Vaba eestlane , November 8, 1984

              neljapäeval, 8. Qov€änJ>nl 1984 — Thursday, November 8,1984 NP83'
icbs Kl
: . \ :
VKamanaisIt
Magad kodumullas
tuli õhtutund,
igaviku kuUaš
tuuled laulvad und
; • Behina KÄÄRAJV^^
Ä d i n u d 25/juulili919 K ^ as
semd 1. novembril 1984 Käinas
y MME abi
Oma
sündinud 30. detsembril 1905
§urmidi22^ oktoobril 1984 S t ö ^
sügavas leinas
KORPÖMTSIOOM-sündinud
29. aprillil 1902 Paistus
surnud 2. novembril 1984 Torontos
KORPORATSIOON SAEÄILA
:Pu!iM rahus, armas sugidaiie,
ALMAja OSKAR VARES
kaalist kooMvenda ja sõpia
JÜRI RAMJALG
Jenny fetersbo 80
Käesoleva aasta oktoobrikuu lõ­pul
pühitses üks meie tublisid nais- v
tegelasil oma suur juubelit. Tundub
uskumatuna, et alati erksa vaimu­ga
Jenhy Petersoo on jõudnud oma
elukäigus 80. aasta küanisele, ent
aeg selleni on ta endagi arvates
möödunud seletamatult ruttu.
Jenny Petersoo, neiuna Sild,
sündis 26. oktoobrü. 1904. a. Laiu­se
vallas, Sootaguse külas sepa
tütrena. Juba 8-aastasena kaotas
ta surma läbi oma ema, oli seeja-reie
kolmeks õnnelikuks lapsepõl-veaastaks
oma vanaema hoole all
ja isa uuesti abiellumisel noorevõi­tu
võõrasema kasvatada. Jenny P.
lõpetas Tartu õpetajate Seminari
1925. a. ja t(KJtas seejärele Sadala
(end. Laius-Tähkvere) vallas õpe­tajana
6 aastat, kus agaralt kaasa
lõi vabaharidustööle küll. laulukoo­ris,
näidendeis, Maanaiste Seltsis ja
asutas ka Sadala Kodutütarde
Rühma kooli juurde.
Abiellus 1928. a. usuteaduse üli­õpilase
Elmar Petersoniga (hiljem
eestistatult Petersoo).
Abikaasa elukohamuudatuse
Baptisti kog. Kodusaareõlitiil toimus ka kodusaari meenutavate esemete, maalide Ja käsitööde näitus. Pii- tõttu töötas Jenny Petersoo seejä-dü
kogudus© õpetaja Kaljo Kaid abikaasa ¥arjega laituse reie õpetajana algul Paldiskis ja
Foto: Ilme UUevars ^üs Jõeläbtmes, küsita abikaasa
' L : ' - : ^ ' Elmar Petersoo kirikuõpetajana te-
» H ® • • • • • H • 1944 aastani. Vahe-
STTnarV^Anin^rtnin^ peal oli pere stiurenenud kahe po­ja
võrra, Üdo sündis 1934. a. ja
Ants 1938. a. Kommunistide tule­kul
põgenes perekond -kalapaadis
Rootsi, kus Kymmelnäsi pagulas-laagris
haigestus 7-aastane poeg
Ants ja suri Stokholmi haiglas. Ta
maeti Boo kalmistule. Ema lein ja
kaotusvalu olid kirjeldamatud.
õp, Elmar Petersoo määrati hil­jem
Lõuna-Rootsi eestlasi usuliselt
teenima elukohaga ülikoolilinnas
Lundis, kus Jenny Petersoo tööko­ha
leidis haigla õmblusosakonnas.
1951. a. jsiirduti uut kodu looma
Kanadas, Sault Ste. Marie linnas.
Algus oli raske. Jenny Petersoo
töötas ajutiselt ühe restorani köö­gis
koos pojaga, õp. Elmar Peter­soo
aga tervelt 5 rasket aastat A l -
goma Steel'! vabrikus raua valu­kojas,
kuni ta määrati Põhj a-Ka-nada
eestlaste usuelu korraldajaks,
Jenny Petersoo aga asus tööle S. S.
Marie General HospitaFis, kus ta
hiljem vastavate kursuste järele sai
Certified Nursing Assistandi tun­nistuse
ja töötas seal üle 17 aas-
. ta. • .
197p. a. novembris suri ta abi­kaasa
õp. Elmar Petersoo ja 1972.
a. alates asus Jenny Petersoo To­rontosse,
kus elab ta poeg, prae­gune
Vana-Andrese koguduse pas­tor
Udo Petersoo abikaasa ja kol­me
lapsega. Oma pojalastele on
Jenny Petersoo olnud heaks ja
hoolitsevaks vanaemaks, saades
vastutasuks nende, tänulikkuse ja
armastuse.
Alates 16. veebruarist 1984 elab
juubilar Ehatares — Toronto eest­laste
puhkekodus.
Jenny Petersoo kuulub nende
musterinimeste hulka, kes oma tee
ja tõe on leidnud südamesoojuse ja
T. E. Aiandüsklubi oktoobrikuu natsioon. Inimese suhtumine ioo-kõkkutüleku
avas esimees M. Le- dusesse olerieb sellest, mida ta
pik. Sõnavõtja leidis, et kui soovite näeb. Esitades prantsuse, inglise ja
õitsevaid' lilü kevadel iluaeda, siis jaapani iluaedade erinevusi selgus,
on nüüd aeg sibullillede! istutami- et prantsuse Versailles olid iluaiad
seks. Klubi järgmine kokkutulek arhitektuuriliselt tähelepai^u vääri-on
29. novembril, kus esineb loen- vad. Prantslased eelistasid ratsio-guga
ja lõikelillede kasutamise de- naalsüst, jaapanlased aga ebarätsio-monstratsioonigä
Suur-Tõrontos naalsust. Jaapani aedade kavanda-asuva
ainukese eesti lilleäri AARD- jad hoiduvad sirgetest joontest.
VARKT omanik Linda Sepp, Järgnes korrapärasuse, ebakorra-
Lepik tutvustas õhtu lektorit Kadri pärasuse, homogeensuse^ harnioo-
Roman'it.K. Roman on noor, kes nia, koordinatsiooni jne. vaatlus
varem lõpetas •GÜ%hi Ülikoolis aedades. Välpspildid aitasid selgi-keemia
jä; nüüd on Toronto Üli- täda loengus esitatud mõtteid,
koolis lõpetamisel aiandusarhitek- Loengu lõpul M. Lepik avaldas
tuur. lektorile kiitust sisuka ja hästiesi-
• - -'^^ tatüd ettekande leest.
•Järgnevalt oU sõna Kadri Ro- i^^^, A. Irs tegi teata-manil,
kes esitas oma ettekande ^ ^ ' ' . j „^ ^ ^ ^ ^ ^ Vabade Eest-heas
eesti keeles valguspütidesaa- ,^3,^ Põllumajandusliidu 19-nes
Ta ^^_M^^^^rV AASTARAAMAT, mis seekord on
agr.
A. Irš'i ja dr.agr. E. Järvesoo toi­metusel.
Paljude huvitavate artikli-
... . , te hülgas kirjutab seal'ka aar. J.
maastik Jnf^ Mida bu^mim soidä-.^^^^^^^^
Meainulfeivota
teie maja miiiigileg,
me esindame ja
kirjeldame sedao
Century 21 süsteemil on jõud,
see on riigi suurim kinnisvara-vahenduse
võrgustik.
Helistage ja pange see jõud oma
kasuks tööle.
Teame, kus on head elamM--
rajoonid
tel.
kompleks^^^
Algul selgitades erinevate maastik­kude
iseärasusi, nagu kinnine
maastik, muutuv maastik, kaetud
me maastikul seda vähem.näeme.
Ksu..us i mei eoiele eli.o osdauas esfr u knokl rxtrs-a iopnäreaesnu-dsaJt,. o'^uir Ltor^o'"n^u!d™ lo^e!'n!'^g&!u, !s,,t,^ o^s^a^v^õ^Jt j a;i1l
Kus inimene tegutseb, s^al on kor­rapärasuse
ja komplekssuse kombi-bišt.
^iubi abiesimees M. Jürima
e mu-gulbegooniaid
ja jorjene.
. • F - . . ' ^.^i.'Kuris
MERITAGELm
90HighŠtreetyEast
Misassaug», Ont/L5G^^^^^^^
tel. kontoris (416) 274-770©
ikodus(416)^8
Esindaja:
OLEV SADAM
V
Tartus suri Aalma Kmtaa, neiu- B/^fi ^ S B Ü i 11VEMI .«/soome kommuniste "^na Hablits.^ ,-. • •
USA-s^ Levittownis suri 8. augustil HELSINGI — N. IJidii Kommunistlik Partei hoiatas soome
Juhan Kohjus^ sündinud 1. augustil kommuniste, et nad ei laseks Soome Kommunistlikku Parteid hajuda.
1906 Abjas. Hoiatuse andis Hekmgis N . Liidu partei kelskkomiteesse kuulav Gri-ÜSA-
s Greenwichis suri au- S*^"
gustil Hilda^^l^n^ viiele soome endisele esim©heje Jouko Kajan- veendunud sügava usutundega Ju-jaanuraü
1892 Foltsamaal.^^^ kommunistüe liõukogude kõmmu- ojale ja Taisto Sinisalo juhatusel maiasse. Kirikutöö on olnud juu-
^iiOüywoMis sur^ me- olenevale vähemusele, bilarile alati südamelähedane nii
Kõmmu- kuigi see ei nimetanud kedagi ni- Pastori abikaasana kui ka õpetaja
1 n nistliku Partei vähemuse allikate j:aQke\t emana. Ta loomupärane kunstiand
b S I S i ^ ' ' ^ Äniuse allikad nõustusid, et: i a k ä t e o s ^ ^ ^ kaasa aidanud,
im S i s ^P'^ korralise parteikonverentsi korral-, memorandum ei tähendanud peasl- Vana-Andrese koguduse Naisrin-
Stokholmls suri 22. augustil Loui- ' ^^^^^t Soome Kommunistlikule Par- gi ^ Kä^oö O^^^^^
se Laks,- sündinud 14. veebniarü Memorandumi peetakse selgeks ^eHe ega ka praegusele Juhatusele. Petersoo kaasabil saadud vaimista-
1899 Tallimias. toetuseks Sooriie Kommunisä^^ f^.P?^^ väärtuslikke ja kauneid
B^stleste p^lt edUstatud ja traditsio^milisekfi
ofi ül® 115. aasta teeninud
t(H säina perekonna poolt vftljaiujunenud
Mödenuseentud avarad rmmid, kvalifitse^dtišd
i^aldfiklt piorkimies^^
t^nimins
Austraalias Adelaide'is suri lö. Partei
augustil Gertrud Emilie Aom^gi, _____
sündinud 24. detsembril 1917 Nar­vas.':
•
Buenos Aireses suri 10. augustil
Erna Vüms, neiuna Avel, sundinud
13. novembril 1894 Koksveres. BONN — N . Liidu ärahüppaja,
USA-s Edisonis suri 19.^ augustir stalini tütar Sveüanä läks N. Liitu
Helgi Miido, neiuna Mägi, sündinud tagasi, kuna tal oli ..kojuigatsus"
12. juunü 1921 Võrus. ja ta sooVis näha oma kahte vane-
USA-s Wilmingtonis suri 24, au- mat last ning lastelapsi, teatas Lää-gustil
Werner Yllö, sündinud 7; ne-Saksa ajaleht „Büd".
veebruaril 1924 Tallinnas^ * „ n A-O JM C . I I
v/x^rrrc o , , ^ oo M 'Vastavalt AP rapordile Svetlanal
JTo Nh, aewnn eYs oP-rDgll aisk1 s , susnu" nJd2. i3n.u ^d^ a^^u^6gö,u ^s"n^fo-i-^l ohr olin udJ agÖ&e pr oolIet*u nniMlm-e so-ne-vembril
1894 Peterburis. .... ÄU* I ^ • J
tütre Olgaga ohful enne,, kui nad
New Jerseys suri 25. augustil Alf- kadusid nende Gambridge'is asuvast
red Kehva, sudinud 17. detsembril korterist, üks naaber üües, et näis
1895 TaUmnas. nagu olnuks Svetlanale.just öeldud
Stokholmis suri, 23. augustid ^'
Heinz Bergman, sündinud l?! det• peab N. pöörduma
sembril 1913 Tallinnas.
del parteis kõik juhtivad kohad, käsitöid, mis tee meie kaasmaa-kui
vähemus keeldus neile pakutud ^aste kodudesse on leidnud,
kohtade vastuvõtmisest. Jenny Petersoo põhimõtteks on
Usaldatavate teadete kohaselt me- tänulikkus suurele Loojale ja
mörandumis esitatakse muret selle kaasinimestele, kes teda eluteel on
üle, \ saatnud. Üks elutähiseid,niis läbi-
V ^ elatud raskusis ja muredes südame-et
Soome Kommunistiliku Parteii le' rahu leida ja teenäitajaks olla
lagunemine mõjutaks negatüvselt aitab, on talle olnud, tarkussõna
Soome välispoliitikat Soome ja „Jumal elab".
N. Liidu välistes suhetes. ''Ehatares on Jenny Petersoo oma
See on N. Liidu Kommum'stüku f
Partei rangeimasõnalisim „tervi- judele abivalmis seltsUiseks ja ta
tus", mille soome kommunistid on "^^"^y.:^ enesearnastus ehk
^^^f.r^ y C ^ ^ w ' ^ ; ; : : : ; : ! kunagi oma vennasparteilt saanud, ^^oišm jaagu elus tagapmmiuc ja
lemme tema Ameenkas sundmud ^ ^ asemele astugu kaasinimeste ja abi-
?aplaanile ja
Eesti Sihtkapital Kanadas
vajavate teenimme.
B Erksa vaimuga Jenny Petersoo
on ehatarelasi rõõmustanud mitme
loenguga („Eesti lipp" — Esto-84
S LT
T. IL. MORRISON;^ Fimesral Director
SherboMse St, Toconto, Omt. M4X lES
Liidu ametivõimude poolt, et ^ ^ ajal, ,,Mõtteid usupuhastuspüha
,eabN. Liitu tagasi pöörduma. A n n e ^ , -testamendi-parandm^ novembris), millest osavõtt
Svetlana hüppas ära kui ta hin-Ja^^^sfcmdid on tuhimaksu^ on olnud elav ja jääb loota, et
. , duga abiellus ja selle järel p ä ä s e s ^ ^ ^^
Eskdstunas suri 27. augustil Mar. Indiasse. Sellejärel, pärast abikaasa noortele ja teistele eesti organisat; ^^^^ kaaseestlaste jaoks edaspidigi
tin Tammemäe, sündinud 22; sep^ surma, ei läimid ta tagasi, vaid sioonidele jätkuks.
tembril 1895 Selistes. 'asus ühendriikidesse, kus abieUus ]E(5s4i Jenny Petersoo rohkearvulised
Rootsis Nackässm-l 22. au-iism^^^^^^^^ . , . u u . . . sõbrad mitmeilt mailt ja inandreilt
MaretAavik, sündimid 11 Aga abielu polnud õnnelik ja riad kaudu .tulumatoyaba kviitung soovivad vaimuerksale juubilarile
1903 Eestis lahutasid, misjärel Svetlana asus saamiseks. — Eesti Maja, 958 rohkesti tervist ja. vaimujõudu veel
^ Inglismaale, kus ta tütar käis in Toronto. Ont. paljudeks eeltülevaiks aastaiks koos
Tallinnas suri 8. augustil Selma lisa koolis, üksikuna elades ta oi- M4K 2R6 ^QQ^^ südamliku tänuga senise
Voode, sündinud 28. oktoobril 1902 nud õnnetu ja nü oli tekkinudki helde sõprusanni eest.
Vüjandis. kojuigatsus teiste oma laste juurde. ^ ^ ^ j i ^ ^ J i y ^ ^ J ^ ^ j ^ .
Nr.'83:
Maret
kunstinäl
MöödunudI
mores elava
Maiste kunsti
tu. Eeloleval
toimub-tcma
rontos Eestil
Kui esimesel
pandud poril
lüledele akrtj
i^ohkem akrtil
tud rahvatanf
kus ta ouKi
edasi noorte
ilu eesli rahv)
'Maret Ma|
tis, jõudis
elama Balti
jem. Ta õj
Institute of
Peabody
jätkas õpingj
Sculpture
1959. TöõtiJ
Baltiiuores.
Taarou!
avastasi
ürgkodi
StokhoUnil
saalis oli sl
Stokholmi
õhtu teemal
Tegelikult 0
sissejuhatava
teemaga. ' T J
Mossin anj
taarausust,
eesti üfgusl
rüüüid häv|
on mitmesul
kond on tegi
teadus praeif
rinevad teil
tabas suur
Eestiastc
maal ja kij
t, OJlj
gi veel cci
eestiased isej
kuma kui jij
mad jälle
rändasid ee^
Pärast
Stokholmi
mängima,,!
õhtu. Toiv(
rit, UkuKl
gren kitarril
me, Marju
repertuaaris
Orkestri mij
liiga kõva
publikule,
armastajad
heaks.
USA gaj
skautmi
aastaki
USA gaid-1
takoosolekiu
Lakewoodis
osavõtjaga,
ja päikšepaijj
olekud väljal
Skaulmalel
hiks nskm.
j^a id maleva
USA nooi
olid külaiistt
Hüja Kuutml
ne-Mai Kauni
ja Tiia Kütt|
Egbert Run{
Ants Kütt.
orgai
VABi
Ameeri
optimis
W A S H I N I
USA ametil
vaatlikult oj
rääkimistcst
ja N. Liidj
Gromõko
.Shultz, ct'
konslruktiiv!
N. Liiduga
jaste kokkül
kuna mõjen]
nud uuesti kj
tcmaatilisc:|
tc kaudu
kontakt iv 1
de probleciij
b'irääkimisi(