1985-11-26-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
, Y A M I M I L A Ä teisipäeval^ 26. novembril Tuesday, November 26,1985 Nr.
mc
Spordiundiseod
s Donetsikis toimunud noorte (süe-dinud
1969—-1970) korvpallimeistrivõistlustel
esindas ,vKalevit" Eesti
Laste ja Noorte Spordikooli
naiskond. Eesti tüdrukud K. Nurme,
P. Toödo,, K. Murd, K. Puu-,
mets, 'K. "Põld, A. Pikkör, M.-L.
Tikk, M. Arusoo, M. Johanson,
Ele ja Elina Ilves mängisid hästi,
tulid esimeses alagrupis Võitjaks,
kuid pidid, teise alagrupi parimale
kaotama vaid kahe punktiga (65:
63). Kõige paremaks pallikütiks
osutus Pille Toodõ 82 punktiga.
'Kadrina spordihoones selgitati
^ Eesti, meistrid üksiktõstetes. Tõste-sport
näib olevat peaaegu täiesti
vene nimedega sportlaste käes. Eesti
nimedega sportlasist võistlesid ja
said kohti: 40 kg oli esimene Raul
AJIikson,' kelle kogusumma oli
72,5. 52 tg oli esimene Toomas
Tepper 152,5. 60 kg klassis Ruts
Vares oli teine 190, kolmas Raivo
Mägi 180. 67,5 kg jagasid esunest
ja teist kohta A. Ründal ja Mati
Kasemets 220-ga. .82,5 kg esSmene
Ago Rauniste 240, teine Garry
Memer 227,5. 90 kg esimene Jüri
Haabu 297,5, kõhnas Ülo Stimmer
247,5. 100 kg teme Väino Pent
raskel
Möödunud kümnendil võttis
Tallinnas asuv Teenindusmmistee-riumi
Remondi- ja Ehitusvaütsus
rendilepinguga oma bilanssi kahekordsele
olümpiavõitjale Kristjan
Palusalule kuuluvad taluhooned
Pillapalus (Harju rajoon), korrastas
jakohandas vaba pmna spordi-ja
puhkebaasiks.
1,3 hektari suurusel maa-alal oh
nüüd hgi 400 ruutmeetrit lasuük-ku
pmda, söökla, saun ja väike
veekogu. Juurde on kavas ehitada
magamiseruume, paUiplatsid ja
muud tfeenmguteks vajalikku.
Möödunud suvel oli nelikümmend
kohta maadlejatele ja tõstjatele,
kes treenisid ja töötasid kahes
vahetuses. Baasi uueks hooldajaks
sai „Ealevi" Tallinna Linnanõukogu.
77-aastasele Palusalule jäi alaliseks
kasutamiseks omaette puhke-ruumo
•mmm
RAAMATUID
EAI£yiPO£G (õppe- {a tõõrsamat lasteleV |.
ÕPETA MIT^ LUGEMüi I (5p|»e-> t ö 5 r a^
CmrA MIND LUGEMA n (õppe-tatonnat
l i s i l KEEIÄ^^^^
lÄSEMIKKE^-^
TOIPS, TRAPS, TRULL . .
SINISED ÖÜN
KEVADE 1
A; Lindgren ^ VAATA,
SAJAB suures formaadis piltidega, kpiteü ...
3 ^V o50
5^ .50
•50
M
ise
M
$3.- . 50
$6.— 1>-
— . 5 0
US $1.50
282,5,. kõhnas Am Veltmann
272,5. 110 lig Albert Kruglov 335,
teme Slavik Kiiss 260. 110 kg
esimene Wilhehn Strants 290, teme
Aimur Eplik 260.
A
„Heritage Toronto '85" näitusel oli üheks sisukaimaks
leedu väljapanek, mis äratas tähelepanu ka selletõttu; et
seal oli seletuste andjaks nöör rahvarõivais leedu tütarlaps.
Foto: Vaba Eestlane
lesti niuindsjutte inglise keeles
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ t^^^
31MÜIINASMJTTU JA KOIffiUVöTE «KALEVIPOJAST
$5.75--50 ce^
SoadovalVobo Eestlase tofituses
nn.
Eesti Male-
2 X 60 min. süste^mso
Tund aega eiBii^
Eestlasist avas võistlused Etobi-cdke
Malekhibi- esimees V . : Pik:
1 kand, kes on samaaegselt kä Toronto
Eesti Mäleldubi hige, Omal^
poolt tervitas Mplsoni õllepruuli^
m^ismeister Bruce Murray. Voistlü-
(se kohtunikuks oU Lembit te
ja M. Semenov.
Eestlasist võistlesid Martin Velt-man
Creiting augustid 1985 2029),
: Jaak Tnefeidt (1872), Hans Ä -
man, Vello Raag, Olev Randoja
Kõresäa (1553),
Alfred Kuus (1523); George Or-gusaar,
Jaak Jäjve (1470), Jaak
Riga, Mat Pentre (1306), Valter
Leius, Tarvo Toomes, Toivo Kõ^
Mik, Artemi Mustel ja Ott Nada-pea.
x''^y
Eestlased olid seekord' eriti edu-kady
saavutades 11 võitu, 2 viiki
ja ainult 3 kaotust vasta^bole 3
võidu ja 2 viigi; vastu.
Sügisene TRilNK
Toimetaja veerul ^,Triinu" toimetajad
märgivad, et ajakiri on
tahtnud edasi anda seda ilutunnet,
mida eesti naised on alati hinnanud,
kes on uhked oma päritolumaale.
Selle ilutunde ajel ongi
«Triinul" esmakordselt nii uhke ja
haruldane kaanepilt, et see hõlmab
nii esi- kui ka tagumise külje.
Tavakohaselt juhatab ajakirja
sisse praost R. 'Kiviranna „Kpdu-kirik
kristliku usu ja eestluse säili;-
täjana". Tiina Kirss vaatleb noori
ja vanu ja leiab, et identsuse kujunemisel
on temat arvates olulisim
osa otsesel kontaktil kodumaaga.
Selve Maasilt on„ühest hüvitavast
elukäigust", lyy Raadik kirjeldab
kaheteistkümnendaid Eesti Noorte
Päevi Melbourne'is, Juta Kunnan
vaatleb kirikumuusikat, orelit ja
organiste seoses Meta Noorkuke
50. ametijuubeligä, „Poolsada aastat
Baltimore Eesti Seltsi", Salme
Kollist kirjutab „Saunast ja sauna-tavadest",
Liina Lepapuu „Vestel-gem
veidi söömisest ja toitudest".
Hilja Jukkum „Kama", Vera Pos-ka-
Grünthal ,,Rutt Eliašen äsjailmunud
raamatut lugedes", Ene
Runge ,,Saäremaa rahvarõivaist
18. ja 19. sajandil", mis on kaä-nejoonisel
toodud rahvarõivaste
selgitamiseks. Tutvustatakse Linda
Ormessoni, Selve Maas kirjeldab
„Jürgensi raanaatukogu", Elsa El-metilt
veste „Kui läheks õige mie-hele",
Sahne Raatma lastejutt
„Truuta Laišk-Liiša".
Itäsitöö alal on Leida Aringu •
tööjuhendid rahvusmustris sohva-padjale
ja rüiuvaibale, Hilja Aunalt
rukkilille 'kaunistusest, Linda Lü^
gandilt narmakaunistusega
Lydiq Aruvdik noodirM
..I^IENDUSKÕOLIDE LÄU^
NOOTIDEGA"
Hind$8.—
toäavBi kooliShtoiel T.- Eesti Majas, posdted: IL MARLEY»
9 Parravanp Ct, Wfflowdale, Oot M2R 3S8 Ja VABA EESTLASE
talitoses.
jakk-kleidi tööjuhend, ja TÜna Et-silt
yirumaa-Vaivara käistealase-kirja
mustriga pluus.
Artiklite vahele on paigutatud
Marie Underi, Heljo Jaik-Corradi,
Juta Kurmani, Anna Haava ja Aino
Kallase luuletusi. .
SAARE RAHVAS VABAS MAAILMAS"
1944—1984
Tolüieiisiiaud: Taiini Kaits, Lmbit K(dk, OSsvsüd^^T^
^^^^^^^
Hind $14.--- pln^ $1.5©
,,VABA EESTLASE" talitiK^s^^
Müüakse esiteks suursaätkonaa iül-.
mestele, ja siis võib-olla on neil
isegi mingisuguseid teid kuidagi
salakesü seda värki ka toimetada
muidu Nõukogude Liitu, kus loõ-muhkult
suur osa sellest müüakse
palju kõrgemate hindadega.
Ma kuulsin ka siis samast allikast,
Jkes rääkis nendest sissemurdmistest
ja röövidest kirikutesse, et
nad olevat tegelenud palju igasuguste
juveelide, kulla ja sellise värgiga.
On ilmne ka, et Lepajõelja
kõikidel nendel oli tuttavaid, kes
Eestis käisid. Ma ei tea, kas nad
olid saanud ka mõnda tolliametnik-osta
ssõukogude poolel, äga
mulle paistis, et neil oUd vprdleimisi
laiad võunalused igasuguste asjade
sisse jä välja toomiseks Nõukogude
Liidust. Kui on juttu kullast;
kalliskividest ja sellistest asjadest,
siis saab ilmseks • kuidas neil võis
olla 120,000 Saksa naarka lihtsalt
käepärast, et üht BMW'd osta.
' Nüüd kui. Helsingis toimus kohtuprotsess,
kus üks asi milles neid
poisse süüdistati ja niiile eest nad
kergelt; karistada said, oli et nad
olid Stockmannis (Helsingi suurem
kaubamaja) käinud samal' kombel
varastamas. Lihtsalt olid „shoplift-irig'ut"
teiriud. Neid oli tabatud,
aga poisid olid pistnud jooksma ja
minema pääsenud. See oli põhjus,
mille pärast Soome politsei nende
peale tige oli. Nähtavasti on ka
neid juba Rootsis niimoodi tabatud,
äga kuidagimoodi kautsjoni vastu
jälle minna lastud. Tähendab neil
oli vabadus ikkagi käes. Minu teada
need kaks, kes on veel praegu
vabaduses '— Geldstein ja Hilden-brani
—nende kohta on ka juba
mingisuguseid siüüdistusi olemas
Rootsi politsei aktides.
Aga nemad on väiksemad vennad
võrreldes sellega millega hakkama
said need teised kaks. Nad
võtsid ühe nendest BMWdest —-
ma ei tea kas kõige kallima, ja registreerisid
selle Geldsteini nimele.
Ja siis Lepajõe ja Roosna käisid
Soomes ja teostasid selle TiUmaiin
või Tiilemanni (Tillander) kullassepaäri
röövi ja ühe pangaröövi.
Seal pidi neÜ igasuguseid tutvusi
olema. Neil oli püstol ja üks ko-nepüstöl
ostetud. Mul ei tule praegu
see püstolkuulipilduja mark
kahjuks meelde. Kas . see oli
Sohmeissef või üks soome kons-l^
üstol Äga see oli igatahes ilusasti
otsast ära saetud ja ma usun, ei
sel püstolkuulipüduj ai oli isegi selline
summutaja küljesi t51iel relvadest
oli see päris kindlasti; „Eesti
Päevalehes" on küllaltki palju pilte
nende asjadest ilniunud./ /
Neil: OÜ vähemalt kaks naisterahvast,
kes olid Rootsis nii nimetatud
„gangster moll'id" või sellised
pruudid. Samal ajal ka kipun
päris kindlasti arvama, et vennad
kasutasid neid pidevalt ära igasuguste
asjade koordineerLmiseks ja
asjade õiendamiseks, Ei ole mõtet,
et ma hakkaksin praegu pikalt ja
laialt rääkima röövimise teemal.
m põhjalikult juba kirjuta-soome,
rootsi ja eesti ajalehtedes.
Ma tean ainult seda, et neü
olevat mingisugune urgas maal või
miAgisugune garaažih, kus nad süs
ühe onu käest tohutu suurte rahade
eest neid relvi olid ostnud. Küllap
Soomes on veel praegugi peidus
küllaltki suurel hulgal 11 maailmasõjaaegseid
relvi ja asju.
Mulle paistab ikkagi, et siin on
mingisuguse suurema jõugu käsi
mängus. Spekuleeritakse ka, et neil
oli „mafialt" käsk või ülesanne ainult
seal pangas röövimas käia ja
et kullassepaäri röövunine di
nende enda idee nii natukene lisaraha
teenida. Arvatavasti nad oleks
püüdnud seda teha kuidagi niimoodi,
et nende „mafia" kontaktid või
nende ülemused ei oleks isegi sellest
teada saanud.
Aga see relvade asi ja kuidas
nad ettevalmistasid, see näis kõik
professionaalne olevat, kui see
peab paika, mida nad mulle rääkisid
oma etteyalnustustest paadisõidu
jaoks. Kole põhjalik ettevaUnis-tus.
Nad oskasid plaanitseda ja olid
omamoodi professionaalsed küll.
Aga kui nad siis jätsid jälgi, mis
'viisid otse nende juurde, siis jälle
teiselt poolt ütleks; et ei tea, kas
nad sellised väga elukutselised kri-minaalid
on, ehk niisugused poisi-kesed.
See nende kohtu värk kestis pikka
aega ja alles mõni kuu tagasi
tehti otsus. Vahepeal oli palju mõtisklemist
ja peamurdmist selle üle
mida Soome nendega teeb. Kas ta
saadab nad Nõukogude Liitu või
kas ta saadab neid Rootsi? Vaevalt
et Rootsi neid tahaks. Osa rahast
— suurem osa rahast sai politsei
kätte, kuigi juveelid on ikka veel
kusagil peidus. Nad on küllaltki
palju väärt. Mul ei ole meeles, kas
see
kui palju, aga see oli suhteliselt
suur summa. Sellest nad ei ole kunagi
rääkinud. Nad ei ole kunagi
tunnistanud üles, mis sellega juhtus
ja kuhu nad need jätsid. Kohtuotsuse
alusel saadeti Lepajõe vähemalt
pooleks aastaks sellisele
psühhiaatrilisele ekspertiisile. TU-hendah
et nad lihtsalt uurivad teda
ja ta elu' on ihnselt hea.
Siin me jõuame tagasi minu
teooria juurde, et Lepajõel on rohkem
mõistust kui kõikidel ülejäänuil
kokku panduna. See võib "vabalt
olla lihtsalt Lepajõe võte, see
vana tuntud „psychiatric unfit to
stand trial plea." Ta teab, et ta
saab lihtsalt mugavama elu ja kõik
need head asjad. Ta on palju suurem
kavalpea kui Roosna. Roosnale
anti, ma usun vist 6 aastat ja
siis veel ühe aasta sellele otsa selle
eest, et ta tol korral Stockmannis
jalga laskis. :
VE: Mis niüid nendega juhtub
ja kuidas see mõjutab eestlaste
staatust Skandinaavias ja Euroo-
JE: Ma usun et ainus koht, kus
see tegelikult on laineid löönud on
Soomes. Rootsis see oli kõrvaline
asi. Soome on ju nii pagana igav
koht, et seal'ei juhtu midagi. Kõik
soome lehed, aga eriti misugused
sopalehed, sellised bulvarilehed ja
sellised pornograafia poole kalduvad
ajalehed ja politsei gazhetid
on täiesti neid (Lepajõe jt.) lugusid
täis. Seda müüakse umbes sellise
sousti all, et kihvtid poisid, et
said hakkama nüüd sellise... Tähendab
nad on muutunud Soomes
igatahes sellisteks kultuse kujudeks.
Ja see on Eestile andnud täiesti
uue mame ja Eesti nime pidanud
seal ajakirjanduses päris tükk
aega. •' • •" vv:--'• -
Ma ei oska öelda kui halvasti,
aga ma. ei usu, et see nüüd naljalt
nii väga muudab kuidas soomlased
eestlastesse suhtuvad. Tegelikult,
kes siin ütles, et isegi „bad publi-city
is better than no publicity."
Peaasi et Eesti nimi kuidagi seisab
ajakirjanduses. Ega keegi ei hakka
nüüd tervet eesti rahvast hukka
mõistma paari noore tubaka pärast.
VE: See kahtlemata paneb kõils
sellised põgenikud ja ärahüppajadi
uuesse valgusesse.
JE: Jah. Ma kardan, et see on
see grupp, kes kannatab kõige rohkem.
Ja nende arv Rootsis kindlasti
ulatub paari kohne sajani ja ma
usun, et Soomes võib neid isegi
veel rohkem olla. Aga need on
enamasti naised, kes on abiellunud
soomlastega. Konservatiivne vanem
pagulaspõlvkond nagunii umb°
usaldab neid inimesi kes sealt tulevad,
nii et ma usun, et nad (Lepajõe
jt.) on võrdlemisi suure põntsu
pannud just nendele uustulnuka^
tele.
VE: Kas on mingisugune alus
kahtluseks, et mehed said nõukogu°
de organite kaasabil välja?
JE: Väga raske öelda mida selle
all nüüd mõista. Küllap on võimalik,
et mingisugused nõukogude
ametnikud mõeldavasti võiksid olla
ära ostetud või sellesse asja sisse
segatud. Aga ma ei taha hästi uskuda,
et nad kuidagi KGB ülesandel
või midagi... See ei ole lihtsalt
faktidele tuginenud. See on
minu tunne, et see ei ole mingisugune
KGB ülesanne. Pigemini on
olemas palju suurem selline hästiorganiseeritud
kriminaalne element
kellest me varem nii palju ei
ole teadnud.
vm
Luuletajate
vade tähistž
Rachel Gai
hendatud^i
,,Vaata, kõil
asendatud uutj
mad midagi,
vanitas vaniü
Kui seda mi
karikatuuri 11
kolmandaks
daks on tal
„paolase"-luu|
Need kaks, kc
segunevad hü|
alates kuuei
murd" uue l\
Lepikult on
Valge ja Rol
miks" iituleel
Musta,, kuidl
dab Lepik ml
nähtusi — m
põhjusil mu
kult hästi edi
lasi, ning v
müüte.
Ometi on
gulusse kaht
ne. tJhelt pc
kuid vaevall
kes oleks kii
ja prolooge
Lepik.
Kui olen
ku „kolma
teemal, see
teskil ja
süs seetõttu
gus annab
Ja seetõttu,
gudes, oma
miks" — ko
ta käed va
luule jaoks,
ku luule ti
varem, et
ohtlik ja so
neid eesti 1
tud „pohee
luule madi
jäävad vaid
ühtlasi il
ka taustanal
kajalisele li
omast miti
BERNARi)
Kangro l |
eesti loodu s|
nähtud mi
rahvausund]
nagu haldi
siis lõputu Ii
ka nirväanf
lamine kodi
looma või 1
Ometi ei!
liidne kollej
puudutav? (
isamaaluuk
Tartu teen
ta nielanhoj
jaataniatusj
nagu Lepil
paos üirukj
näeb konts]
Vabariigi
mistliku..
aastat hilje
laste poolt
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 26, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-11-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851126 |
Description
| Title | 1985-11-26-06 |
| OCR text | , Y A M I M I L A Ä teisipäeval^ 26. novembril Tuesday, November 26,1985 Nr. mc Spordiundiseod s Donetsikis toimunud noorte (süe-dinud 1969—-1970) korvpallimeistrivõistlustel esindas ,vKalevit" Eesti Laste ja Noorte Spordikooli naiskond. Eesti tüdrukud K. Nurme, P. Toödo,, K. Murd, K. Puu-, mets, 'K. "Põld, A. Pikkör, M.-L. Tikk, M. Arusoo, M. Johanson, Ele ja Elina Ilves mängisid hästi, tulid esimeses alagrupis Võitjaks, kuid pidid, teise alagrupi parimale kaotama vaid kahe punktiga (65: 63). Kõige paremaks pallikütiks osutus Pille Toodõ 82 punktiga. 'Kadrina spordihoones selgitati ^ Eesti, meistrid üksiktõstetes. Tõste-sport näib olevat peaaegu täiesti vene nimedega sportlaste käes. Eesti nimedega sportlasist võistlesid ja said kohti: 40 kg oli esimene Raul AJIikson,' kelle kogusumma oli 72,5. 52 tg oli esimene Toomas Tepper 152,5. 60 kg klassis Ruts Vares oli teine 190, kolmas Raivo Mägi 180. 67,5 kg jagasid esunest ja teist kohta A. Ründal ja Mati Kasemets 220-ga. .82,5 kg esSmene Ago Rauniste 240, teine Garry Memer 227,5. 90 kg esimene Jüri Haabu 297,5, kõhnas Ülo Stimmer 247,5. 100 kg teme Väino Pent raskel Möödunud kümnendil võttis Tallinnas asuv Teenindusmmistee-riumi Remondi- ja Ehitusvaütsus rendilepinguga oma bilanssi kahekordsele olümpiavõitjale Kristjan Palusalule kuuluvad taluhooned Pillapalus (Harju rajoon), korrastas jakohandas vaba pmna spordi-ja puhkebaasiks. 1,3 hektari suurusel maa-alal oh nüüd hgi 400 ruutmeetrit lasuük-ku pmda, söökla, saun ja väike veekogu. Juurde on kavas ehitada magamiseruume, paUiplatsid ja muud tfeenmguteks vajalikku. Möödunud suvel oli nelikümmend kohta maadlejatele ja tõstjatele, kes treenisid ja töötasid kahes vahetuses. Baasi uueks hooldajaks sai „Ealevi" Tallinna Linnanõukogu. 77-aastasele Palusalule jäi alaliseks kasutamiseks omaette puhke-ruumo •mmm RAAMATUID EAI£yiPO£G (õppe- {a tõõrsamat lasteleV |. ÕPETA MIT^ LUGEMüi I (5p|»e-> t ö 5 r a^ CmrA MIND LUGEMA n (õppe-tatonnat l i s i l KEEIÄ^^^^ lÄSEMIKKE^-^ TOIPS, TRAPS, TRULL . . SINISED ÖÜN KEVADE 1 A; Lindgren ^ VAATA, SAJAB suures formaadis piltidega, kpiteü ... 3 ^V o50 5^ .50 •50 M ise M $3.- . 50 $6.— 1>- — . 5 0 US $1.50 282,5,. kõhnas Am Veltmann 272,5. 110 lig Albert Kruglov 335, teme Slavik Kiiss 260. 110 kg esimene Wilhehn Strants 290, teme Aimur Eplik 260. A „Heritage Toronto '85" näitusel oli üheks sisukaimaks leedu väljapanek, mis äratas tähelepanu ka selletõttu; et seal oli seletuste andjaks nöör rahvarõivais leedu tütarlaps. Foto: Vaba Eestlane lesti niuindsjutte inglise keeles ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ t^^^ 31MÜIINASMJTTU JA KOIffiUVöTE «KALEVIPOJAST $5.75--50 ce^ SoadovalVobo Eestlase tofituses nn. Eesti Male- 2 X 60 min. süste^mso Tund aega eiBii^ Eestlasist avas võistlused Etobi-cdke Malekhibi- esimees V . : Pik: 1 kand, kes on samaaegselt kä Toronto Eesti Mäleldubi hige, Omal^ poolt tervitas Mplsoni õllepruuli^ m^ismeister Bruce Murray. Voistlü- (se kohtunikuks oU Lembit te ja M. Semenov. Eestlasist võistlesid Martin Velt-man Creiting augustid 1985 2029), : Jaak Tnefeidt (1872), Hans Ä - man, Vello Raag, Olev Randoja Kõresäa (1553), Alfred Kuus (1523); George Or-gusaar, Jaak Jäjve (1470), Jaak Riga, Mat Pentre (1306), Valter Leius, Tarvo Toomes, Toivo Kõ^ Mik, Artemi Mustel ja Ott Nada-pea. x''^y Eestlased olid seekord' eriti edu-kady saavutades 11 võitu, 2 viiki ja ainult 3 kaotust vasta^bole 3 võidu ja 2 viigi; vastu. Sügisene TRilNK Toimetaja veerul ^,Triinu" toimetajad märgivad, et ajakiri on tahtnud edasi anda seda ilutunnet, mida eesti naised on alati hinnanud, kes on uhked oma päritolumaale. Selle ilutunde ajel ongi «Triinul" esmakordselt nii uhke ja haruldane kaanepilt, et see hõlmab nii esi- kui ka tagumise külje. Tavakohaselt juhatab ajakirja sisse praost R. 'Kiviranna „Kpdu-kirik kristliku usu ja eestluse säili;- täjana". Tiina Kirss vaatleb noori ja vanu ja leiab, et identsuse kujunemisel on temat arvates olulisim osa otsesel kontaktil kodumaaga. Selve Maasilt on„ühest hüvitavast elukäigust", lyy Raadik kirjeldab kaheteistkümnendaid Eesti Noorte Päevi Melbourne'is, Juta Kunnan vaatleb kirikumuusikat, orelit ja organiste seoses Meta Noorkuke 50. ametijuubeligä, „Poolsada aastat Baltimore Eesti Seltsi", Salme Kollist kirjutab „Saunast ja sauna-tavadest", Liina Lepapuu „Vestel-gem veidi söömisest ja toitudest". Hilja Jukkum „Kama", Vera Pos-ka- Grünthal ,,Rutt Eliašen äsjailmunud raamatut lugedes", Ene Runge ,,Saäremaa rahvarõivaist 18. ja 19. sajandil", mis on kaä-nejoonisel toodud rahvarõivaste selgitamiseks. Tutvustatakse Linda Ormessoni, Selve Maas kirjeldab „Jürgensi raanaatukogu", Elsa El-metilt veste „Kui läheks õige mie-hele", Sahne Raatma lastejutt „Truuta Laišk-Liiša". Itäsitöö alal on Leida Aringu • tööjuhendid rahvusmustris sohva-padjale ja rüiuvaibale, Hilja Aunalt rukkilille 'kaunistusest, Linda Lü^ gandilt narmakaunistusega Lydiq Aruvdik noodirM ..I^IENDUSKÕOLIDE LÄU^ NOOTIDEGA" Hind$8.— toäavBi kooliShtoiel T.- Eesti Majas, posdted: IL MARLEY» 9 Parravanp Ct, Wfflowdale, Oot M2R 3S8 Ja VABA EESTLASE talitoses. jakk-kleidi tööjuhend, ja TÜna Et-silt yirumaa-Vaivara käistealase-kirja mustriga pluus. Artiklite vahele on paigutatud Marie Underi, Heljo Jaik-Corradi, Juta Kurmani, Anna Haava ja Aino Kallase luuletusi. . SAARE RAHVAS VABAS MAAILMAS" 1944—1984 Tolüieiisiiaud: Taiini Kaits, Lmbit K(dk, OSsvsüd^^T^ ^^^^^^^ Hind $14.--- pln^ $1.5© ,,VABA EESTLASE" talitiK^s^^ Müüakse esiteks suursaätkonaa iül-. mestele, ja siis võib-olla on neil isegi mingisuguseid teid kuidagi salakesü seda värki ka toimetada muidu Nõukogude Liitu, kus loõ-muhkult suur osa sellest müüakse palju kõrgemate hindadega. Ma kuulsin ka siis samast allikast, Jkes rääkis nendest sissemurdmistest ja röövidest kirikutesse, et nad olevat tegelenud palju igasuguste juveelide, kulla ja sellise värgiga. On ilmne ka, et Lepajõelja kõikidel nendel oli tuttavaid, kes Eestis käisid. Ma ei tea, kas nad olid saanud ka mõnda tolliametnik-osta ssõukogude poolel, äga mulle paistis, et neil oUd vprdleimisi laiad võunalused igasuguste asjade sisse jä välja toomiseks Nõukogude Liidust. Kui on juttu kullast; kalliskividest ja sellistest asjadest, siis saab ilmseks • kuidas neil võis olla 120,000 Saksa naarka lihtsalt käepärast, et üht BMW'd osta. ' Nüüd kui. Helsingis toimus kohtuprotsess, kus üks asi milles neid poisse süüdistati ja niiile eest nad kergelt; karistada said, oli et nad olid Stockmannis (Helsingi suurem kaubamaja) käinud samal' kombel varastamas. Lihtsalt olid „shoplift-irig'ut" teiriud. Neid oli tabatud, aga poisid olid pistnud jooksma ja minema pääsenud. See oli põhjus, mille pärast Soome politsei nende peale tige oli. Nähtavasti on ka neid juba Rootsis niimoodi tabatud, äga kuidagimoodi kautsjoni vastu jälle minna lastud. Tähendab neil oli vabadus ikkagi käes. Minu teada need kaks, kes on veel praegu vabaduses '— Geldstein ja Hilden-brani —nende kohta on ka juba mingisuguseid siüüdistusi olemas Rootsi politsei aktides. Aga nemad on väiksemad vennad võrreldes sellega millega hakkama said need teised kaks. Nad võtsid ühe nendest BMWdest —- ma ei tea kas kõige kallima, ja registreerisid selle Geldsteini nimele. Ja siis Lepajõe ja Roosna käisid Soomes ja teostasid selle TiUmaiin või Tiilemanni (Tillander) kullassepaäri röövi ja ühe pangaröövi. Seal pidi neÜ igasuguseid tutvusi olema. Neil oli püstol ja üks ko-nepüstöl ostetud. Mul ei tule praegu see püstolkuulipilduja mark kahjuks meelde. Kas . see oli Sohmeissef või üks soome kons-l^ üstol Äga see oli igatahes ilusasti otsast ära saetud ja ma usun, ei sel püstolkuulipüduj ai oli isegi selline summutaja küljesi t51iel relvadest oli see päris kindlasti; „Eesti Päevalehes" on küllaltki palju pilte nende asjadest ilniunud./ / Neil: OÜ vähemalt kaks naisterahvast, kes olid Rootsis nii nimetatud „gangster moll'id" või sellised pruudid. Samal ajal ka kipun päris kindlasti arvama, et vennad kasutasid neid pidevalt ära igasuguste asjade koordineerLmiseks ja asjade õiendamiseks, Ei ole mõtet, et ma hakkaksin praegu pikalt ja laialt rääkima röövimise teemal. m põhjalikult juba kirjuta-soome, rootsi ja eesti ajalehtedes. Ma tean ainult seda, et neü olevat mingisugune urgas maal või miAgisugune garaažih, kus nad süs ühe onu käest tohutu suurte rahade eest neid relvi olid ostnud. Küllap Soomes on veel praegugi peidus küllaltki suurel hulgal 11 maailmasõjaaegseid relvi ja asju. Mulle paistab ikkagi, et siin on mingisuguse suurema jõugu käsi mängus. Spekuleeritakse ka, et neil oli „mafialt" käsk või ülesanne ainult seal pangas röövimas käia ja et kullassepaäri röövunine di nende enda idee nii natukene lisaraha teenida. Arvatavasti nad oleks püüdnud seda teha kuidagi niimoodi, et nende „mafia" kontaktid või nende ülemused ei oleks isegi sellest teada saanud. Aga see relvade asi ja kuidas nad ettevalmistasid, see näis kõik professionaalne olevat, kui see peab paika, mida nad mulle rääkisid oma etteyalnustustest paadisõidu jaoks. Kole põhjalik ettevaUnis-tus. Nad oskasid plaanitseda ja olid omamoodi professionaalsed küll. Aga kui nad siis jätsid jälgi, mis 'viisid otse nende juurde, siis jälle teiselt poolt ütleks; et ei tea, kas nad sellised väga elukutselised kri-minaalid on, ehk niisugused poisi-kesed. See nende kohtu värk kestis pikka aega ja alles mõni kuu tagasi tehti otsus. Vahepeal oli palju mõtisklemist ja peamurdmist selle üle mida Soome nendega teeb. Kas ta saadab nad Nõukogude Liitu või kas ta saadab neid Rootsi? Vaevalt et Rootsi neid tahaks. Osa rahast — suurem osa rahast sai politsei kätte, kuigi juveelid on ikka veel kusagil peidus. Nad on küllaltki palju väärt. Mul ei ole meeles, kas see kui palju, aga see oli suhteliselt suur summa. Sellest nad ei ole kunagi rääkinud. Nad ei ole kunagi tunnistanud üles, mis sellega juhtus ja kuhu nad need jätsid. Kohtuotsuse alusel saadeti Lepajõe vähemalt pooleks aastaks sellisele psühhiaatrilisele ekspertiisile. TU-hendah et nad lihtsalt uurivad teda ja ta elu' on ihnselt hea. Siin me jõuame tagasi minu teooria juurde, et Lepajõel on rohkem mõistust kui kõikidel ülejäänuil kokku panduna. See võib "vabalt olla lihtsalt Lepajõe võte, see vana tuntud „psychiatric unfit to stand trial plea." Ta teab, et ta saab lihtsalt mugavama elu ja kõik need head asjad. Ta on palju suurem kavalpea kui Roosna. Roosnale anti, ma usun vist 6 aastat ja siis veel ühe aasta sellele otsa selle eest, et ta tol korral Stockmannis jalga laskis. : VE: Mis niüid nendega juhtub ja kuidas see mõjutab eestlaste staatust Skandinaavias ja Euroo- JE: Ma usun et ainus koht, kus see tegelikult on laineid löönud on Soomes. Rootsis see oli kõrvaline asi. Soome on ju nii pagana igav koht, et seal'ei juhtu midagi. Kõik soome lehed, aga eriti misugused sopalehed, sellised bulvarilehed ja sellised pornograafia poole kalduvad ajalehed ja politsei gazhetid on täiesti neid (Lepajõe jt.) lugusid täis. Seda müüakse umbes sellise sousti all, et kihvtid poisid, et said hakkama nüüd sellise... Tähendab nad on muutunud Soomes igatahes sellisteks kultuse kujudeks. Ja see on Eestile andnud täiesti uue mame ja Eesti nime pidanud seal ajakirjanduses päris tükk aega. •' • •" vv:--'• - Ma ei oska öelda kui halvasti, aga ma. ei usu, et see nüüd naljalt nii väga muudab kuidas soomlased eestlastesse suhtuvad. Tegelikult, kes siin ütles, et isegi „bad publi-city is better than no publicity." Peaasi et Eesti nimi kuidagi seisab ajakirjanduses. Ega keegi ei hakka nüüd tervet eesti rahvast hukka mõistma paari noore tubaka pärast. VE: See kahtlemata paneb kõils sellised põgenikud ja ärahüppajadi uuesse valgusesse. JE: Jah. Ma kardan, et see on see grupp, kes kannatab kõige rohkem. Ja nende arv Rootsis kindlasti ulatub paari kohne sajani ja ma usun, et Soomes võib neid isegi veel rohkem olla. Aga need on enamasti naised, kes on abiellunud soomlastega. Konservatiivne vanem pagulaspõlvkond nagunii umb° usaldab neid inimesi kes sealt tulevad, nii et ma usun, et nad (Lepajõe jt.) on võrdlemisi suure põntsu pannud just nendele uustulnuka^ tele. VE: Kas on mingisugune alus kahtluseks, et mehed said nõukogu° de organite kaasabil välja? JE: Väga raske öelda mida selle all nüüd mõista. Küllap on võimalik, et mingisugused nõukogude ametnikud mõeldavasti võiksid olla ära ostetud või sellesse asja sisse segatud. Aga ma ei taha hästi uskuda, et nad kuidagi KGB ülesandel või midagi... See ei ole lihtsalt faktidele tuginenud. See on minu tunne, et see ei ole mingisugune KGB ülesanne. Pigemini on olemas palju suurem selline hästiorganiseeritud kriminaalne element kellest me varem nii palju ei ole teadnud. vm Luuletajate vade tähistž Rachel Gai hendatud^i ,,Vaata, kõil asendatud uutj mad midagi, vanitas vaniü Kui seda mi karikatuuri 11 kolmandaks daks on tal „paolase"-luu| Need kaks, kc segunevad hü| alates kuuei murd" uue l\ Lepikult on Valge ja Rol miks" iituleel Musta,, kuidl dab Lepik ml nähtusi — m põhjusil mu kult hästi edi lasi, ning v müüte. Ometi on gulusse kaht ne. tJhelt pc kuid vaevall kes oleks kii ja prolooge Lepik. Kui olen ku „kolma teemal, see teskil ja süs seetõttu gus annab Ja seetõttu, gudes, oma miks" — ko ta käed va luule jaoks, ku luule ti varem, et ohtlik ja so neid eesti 1 tud „pohee luule madi jäävad vaid ühtlasi il ka taustanal kajalisele li omast miti BERNARi) Kangro l | eesti loodu s| nähtud mi rahvausund] nagu haldi siis lõputu Ii ka nirväanf lamine kodi looma või 1 Ometi ei! liidne kollej puudutav? ( isamaaluuk Tartu teen ta nielanhoj jaataniatusj nagu Lepil paos üirukj näeb konts] Vabariigi mistliku.. aastat hilje laste poolt |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-11-26-06
