Vaba eestlane , November 26, 1985

              Nr. 88
tsaliimotus?
Ine: peaminister Wil-mi
enne oma köhalt
(rema palli, mis koi-valusalt
nende oma
bb lõpmatut peavalu
leraalide valitsusele,
Iie küsimuse lahenda-cooüd
kui privaatkoo-isamaväärse
toetuse
[ke koolidega ka kõr-ie
osas. . V . . . .
|.\de valitsuse poolt
lisjon tegi sellekoha-
Ist seda kui see oli
3d koolid on avalike
[aväärses olukorras,
Õpilaste ilma õpper
[võtmine,^ kvaliftsee-
I ja heaks tunnustatud
on tinginud koguni
i, et vanemad eelis- :
koole oma lastele,
:.nagu. stabiilsema,
pole iavakohaseid
[peaja kaotsiminekut,
coolides. Leidub süs-
[1 lastevanemaid, kes
Ivatust peavad laste
Vajalikuks
Ivõtlike iseloomusta-pärast
on peetud
Nüüd on asi esial-lagu
öeldakse, seis-la
kohus leidis, et
sel pole õigust kato-
[ubatud toetust välja
ü parlament õnsel-kpaneku
seaduseks
Imat vastuseisu on
[esindajad näidanud,
jt., kui katoliiklased
Eelt toetust- saada,
Jnemad saama. Kuid
jel on seUeks garan-liseaduses
juba kon-past,
kui pandi alus
Iile vormile, ühelgi
h koolil pole olemas
[.Põhiseaduse alusel
\ide: toetamine olnud
austamise viisiks,
^ssioon on vaid selle
I toetuse andmist tu­ka
kõrgematele
|ku koolides,
vsid mitte^kristlikud
cüsimus mõistetav.!
on sellest valusa-i
jcl.;. Kõrged vaimuli-
|riti teravate väljen-
^astu; on sellele oi-.
koolide õpetajad.
3nde vastuseis jää-
Jfcs. . . . . . . ..
k. provintsi toetus
löivat nõrgendada
I võrdseid võimalusi
sul paljud õpetajad,
?d ja nende vane-ivalike
kooHde süs-
[sid avalikesse koo-lõrgemä
edasijõüd-kes
pole leidnud
J5S
is ongi juba põhjen-
It vanemaid, kes on
)a. võtnud avalikest
lud, erakoolidesse,
koolides põhjusta-
|sid ja ruumipuudu-
3s koolides on õpi-lenud
ja õpetajaid
fllandatüd. Praegu
000 Ontario õpilast
5ee arv- suureneb,
tunnevad, et avali-
|uda sellist haridust
soovivad oma las-
1 saaks muuta kui
enam tähelepanu
Jppetöö parandami-
|t siin oleks kooliju-ijail
võimalus näi-koolid
on siiski
|tki hinnatava hari-
> - . , , • . . . . ' • . p. . •. • . . . . . .
ri leitud, et Ontario
iks just olema ava-
|öik tulevikukavad
lavad Ontario mit-lihisfconnavajadus-on
kohe valmis,
k paljud õpetajad
rähemuskeelte õpe-jst
rohkeid tüliküsi-
Id.., _:
talide valitsus ka-
)dasi ^inna ja ka
aduseelnõu vastu
[rioosum kogu loo
seniste lubaduste
jl-iatoliiklikud koolid :
f.id ja arvestasid
36 toetusega,
[imeb jälle sallima-ike
usumeeste va­lvad
teiste „vale-jättes
meelsamini
|ulise kasvatuseta,
(se. teise kristliku
| l kui maailmas on
^dus kiristliku kas-liseks
I
I
Nr.
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
30. nov ja 1. dets.
dlr.-T. Maimete, td. 469-1322
7. ja 8. dets.
dr, A. Rebane, tel. 461-6383
pywtfwwwwWi
t)EiKN •ÜJemaailmset Eesti Vate°
dusfondi on 15. novembriks toeta-nad
XJS$100.00 või suurema anne­tusega
128 taaseestlast. Annetuste
keskmine suurus on US$176.58.
NeUe liitub bulgaliseM teisi: anne-
VABA EESTLANE teisipäeval, 26. noyemi — Tuesday, November 26,1985
;ne Rämmeldi luulelaYastus
Eesti Etnograafilise Ringi poolt korraldatud etnograafilise! pärastlõunal esines Rahva-
Nagu teada, üks Ikaaseestlane
Ealifomiast eisitas eestlaskonnale
üleskutse, et kui käesoleva aasta lõ­puks
250 eestlast ülemaaUma iga­üks
annetaks ÜSSIOO.OO või roh-bem,
süs tema iannetab aasta lõpu!
US$25,000.00 Ülemaaümsele Eest!
Vabadusfondile.
. Selleks, :et ÜleMaailmne Eesti
Yabadusfond TÕikis seda summat
omada, on veel tarvis 122 rahvusli­kult
mõtlevat kaaseestlast kes an-
Eetaks-. US$10Ö.OO või •. robkem:
enne käe!goleva aasta lõppu. Aeg;
on üürike, tarvis tegusid!
TÜEEN tJlemaäümse Eesti Vaba-dusf
ondi eesmärk sel aastal on ko­guda
annetuste/pärandulste kaudu
US$100,000.00, teel miljon dollari­lisele
eesmärgile. Iga annetus, vaa­tamata
suurusele, on teretolnnd
ning aitab eesmärgi saavutamist!
'TÜLE KAASA! AITÄ KAASA!
TEE KAASA!
pillide orkester Oskar Haameri juhatusel koos naistrioga,
Aino Laanep, Linda Toming ja Valentine
kuulusid (:vasakult)
Kirjanik ElifD l^mu omaci1gci{'a8siik caktsioeBi
Eesk-Florida Eesti Selts pidas oma peakoosoleku koos
Mstamisega 3« Movembril St. Petersburgis, Floridas. Koos
Henn Rebane, juhatas Evald PoM ja protokollis Hilja Pohl.
das õpetaja Juhan Suurkivi. Mälestati ka möödiiinpd aastal
leks olid Va Knriks, R. Sarapuus ja 0 . Kai-i
10. aastapäeva
avas seltsi esimees
palvuse pl-
5
Ülemaailmne Eesti
P.O. Box 23869,.WasMmgtomjlDC
20026-3869
CBC kuy@s amcstöclr'"
kooride võistlus
CBC on määranud lisasummasid
auhindadeks kuuendal Kanada
amatöörkooride võistlusel. Esimest
ja teist auhinda pn suurendatud
500. dollari võrra, mis viib esimese
auhinna 150o'-le dollaHle ja teise ko^
ha auhinna lOOO-le dollarile. Võistu­laulmisel
võivad osaleda kanada
koorid seitsmes kategoorias: laste­koorid,
noortekoorid, täiskasvanute
segakoorid, täiskasvanute kammer­koorid,
täiskasvanute nais- ja-meeskoorid
(auhümad eraldi), Ixa-
^ ditsionaalsed ja etnilised koorid ja
^ kaasaegne koorimuusika. Viimases
kategoorias võivad osaleda kõik
eelpoolmainitud kooriiiigid.
Lisaks eelnevale on kavas eriau^
hind parimini esitatud kanada he­lindile.
Sooviavaldusvorme osavõtuks
võib saada kohalikest CBC raadid
jaamadest või posti teel aadressil:
CBC National" Radio Cömpetition
for Amateur Choirs, Box 500, Sta-tion
A, Toronto, Ont., M5W1ES.
Sooviavalduste esitamise viimaseks
tähtpäevaks on 14. veebruar 198S.
Võistulaulmine algab piirkondli­kul
tasapinnal, kus kolmeliikmeline
zhürii hindab sissesaadetuid salves­tusi
piirkondlikelt kooridelt ja va­lib
välja kuni kaks koori igast ka­tegooriast.
Järgnevalt, 'riiklikus ulatuses,
hindab neid salvestusi viieliikmeli­ne
zhürii, mis koosneb tuntud ka­nada
muusikuist koorimuusika alal
ja valib välja finalistid, |keUe sal­vestusi
aiitäkse edasi CBC inglise
ja prantsuse raadiovõrkudes 198S.
aasta sügisel. Nende raadioülekan­nete
põhjal valitakse võitjad.
CBC amatöörkooride võisÜus on
mõeldud koorilaulu edendamiseks
Kanadas ja seüe koordineerijaks
on GiUes Poirier CBC prantsuse
raadiovõrgust.
Lähemaks informatsiooniks helis­tage:
Linda Litwack, Radio Net-work
Promotlon, CBC Toronto -
925-3311, extension 5535.
gilegaalne presedlen
ATEENA — tJks Ateena kohta-nik
põhjustas valitsuse ringkonnas
tähelepanu, väites et valitsev Kree­ka
president Christos Sartzetakis
oh illegaalselt oma ametikohal,
mispärast tema kinnitatud seadu­sed
pole kehtivad. Valitsus kavat­seb
otsuse peale edasi kaevata.
Presidendi valimise ümber pn seni
olnud palju kontrovcrsmt
Valimistel valiti endine juhatus
tagasi. Selle koosseisu . kuuluvad
esimehena Henin Rebane, liikmete­na
Heinz Koop, Martin Laas, Evald
Pohl ja Hilja Polal. Revisionikomis-joni
valiti Siina Kiipsaar, Hermine
Maim ja Hmar Uusvell. Seltsi esin­dajaiks
rahvuste ühingus (SPIFF)
on Silvia Kirsimägi ja Maie Reba­ne.
Selle ühingu ettekannete komi­tees
on esindajaiks Evald Pohl ja
Ludvig Wahter.
Oma aruandes seltsi väga elava
tegevuse kohta rõhutas seltsi esi­mees,
et peale tähtpäevade tähista-miste
j a muude koosolekute oli
seltsi suurimaks ettevõtteks osa­võtt
suurest rahvuste näitus-basaa-rist
St. Petersburgis.
Niisugustest: ettevõtetest osavõt­misega
täidetakse seltsi tähtsa­maid
eesmärke, milleks oUj Vaba
Eesti nime esile toomine, rahvus­kultuuri
alal hoidmine Ja koostöö
teiste organisatsioonidega ühtu-vate
eesmärkide saavMtamiseks.
Sellest näitusest üht või teist viisi
aktiivselt os avõtnud liikmete arv
oli nagu alati suur. Seltsi väljapa­nekut
auhinnati seegi kord, kuigi
tuli leppida kolmanda auhmnaga.
Oma esindajatega on selts koos
teiste rahvuste esindajatega võtnud
osa ka kohalikest poliitilistest akt-sioonidest.
Neist tuleks nimetada
aktsiooni nn. sõjakurjategijate kü­simuses.
Siis oldi kaasas ikestatud
rahvuste komitees selle inkorporee­rimise
otstarbel. See on nüüd re­gistreeritud,
„Captive Nations So-ciety
of Florida Chapter 1" nime
all, olles esimeseks sellesamaseks
Ühendriikides.
Selts on toetanud abiga ja rahali­se
panusega rahvuste raamatukogu
loomist kohaliku rahvuste seltsi
(SPIFF) juurde.
Aktsioonidest Eesti tutvustami­seks
tuleks veel nimetada kirjanik
Elin Toona-Gottschalk'i initsiatiivi.
Pärast seda, kui ta oma algatu­sel
oli tuvustanud Eestit mitmes
kohalikus koolis, kutsuti teda esi­nema
oma ettekandega ka koliali-kele
õpetajatele.
See oli nagu proovitunniks. Selle
tulemusena tulid talle kutsed kooli­de
poolt rääkimaks Eesti üle ajaloo
tundide raames. Ka on tema töö tu­lemuseks
see, et üks Gable TV-jaa-madest
on juba kolmel korral näi­danud
Estofüm Canada x>oolt teh­tud
filmi Eesti ja tema ajaloo koh­ta,
kasutades seltsüe kuuluvat koo-
Eeloleval tegevusaastal on kavas
peamiselt jälle kokkutulekud ja
osavõtt rahvuste näitusest. Samu­ti
OÜ kavas osavõtt Florida osariigi
^Florida Folk FestivaFist":
Selle aasta jõulukoosvübimine
toimub laupäeval 14. detsembril kl.
1 p.l. SPIFF'i majas, 2201 1-st Ave.
No., St. Petersburg, Fl. Osavõtta
soovijaü palutakse ühendust võtta
seltsi laekuri Martin Laas'iga, 2669
Sabal Springs Circle 202, Cleärwa-terFl.
33519, tel 796-8913, hiljemalt
10. detsembriks, ühtlasi tasudes
osavõtutasu $12.—.
Kaasmaalaste igakuised kokkutu­lekud
toimuvad endiselt iga, kuu
esimesel pühapäeval Id. 2 p.l.
SPIFF'i majas ülalpool nimetatud
aadressil. Eelteatena olgu nimeta­tud,
et rahvaste näitus-basaar pee­takse
14.—16. veebruaril ja E . V.
aastapäeva tähistamine toimub 22.
veebruaril 1986,
Eesti kiriku jõuluteenistus pee­takse
24. detsembril kl. 2 p.l. Trini-ty
Luteri kirikus, 401 5-th St. No.,
St. Petersburg. Edaspidised teenis­tused
leiavad aset iga kuu kolman­dal
pühapäeval M. 2 p.l. samas ko­has.
Olgu veel nimetatud, et on
käimas eeltööd EELK Kesk-Florida
koguduse asutamiseks.
Koosolekule järgnes Egon Nur­meti
ettekannfe seltsi kümnenda
aastapäeva puhul.
Kauniks ja kaasahaaravaks, meie
thiskonnas ka mõneti erakorrali­seks
kujunes möödmiud nädalal
toimunud Metsaülikooli poolt kor­raldatud
Ene Rämmeldi laulelavais-tus
„Ma lillesideme võtaks"iPõS]i-
|a-Ameerikas ragreisi^
jatar, kelle alaliseks"^ elukohaks on
Pariis, esitas kolmeosalise pro­grammi,
mida võinuks hoopis
siorema kuulajaskonnaga jagada«
Ene Rämmeldi luulelavastuses on
palju filigraanselt õrna emotsio­naalsuses
ja esitatavale sisseelami­ses.
Jagades oma armastust kahe­poolsena,
elule ja isamaale ta lem-mikpoeetade
loominguga, oli sell^
mingit traagilisust, saatuserasket ka
ehi päikesepoolel.
Esimene, Marie Underi värssi­dest
koostatud cm oli poetessi noo-^
rusaegsema loomingu tunderikas
valimik, ta tsiretiteäegsed unistused,
suudlused, üllatused kõige puhtama
ekstaasina, kuni läbi kurvade rõõ^
Mude saabus hommik, koguni terve
päev rõõmiE ja õnne. Väga ekspres­sionistliku
varjundinüanssidega viis
ta kuulajaskonna läbi Marie tfn-deri
tundeküUasema luuleloomingu^
kus ta isegi põlels ja leegitses värs­sidesse
pandud tundeis.
Teine osa oli koostatud Juhan
Viidingu tänapäevasemast luMest.
Autorit peetakse üheks parimaks
kaasaegseist eesti luuletajaist Ka
tema otsib oma õuel vaadates elult
õigust ja tunnetab läbi lihastepinge,
et ta on inimene^ kellele on antud
õnnelaui ja tema luule, mis võib­olla
on siiski lõpuks vaid imi Näit°.
lejatar asetas Viidingu luule pariis°
likku küünlavalguse mUjöösse, mu­ie^
oU kaasaaegse elu impulsse ja
tänapäevast rahutust.
Kolmas osa oli pealkirjastatiii
j^Isamaa^ Eäeja viis kuulajad lä­bi
Jaan Kaplinski, Anna Haava»
Hando Runneli, Doris Kareva, Jn»
hanlüvi, Lydia Koidula Paul»
Erik Rummo luuletuseni „Me.
hoiame nõnda ühte", kus tunnetus
ja sidemed isamaaga said otse iap:
jutava konkreetsuse.
Näitlejatar iseloomustas oma la°
yariietusega neid kolme osa — eslh .
meses valges kleidis, kaes rahvus*
värvides lillekimp, teises frakis ja
kolmandas lihtsas mustas kleidi^
mis kui sümboliseeris sama teema
juures isamaa tänapäevalt mure°
mõttelist olukorda, aga veelgi rofe^
kem seda püha musta kodumaa
mulda, mUlest laulsid Anna Haava ^
(Ön püha mulle mu kodumaa
muld) |a Lydia Koidula
muld ja eesti süda)i
Ene Rämmddi külaskäik, h i l^
sügisene ja sajuõhtuncj pakkis
meeldejääva õhtu, näidates liiule<^
lavastuse võimalusi ja selle hani"
kordset sisukust
TAIMI FRÖ0S1 Mtoto^cop
BLUKIIGEL
Saadaval VABA EEffTLASIS
HIND $10.— saateknlu 50 0
Maksab Kanadass yäljaspo(ril Kanadat:
Pptflocisto $32.-
¥eeraiiciaast@rs $17.- $22^
TELIJÖWÖNE I KLASSI POSMGA
KANADAS»'\:
jaastas $62.— pluss^^^i^^
poolaastas $34.— pluss saatekulu $23.—, kokku $57.—
veerandaastas $18.-- pluss saatekulu $11.50, kokkm $29.50
aastas $62.^ pluss sa
Spoolaastsis $34.-— phiss saatekulu $25.-^ kokku $59.-
veerandaastas $18^— pluss saatekidii $13.—, kokku $3L'
VÄLJASPOOL KANADAT ja USA-s LENNUPOSTIGA!
Aastas $136.—-, p)m>l8fflstas $72.— ja veerandaastal $38.—
UUDISEID i muudatus $1.—. tSksiknumbri Siind 70 oe&iti
11. oktoobril esitati Pensionäride
Klubis dokumentaaMüni iluravist
ja plastilisest kirurgiast. Film tut­vustas
vaatajaskonnale, mida näo
üu all mõista ja mida selle täien­damiseks
on võimalik teha.
Näod pole alati korrapärased ega
nende üksikosad normaalsed, mille
tõttu kannatab üidin^e väljanägemi­ne.
Need on kaasasündinud vead,
mida ei saa kosmeetiliselt paranda­da,
vaid nõuavad erilist plastilist
Mrurgilist abi. Tänapäevane plasti­line
kirurgia on arenenud juba
sarnasele tasemele, et on võimalüc.
vigu parandada. Peale eelpoolnime-tatute
on olemas veel teisi iluga
seotud probleeme, mis ühenduses
inimese vananemisega või õnnetur
sega. Vananemine toob inimese
näkku tugevad jooned, kurrud, lah­tise
lodeva naha jne. Nende prob­leemide
kõrvaldamine ja osaline
silumine on tänapäeval võimalik,
linimene peab aga ise olema vaim­selt
valmis samasteks operatsioo­nideks.
Esitatud film andis kõiges selles
väga selge ja objektiivse ettekuju­tuse,
mida näo; uuendamise all
mõeldakse.
ix
18. oktoobril oli Pensionäride Klu­bis
H. Hööveli vestlus, eesti- mood­sast
tarbekunstist. Sisu koosnes
märkmeist ja slaididest, mida kõ-nelja
oli kogunud Tallinnast, külas­tades
sealset Eesti Tarbekunsti
Muuseumi. Sissejuhatuseks ta
võrdles eesti vanemat tarbekunsti
ja nende loojaid tänapäevastega.
Muuseum asub Tallinna vanalin­nas.
Pika ja Laia tänava vaheli­sel
alal, sissekäiguga Pikalt täna­valt.
Muuseum on ümberehitatud
vana laohoone, väljapanekutega
kolme] korrusel.
Väljapanekuid võiks jaotada ma­terjali
alusel järgmiselt: keraamili­sed
(terrakotta), mitmet liiki klaa­si,.
tekstiili ja ehisnahk.
Muuseumi oli kogutud paremik
neist töödest, mis valmistatud tar­bekunstnike
poolt. Esitatud Žid ke-raamüise
kunsti rajaja Jaan Koor-ti
tööd, samas ehisnaha pioneeri
Eduard Taska omad. Nende töid tu­leks
lugeda; mõlema materjali alal
klassiliseks, kust edasi on arenenud
meie nn. moodnfe tarlDekunst. Rik­kalikke
väljapanekuid vaadates
võiks öelda, et järglased kunstni­kud
on jõudnud väga kõrgele tase­mele.
Kui sinna juurde arvata veel
klaas- ja tekstiümaterjalist loodud
tööd, siis võime olla uhked oma
loovaüe kunstnflcele.
Kõilc muuseumi välj apanekud
andsid suure kunstüise elamuse,
mida vestleja püüdis edasi anda
kuulajaile nii sõnas kui ka slaidide
kaudu.
Pühapäeval, 20. oktoobril pühit­seti
Montreali Jaani kirikus lõikus^
tänupüha, millele järgnes koosviibi­mine
kohvilauas,
Esmaspäeval,v21. oktoobril tulid
kokku Montreali Segakoori liikmed
uue hooaja alustamiseks. Koos oli
ligi 30 liiget. Ettevalmistusele tule­vad,
laulud, mida esitatakse jõulu-
Mrikus, Eesti Vabariigi aastapäe­val
jä muudel sündmustel. Koori­juhiks
on endiselt noor energiline
Ingrid Park, koorivanemaks Anton
Pindam.
Aastate kogemuste järele on
Montreali Pensionäride Klubi juha­tus
ja tegevuskava koostaja püüdr
nud pidevalt mitmekesistada ree-deseid
klubi kokkutulekuid suuren­damaks
huvi klubi lükmeskon-nas
tegevuse vastu. Vahelduvad
muusika, kunst ja populaarteadus­likud
ettekanded. 25. oktoobril esi­tas
J. Toome huvitava ettekande
itaalia renessansi tekkimisest 15.
sajandil. Renessanss oli õieti va­na
kultuuri elustamine. Marco Po­lo
reisid Kaug-Itta (Künasse), põh­justasid
huvi võõraste maade vas­tu,
laienes kauabandus, mis rikas­tas
eriti Itaalia linnu. Tekkis ligi
20 omavahel tülitsevat iinnrüki.
Rikkus võimaldas oma juurde
koondada tolle aja tähtsamaid vai­muinimesi,
kunstnikke, Idrjanifcke,
teadlasi jne. ja linnad võistlesid
omavaliel nende endile saamiseks.
yõS r^kaart kujutada
EREE ESTONIAN PUBLISHERS nimele.
Ttff f mlfie soofm
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ y^^
1f5Sl.eslkSi,Doii ^,Onf;M3B2M3
MunmuUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks tavalme 7 M r i i ^ alates...........^
19 ...... TeUm lisan $ ^ . s i i n j u u r es
rahas / Ishekiga / rahakaardiga. (Raba ssata mm
••••••••*••»!»••>« t~0 • • • • • • • • •
; 15. sajandi keskel oli rikkamaks
linnaks Firenze, kus arenes elav
pangandus ja villatööstus koos rii­de
valmistamise ja värvimisega.;
Rikkusega koos käis linna väljaku­jundamine
ehituslikult kui ka kuns-tüiselt,
kuhu koondati selleaegseid
suurvaime. Firenze sai kultuuri ja
kunistide keskuseks. Trükipressi
toomisega avanes võimalus odava-mahinnaliste
raamatute trükkimi­seks.
Linnas hakati ehitama kivi-hooneid,
avaraid platse, laiu täna­vaid,
püstitama marmorkujusid
jne. See kestis ca 60 aastat. Siis
vallutas prantsuse kuningas Char­les
VIII linnap säilitades siiski seal
oleva..' .•
Kunagine kuulus Rooma Hnn oli
alles varenieis. Nüüd ^ alustati ka
selle ülesehitamist. Eeskuju võeti
Firenzest. Tähtsamaks paavstiks
oli sellal paavst Julius, Tema alus­tas
Peetri kiriku, Sixtuse kabeli ja
paljude teiste ehitustega. Rooma
jõudis varsti väliselt Firenzele järe
le, kuid sattus suurtesse majandus-
Hkesse rasküsisše. Langes kogu lin­na
moraal ja paavst otsis igasu­guseid
võimalusi võlgade tasunii-seks.
Samal ajal oli Veneetsia linn
kujunenud tugevaks nii majandus­likult
kui kä sõjaliselt. -Tähelepanu
oli isuunatud Bütsantsi riigile
(Konstantmopp!) ja elavale vürtsi­lt
© kaubandusele" idaga . Venteetsia
OÜ tollal Euroopale kaitsevalliks
türklaste vaEutuste vastu. Süa põ­genesid
tollea ja kreeklaste tähtsa­mad
vaimuinimesed. Sim trükiti
palju raamatuid; see oli kujunenud
ka vaimseks keskuseks. Arenes
laevaehitus, relvatööstus, klaasi­tööstus
jne. Veneetsia elas iseseis­vana
ca 1000 aastat kuni aastal 1797
vallutas Napoleon linna. Renessanss
levis edasi Prantsusmaale, Hispaa­niasse,
Inglismaale, Saksamaale jä
lõpuks leidis ta ka tee meie] kodu-
Sisuka vestluse täienduseks näi­tas
vestleja sellega seoses olevaid
•H.H.