Vaba eestlane , November 26, 1985

              nVABÄ iESflANi
tubade eesf/asfe Aöä/ekand/ T L A N E
Teisipäeval, 26. novembril I98s Tuesday, November 26,
Kanada luuletaja
@sitab eesti luulet
Reedel, 29. novembril kell 8 õb-,
l u l toimub Toronto tUikoöli Medi-cal
Science hoones, King CoUege
Girole (Convocation Halli vastas)
luuleõhtu, kus; kanada luuletaja ja
kirjastaja Grispin Elsted, Briti Ko­lumbiast
loeb eesti luuletaja Jaan
Kaplinski luuletusi ingliskeelses
tõlkes suvel ilmunud luuletuskogust
„The Same Sea in usl A l l " .
,C. Blstedi kirjastusel Barbarian
Press on ilmunud Jaan Kaplinski
luuletuskogu bibliofiilne väljaanne,
mis on tõlgitud Sam Hamiili j a
luuletaja J. Kaplinski enese poolt.
Varem esitas neid luuletusi tõlkija
Sam Hamlll Lääneranniku Eesti
Päevade ajal .Portlandis.
C. Blsted on kanada luuletaja,
esseist, kel koos abikaasaga on oma
*<QDiiBaaBaa BoaiiAiõnaBQinDaa 8 oooaariiiiiiDiinaooQae 0 0 0 0 0 0 0 Donooaaaoa
D ü a mean
juMks on Margit: esines kooriga
r. J .
0
kirjastus piiratud arWgaluuievaii- Eesti PensionMde Klubi
mike kirjastamistes. Tal ön kavas .^-^ pensionäride kokkutulekul.
eesti luuletajaist teisigi mgliskeel: ^
seina kirjastada. Tõlkimisel on Ma­rie
Under, Doris Kareva, kuid ka
teisi Ida-EüTOopa luuletajaid alates
poolaka Milosziga.
Õhtu on erakordne Kanadas just
selletõttu, et varem pole sellise J - Ncljapäevalj 21. nov. toimiis. ToroMto Ecsö Majas T. Eesö ^FeasioEäride B uM
S s e ^ t ^ Ä W S Sal^^tui" mardipäeva kokkutulek, mfflest iäe 400 Mkme ja külalise osa võtsid, nende hulgas püs-nüks
eestiasiie, aga ka kanadaiasiie kop Karl Raudsepp abikaasaga. Traditsioonilises mardipäeva eeskavas esines August
eesti luulet tutvustama. • y Tuvikene oma külapillimeeste orkestri ja mardisantidega, kedaiiuH kokku 22,
Jaan. Kaplinskile on *;-kaesolev *^ ^ & J ' .
aasta olnud igati edukas, lisaks ing- Ecosviibimise avas klubi esinaine Nende laul-mäng lõppes ühislaulu- kui aga keegi tahaks seda kinkimi-iiskeelsele
valimikule i on temalt Frie(ja Tetrs, kes lühikeses sõnavõ- ga „ühtlus armastus,, laulus ikka .seks kasutada, siis tehku seda kir-luulevalimik
ilmunüä ka soome ja tus tervitas koosolijaid ja taatas uus". ,. jastaja (KEAK) kaudu, kel on või-
0
a
o
o
a
D
m
m
a.
D
V .
Ov
s
0
0
a '
o
KallSš maakeeles OE üks tore just parajasti soovid. VõM oma
väljendus: meest sõnast, iiärga jutukaaslasele sügavalt silma
sarvest! Äraseletatult tahendab vaadates ajada igasugust pula
see, et meest ^tuntakse tema s5* — lubada kõike, tõotada trua^
napidamisest ja härga sarve diist ja muud, kiita teda taeva-kaiigusest.
Faistab> et eesti rah- ni, ilma jutul oleks mõtet
yas hindas sõjapidamist kõrgelt või tõetera juüres;
ja ei pidanud just higu vurle^ ^ - \. \, . v * «
dest, kes muUstasid küU ladu- Naljakas on aga asjaolu, et su
salt juttu, ent tegudeni ei jõud. kõnepartaer võtab sinu sonu just
nud kunagi, r samuti — toa temperatuuri acg-
Harva oli mesie meesfel vaja- gi naljakam on aga jutukaaslas-dus
oma lubadusi ausõittägä toe- te vastastikune udütsemise nau-tada
j a kui see juhtus, siis o l i timine: semud pilliivad kahe-see
võrdne kolme notari ja mit- peale toa tühjust täis ja mõlemil
me pitseriga kmnitatud lepin- on hiigla priima olemine. Kui
guga,mille niurdjale oU varu- aga mõnel vennal peaks haru­tud
koht põrgu kuumavee kat- korril oma jutuga tõsi taga ole-las.
Küllap oli meiegi hulgas ma, siis peab seda kmnitama
üksikuid, kes praegu allmaail- vÕi sellest märku andma nende
ma kuumuses varbaküüsi peh- maagiliste šõnad[ega: . . . and
niendavad, ent üldiselt oli sõnal I mean it! Nõnda on müm ar-
0'
määratu mõju ja käesurvel tohu­tu
Kuigi keelt ei
yätes need lood ja laulud meie
uuel kodumaal.
Tarkade meest muimustest
rootsi ..keeltes. kavalises osas, et esinevad mardi- Helga Niglas luges oma päeva- maiused odavamaks postikuludeks;
sandid ja .külapillimehed A. Tuvi- kohase luuletuse ja süs palus esi-kese
juhatusel. - .naine kohal olevat piiskoppi, et ta
loeks söögipalve, miUe - järel pere­Saali
sisenes pensionäride sügis- naised serveerisid kohvi jä yoilei-rong'mardisantideks
riietatuina ja
laulsid mardilaulu. Nad jäid saalis
lauldes ja tantsiskledes ringi liir
217? novembril^ peetud Wintario ette kuulutama;'
loosimisel langes peavõit $200.000
püeüle number A453172, $100.000
võitsid ~ A030673, B919755, CMO-
203, $10.000 — 460770, 566183, $1000
'20^0,,$100 - 1633, $50 segijärje-korras
numbrid — Uim, $10 —
536, tasuta piletMthätü ja
müstilise preemiavÕidu
827234.
Osavõtjate vahel loositi välja 14
ükseauliinda, misjärel esinaine F.
Terts- tänas esinejaid, pereiiaisi,
piiskoppi ja. kõiki, kes olid koWcu-tuleku
õnnestumiseks oma abi and-
Külaliste lauas viibis ka- Kanada nud. Ka informeeris ta eesolevaist
kuma, kätt vaatama Ja tulevikku Eestlaste Ajalookomisjoni esimees^ sündmusist. Nii. on 1. dets. kell 12
Ermi Soomet, kes rääkiS] hiljuti, päeval Eesti Maja suures saalis
valminud Kanada eestlaste ajaloo- pensionäride klubi jõululaat. Jõulu­raamatu
„Eestlaseä Kanadas" II koosviibimine toimub neljapäeval,
saamisloost ja märkis seUe juurest; 19: detsembril, k ^ piiskop K.
V . .. , \ , Ratidsepp kõneleb jõuludest,
et pcESionarid on ,alaü tii^tanid-
Eeskava autoriks ja orkestri j i -
hiks oli „paroness Tiesenhausem
Julieks kelle häälest ja akordio­nist
tunti A. Tuvikeme.
tujbhe, i ) f Mul poisikesepõlves on üldiselt teääj^i^tnlmest
nähtud filmide ja ,,N£aiksuka jutab tema üÄ&^^^J^
juttude" põhjal tekkmud mulje, oleme meiegi aastatejooksul enr
et need sulgedega ehitud vennad dale külge riputanud võõraid
olid kah hiigla sõnapidajad sel- kellukesi, mille voltsheli vanal
lid. Tulmgi siis tollele kunagise- Maarjamaal just hinnas pohiud.
le punanahkade maale teadmi^ Küllap on meiegir hulgas^edasi­sega,
et ka siin kehtib mmgi püüdlikke selle, kes puhuvad
„meest sõriiist, härga särVigš*^* juttu ainult jutu pärast, on kär-taoline
arusaamine sõnapidämi- med lubama, aga veel kärme-sest.
Tegelikkus aga kcädnis väi- mad lubadusi unustama,
ja boonis teistmoodi jä niul võt­tis
jupp aega, enne kui sellest Süski, vahetevahel võib juhtu-kanada
sõnapidamisest hakkasin da, et isegi mõnel kaasÄiaala-tolku
saamap sest sõnasepal või oraatoril on
iv tõepoolest siirad plaanid peas ja
Esimene õrn pumike lõi põle- keelel, mng jalamaid on ta suu-ma
inglise keelt õppides, res hadas; E i kõlba ju eestikeel-
T^jadagisaisüa jõudes kohe
ageks,etJcWjaGeisHngeni^^«^^^
Sundmusfe k&lender
^ Kuni pühap. 1. ^et^embrmi
Bramptonis The Region of Pee!
kunstigaleriis kunsüuk Timmase
,XJued tööd".
mälestustahveS
Naeldvere kooliiii€i|c9B
Vaimuinimeste kodudele aseta­takse
tihti mälestustahvel. Nii on
ka Eduard Tubina kodu, Naelavere
endine külakool nüüd kaunistatud
graniit tahvliga, mis avati oktoobri
alul. Selles koolis õppis Ed. Tubin
aastatel 1912-14. Ta mängis ka koos
küUalt ja seda tuü hakata aga- "f^.".
rait tuupima. Tuia^ingisdle^^^^^^^^^
keele keUal nü p a l j ^ kui pea « ^ ^ ^ ^
võttis, kõrv jagas ja keel —^'"^ uskuda.
D
iipiomaaoia irasningionK
Bolf laišed esitosid memoranduivBi otykorr^
0
0
-^Neljapäeval, 28. nov. k e l 7.30 õ.
Eesti Majas T.E. Aiandusklubi koir
8. novembril kiilastai^J^lme Balti ^^^^r^
isaga kohalikus orkestris. Mälestus- tilised esindajad ÜhendriiUdes ameerika väUsmiiiisteeriu-
! S e N a " ^ ^ ™ kohtunuseks sefle Ida-EwQopa osakonna jnhataja Ro-ffaldusel
E . Lepiku loeng „Hauia- looja Eduard Tubiöa (1905-1982) ko- land KucheFlga, keS VÕttis külalised vastU koOS USA vM-kaunistamine".
d^W lisministeeriund BaW lana jnhataja Terry' Snell'iga.
^ Laupaevd, 30. nov. ja piihap., 1. rdsi ja muusikateadlane Vardo Ru- Eesti Vabariigi peakonsul saadi- mes asetieidnud meelavaldust Hel-dets
keU 11 hommikul tal 9 o h t ^ messen nmg Alatskivi kodu-uurija- ku ülesannetes Ernst Jaakson, Läti singis, otse enne Helsingi lõppakti-
Eesti Maja näitusesaalis Abel Lee ^ng. Sõnavõtuga mälestustahvli Vabariigi charge d'affaires doktor le allakirjutamise 10. aastapäeva
tada jõudis. Peatsjelt muutusin Seepärast teen ma siinkohal
juba nii julgeks, et tihkasin pä- eesü keeleteadlastele ^epaneku
rismaalastega juttu tohkida ja välja nuputada üks ladus maa-siis
kuulsittgi esmakordselt seda ijeelne^^^^^^^^^^^v^ või lööklause,
põhilist kanada väljendust: miUega saaks udujuttu hõlpsasd
. . . and I mean it! tiifehejutust eraldada. See aitaks
Hakkasin seda keelelist oma- vältida asjatdd ajakulu^^^^ aru-
. ^ i.... , . . saamatusi ning pettumusi — eri-para
pisut lähemalt uurima ja ^ j y ^ ^ j j ^ Q ^ s ^ j^^ polütilises
pärast mitmeid valusaid koge- ^tegevuses,
musi tegi minu filoloogiline
uurimus mulle selgeks, et sõna- Nüsiis, targad pead, eesti rah-pidamine,
nÜ nagu ' Auna seda va huvides pange oma nupud
tundsin, pole siin moes. Sõnn tööle, asi tõsime and I
võib siin iitta lükMda kuidas nieanitr
« - O
tn'
B
m
(D
ID
•B.
D
O
O
D
• '
D
D
.D
D
D
O
D
B
B
O
O
D
D
O
O
D
D.
B
D
0
n
D
n
D
O
D
o
D
O
n
0
. 0 .
o.
' a
0 o
o
b
0
D
O
B
m
• a,
B d)
a
• a, •
o
B
ffl :
B '
•
D
0 /
a
n .
•
B' •
Q-a-
• B
a ;
B
B
a
a '
B
n '
B
a
B
B
B
8
. a
B' •
B di-
B;
B'
0
B .
0
B
a
a
a,
a
a
: a
a
a
B
fl.
B
a
B
•
B
a
a
a
0
q
a
B
o
0
' B'
O
0
a
0
0
D
O
• 0,
. . • •, o
.D .
o
0
0
o
o
a
o
o
o
a
o
D
o
o
e
B
0
o
D
0
n
o
o
D
D
0
0
. O'.
0
0
o
0
' o
o
o
0
o
o
o
kunstinäitus.
^Laupäeval, 30. noV. |kell 7.30 õ.
Eesti Maja keskmises saalis TE
Võitlejate ühingu korraldusel koos-viibinunei
E. Vabadussõja alguse
(S7. aastapäeva tähistamiseks^
Pühapäeval, 1. detsembril kell
3 p.L Tartu College'is Tartu Ülikoo­li
aastapäeva tähistamine.
avamisel Eduard Tubina elust ja Anatöls Duibergs ja Leedu Vabarü- tähistamist.
loomingust esines
sen.
Vardo Rumes-
VE.
^i charge d'affaires Stasys Backis Samal päeval oli president Rea-;
esitasid kohtumisel memorandumi, .gan?ilk^he tunni pikkune kohtumi-mis
OÜ adresseeritud väiisminisl^rneV
George Shultz'üe seoses eelseisva ne ameerika usuelu juhtiva tegela-tippkohtumisega
president Ronald sega, kus arutati inimõigustega
Reagan'! jä NUECP peasekretär seoses olevaid jä teisi; küsimusi,
Mihhail Gorbatshovl vahel. mida Reagan kavatseb tõstatada
BEIRUT — Vähemalt 30 inimest kikide diplomaatiüsteesin-.oma tippkohtumisel GorbatshoVi-säid
surma ja 200 haavata emie kill ^^^1^^^^^^^^^ I^miasöögi kujul läbivndud
Pühapäeval, 1. de^. kell 11 hom- vaherahu suudeti Beirutis druziide ^^J^^^^ Baltikpmis loodab ikka ise- nõupidamisest võtsid juhtivalt osa
mikui Eesti Maja väikses saalis E. ja shiitide miilitsaüksuste vahel «eisvusele ja vabadusele, kooskõlas vüs katoliku kinku kardinali. Ko-
Jostmani, D. Pmti ja A. Pihla M- kehtima panna, kes võitlesid üle- ^rahvusvaheliste lepmgute ja õiguse- hai oUd ka ameerika-leedulaste ka-dumis-.
ja käsitööde näitus-müük. võimu pärast muhameedlikus Lää- toliiklik puskop Paul Antanas Bai-
^ Pühapäeval, 1. dets. kell 12 p.
Eesti Maja suures saalis E . Pemsio-märide
Klubi jõululaat.
.-^Pühapäeval, 1. detsembrjl keU 3
p.L Eesti Majas mulkide koosviibi-
Bnine.
itc Pühapäeval, 1. dets. keH 4 f . l .
Montreali EELK Jaahi Koguduse
raumes Alma Materi päeva aktus.
ilV Laupäeval, 7. ja pühapäeval, 8.
dets. Eesti Maja väikeses saalis
„|õulunäitus'^ Saarniidu töödest.
^ Laupäeval, 7. detsembril kell
4 a o B B B a a a n a ( 3 a a « B D Q B a a a a a < t ) a B B a B i D D t > o o a o D a a a B a a B O B . o a a o D O D a o o a a c a a a o a D D D a 0 B a B
: [deaalne võimalus jõuM^
kängasriided ja palju muud
väga odavate hindadega *
TeadaciiaBi®
öeldi, et praegune olukord Balti
riikides ei ole kooskõlas nende
rahvaste tahtega. -
ne-Beiruti osas. s öeldi, et üraetmne R=.K ^^^^^^ P . « f J J^f"'^ ^V^"^'" •
cius, kes juhatab New Yorgis te­gutsevat
Leedu Informatsöoni Kes­kust.
See organisatsioon tõlgib ja
Memorandumis juhtiti tähelepanu levitab muuhulgas korrapäraselt
N. Lüdu poolsetele inimõiguste rik- ning kiirelt põrandaaU ilmuvaid
Põhja-Ameerika Balti SpordüSÜ- lumistele, eriti rahvuspolütilises Leedu Katoliku mriku Kroonika"
du aastakoosolek toimub laupäeval, Jf valdkomias. Nenditi, et väljaandeid Kohtamisest võtsid
30. novembril 1985 Leedu kirikil Balti mbde noorus QII mitmel kor- veel teiste hulgas osa kaks uta^^^^^
rmimes, 1011 CoUege S t , Toronto, ^^^^^^^^ oma. vastuseisu nõu- õigeusu kinku kõrgeimat vaimuhk-
1921 Eglinton Äve. E .
Ceasar Maiket (EgUntöni ja Wardeni
Avatud: kolmap. 10—6, neljap., reedel 10—9,
laup., pühapi 10—6
Ont. Koosoleku algus kell 12 päe­val.
Palutakse kõigi balti spordi­juhtide
osavõttu, et üheskoois ära­tada
edaspidist balti spordi tege*
kogude korrale. ku ühendriikides.
Ühendriikide välisministeeriumi Lõunasöögi näol toimunud kohtu-
Ida-Euroopa osakonna juhatajal niine president Reagan'iga järgnes
Snell'il oli pärast memorandumi seletuste andmisele tippkohtumise
vust. Koostatakse 1986. a. tööka- üleandmist pikism jütuajarnine asjus ühendriikide valitsuse ame-va,
kohad ja ajad. Kašsaanianded Balti riikide diplomaatiliste esinda- tikand jäte poolt,
2 pJ.„Ehatares" Eesti Abistamis- sulevad kinnitamisele ja põhikirja jatega. Selle jooksul juhtis peakon-komitee
ja „Ehatare" ühine lote- kohased valimised. Tegevusaraan- sul Jaakson tähelepanu hiljaaegu
deks soovitakse ülevaateid saada Tartiis asetleidnud; koklaipõrgetele
1985. a. tegevuseist. Kavas on ka eestiastest ja venelastest koolinoor-rii.
^ Pühapäeval, 8. dets. kell 6 õ.
Toronto Emiiitglikus, Konservatoo-
^mäs Aimas Maiste klaverikont­sert.
, •
^ Teisipäeval, 31. dets.ikeU 7 õhtul
Eesti Majas A/S Eesti Maja uus­aasta
vastuvõtu-bäU.
eesotsas rahvusliku
küsimuste
Mc Farlane'iga.
julgeoleku
a Robert
„Kas Millerile võib saladust t\
usaldada?"
^Kindlasti võib. Viie aasta eest
tõsteti tal palka, kuid naine ei tea
seda tänaseni."
„Sa kujuta ette, Peeter sõitis au­toga
otsa ühele neiule ja varsti on
neil puhnad."
„Kui seda juhtuks sagedamini,
õpiksid inimesed ettevaatlikumale
autot juhtima."
Vaba
aastal 1988.
P.-Am. Balti Spordilüe
esmiees A . Bielskus
te vahel. Jaakson puudut&s ka Vaimulikud ütlesid hiljem ajaku--
pastor Harri Mõtsniku küsimust, janikele, et 80 prots. juüiajamisest
kes mõisteti oktoobri alul kohaeks presidendiga tegeles mimõigustega «Räägitakse, et sa olevat oma
aastaks sunnitööle ja kirjeldas vii- ja rahvuslike õigustega N. liidus, naise õpetanud kaarte niängima?"
lisministeeriumi ametikandjatele Selles seoses tõstatati ka spetsüfi- Jah. Ja tead, kui vahvasti see
juulikuus toimunud Balti vabadus- liselt olukorda Balti riikides Ja Uk- välja kukub.; Palgapäeval võitsin
ristlamist Läänemerel ja selle raa- rainas. temalt pool palka
küsib mehelt viisakalt:
„Mispärast ei luba-sa mul rooli
taha istuda? Huvitav, kellest on sul
rohkem kahju, kas minust või au-tostr^
„ H m . . .
jatest." ;
Jalakäi-