Vaba eestlane , November 8, 1984

              adjapöeyal, 8, j j ^ v e i ^ November 8.19$4 Nr. 83
ma
VABADE EESTLASTE H i ^ M K A N D J A
Vaba Eesüane, 1955
• .Ont. M3B:2M3;
TOIMETAJA: Haimes,Oja. r
• TOIMETUSE KarlArro,^Hemo Joe,:01^
TEUBFÖNID: t o ^ (tellimised,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD:Kanadas: aastas $54.^^
ja veerandaastas $16.—
aastas $30.—
• T E l i i M S f f l N N A D a a s t a s
aastas $37.—jä veerandaastas $19.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 &.
• KUmjjnJSTE i U N N A D :
v::/-m toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955iLesHe St. Don Hills, Ont. M3B 2M3
Kui N. Lüdu ja lääneliitiaste
Väed Saksamaa territooriumi Teise
maailmasõda lõppfaasis okupeeri­sid,
oüd Ühendriigid ja N. Liit eriti
huvitatud Saksamaa raketispetsia-listide
oma poolele tõmbamisest ja
nende rakendamisest eriülesannete
täitmisele. Nii kukkuski välja, et
osa nimekaid raketispetsialist^ jäi
olude sunnil vene poolele, kui teine
osa, eesotsas Wernher von
Braun'iga, põgenes kiiresti amee^
riklaste tsooni ja andis end
Washmgtoni kasutusesse.
Ameeriklased rakendasid 118 sak­sa
spetsialisti rakettide konstruee­rimisele,
kuid Washingtonis ei võe­tud
võistlust venelastega maailma­ruumi
vallutamiseks esialgu tõsi­selt
ja all^s siis, kui venelased
saatsid 1957. aasta oktoobris oma
Sputnik I maailmaruumi, saadi
Ühendriikides aru, et maailmaruu-
. , . mi vallutamiseks on alanud võidu-
Eesti Invalüde Toetava Naisriiigimösnäituselesmesoo^^^ Avo Kittask Charles Kipperi klaveri- jooksja tuleb kiiresti tööle hakata,
Foto: Ilme Lülevars ^^^^j^^^j^ järele jõuda. Ühend-
' \ ' •-. .— '' ; •' ; •;• .: ^ riikide raketiteadlaste töötempot
kiirendas vene kosmonaudi Juri
Gagarini lend maailmaruumi 1961.
aastal ning peagi kerkis päevakor­rale
ka Kuu vallutamise küsimus.
iiilngeile tonkreetseile la
omast.
Vaatamata ühendriikide kõrgele
tehnoloogiale, ei ohiud ameeriklas-
EKN laupäevasel debatil, mis peeti aastakoosoleku eelošana, oli arutluse all ,,Mis suunas eestlus? tel kaugeltki neid kogemusi raket-
Eesti keel ja eestluse tulevik.'' Huvi sellise elava aine käsitlemise vastu oli suur, kuna 60 osavõtjat ta- tide Ikonstrueerimise alal, mida
gasid elava diskussiooni, kus osavõtjate sõnavõtud olid mõmkord ulatusükumadM iaudko^^ olijate omasid sakslased. Ning nüüd ra­kendati
Wernher von Braun tööle
nmg anti talle kõik võimalused ja
tohutud summad hügeirakettide
konstrueerimiseks. Von Braunl toe­kamaks
abiliseks selle suure üles­ande
läbiviimisel oli saksa raketi-ekspert
Arthur Rudolph, kes samu­ti
oli Teise maailmasõja ajal tege-
Indias pole kunagi olnud r ^ u ja la kustutajateks kolm
stabiilsust pärast seda kui S ö ^ ihu- Debati moderaatoriks oli EKN vähe, meie ei tohi oma ühiskonda on parem väljendada inglise kee-t^
mik võim seai kokku v a ^ purata sellega, et valime vaid neid, les.
mag Indiast moodustati^l^^ kes räägivad eesti keelt,
tal kak!9 iseseisvat riiM — India jä kaugemale ja kõrgemale/ Mõnede soo, Rein Polli, E K N esimees Laas
Pakistan. Usulised lahkhelid, etni- oletuste põhjal ei ole siin tegemist Leivat ja S. Veidenbaum.
Uste gruppide vahelised ajaloolised mitte ainult sikhide ja hindude
tülid, põg.nike^ l ^ ^ ^ ^ lemui V-2 i^ketlide konstru^^^^
eT S d ^ S l Ä ^ L i d M P«^"^« võitlema. Kas seesama eemale.Noored loevad eestikeelseid nisatsioonid pole kursis olukorra- sega ja nende-produktsioom andmi-
EKN arutleb oma asju kümne aas- materjale siis, km
ta pärast inglise keeles? Või on jutatud ja neile kirjutatud. noonis intergreerub jä toob sellega gakslaste tööd kroonis edu -
teooriatel võib oUa Mest, veel neid, kes eesti keelt räägivad^ c vpidenbaum Dehmendas oma-^^^^^^^^^^^^^ nendk ideede ja töö tulemusena
kuria kontrovereiaatae ja diktaatcMT. Pagul^^^ väljaspoole j^^^gt^^^^.^^
Et ESTO-AMERICA tahaks sur-
Moderaator kommehteeris omalt mata eesti ühiskonda, pole õige, ta-poolt
ESTO-AMERICA't, öeldes et hame vaid ühe uue aspekti ^avada
Esimesena alustas S. Veiden- see ajakiri on suunatud neile, kes eestlusele- USA eesti ühiskonnad on'
poliitilised erinevused on kõik sel­leks
kaasa aidanud, et India, on pi­devalt
Olnud rahutuste ja sõdade
keerises, mis on nõudnud sadu tu­handeid
^rmaohvreid; Eriti ohvrid
terikkad olid võitlused, mis toimu­sid
Pakistani ja India vahel^Kash-miri
vürstiriigi pärast. Muhameed­laste
j a hindude vahel on olnud ve­siseid
tülisid, mis on toonud kaasa
surma ning viletsust, häda ja vae­sust
elanüdionnäle.
Ukult valitsev Indira Gandhi tsõlmis generatsiooni, kes enam kõik ei
tihedad poliitilised Ja majandusli- oska rääkida eesti keelt. See ei ole
kud sidemed N . Liiduga, eemaldu- nii, ütles S. Veidenbaum, tema tä-des
järk-järgult läänemaailmast, helepanekute järgi nad' oskavad
Tema soosimisd on Indias tekki- täiesti hästi. Meie kodudes, kooli-nud
ka väga tugev kommunistlik des, täienduskoolides, skaudilaag-partei,
kelle liikmete arvu hinna- reis. räägitakse eesti keelt. Kuidas
India pea^ miljoni isikule. on võimalik, et inimesed äkki üao-mõiramise
põhjusi New Ddhis tu- Mis saafe Gaadhi tavad eesti keele? Kuidas ESTO-leb
otsida isikhide ja hindude vahe- aisemele valiti kiiresti uueks peami- AMERICA väljaandmisega kavat-
Ustföt tülides^ mis kuhmneerusid nistriks tema poeg Rajiy Gassdhi, setakse õpetada eesti keelt?
käesoleva aasta algul. SikUd, keUe kes^ e^^^
mišulised tõekspidamised erinevad vas oma võimeid näidanud. Une
hindude usulMešt arusaamadest peammis^ seda ras-oma
liberaalsemate vaadete tõttu, kemad ja probleemid seda suure-j
_ iM^ i - . i - . _ _ . i A i__ jnaad, et kogu Indias vallandusid
verised kättemakisuaktsioonid sik­hide
vastu, mis on nõudnud juba
üle 1000 surmaohvri.
öeldes tema on seni vaid üht numb­rit
lugenud ja tema sõnavõtt pol­nud,
etteheide, vaid rohkem küsi­mus.
Ta ütles, et ta tahab siiski, et
eesti keel püsiks nagu see on pü­sinud
kodumaal raskeis olukorda­des.
'
Rein Polli (sünd. 1944) tutvustas
ennast: oli tegev USA's skaudina,
on järk-järgult eemaldunud ka po-
Qiitiliselt Indiast ning nõuavad en°
Jüe polütilist ja usulist autonoo-joiat,
mida India keskvalitsus ei
de valmis lubama. Sikhide nõud-nmste
mahasurumiseks saatis pea-ininister
Indira Gandhi kevadel
suuremad sõjaväeüksused Amritsa-
I ri, kus asub sikhide piüha Kuldne
TempeL Kuna templist juhiti šik^
Mde separatistükku liikumiSst^ siis
vaUutasid sõjaväeofsad piihakoja
tbrnüjooksuga, te 8M ini-
;mestsaisiiirma.- V
Kahtlemata panevad venelased
Indias kõik mängu, et 700 miljcmi nud ägedaid proteste vanemalt ees-elanikuga
suurriik nende mõjusfää- ti generatsioonüt. Ta arvas, et
rist välja ei Ühiseks. Kuidas see Psaks noortes äratama huyieestlu-õnnestiib,'
seda peab n^tama tuJe- se vastu, süs tulevad noored ^selle
vik. Mofskva probleenud ön sedr
šhiiremadj et venelastel ei ole In­dias
enam nii mõjuvõimsat toetajat
Tä ei ütle, et sellist ajakirja poleks
vaja, siin maal on vabadus välja-anda
mida tahetakse. On süski ole-'
mas kirjalikke materjale, kus eesti
skaudijuhina, suvelaagrite juhina, noor võiks oma keelt harjutada,
rahvatantsijana, olnud tegev eesti eesti ajalehed ilmuvad. Peame
seltskonnas, kuid jäi siis eemale, suutma eesti keelt säilitada. Kuidas
Nüüd oh Torontos ja laulab Estonia nimetavad need end eestlasteks,
kooris, on aidanud Tiina Soometit kes eesti keelt ei oska. Eestlaste
filmitöös ja on kaastööline ESTO-imiversaäikeel on eesti keel.
Americaie. Viimase vastu on tul-töötada.
mis viis 1969. aasta augustis Ühend-
Vümasena L. Leivat leidis kohe, rüiude astronaudid Kuule. Venela-et
neid küsimusi ei saa arutada sed oüd löödud ja ei ole vaatama-mustvalges
perspektiivis. On küsi- hiiglasUkele pmgutustele veel
mus, kuidas tagasi tuua tuhandeid praegugi seUest löögist toibunud!
eestiasi, kes ei räägi eesti keelt või ^^su saksa spetsiaUstidele sel-on
abieUunud muulastega. Nende i© hüglasUku töö eest? Kahjuks tu-tagasitoomine
on vajalik. Keel an- kahetsusväärselt konstateerida,
nab ühtekuuluvustunde ja kultuuri- sakia tifepspetsiaUstidele tasuti
lise aluse. lõpuks alanduse ja häbiga. Wernher
On neid, kes ei väida oma vane- von Braun suri õnneks juba 1977.
nagu seda oli Indira Gandhi. See
loob aga Washingtonile bidias
' SIkhid. ei;'k^ seda vägiyal-•'mänguruumi, mida, ta . varem.ei
laaktsiooni ning nagu nüüd sdigub, omanud.
(Q>Md peaminister Gandhi elukiliin- K. A .
j!iiiiiiiiiiiiiiniiiiiHiiinniiiniiiiiiiiiiiiiiinnioniiiiifiiiiHinH|iiinHi^
Tuleb teha eestlus elavaks. Kuid
vanema generatsiooni vastuseis
Poolas toimus
MÕrv kui Indias. Seal
MunistUku terrorirez:
teistlaadi
kom-onpraegiifl
liniku taha. On selge, et vaimulik
eesti koosolekuil käima. EST0'1
haaras noori enam just Maakon­dade
Päev ja rahvapidu.
Meelsamini saavad noored kokku
mõnes lokaalis, New Yorgis Eesti
Majas, Torontos Läti Kultuurima­jas.
ESTÕ-ÄMEiRlCA On imeväär­ne
lahendus, kus inglise keelega
tuuakse noored eestluse juurde.
Kõik selles kirjutajad mõistavad
eesti keelt. Eesti ühiskond peaks
toetama sellist ajakirja^ mis on
oluline segaabieludes. Millised on
teie lapsed? Mis keelt nad räägi-mate
keelt, kuid tahavad tagasi aastal ning pääses seUest alandu-tuUa
ja aidata väüsvõitluslikus sest, millega atakeeritakse nüüd
töös. ESTO-AMERICA üks ees- 77-aastast Arthur Rudolph'it, keda
märkidest on tagasi tuua eriti süüdistatakse sõjakuritegudes. L i -
USA eesti ühiskonnast eemale gemale 15 aastat pärast seda kui
jäänud eestlasi. von Braun ja Rudolph o M saatnud
oma rakettidega ameeriklased
Tororitoprobleemid on erinevad nen- Kuule, leitakse äkki, et Rudolph on
dest, kus eestiasi on vähe. Kultuur Teise maailmasõja ajal olnud Har-on
keel ja keel on kultuur. See an- zi mägedes saksa raketitööstuses
nab ühiseid instinkte, arusaamise, juhtiv tegelane ning on kasutanud
saame paremini aru ühistest mu- rakettide produtseerimisel teistest
rast minnakse üle insUse keelele ^edest. Ida-Euroopa rahvaid ähvar- rahvustest orjatöölisi ning kont-
Sati m b ^ e l k S n d d ^ "'^^^ ^"^^^'"'^ ^^^^ PO- sentratsioonüaagritest kohale too- 1^1? ! r Lr^^^^ üitüiselt motiveeritud muudatus: dud inimesi. Nõutakse, et vahepeal
meie kultuur ja rahva kannatus ühendriikide kodakondsuse oman-sovjetiseerimise
all. Kuid keel an- danud Rudolph tuleb vastutusele
nab identsuse. Tuleb leida kompro- võtta ja teda sõjakuritegude eest
miss millega eesti noored tagasi karistada,
oma rahvuslikku ühiskonda tuua.
Juta Ristsoo ütles, et ESTO
noortekongress on äratanud tähele­panu
eesti ajakirjanduses. Kuid
seal ei öeldud,, et kümne aasta pä-säüitavad
eesti keele. Kui aga ta­hame
massidemonstratsioone-kor-eemaldab
noored. Neid ' ei saa raldadä, süs vajame keelt, mis
sundida lugema eesti keelt ega meid ühendab. Kes on aga see, kes
otsustab^ et kui keegi enam eesti
keelt ei räägi, süs ta ei ole enam
eestlane? Tema tahab arvestada
reaüteediga. Kõik eesti ühiskonnad
Praktiüselt oleme oma raamatu- Rudolph eitab kategooriliselt te-väljaandmise
kriisipunkfe. ^^"^If^f^^ nides, et ta oli tehnilise ala eks-ou_
juba USA's teltesegafces. k i » ^ mttte produktsUKmi eest
ohvriks kõrvaldati tema tulise autikommu-
MMW katolilni p-eester^
lusžko, kelle süü seisis selles, et ta pärast Kuid kelle korraldusel toi- nag^ yalja tõugata, kui nad korra-oma
jutiiKtes pidevalt nõudis^^^v^ mõrvamine? Kindlasti ei saa- jikult ei^^^r^^^ eesti keelt? Meid oii
Ibaduse ja mimõiguste taastamist nüd sellise teoga omapead hakka-poola
rahvale^ Popleluszko autot ma politseikapten ja kaks tema : •' ••. ^. ... -. — °
riindas kolm poola julgeolekupoUt- abilist. Surmaotsus pidi tulema kõr-sei
ametnikku ülcstku| metsateel, gemalt poolt. Olid need kõvakäeli-Äutojuht
pääses põgenema, kuid sed politseikindralid, kes tegid Isaa-lise
realiteet ei vasta enam soovidele.
On täiesti normaalne, et noored ei
oska enam hästi eesti keelt, n'ad
elavad ingüse ühiskondades, sega­abieludes,
töökohtadel on suhtlemi­ne
ingüs keeles, osa elust on juba
ameerika ühiskonnas ja tasakaal
on sinnapoole kaldunud.
Mõnel on' võimalik rääkida head
eesti keelt ja; lugeda eesti raama-tuidj
kui kauaks. MeÜ on vaja tunnusta­da
universaalset globaalset eest­last,
kel mõtte vüsis oleks minevik,
vabadusvõitlus ja keel. Me ei taha
sulada suurde potti, aga nie sula­me
süs, kui kaotame oma keele.
Sõnavõttude vahel kommenteeris
vastutav tööde organisaator. Kuid
Ühendriikide õigusministeerium ei
leppinud selle seletusega nmg uuri­misele
anti ametlik käik. Rudolph
leidis, et tal ei ole mi palju raha,
et ta suudaks pikkade protsesside
kohtukulud maksta ning ta pidas
moderaator keeleperfektsuse nõuet, paremaks ühendrUkide kodakond-küs
võib tekkida küsimus: kas
halb eesti keel või ingUse keel
noorte organisatsiooni tarbekee-lena.
^
kuid arvestada ka teisi,
snsest loobuda ja Saksamaale taga­si
siirduda.
Arthur Rudolphi lugu on väga
imelik. See näitab, et ühendriikide
ei
U Kl11
saladuskatte alla.
preester kadus jäljetult. ABes pä- tusliku otsuse? Või oli küü Kahtlemata kujuneib kolme Ksõr
irast pikaajalist otsimist leiti ta laip ja preestri mõrvamisega seotud ka vari urotšess Poolals huvitm/ks ^5 J^'^''^'^'^^]^
kes on pühapäevaeestlased, kuid samuti soovitas ta suuremat tole- sisemises elus on midagi tõsiselt
neid ei saa meist eemale lükata santsust noorte keelepuudulikkuse viltu. Rudolphi nimi ei eksisteeri-suhtes.
nud liitlasrükide poolt pärast Teist
. , . /, , maailmasõda koostatud sõjakurjate-
Jargmiseš numbris vaatleme eda-enam
sest meid on vähe.
Aga needki, kes räägivad hästi,
ei saa end seUes igakülgselt väl-
Popla rahvas on meeleheitel^
Ikuna nüüd on saanud lõplikult sel
geks, et praeguse kommunistliku
irezliüiniga ei saa teha mingit
kompromissi ega loota kodanike
põhiliste Õiguste austamist partei ja
valitsuse poolt. Paljud poolakad
kardavad, et Poolas rakendatakse
samasugune igasuguse kontroüita
terror nagu see eksisteeris Vene-;
imaal Stalini ajal, mil inimeised ka-^
dušid järsku ja jäljetult ning kel-
Jaruzelski? Või tuli korraldus sur- panu kogu maailmas. Kuidas poola
otsuse täidesaatmüseks hoopis- ametivõunudsenestranmikijst val­si,
kuidas need mõtted kuulajas­konnas
vastukaja leidsid ja mida
sealtpoolt eestiuse ja eesti keele
säilitamise parandamiseks soovita­ti.
saa Eesti näitlejad
,,,Vaba^Eestlane** avaldab lugeja- esinesid Rootsis
tüMs Kremlist? K a see pole võuna- ja pääsevad, on omaette põnevaks
tii, kui võtta arvesse, et paavsti vaatemänguks. Kui mõned vaatle-mõrvamiskatse
jäljed viivad Veneojad loodavad sellelst protsessist
maa KGB juurde. poola rahva vabadusvõitlusele su?irt
kuhu need kurMeoiui-^^^^^^^
, , , . , kõrgete |a kaugete lootuste maaü- jalikud ja kokkuvõtlikud, mille Stokholmi linnateatri väikses
loppks ^unduvad — 3«oa mas. Poola rahva osaks jääb prae- Juurde tuleb lisada saatja nüni ja saalis esitasid kaks okupeeritud
praegu võib siiski oletada, et mõr- g„ste olukordade ja väljavaadete aadress. Anonüümseks jääda taht- Eestist pärit näitlejat — Milvi Koi­va
teolstamisel jä sejle varfamisel juures ainult kurtmine ja palveta- yate autorite töid ajaldrjandulslikudu ja Ago^Endrik Kerge, soomlase
did
läks midagi viltu. Tundub, et mine^ mida soovitab katoliku k i r i - tava kohaselt ei avaldata. Toime-ielri^
ei^taud 6 i g ^ preester Popiehiszkot taheti ilma kupea kardmal Glemj>, kes ilmselt tusel on õigus kirjutisi lühendada
sa^še kohta informatsiooni. l^nnistajatete kõrvaldada, km^ te- otsih kompromisse Jaruzelskiga ja ja mõned pishul ka avaldamata jä^
gjjjjjgg^g pggg^gjjg laic
Preester itšeimeeste . K . A . TOIMETUS
yäinö Lahti dramatiseeringu
,,Eino Leino ja Aino Kallas". Nad
esinesid ka luuleõhtuga, esitades
ulatusliku valiku eesti luuletajate
ioomingust
gijate nimestikus ja ameeriklased
võtsid ta kahel käes vastu, kasuta-^
des tema suuri teadmisi ja koge­musi
venelastest ette jõudmiseks.
Kui see suur ülesanne ja eesmärk
on saavutatud, sus visatakse suure
töö tegijad nüüd lihtsalt nü-ütelda
prügitüniii. Kas ameeriklased tões­ti
ei arvesta seda, et neil on prae­guses
rahvusvaheliselt pinevas olu­korras
sakslaste abi ja teadmisi ka
tulevikus vaja?!
John Sewell on Torontos üldiselt
tuntud nimi. Varematel aegadel pa­hempoolselt
häälestatud linnanõu­nik
j a isegi linnapea ning vümasel
Nr. 83
m\
10. Ja 11.
dr. T.
17. ja 18. n|
dr.
Teadacs
Pen^cnäj
koosviibiraiil
15. novemlil
Eesti Maja
rclulnudi
Eestlasi
näitusel
Eskiistum
mus näituj
Näituse ra?
kus fil.lic.
kandega „]
gasi". Viru]
nes eesti n
moleoni jul
kuti kohvi
päraga suuj
Prantsl
moistei
30 aasti
LYON,
Touvier, en
Saksa okup
gaotsitav
suse vastu'
teatele ajal
Touvier v
tes. Ka ei
päeva ega
rai tagase
rast liittas
bastamist,
töös natsi
vastupanul
ja piinami
Komi
ajal on ta
ajakirjanik!
vaatevinklil
misprotses^
Nüüd on I
viinud tedi
linnapea
isikuna vaj
ja kõikuval
tele rajatu)
laste grui
,,Globe a d
tab, on grj
tavaliste il
mida. mai
ning sõbra]
dade looi
vastastütujj
da.
Delcgatsj
Moskvassi
kuid sõidi
gograd,
ajal kandij
nime ja
peatati. Ml
Sewell ar\|
gradi linn;
tihe emotJ
r<Vnto aita!
sõdaenerfj
talud Stall
Sewell iil
neb väga
töötavated
liõpetajaicl
Õpilasi, rijj
ajakirjani]
hulgast osj
Grupi erif
fdrmatsioij
väline vci
tänavalt
Grupp
saamid or
, navalUsiiJJ
olnud öigj
andnud sij
* VenemaaJj
Ka
polütilis'
mis olel
naüvset il
nende \^\\\
sulitiemisj