tingimustes,
mil oU madal temperatuur, orga­nismide
pidurdunud elutegevus
ja muud iseloomulliikud. jooned.
Esialgsete tähelepanekute koha­selt
J&uiti selgusde, et
Läänemere süvikutes on mõne­võrra
paranenud.
; Uurimisreisi • ajal. - ei' . leitud
veest väävelvesinikku j a pandi
tähele hapnikurikaste vete sis­sevoolu
Läänemerre Taani yäi-nade:
kaudu.:
UuTimisreisi vastu tunti Rootsis
elavat hu^, kuna loodetakse/ et
selle ^ ü on võimalik valida
efektiivsemaid meetodeid ^ mere
saastamise üürimiseks ja ühen­dada
jõupingutusi Läänemere
puhtuse eeötr Göteborgis olles oli
N. Liidu uurijaü võimakis tutvu­da
Rootsi Rahvusliku' Mereuuri­mise
Instituudiga ja sealse üli­kooli
erialaste uuriraislaboratoo-r
. ESTO MOTUÄL FUNB, .LTD.
Aktsia hinde reedel,' 5. maü $6.53
Walwyn, StodgöU, Cochrane
Murray L td
145 King St. W.; Room 1900
Torontö/Ont. M5H m
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
Väljaspool Kanadais
$ 3 2 . - $17.-
O R I P O S T I G A
r6';
$53.
$27.50
L E N Ä W O S T I G Ä ülemere-maadesse:
Aastas $62.—, poolaastas ^315©, veerandaastal
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 ceatl.
Eaaada aadressidele palame märkida VJPÕSTAL C O D E " Ja.
•ÜŠÄ aadressidel© „ O T C ^ i ;
Pangatshekk või p(^ti rahakaart
Free Estonian PablishersÄ
Värskemad uudised loete
VABA EESTLASEST"
958 Bröadview; Ave.,
. Toronto,. O l i .
M4K 2R6
M8J SM7
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavalise /kiripostiga alates
lOT katteks lisan $
rahas / tshekiga/