1980-10-02-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
|e iga aastase tava
mille korralda-i^
rgy Henn Arvo ja
iine Altosaar, Lei-
[vuseks ja andis ka
lemusi.
-10 aastased põielt,!.
AHan Sutt, 2.
Margus Riga, 4v
föik osavõtjad saa-laalselt-
100 silma,
^de määramisel tuli
mete arv). I
3tjan Pühvel saavu-poisid
lamades
Pühvel — 99, 2.
- 9 5 /
d tütarlapsed:
3im - - 97, 2. Linda
|3. Karen Smelts —
Lassis oli edukas
saavutas 100 sil-ieidnud
võistlustel
tes edukamad noo-lässis.
Allan Sutt ja
^test Toomas Pun-lustel
tuli alla 10
lassis võtjaks Mar-
^tri jooksus 8,5 sek.
jk., 10—11 aastaste
lan Sutt vastavalt
L, vanemate poiste
iPuhyel 8,0 sek. jä
aar sai erimedali
maailmalaagris
Ivutatud tulemuse
[id lipu- langetami-
[tül anti peale eel-
|,nuštuste parimale
isti keele kõnele j a-tivelile
eriauhind.
\lõitis tunnustuse •
[a abivalmidusega,
väljapaistva laulja-märkimisväärse
;mas Norheim sil-luka
kaasalöömise-misel
ja laagri pe-
Icets oma alalise
Itui viimane laag-
[undude poolt ava-
Jõimikuga.
;ririkkad ettekan-is
olid nskm. In-iuard
Leetma. Pe-omalt
poolt huvi-
Neüe anti kaiks
väiksed nahast
^ereemad riputasid
jjalfe Henn Arvole
Suurlõke lõppes
sitatud palvega, et
liesti maadja rah-ilusele.
• ¥ABA EESTLANE neljapäeval, 2. -Thursday, October 2,1980
Gustav Adolfi Gümnaasmmi endiste
õpüaste kokk]Litulek ESTO-80
ajal toimus esmaspäeval 7. juulil
Eesti üliõpilaste Seltsi ruumides
Stokholmis.
OsaAmtjaid oli 24, neist kolm
üSA-st, teised kõik Rootsist. Koosolekut
juhatas- Nikolaus Metslov,
kes oli ka juubelitoimkonna lük-mekš
1931. a., protokollis Eobert
• Rebas.
Otsustati pühitseda kooli 350 a.
juubelit pidulikult koos perekonnaliikmetega
6. juunil J1981 Stokholmis.-
Peo kava väljatöötamine jäeti
juubelitoimkonna hooleks. Juu-belitoimkond
valiti' koosseisus:
Väino Esken, Evald KuiVi Nikolaus
Metslov, Robert Rebas j a Kuno
Thõmasson. Asemikeks valiti Elmar
Nerep, Erich Roots ja Valdar
jaanussson. Toimkonnal on õigus
endale täiendavalt uusi liikmeid
juurde valida. Otsustati anda uus-trükma
välja kooli 300 a. juubeli- ^
raamat ,jTalliffiia liima poeglaste
humanitaargümnaasium 1631—
1931" koos lisalehekülgedega.
Kaastöö ning pildimaterjal saata.
aadressil: R. Rebas, Köldg. 15, 417
32 Göteborg. Et luua sobiv majanduslik
alus kooli ajaloo uustrükiks,
selleks ^oovitati sisse'maksta
garantiisuihmana kr 200.^ (ca
1 50), mida ka mitmed juba kohapeal
tegid. I
Kaastööd juubeliraamatule tuleb
saata hiljemalt 1. dets 1980i Tahetakse
rekonstrueerida lendusid
kuni 1945. aastani. Teatada seni
registreerimata ,Mstipoiste" aadressid:
K. Thõmasson, Box
751 22 Uppsala.
Kolmandast ülemaailmsest eesti õpetajate koldiutulekust osavõtjaid Stokholmis Eesti kooli ruumes,
^ESTO-SOpitetiste. ajal 1980* a. fnjulikuws.
ÕIGE AEG OSTA meie kaudu liha suurel hulgal StJGA¥iCüLMü-
TUSE jaoks; Müüme terve-, pool^^^ Esimese
sordi liha. Tükeldame Ja pakime teie sowi kohaselt
"»"""
biss^ofmusic
MUUSIKALISTE INSTRUMENTIDE
SPETSIALISTID.
PEENEMAD JA PARIMÄB '
KLAVERID JA TIIBKLAVERID.-
„Üks eestlane'* mainib Toronto
„Stariš*V esmaspäeval; 29. šeptembr
rii, et Kanada peaministri ja kohale
kutsutud parlamendiliikmete
puudumine Katõnis N. Liidu poolt
mõrvatud poolakate mälestuseks
püstitatud samba avamise' tseremoonialt
on kahetsusväärne.
See jätab mulje^ et kõik Liidu
poolt teostatud kuriteod olM
Ja on õigustatudc
Hitler ja tema käsüased leiti
süüdi olevat kuue miljoni juudi
mõrvamises ja neil tuli maksta
oma kuritegude eest. Stalin ja tema
kaastöölised, kes on miõrvanud
üle 20 miljoni süütu mehe, naise ja
lapse Balti merest kui Musta mereni,
ei ole leitud süüdi olevat kuna
meie valitsus kops teiste läänerü-kidega
vaikib ning on esinenud ainult
nõrga kriitikaga,
teise lugejakirja on kirjutanud
V. Ginis Torontost, kes^ nime järgi
otsustades on lätlane.
Cifflis kritiseerib eriti Kanada B-daraalvalitsust,
kies võlgneb tema
arvates kanadalastele sek'
Kirja kirjutaja küsib, kas Kanada
valitsus kartis häirida N. Liidu va-iitsust,
kds oh süüdi Katõni mõrvades.
Kui Katõni mõrvatöö on aegamööda
läänes teatavaks saanud,
siis ometi ei olnud see kaugeltki
erandiks. Selline brutaalsus oli iseloomustav
punaarmeele. 1941. aastal
näiteks mainiti venelaste poolt
mitmesajale läti ohvitserile, et nad
saadetakse välismanöövritele. Kor
hale saabudes võeti neilt relvad
ning lähedale metsa peidetud punaarmee
kuulipildurid mõrvasid
nad koha peal.
Peaminister Trudeau külastas
1971. aastal Norilski Fõhjä-Vene-maal.
Ta kiitis kommunistide põh-
Toronto ajalehtedes on ümtmud lugeJaMrJade Tubriigis vü kirp, itnilledes kritiseeritakse
Kanada valitsust, kes ei saatmM o massi,
mõrva ohvrite mälestussamba avamisele. Kirjade aiitorite hulgas m la «Ülbe- eestlase" varjmiime
MrjiiataV eestlane: KirMaMXake '
jaalade väljaarendamise poliitikat.
Milline iroonia.
Samas limas üle 2000 olivitseri
Balli niMdest näljutati surnuks,
lasti maha või mõrvati raske
sunnitööga sunnitöölaagrites.
Lühikest aega tagasi teatas Trudeau
valitsus, et ta alustab uuesti
jõupingutusi natsi sõjakurjategijate
leidmiseks Kanadas. Kuid natsid
ei olnud ainsad, kes sooritasid
sõjakurjategusid. Tuhandete vabadust
armastavate ida-eurooplaste
mälestused karjuvad õiguse järele.
On häiriv, et meie valitsus on.nü
leebe nõukogude mõrvarite vastu,
kes jätkavad sama liiõrtsukalikku
poliitikat Afganistanis, mida nad
praktiseerisid Ida-Euroopas 40 aastat
tagasi.
Meie ei saa ega tohi unustada
ning ei tohi lasta maailma unustada
nõukogude sõjakuritegusid, lõpetab
kirja kirjutaja.
33 iÄIRDDti¥i« TORONTO. ONTc
Talvised MMtioleiku-ajaddates 7/0)^ — neljap.'8--š,
reedel 8--7rlaiip^ 8 ^
g670A Yonge St. (at Lyttpn Blvd) Toronto M4P
Kinnisvara oštn või müügi korral helistage
TOOMAS MANEIN, teL 487-4477, kodus 447-2017
Vanem eestlanna soovib
sümpaatset '
aastates 65 ja üle. Äutojuhtimime
soovitav. Kirjad slt >,Sügis 1980"
majade jwires:
elekter, torud, puutööd jn®.
HeUstage — J. MEIUSI 225-3283
TEIE
õppetöö on edukam ja huvitavam,
kasutades SAKSA
KVALITEET
Isiku identsuse otsimine on vana mõiste, ainult et viimasel ajal
on see suupärasemaks saanud. Kevadisel ÄAB§'i 7-ndal bältiaineli-sel
konverentsi! WasMngtonis oli seEele pühendatud tervelt viis istungit
Ja need osutusid väga populaarseüis. Baltlaste juures näib
rõhuasetus olevat identsuse säilitamisel Ja mitte nüvõrd selle otsimisel,
l&iema huvi tõttu otsustas AABS Kanada Komitee Ja Multi-cultural
History Society of Ontario korraldada küsimuse mitnae-külgseksla
asjalikuks soetamiseks sümpoosioiii ta Tortoos 18. oi-
Sümpoosioni sidumine õhtusöögiga
ja' seltskondliku osaga võimaldab
pikemat mõttevahetust meeldivas
ja mugavanias õhkkonnas,
ilma et- päev liiga pikana tunduks.
Pääsmed koos õhtusöögi ja tantsuga
on-25 dollarit, kooli- ja üliõpilastele
15 dollarit. Laudades istutakse
kaheksakaupa. PUetid on
vaja ette tellida 13. oktoobriks, et
toitlustamist saaks korraldada.
' Pääsmed ainult loengutele' (s.o.
ilma õhtusöögita) saavad kohapeal
ainult kooli Ja üliõpilased 5
dollari: eest. •
Loengute vaheajal antakse kohvi ja
pärast loenguid avatakse baar jutu
elustamiseks. Pileteid ja informatsiooni
saab E. Ärujalt, telefon
(4i6) 447-8958.
See:kaheteist-turinine istung algab
laupäeva pealelõunal ja pakub
neli referaati j a ühe laudkon-nailmelise
esituse. Iga referaadi
järele on varutud küllaldane aeg
sõnavõttudeks publiku hulgast. .Ettekannetele
järgneb väike vaheaeg,
kus vestlus võib jätkuda baaris, ja
selle järele õhtusöök vemiga ja
tants Enn Kuuskne orkestri saatel.
V • kõik see tolmulb uues läti kultuurimajas,
mis on endine kre-diitühingute
maja Bon Mills'is,
seega pakkudes soodsa juhuse ka
'sellega
Uudsusena katsutakse korraldada
lastesõime, et soodustada nooremate
perekondade osavõttu.
Referaadid on ingliskeelsed, lati
ja leedu õppejõududelt ja haridus-tegelastelt
ning algavad kell 13.30.
Laudkonnavestlusest võtab osa ka
professor R.F.Hamey, kes on
Multiculturäl History Society of
Ontario president ning : eestlastest
Olev Trass ja Vello Sermat. Loengute
teemad on: (1) Perspektiivid:
ja praktUisus (Maruta Lietina-Ray,
New Jersey'st), (2) Balti ühiskonna
tasalülitamine nõukogude majandusesse
(Juris Dreifelds, Brock
ülikool), (3) Hädaohud kultuurile
ja mõttelaadile (Peteris Vasarins,
Samt Catharines) ja (4) Motivatsioon:
perekond; kool, ühiskond
(Soiveiga Miezitis, Toronto ning
OTTAWA r - Kanada valitsus ot.
süstas parlamendi kokku kutsuda
järgmisel esmaspäeval. Rahvaesinduses
tuleb esmajärjei?:orras tähtsama
küsimusena arutusele 'Kanada
põhiseadus. Samuti tahab valitsus
erüist tähelepanu pühendada
majanduse ja energia probleemidele.
Liberaalide parlamendirühma
esimees Yyon Pinard avaldas lootust,
et parlamendü õnnestub põhiseaduse
probleeme võimalikult
kiirelt ja lühikese aja jooksul lahendada.
Ü11S TÄLVEKINDEL elumaja,--õliküttegai—^^^^^^
ga seinad, — suur elutuba kaminaga. — Kaks magamistuba, -r-köök,--
vannituba, esikud ja garaash. Kahe krundi suuras 116'x
130'. Teise krundi peal SAUN toaga ja garaash. Hind soodne, kok-kuleppeL
®> Helistada teL (716) 856-1688 või tel. (705) 437-2022
õhtul U. 7 •-- kl. 10-M^^
[0 k@fcs Jtöf dci nädaf cis if mil vGf
vcib@$ III ciaif meis!
KORRALDAV TOIMKOND. Toronto „Vikingi" merelipkond
alustab sisetegevusega laupäeval,
18. oktoobrü, Eesti Maja Noortfe
Ruumis. Tegevuse algus kell 11.30
e.l. Kohapeal toimub ka uute me-rehuviliste
registreerimine.
SESSE: ^
äd. alates $ 549 kanadel
äd. alates $ 629 kanada
2 nad.
(Hinnad ühelt isikult 2 inimesega toas)
(Hinna sisse kuulub lend, hotell, transport jm?)
Teeme uusi ja parandame vanu
nii linnas kui ka suvilates
Toronto Eesti Naisseltsi käsitöo-ring,
pr. Hilja Auna juhtimisel,
alustab tegevusega teisip., 21. okt.
kell 6 0. Peetri koguduse noorte-ruumis.
Informatsiooniks helistada päeval
769-8259 ja õhtul 767-8683.
Sügisesed reisid soodsalt —
JAMAICA . DOMINICAN I^PUBLIC
BARBADOS HAWAH
:MEXICO FLORIDA 3M, :, .
Hei. tel. 485-M37
191 Eglinton Ave. E. Ste. 104,
Toronto, Ont. M4P IKI i
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 2, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-10-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801002 |
Description
| Title | 1980-10-02-05 |
| OCR text | |e iga aastase tava mille korralda-i^ rgy Henn Arvo ja iine Altosaar, Lei- [vuseks ja andis ka lemusi. -10 aastased põielt,!. AHan Sutt, 2. Margus Riga, 4v föik osavõtjad saa-laalselt- 100 silma, ^de määramisel tuli mete arv). I 3tjan Pühvel saavu-poisid lamades Pühvel — 99, 2. - 9 5 / d tütarlapsed: 3im - - 97, 2. Linda |3. Karen Smelts — Lassis oli edukas saavutas 100 sil-ieidnud võistlustel tes edukamad noo-lässis. Allan Sutt ja ^test Toomas Pun-lustel tuli alla 10 lassis võtjaks Mar- ^tri jooksus 8,5 sek. jk., 10—11 aastaste lan Sutt vastavalt L, vanemate poiste iPuhyel 8,0 sek. jä aar sai erimedali maailmalaagris Ivutatud tulemuse [id lipu- langetami- [tül anti peale eel- |,nuštuste parimale isti keele kõnele j a-tivelile eriauhind. \lõitis tunnustuse • [a abivalmidusega, väljapaistva laulja-märkimisväärse ;mas Norheim sil-luka kaasalöömise-misel ja laagri pe- Icets oma alalise Itui viimane laag- [undude poolt ava- Jõimikuga. ;ririkkad ettekan-is olid nskm. In-iuard Leetma. Pe-omalt poolt huvi- Neüe anti kaiks väiksed nahast ^ereemad riputasid jjalfe Henn Arvole Suurlõke lõppes sitatud palvega, et liesti maadja rah-ilusele. • ¥ABA EESTLANE neljapäeval, 2. -Thursday, October 2,1980 Gustav Adolfi Gümnaasmmi endiste õpüaste kokk]Litulek ESTO-80 ajal toimus esmaspäeval 7. juulil Eesti üliõpilaste Seltsi ruumides Stokholmis. OsaAmtjaid oli 24, neist kolm üSA-st, teised kõik Rootsist. Koosolekut juhatas- Nikolaus Metslov, kes oli ka juubelitoimkonna lük-mekš 1931. a., protokollis Eobert • Rebas. Otsustati pühitseda kooli 350 a. juubelit pidulikult koos perekonnaliikmetega 6. juunil J1981 Stokholmis.- Peo kava väljatöötamine jäeti juubelitoimkonna hooleks. Juu-belitoimkond valiti' koosseisus: Väino Esken, Evald KuiVi Nikolaus Metslov, Robert Rebas j a Kuno Thõmasson. Asemikeks valiti Elmar Nerep, Erich Roots ja Valdar jaanussson. Toimkonnal on õigus endale täiendavalt uusi liikmeid juurde valida. Otsustati anda uus-trükma välja kooli 300 a. juubeli- ^ raamat ,jTalliffiia liima poeglaste humanitaargümnaasium 1631— 1931" koos lisalehekülgedega. Kaastöö ning pildimaterjal saata. aadressil: R. Rebas, Köldg. 15, 417 32 Göteborg. Et luua sobiv majanduslik alus kooli ajaloo uustrükiks, selleks ^oovitati sisse'maksta garantiisuihmana kr 200.^ (ca 1 50), mida ka mitmed juba kohapeal tegid. I Kaastööd juubeliraamatule tuleb saata hiljemalt 1. dets 1980i Tahetakse rekonstrueerida lendusid kuni 1945. aastani. Teatada seni registreerimata ,Mstipoiste" aadressid: K. Thõmasson, Box 751 22 Uppsala. Kolmandast ülemaailmsest eesti õpetajate koldiutulekust osavõtjaid Stokholmis Eesti kooli ruumes, ^ESTO-SOpitetiste. ajal 1980* a. fnjulikuws. ÕIGE AEG OSTA meie kaudu liha suurel hulgal StJGA¥iCüLMü- TUSE jaoks; Müüme terve-, pool^^^ Esimese sordi liha. Tükeldame Ja pakime teie sowi kohaselt "»""" biss^ofmusic MUUSIKALISTE INSTRUMENTIDE SPETSIALISTID. PEENEMAD JA PARIMÄB ' KLAVERID JA TIIBKLAVERID.- „Üks eestlane'* mainib Toronto „Stariš*V esmaspäeval; 29. šeptembr rii, et Kanada peaministri ja kohale kutsutud parlamendiliikmete puudumine Katõnis N. Liidu poolt mõrvatud poolakate mälestuseks püstitatud samba avamise' tseremoonialt on kahetsusväärne. See jätab mulje^ et kõik Liidu poolt teostatud kuriteod olM Ja on õigustatudc Hitler ja tema käsüased leiti süüdi olevat kuue miljoni juudi mõrvamises ja neil tuli maksta oma kuritegude eest. Stalin ja tema kaastöölised, kes on miõrvanud üle 20 miljoni süütu mehe, naise ja lapse Balti merest kui Musta mereni, ei ole leitud süüdi olevat kuna meie valitsus kops teiste läänerü-kidega vaikib ning on esinenud ainult nõrga kriitikaga, teise lugejakirja on kirjutanud V. Ginis Torontost, kes^ nime järgi otsustades on lätlane. Cifflis kritiseerib eriti Kanada B-daraalvalitsust, kies võlgneb tema arvates kanadalastele sek' Kirja kirjutaja küsib, kas Kanada valitsus kartis häirida N. Liidu va-iitsust, kds oh süüdi Katõni mõrvades. Kui Katõni mõrvatöö on aegamööda läänes teatavaks saanud, siis ometi ei olnud see kaugeltki erandiks. Selline brutaalsus oli iseloomustav punaarmeele. 1941. aastal näiteks mainiti venelaste poolt mitmesajale läti ohvitserile, et nad saadetakse välismanöövritele. Kor hale saabudes võeti neilt relvad ning lähedale metsa peidetud punaarmee kuulipildurid mõrvasid nad koha peal. Peaminister Trudeau külastas 1971. aastal Norilski Fõhjä-Vene-maal. Ta kiitis kommunistide põh- Toronto ajalehtedes on ümtmud lugeJaMrJade Tubriigis vü kirp, itnilledes kritiseeritakse Kanada valitsust, kes ei saatmM o massi, mõrva ohvrite mälestussamba avamisele. Kirjade aiitorite hulgas m la «Ülbe- eestlase" varjmiime MrjiiataV eestlane: KirMaMXake ' jaalade väljaarendamise poliitikat. Milline iroonia. Samas limas üle 2000 olivitseri Balli niMdest näljutati surnuks, lasti maha või mõrvati raske sunnitööga sunnitöölaagrites. Lühikest aega tagasi teatas Trudeau valitsus, et ta alustab uuesti jõupingutusi natsi sõjakurjategijate leidmiseks Kanadas. Kuid natsid ei olnud ainsad, kes sooritasid sõjakurjategusid. Tuhandete vabadust armastavate ida-eurooplaste mälestused karjuvad õiguse järele. On häiriv, et meie valitsus on.nü leebe nõukogude mõrvarite vastu, kes jätkavad sama liiõrtsukalikku poliitikat Afganistanis, mida nad praktiseerisid Ida-Euroopas 40 aastat tagasi. Meie ei saa ega tohi unustada ning ei tohi lasta maailma unustada nõukogude sõjakuritegusid, lõpetab kirja kirjutaja. 33 iÄIRDDti¥i« TORONTO. ONTc Talvised MMtioleiku-ajaddates 7/0)^ — neljap.'8--š, reedel 8--7rlaiip^ 8 ^ g670A Yonge St. (at Lyttpn Blvd) Toronto M4P Kinnisvara oštn või müügi korral helistage TOOMAS MANEIN, teL 487-4477, kodus 447-2017 Vanem eestlanna soovib sümpaatset ' aastates 65 ja üle. Äutojuhtimime soovitav. Kirjad slt >,Sügis 1980" majade jwires: elekter, torud, puutööd jn®. HeUstage — J. MEIUSI 225-3283 TEIE õppetöö on edukam ja huvitavam, kasutades SAKSA KVALITEET Isiku identsuse otsimine on vana mõiste, ainult et viimasel ajal on see suupärasemaks saanud. Kevadisel ÄAB§'i 7-ndal bältiaineli-sel konverentsi! WasMngtonis oli seEele pühendatud tervelt viis istungit Ja need osutusid väga populaarseüis. Baltlaste juures näib rõhuasetus olevat identsuse säilitamisel Ja mitte nüvõrd selle otsimisel, l&iema huvi tõttu otsustas AABS Kanada Komitee Ja Multi-cultural History Society of Ontario korraldada küsimuse mitnae-külgseksla asjalikuks soetamiseks sümpoosioiii ta Tortoos 18. oi- Sümpoosioni sidumine õhtusöögiga ja' seltskondliku osaga võimaldab pikemat mõttevahetust meeldivas ja mugavanias õhkkonnas, ilma et- päev liiga pikana tunduks. Pääsmed koos õhtusöögi ja tantsuga on-25 dollarit, kooli- ja üliõpilastele 15 dollarit. Laudades istutakse kaheksakaupa. PUetid on vaja ette tellida 13. oktoobriks, et toitlustamist saaks korraldada. ' Pääsmed ainult loengutele' (s.o. ilma õhtusöögita) saavad kohapeal ainult kooli Ja üliõpilased 5 dollari: eest. • Loengute vaheajal antakse kohvi ja pärast loenguid avatakse baar jutu elustamiseks. Pileteid ja informatsiooni saab E. Ärujalt, telefon (4i6) 447-8958. See:kaheteist-turinine istung algab laupäeva pealelõunal ja pakub neli referaati j a ühe laudkon-nailmelise esituse. Iga referaadi järele on varutud küllaldane aeg sõnavõttudeks publiku hulgast. .Ettekannetele järgneb väike vaheaeg, kus vestlus võib jätkuda baaris, ja selle järele õhtusöök vemiga ja tants Enn Kuuskne orkestri saatel. V • kõik see tolmulb uues läti kultuurimajas, mis on endine kre-diitühingute maja Bon Mills'is, seega pakkudes soodsa juhuse ka 'sellega Uudsusena katsutakse korraldada lastesõime, et soodustada nooremate perekondade osavõttu. Referaadid on ingliskeelsed, lati ja leedu õppejõududelt ja haridus-tegelastelt ning algavad kell 13.30. Laudkonnavestlusest võtab osa ka professor R.F.Hamey, kes on Multiculturäl History Society of Ontario president ning : eestlastest Olev Trass ja Vello Sermat. Loengute teemad on: (1) Perspektiivid: ja praktUisus (Maruta Lietina-Ray, New Jersey'st), (2) Balti ühiskonna tasalülitamine nõukogude majandusesse (Juris Dreifelds, Brock ülikool), (3) Hädaohud kultuurile ja mõttelaadile (Peteris Vasarins, Samt Catharines) ja (4) Motivatsioon: perekond; kool, ühiskond (Soiveiga Miezitis, Toronto ning OTTAWA r - Kanada valitsus ot. süstas parlamendi kokku kutsuda järgmisel esmaspäeval. Rahvaesinduses tuleb esmajärjei?:orras tähtsama küsimusena arutusele 'Kanada põhiseadus. Samuti tahab valitsus erüist tähelepanu pühendada majanduse ja energia probleemidele. Liberaalide parlamendirühma esimees Yyon Pinard avaldas lootust, et parlamendü õnnestub põhiseaduse probleeme võimalikult kiirelt ja lühikese aja jooksul lahendada. Ü11S TÄLVEKINDEL elumaja,--õliküttegai—^^^^^^ ga seinad, — suur elutuba kaminaga. — Kaks magamistuba, -r-köök,-- vannituba, esikud ja garaash. Kahe krundi suuras 116'x 130'. Teise krundi peal SAUN toaga ja garaash. Hind soodne, kok-kuleppeL ®> Helistada teL (716) 856-1688 või tel. (705) 437-2022 õhtul U. 7 •-- kl. 10-M^^ [0 k@fcs Jtöf dci nädaf cis if mil vGf vcib@$ III ciaif meis! KORRALDAV TOIMKOND. Toronto „Vikingi" merelipkond alustab sisetegevusega laupäeval, 18. oktoobrü, Eesti Maja Noortfe Ruumis. Tegevuse algus kell 11.30 e.l. Kohapeal toimub ka uute me-rehuviliste registreerimine. SESSE: ^ äd. alates $ 549 kanadel äd. alates $ 629 kanada 2 nad. (Hinnad ühelt isikult 2 inimesega toas) (Hinna sisse kuulub lend, hotell, transport jm?) Teeme uusi ja parandame vanu nii linnas kui ka suvilates Toronto Eesti Naisseltsi käsitöo-ring, pr. Hilja Auna juhtimisel, alustab tegevusega teisip., 21. okt. kell 6 0. Peetri koguduse noorte-ruumis. Informatsiooniks helistada päeval 769-8259 ja õhtul 767-8683. Sügisesed reisid soodsalt — JAMAICA . DOMINICAN I^PUBLIC BARBADOS HAWAH :MEXICO FLORIDA 3M, :, . Hei. tel. 485-M37 191 Eglinton Ave. E. Ste. 104, Toronto, Ont. M4P IKI i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-10-02-05
