Vaba eestlane , May 11, 1978

              'm.2' VABh E E S T L « E xieljapasval, 11. maü mS - 'niimsday, May 11, Nr. 3S
¥^ADE EESTLASTE EÜULE^ANDJA
VÄLJMNBJÄ: O/Ü Vaba Eesüane, 13S Tecumseth St Torontos.
^^^^^ P
^ TOmETAJA: Haimes 0^^^^^^^
PÖSTIÄADEESS: P.O. Box 70, Stn.C, Toronto 3, Ont. UU 3M7
TELEFONID: toimetus 3S4-7521, lalitus (tellimised, kuilutüsed,
:^^:eksp©ditÄny 364-^^
imMSmNNAD^^^^^^K^ aastas $30.-, poolaastas ;916.~ Ja
veerandaastas ^.—,ldriiH)stiga aastas poolaastas $25Ä)
• ja veerandaastas 013.50.
lELIÄSHINNAD vMjaspo^ Kanadat: aastas J^2.-, poolaas­tas
te- ja yesrandaastas $9.50. Kiripostiga üSA-s;^
$53.—, |KM)kastas $27.50 ja veerandaastas $15^
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.^, poolaastas
$31.50 ja^^v^^
: Aadr^si muudatus 30 c. — tJksiknumbri hiad 35 c .
Fr^ Estonian PubUsher/ Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
>Kui i5:õik ;Sind
vüikavad •
i Km iisk ja ann Siist
langevad,
:^ Siis ema süda ilmsiks
V Siis ved paik 3ul ilmas
Need lihtsad kuid siidamlikud
Ja haaravad üldtuntud laulusõnad
iseloomustavad veib-olla kõige
^ügayamalt ja kujukamalt .seda
suurt osa, mida on ..täita igal
emal perekonnas. Ema on see,
kellele langeb peamure ja hool
lastekasvatamisel ja õigele teele
suunahiisel, emale langevad pere­konna
kokimsülatami^el Jä koos­hoidmisel
suured kohustused ja
ema on tavaliselt see, kes pere­konnas
juhtunud õnnetuste ^ja
lahkhelide tõttu kõige rohkem
kannatab.
Eesti ema on läbi aegade oma
kohustuste ja murede kandmisel
olnud erilises olukorras, kuna
eesti rahva saatus on olnud tinar
raske ning need raskused on pa­ratamatult
iile kandunud ka igas­se
perekorida ja eesti emadele.
Eestis valitsenud pimedal orja­ajal
hoolitses eesii ema selle
eesi, et lapsed kasvaksid üles
eesti traditsioonide ja kommete
kohaselt eestlastena, ärkamisajal
katsus ema leida võimalusi laste
koolitamiseks ja neÜe hariduse
andmiseks ja suurte sõdade päe­vil
oli ema see, kes saatis pisar­silmil
oma poegi sõjatandrEe.
Pärast Teist maailmasõda pa-gulusesse
saabumisel algas eesti
emal järjekordselt raske katsu-misaeg.
Eriti koormav oli nende
emade olukord, kes sattusid sõja­möllus
sõjast purustatud ja vae­sestunud
Saksamaa põgenike­laagritesse.
Viletsad majtttamis-võimalused,
toidu ja tarbeainete
puudus ning laagrielu mašehda-vad
tingimused nõudsid eesti pe­rekondadelt
ja emadelt, keiedest
paljud olid oma mehed sõjas kao­tanud,
otse üliinimüklie pingutu­st.
Rootsi sattunud eesti perekon­nad
clid Saksamaa eestlastest tea^
taval määral paremas olukorras,
kttiid ka siim piÄd emad laagrist
välja tulles omä meeste kõrval
tööle hakkama, et luua endale
kodu ja perekonnale paremaid
elamistingimusi. Loomulikult pj-did
emad oma igapäevase töö
kõrvil hoolitsema laste ja kodu
eest> võttes sellega enda õlgadele
kahe või kolmekordse töökoor-nia.
. .Kuid.,eesti emad . said iiende
ülesannetega hakkama ja nende
lastest on miüd omakorda sirgu­nud
noored eesti emadv kes jät­kavad
neid ema ja perekonna
traditsioone, millede keskel nad
on ules kasvamid ja mis neile
kahtlemata kogu eluajaks oma
niõju on jätnud. See eesti ema
juhtiva ja muretseva käe tradit­sioon
ja eestluse põhitoon on
jäänud ka meie noorte abielu­paaride
kodudesse hing meie
nöOriöd on hakanud seda lündama i
ja eesti kodu põliste traditsiooni­de
järele käima. Torontos näiteks j
on noored emad hakanud väga
aktiivselt tegutsema lasteaia or­ja
selle käigus
President Carter: Biättab, et veime lennukite müüki teostada ühes pakendS^*
.Kümme aastat;pärast Eesti vabarügi:sündi sai teoks Eesti PEN-Klubi. Olime võetud vastu
maailma rahvaste perre kui poliitiliselt iseseisev rahvusühiskond ning seejärel ka kui kirjandus-kultumüiseltomapalgeline,
iseseisev tervik. 1918. a. ajaloolist tähehdust pole vaja selgitada ühelegi
eestlasele; 1928* a. tähtsus seevastu OB hoopis raskemini
hoidmisel, olles teadlikud, et las­teaed
On see taimelava, kus noo­red
õrnad taimed saavad vajalik­ku
toitu kasvamisel ja arenemi­sel.
Noorte emade poolt on ka
hakatud energUiselt kaasa aita­ma,
et moderniseerida JõeHärul
asuvat eesti laste suvekodu, kiist
selle pika tegevusaja kestel ön
läbi käinud sajad eesti lapsed
ning esimestest suvekodu lendu­dest
tulnud kasvandikkude lap­sed
on juba omakorda suvekodu
kasvandikud.
Eeloleval pühapäeval tohmiv
emadepäev on selleks päevaks,
kuš meie eesti emadele avaldame
tänu nende suure vaeva, unetute
ööde j a eesti kodu säUitamise
ieest. See tänu ei ole materiaalne
ning seda ei ole võimalik väljen­dada
ka kõige ilusamates sõna-
! des. Kuid olgu emadele sel päe-j
vai rinda kinnitatud lilled selle
kinnituseks, et nende liHeõite
sees peitub sümboolselt kogu
eesti ühiskonna \^uurim' tänu. :
• K.Ä.
Ants Oras,'^ noor Oxfordi imi-dusega
kirjandusteadlan&jkriitik,
viibides 1928. a. Londonis, kohtas
Eesti saatkomias Aino Kalda va­hendusel
Eaiivusvalielise PEN-i
sekretäri Hermon Ouldl, ärata-
Tiina
Põsk on soojalt põse vastu, hellalt hoiab '
Süles, maimukene, tiHukene, arm sind
Väiksena sind kiiguitavad ema õrnad käed, ema featmeid
! Särasilmi oma üle näed, valivad needhüj€m-'iÄ;sin^^
V^ikseidMd ja samme head kaitseinglid — sest
On ema armiisüdap^hjatimialt rikas: rõõmupä hellus
Läte, lohutuste lootuslõngad, valu vaigistuse valved —
Kõik need loendamatud palved -—enm hinge mra.
Kaunis äma&ti2s;jä^^to
: ;EIuMlmed ümberringi kaitsta, kasva4;ada. Seal on paljM
Hoolt ja vaeva ehdõimaks kootud, naeru kellad, hõbe
Pisar, alatasa iseennast laste õnneks aina ohvriks
"I^wdud. •
Oma hingest aMa valgust ja see^^^h^
Seal on vaijupaik, su kodu — * \
Ning kui vanana kord teona astÜb fculds^ rada, süs on
Aeg sul meemitfiida, kuivõrd hea em^ läJbioli
Lapsepõli— ja kui palju rõõmiisid
Kõige esmalt: mis on PEN-lOu.. TOIDÄS SAI TEOK^ EEST5
bi ja niiks ta on?: • ^
Amy Dawson Scött (s. 1865. a.)
iküpses varakult lemiuka vaimu
ja itarmuga mässumeelseks ing-lanhaiks,
kes oma hulgaliste ro-mÄaaiidega
erguitas naisi nõudma
endüe intelleilituaaiset vabadust.
Ent ita peamine huvi oli kirjandus deš viimases meie kirjand.usliku
kui niisugune ja kirjanikud. 1917. olemiasolu vastu ijõsist huvi, mil-a.
asutas ta oma kirjandusl&e leks omajagu eeltööd oli teinud
sõprade 'abiga „Hoimse Päeva juba Aino Kallas.
Klubi", 'Hiis igal .teisipäeval istus
lõunalauda kuski Londoni resto­ranis.
Iganädalase vestlusteema
kui ka peakõneleja leidmine oli
esialgu Amy enda 'hooleks. John
Galswoptihy Oli esimehe kõnsleja,
temale järgnesid Hu^h Walpple,
Violet Hunt, Ford Madõx Ford
jt. Rööbiti sellega ent arenes ka
idee laiendada 'klubi tõeliseks
meeste-naiste ikirjanduslikuiks-kohtumispaigaiks
rahvusvahelises
ulatees. :
: Uuele, rahvEsvahelisele; klubile
leidis ta ka inspireeriva nime
PEN, akionüüm sõnus:
, Poetš, PEaywrights, Editprs, 'No-
;;velists.- ''-V'^.^--^
Klubi esimeseks presidendiks
sai John Galsworthy ja nõnda siis
istuti maha lesimeseks lõunaks 41
osavõtjaga. „;FIoreaice" restoranis
Londonis, 5. okt. 1921. • Esimene
rahvusvaheline . PEN-Kongress
toimus juba 1923. a. Londonis,
äratades üldise vaimustuse. Isegi
nüsugune '^ühinematu hing" nä­gu
G . B . Shaw, ühines, üp.ris
shawlikult, muidugi; väites, et ta
on juba 68 • a. vana ega hakka en­nast
tülitama guinease maksuga
igal aastail, nõutas ta endale 20
guinease summa eest
liikme seisuse.
CT»<nlll»ll
' Nõnd^ see algas, nelja lihtsasse
paragrahvi koondatud, ülimalt
mittebürckraatliku põhikirjaga,
mis tunnistab kirjanduse oma
küM rahviislikuiks, ©nt
ajal ka.. rahvaste^vaheliseks
ühisvaralks. Sestap kohustub 1^
iga hige tegema kõike võimalikku
hajutamaks rassi, klassi ja rah­vaste
vahelist vaenu; võitlema
mõitte; sõna j ä trükivabaduse eest
oma asukoha maal jä ühiskonnas
ning kogu maailmas.
• , Jäi. vald • kutsuda
hoo koosolek, mis toimus sa­mal
aastal Tartus ,jPallase
keldris" Joh. Semperi, Ä. Tas­se,
Fr. Tuglase,: J.; SÜveti Ja Ä,
Oraso osavõtul.
Presidendks valiti Joh. Semper,
sekretäriks A. Oras. Järgnes .12
vaba aastalt innukat kaasalöömist,
koos üha suureneva kirjandusliku
tunnustuse leidmisega; nü yaliti
1937. a. Marie Undör ja Priede-:
bert Tüglas Rahvusvahelise PEN-i
auliikmeid.
1940 Nõukogude võim sulges
klubi kui ,;juutlik-vabamüürlasli-ku
orgaoisatsiooni'-, millist ei va­ja
töölisklass, ja klubi vajus põ­randa
alia. Stokholmis, kuhu oli
vabadusse pääsenud suurem o?a
ta esialgseist : liikmeist, kutsuti
klubi taas ametlikult ellu koos­olekul
27. mail 1946. Presidendiks
valiti Joh. Aavjk, asepresidendiks
Ä. Oras (Londonis), sekrötäriks
A. Adson, abisekretäril^s Al. As-pel
(Pariisis), laekuriks Aug.
Mälk. S-liikmölise esindusena võe­ti
osa samal aastal '31. maist 6.
juunini toimuvast PEN^Kongr^
sist Stokholmis. Suhtimüne Eesti
Klubi taasilmumisse oli üldiselt
pooldav, ent leidus ka vastuhääli,
eluaegse mis itoötiisid meie riiidiku iseseis­vuse
kaotusele kui otsustavale te­gurile.''
.
Aga Juua 15. juunil'1946. õn­nestus
Ä. Orasel, Herman)
Ouldi kaasabiga kindlustada
klubüe üheväärse iükme staa­tus
vabariikliku kontinuitee­di
ja kõiMde õigustega toe­tudes
tõigale, et klubi avaliku
tegevuse katkestasid sündmu­sed
sealpool ta liikmete kont-
- r k L , ' V :•'-
Saarsen-Ka.rlstadt), Londoni G.
Helbemäe.
Eesti PEN-Klubü ' on seega
seijaitaga 12 ä. tegevust vabal ko­dumaal
ja ligemale kolm- korda
niiplju aastaid vabal välismaal.
Et ita oma laialipülatuses viimast
on spuitnud, reedab ennekõike
võrdlemisi ersksat vaimu, paaris
paraja * aniiuse • agressüvsusega,
mis käesoleval puhul' on eestlase­le
taganud vabariikliku kontinui­teediga
hääle. Ja seda häält on
kasutatud: 1946. a. alastes ühe
erandiga just kõikidel kongressi­del..
Vaba maailma totalitaarne
vastane on Nõukogude Vene,
Iceda algusest saati on tahetud
liikmeks ja kes seda ka ise on
taotlenud — „eri tingimustel
, ,,Vene küsimus kerkis esüe ju­ba
1924. mispuhul Galsworthy
arvas, et „kogü 'küsimus seisneb
selles^ 'kas võime vahhnalgi mää­ral
oila ikindlad, et meü ei saa
olema tegemist poliitikutega kir­janduslikus
kuues?"
Nii nõudsid nad 1951. ä. Lau-saninel
kongressil kõikide eksiü-klubide
ühendamist, Eesti jä Lä­ti
.klubi kaasa arvatud, mis oleks'
elimineerinud vähemalt neli antir
totalitaarset häält eksekutiivis.
1966, ä. New Yorgi kongressU
kordasid nad nõuet, lisades veel
teise, et neile eksekutiivis antaiks
16 häält — kohates aga resoluut-
LäänemaaUma poliitikud raägi-va^
sageli, eriti enne valimisi, et
Balti rahvastel OH õigus oma ise­seis
vuist tagasi saada, ning et vaba
maaüm peab toetama nende pür­gimusi
ja taotlusi. Kui aga asi
muutub tegelikuks ning paraadijut-tude
kõrval on vaja näidata ka va-jalikkb
praktilisi samme balti rah­vaste
toetamiseks, siis ei ole asjad
kaugeltki nii hiUgavad ja mõnedki
^imre jutuga meheö ja naised
tõmbuvad igasuguste ettekäänete­ga
vaikselt tagasi.
Võtame kas või näiteks Toronto
linnanõukogule Eesti, Läti ja Lee­du
iseseisvuse 60. aastapäeval lin-iiahõunike
Wardle ja Smitbi poolt
esitatud resolutsioon, mille ümber
vaieldi ja õiendati kuni resolatsioo-nist
enam midagi järele ei jäänud
Linnanõunik Wardle resolutsiooms
sooviti õnne Eestile, Lätile ja Lee­dule
nende iseseisvuse 60. aasta­päeval
ja avaldati lootust, et^ need
rahvad peatselt liituvad vabade Ja
iseseisvate rahvaste, ühiskonnaga.
Samuti avaldati Wardle. resolut­sioonis
soovi, et Toronto linnanõu­kogu
nõuab Kanada valitsuselt
Helsingi kokkulepete täielikuks ra­kendamiseks
N. Liiduga läbirääki­miste
alustamist.
Igal klubil on täielirlie vabadus
kujundada oma adminisitratiiyne
sisökorraldus. Hetkel leidub
PEN-klübisid 60-nei maal kokku
enam kui 10:000 liikmega. Rah­vusvaheline
peakorter asub endi-^
selt Londonis ning icäibekeeleks
ön inglise ja prantsuse keel; pre- tuse
sidendiks,on praegu .peruulane Saiks,:
Mariö Vargas
, Ja nõnda läheb Eesti • PEN-Klubi'
nimi taas ametlikus korras
PEN kaitaloogi 24. jaan.' 1947. a.:
1971. ä; lõpul viiajkse klubi ju-haitus
A. ^ Ädsoni ©btepanekul üle
P.-Ameerlkasse, kas eluneb süu-"^
rem osa. liikmesikoninast. Presi­dendiks
vaüiti A. Or^as, sekretä-riks-
lädkuriiks. A. Willmann, juha-Ä.
Rannit, E. V.
A. Viirlaid; esindajaks
set vasturirmsft, eestlastega ees­otsas,
ning kogedes veel, et eest­laste
grupp kongressil oli '24-lük-meline,
(tõmbusid nad tagasi..
1971. a. Dublinis tulid nad
plaaniga uuesti esile, ent pidid
samadel asjaoludel taas alla and-nia.
1972. a. eksekutiiv-konverent-sil
L.-Berliiriis olid nad valmista­nud
suurrünnakuks Idar^Saksa
delegaadi kaudu, plaan ent avas­tati
aegsalt ning pihustMi meie-^
poolse varma .toimekusega \ sel
määral; et nad oma r^lutsiooni
enne häälietusele aninemist tagasi
võitsid..^'-^ : ^ .
Väljaspool kongresse-konve-rentse
on Nõukogud püüdnud
rahvusvahelise PEN-iga hilju­tisel
n.ö. otseühendust kahel
korral, esitades liikmeksastu­mise
eelnõudena Eesti ja Läti
Klubi likvideerimise ning see­järel
15 häält eksekutiivis
seigad, mis tulid avalikule sõef-lumisele
1977. a. kongressil
Sydneys.
Nõnda — ent ennekõike ka tei­siti,
s.it. oma jätkuva kirjandusli­ku
eksisitenitsigä, oleme PEN-i
läbi suutnud endid hoida rahvus­vahelises
teadvuses ja oleme sel
Rootsi K.RisitJkivi (praegu K,
Linnnaõunikud Heap ja Sparrow
muutsid selle resolutsiooni ja esi­tasid
selle asemel täiesti uue reso­lutsiooni,
milles mainiti üldsõnali­selt,
et linilanõukogu toetab kõigile
rahvastele enesemääramise õigus­te
andmist vastavalt Helsingi kok-kulejetele.
Sellele lisaks nõuti lin-nanoukogiüt,
et see Helsingi kokku­leppe
alusiel selgelt deklareeriks
Kanada prantsuse keelt kõneleva­tele
inimestele ja Loode-Kanadas
elavale vene rahvusgnipUe enese­määramise
õiguse andmist. Samu­ti
peaks Kanada valitsus nõudma
Briti valitsuselt enesemääramise
õiguse deklareerimist Põhja-Iiri-maa
elanikele ning moka otsast
mainiti ka möödaminnes, et N. Lii­du
valitsuselt tuleks nõuda dekla­ratsiooni,
mis kinnitaks eesti, läti,
leedu ja ukraina rahvaste õigust
enesemääramisele.
Linnapea David Crombie lükkas
selle muudatusetteparieku tagasi,
kuna sellel oli väga vähe seost Kn-hanõunik
Wardle originaalse ette­panekuga.
Vastava nõudmise koha­selt
pandi linnanõunik Wardle ette­panek
kahes osas hääletamisele.
Esimeses osas hääletati ette­paneku
seda osa ki?s sooviti Balti
riikidele õnne nende iseseistTis-päeva
puhul ktiid tõmmati maha
ettepanejcu teine osa, mis avaldas
lootust, et Balti riigid saavad peat-selt
iseseisvaks. Esimene osa võe­ti
vastu häältega 18:3, kuna teise
osa hääletamisel langesid hääled
pooleks ja ettepanek lükati seega
tagasi. Balti riikidele lootuse and­mise
poolt hfiäletasid linnanõuni­kud
Smith, Beavis, Eggleton, Neg-ridge,;
Wardle, i^Rowlands, Eayrs,
(Järg lk. 3)
Nr. 36
13. ja 1^
dr. M. Let
Km
HM
Ml
1482 B
(Bat
Telefon
KINI
23 WESTl
Rexdd
f
0'DoBuhiie,|
vastu iiiiua|
nõunikud r|
Howard, S]j
Gilhert ja J
Niikäivaq
sulites tulel
meestel näi|
' Islandi \ii
Oli juba aii
tJhcudriikidI
meele, kes
Jvaitsejõuduj
Praeguste
tulevad
asjalisele
juunis Isla|
litsuse vall
juhtuda, etl
vad avalik]
dude la^kd
Islandi p
Geir MIgJ
ses.se olulj
ning näeks I
sed Jääksic
^ suKohaga
enda partt
alles hUjutl
jal kinnita.")
riklaste
kompensatj
Islandlasi
riklaste Is]
timdc, nagj
pceritud.
kem emoi\
lik või poi
juures kij
kahjuks ur
riik on või
strateegini
ning nüpe^
venelaste
jooks saail
esimesenal
N. Liit
poliitilistel
ülesässitai
lasi Islan(
mainitud,'
pere koos
on 69 in^
. saatkonna
.35 inimesi
sed hoiai
turmtule
mõju kohj
tei abil JJ
laste sui
kõneleva(
luurelend
ja -lennul
kinnitavad
vene luuri
saadik tuj
õhuranmil
On ütlj
Island Cl
y iseseisvall
lääneriikil
hupcnood
Ühendiiil
katsutaksl
da- Kni sl
järjekordi
^ giks an
lääneriikil
raskusi jj
sid värskl
tekitamis
J