1987-10-01-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE , 1. oktooriri987 -
1, 1987
I
Nr. 73
l i l l" I iimiiiiJ. .•73;
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ABAgESTLANE^
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, -
A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
F R E E E S T O N I AN
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
f20 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits! Toimetajas OlafKopvillera.
• ••: ^ . • k \ : • • • ....
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass.
Telefoeid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni.
Tellimsshiiafiiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas
$34.-' ja veerandaastas $18.—,kiripostiga lisandub postikulu
- vastavalt $111.-, $60.-, $31.-.
TeMimSsMnnad: väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
$44.— ja veerandaastas $23.—.Lklassi posti ja lennuposti hinnad
vastavalt - USA $115.-, $62.-, $32.-, mujal välismaal
$140.-, $75.-, $40.-.
Aadressi muudatus$l.— — Üksiknumbri hind 75 C.
Kuulutuste hinnad: ükstoll ühel veerul: $5.50, esiküljel $6.50.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuniteisip., homm. kella
10-nl. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
iiiiiiiiliiiiiiiiiiiiHiiiiHiiiiiiiHfiiiiHiiniinnuti^
Niipea km^
minister Šhultz ja N . Liidu vä^ kokkulepe vastastikuseks kesk-ja
lühimaa tuumalaengute likvideerimiseks;
Kokkulepe puudu-lisminiter
Shevardnadze äsja
WasMngtöms töimimud nõ
damisel keskmaa ja lühimaa ra- tas valusalt ja sügavalt Lä
kettide tuunialaehgutelikvidee-^
rimiseks põhimõtteUse^^ k^
leppe saavutasid, haldiasidlää-^^^^^^^^^
ne ajakiijandüses kostma üU=demökra
optimistlikud toonid uue deten- mine konventsipnaälsetele rel^
ie-ajastü ettekuulutamiseks, vadele, mis aimab N . L i i^
Rakd;tide likvideerimise kokku- võimaliku sõja korräl Euroopa
lepe fi ole veel alla kirjutatud, tandrü tohutu ülekaalu.
Kiirus, millega
oma ettepanekute
kuid juba räägitakse ja kirjutatakse
läänes
koostööst kommunistliku idä ja opereeris, meenutas elukutselist
demokraatliku lääne kahe suur- kaardimängijat mängulaua taga
rugi vahel, mis jiõhnabteadusT kaarte segamas. Sis^liselt^
lifcii, kultuurilise ja msy
likii lähenemise mng on šeem- munistliku administratsiooni
neks strateegiliste tuumalaengu-^ vahu läbiproovitud võtteid
te j ja^ konventsionaalsete relvade
vähendamiseks kokkulepete
saavutamiseks;
pidades— lääneriikide
mõjutamisel mindi oma
ettepanekute tegemisel võrdle-
Qletatakse^ et kõik need k ü-misi kaugele^ isegi märgatavate
sunused järeleandmisteni^ kuid jäeti
tuumay
seks. Nii on ka praegu lahenda-kõne
alla käesoleva aasta lõpul detailid, mis moodustavad tege-kävatsetiatayalReagani-
Görbat-shovi
kohtamisel, mis praeguste
plaanide kohaselt peaks toimu- mät^
mai Washingtonis. Jääb mulje, nagu likvideerimisele määratud
et Reagan ja Gorbatshoy astu- mahamonteerimise ja
vadj oma kokkusaamisel Msj- tuumalaengute hävitamise kont-irollimine,
iiiabamonteerimise
ajaiabel, toiitroll uute ra
produtseerimise vältimiseks,
sum*te sõpradena
illusioonide roosiaeda nii nagu
seda omal ajal tegid N, Liidu
kopimunistliku partei peasekre- konventsionaalse relvastuse
tär l^hid Brezhnev ja tolleäeg^
ee Ühendriikide presiden^^^
Richäfd Nixon. Keegi ei jem väga raske oma soovi köha-mõjdnud
sellele, millised reetur- selt lahendada, kuna rahvamas-uute
maade vallutamise sid on viidud arvamisele, et
suurvõimude kokkulepe on juba
dokumendina
• • V • • • *
sid kui ta saabus
Ühendriikidesse tippkonverent- mõlema lauasahtlis,
sile president Nixoniga.
Mihhail Gorbatshovon^a^^
nud N. yidu majanduslike
probleemide survel terve rea
id kiidavad Shevardnadze ja
Shultzi nõupidamiste kokkulepped
põhiliselt heaksy qn siiiski
jidsainmej et võita nende mõtteavaldustes margata
oma uutmise ja ühendriikidele ka ettevaatlikkuse ja miiremõte-lähenemise
poHitikale Ipne- te^^^^^^i^
maailmas võimalikult paljii ja alla| et keskmaa- ja lühimäara-mõjurildtaid
toetjyaid. Tä^^^^^o
Glienkker sild, kos ainult Lääs ja Ida vahetavad vange — siitpoolt spioonid - sealt poolt
Nõukogude rezhiimi vastased! Sild asub USA tsooEis. Foto: H. Tanu
järgneda ka ameerika konventsionaalsed
jõud, mis eemaldab
Euroopa riigid
Ja sunnib nad otsima
maid sidemeid N. Liiduga ja
Ida-Eüroopa riikidega.
Ühendriikide konservatüvsed
ringkonnad ei ole jäänud N.
Liidu ja Ühendriikide vaheliste
suhete arengu ja keskmaaraket-tide
likvideerimise kokkulepete
suhtes ükskõikseiks ning siit ja
sealt on kostnud president Reaganile
hoiatavaid häälL Leidub
isegi neid, kes heidavad presidendile
ette järelandmisi N.
Liidule, meenutad talle ta
senist tugevat antikommunistlikku
hoiakut; mida eriti iseloomustas
tema tabav väljendus,
inillega ta tituleens N. Lüdu
,, õ e la k s i m pe e r i ü miks. -'
Kiputakse juba arvama, et
Reagan on sunnitud Iraani-kontra
afääri tõttu loobuma
oma senisest kindlakäelisest N.
Liidu ja teiste kommunistlike
riikide vastu suunatud poliitikast,
mis Görbatshoyi lakkamatu
propagandaofensiivi tõttu on
muutunud läänes^ ebapopulaar-^
seks, ja järgnema järelandliku-malepoliitilišde
Hipile, milk
eesmärgiks on kaugeleulatuv
Erich Honecker Bonnis
Juba mitu aastat kavatsetud ja mitu korda ed^
Erich Hönecker'i külaskäik Bonni sai n Palju
sellest aga inimestele Saksa Liiduvabariigis või ka Saksa
Vabariigis" kasu on, -see selgub tulevikus.;
N, Liiduga
ringkonnad ja pointiRua meenutavad
Reaganile eriti ühte
tema eelkäijat Valges Majas —•
vabariiklaste ridadest pärit
president Nixoni, kes oli esialgu
tuntud tugeva antikonuriunis-tina^
kuid otsustas süski otsida
sõprust Ja koostööd Moskvaga.
Sellise poliitika rakendamise
eest nimetatakse Nixöni nüüd
samade ringkondade ja kommentaatorite
poolt Ühendriikide
presidendiks välispo-küsiinuste
alal ning
seatakse teda eeskujuks Reaganile.^
Tasa ja targii ijtiinnakse
mööda Brezhnevi vallutustest
detente poliitika ajal Aafrikas jä
esitanud Washingtonile üksteise
järele terve rea nieelitayaid ette- täielikult käsitamata Euroopas
yähen- asuvad konventsionaalsed relva- Kuid
damiseks liing ori
sellega ameeriklaste vastup^mu
kahtlastele kokkulepetele ning
mis
riikidele suure ülekaalu
NATO vastu. Mõned poliitilised
suurendanud survet Uhendrii- vaatlejad kalkuleerivad isegi, et
lude administratsioonilei Selle Ühendriikide tuumarelvade väi-
:^ Ja. Reagan? President on il--
mselt kahe tule vaheL Tõenäoliselt
ei ole tä põhüiselt bobunud
oriia antikoininuriistlikust poliis
tikast, mida kinnitab eriti abi
Nikaraagua kontradele ja Afga^
nistani yabadusvõitle„
teisest küljest peab ta
suma oma isikule ja positsioon
niie tekitatud kahjusid seoses
Iraani afääriga parandada järgnedes
ys^tumeelselt populaarsele
ja tugevamale detente poliiti-mis
ei küsi
Juba esimesel pidulikul õhtusöögil
peetud lauakõnes: nõudis
Liidukantsler Kohi Berliini müüri
kõrvaldamist, ülepiiri põgenejate
tulistamise lõpetamist ja vabamat
reisimist ka noorematele ihi-mesteie,
näiteks sugulaste külastamiseks
Saksa Liiduvabariigis.
Kantsler Köhli lauakõne peateemaks
oligi just rohkem y^M-
^dust!'\;-:;^;^^'"
lionecker rääkis aga omas iaua-kõnes
palju rahust ja mul tuli
tunne, et ta peab ennast,,Valgeks
Rahutuviks"!
Konkreetsemad selle külaskäigu
tulemused on kolm lepingut •milledele
siin juba teisel päeval alla
kirjutati. Kuid need on juba
aastäte-pikkuste läbirääkimiste
tulemused.
Kõige kauem on tõotatud teadusliku
lepingu juures, millega
alustati juba 1973 aastal. Selle
lepingu põhjal tahetakse teadlaste
ja uurijate tööd koordineerida,
ning sirina alla kuuluvad kõik
•alad/.
Teine on nii ütelda kiifituš-kait-se
leping ja selle alusel
kohustuvad mõlemad pooled teineteist
lähemalt infbrmeerima siis
kui. on toimunud tuuma-õnnetüs.
Keskkond on kolmanda lepingu
aluseks ja sellega tahetakse lahendada
probleeme molemi osalise
vahel. Sinna kuuluvad: õhu-puhtus,
metsade suremine, jäät-rnete
kõrvaldamine, looduskaitse
ja sisevete saastumine.
Siiani õli raskusi sarnaste lepingute
sõlmimisega Lääne-Ber-liini
pärast, sest Ida-Bloki riigid ei
taha Lääne-Berliini tunnustada
Saksa Liiduvabariigi osana.
Lääne-Berliin ei ole ka mitte
Saksa Liiduvabariigi osariik, aga
ametlikult kuulub Lääne-Berliin
siiski Saksa Liiduvabariigi administratsiooni
alla:
Need on lepingud, milledest
kindlasti rohkem kasu önlda-Sak-samaal,
sest muidu nad neid lepinguid
ei oleks sõlminud.
Ida-Saksamaal tehakse inir
mestele suuri takistusi Lääne-
Saksamaale reisimiseks isegi
tungivatel perekondlikel põhjustel,
kuid Saksa Liiduvabariigis
antakse kohe igale isikule, kes
I da - Saksamaalt Saks a -
Liiduvabariiki või Lääne-Berliini
külla tuleb, DM 100 külastüsraha
Honecker võib aga vabalt siin
ringi reisida ja siin on ka palju
näha! Saksa-Liiduvabariigis
asuvad ju sarnased Honeckerü^^^
tähtsad kohad riägüEhgelsi maja
Wuppertalis ja Marxi maja Trieris
ning nende külastamine on tal
plaanis.
Kõige tähtsam külastuspäik
sellele mehele peaks aga küll vist
olema Saarimaal asuvad kohad
Neuenkirchen ja Wiebelskirchen,
kus ta on sündinud ja üles kasvanud.
Sääl ta oli õppinud katuse-katjaks,
kuid võõrsil elades on
temast saanud ,,suur riigijuht",
ning kodukoha inimesed orv selles
suhtes koguni uhked temale. Seda
võivad teha vaid inimesed kes ei
-oska mõtelda, sest Saksa Demokraatlik
Vabariik on nagu suur
vangla ja selle yangla direktor
Honecker laseb nraha lasta iga
isiku, kes sellest vanglast põgene-
R.
• • 1 •
järeldustest vaid arvestab ainult
^«iAo
:;WASfflNGTON W
taas-alanud käubahdus-läbirää-kimised
andvat' lootusi peatse
lahenduse saavutamiseks, teatatakse
Kanada valitsuse ametiisikute
poolt. Tookordsel konve-rentsil
on Kanada kaubandusminister
Pat Carney ja USA Rahaminister
(Treašury Secretary)
Jim Baker koos kauhandusala
esindaja GlayYeutteriga.
Washingtonis olevat suurt tähelepanu
äratanud minevanädalane
läbirääkimiste katkestamine,
mü Kanada esindaja Simon
vReisman seal Iconverentsisaalist
minema jalutas.
Kinkige sünni"
10
Venestamisprotsessi kiireli
arengule Eestis ei juhi valis]
maalt tulnud turisti tähelepani
mitte ainult linnade tänavate
lakkamatult kõlav vene ke<
vaid ka kohalike eesti ajalehtedj
veergudel toodud uudised, mi
kubisevad vene nimedest j|
paiguti jääb mulje, et eesti leh(
pole midagi enam eestlastes
kirjutada, kuna venelased o|
kogu elu üle võtnud,
Nii näiteks loeme 16. august
ilmunud pikka nimekirja nen<
isikute kohta, kes on N. Liid|
ülemnõukogu presiidiu]
seadlusega vääristatud igasi
guste ordenitega ja medalitel
Tallinna uue merekaubasadj
projekteerimisel ja ehitamis|
üles näidatud teenete ee*
Nimekirjas oh 70 nime, kuj
nende hulgas leidub amult
eestlast, teised kõik on venel]
sed.
Siit võib teha ainult järeldus
et sadama ehitustöölised oi
peamiselt venelased, kes pän
tööde valmimist jäävad k(
Eestisse elama ning lisayi
kaalu vilkale venestamisprots^
,sile.
Viimasel ajal on saabunj
teateid, et idast tulnud sisseti
gijad hakkavad vallutama
eesti kolhoose, kuhu n|
varematel aastatel eriti ei kipi
nud. Nii on andmeid Tartu kl
hoosidest ja sovhoosidest, et s|
na on saabunud suuremal ar^
idast tulnud peipsitaguseid ij
mesi, kes on komandeerit
nähtavasti maale venestai
protsessi kiirustama,
Mõi:&eUgi aiutoomanikule
gatah autosse istudes ja s\
alustades mõte, kas ta sõidul
küllalt hästi ehitatud ja sõitj
Julgeolek maksimaalselt kij
lustatud kui teel peaks tabs
autoõnnetus.
Küsimust on sageli uuriti
kuid nüüd on autosõitjate ju|
oleku kohta avaldanud oi
poolseid statistilisi andi
ning teinud neist vastan
järeldusi Ühendriikides rai
datud Highway Loss Data,
jõuab tulemuseni, et siin
võimatu otsuseid teha
soluutse kindlusega, kuna ij
sama tüüpi autode jui
võivad sama suurte k|
kupõrgete juures õnnetuse tj
järjed olla suuremad
vähemad; Üldiselt jõuate s^
lõpptulemusele, et väiksei
autode omanikud kannats
õnnetuste puhul tundu j
rohkem kui suurte aut
omanikud.
Väikestes autodes sõitjad
vad saada 30—7Ö protsJ
ulatuses rohkem vigastusi sti
tikaga kindlaks määratud kl
misest autoõnnetuste vigast]
arvust. Samal ajal on sui
autodes ja , ,statiön wagon 'ij
sõitjatel võimalus sama sj
vigastusi saada 30—40 prot
alla keskmise.
Uurijad võtsid oma
alusekse 198 erimudelit lj
1986 produtseeritud autoe
Leiti, et nii inimestele tekitj
vigastusi kui ka autodele tel
tud kajusid kogusummas ai
se võttes andsid kõige parei
tulemusi suured Parisiennj
Oidsmobile Custom Cn
„statioh wagon" autod
kaheukseline Mercury Gj
Marquis.
Kõige halvemaid tagaj
andsid õnnetuste puhul aut(
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 1, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-10-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871001 |
Description
| Title | 1987-10-01-02 |
| OCR text | VABA EESTLANE , 1. oktooriri987 - 1, 1987 I Nr. 73 l i l l" I iimiiiiJ. .•73; VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA ¥ABAgESTLANE^ VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, - A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 F R E E E S T O N I AN PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. f20 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoimetaja: Arvi Tinits! Toimetajas OlafKopvillera. • ••: ^ . • k \ : • • • .... Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass. Telefoeid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni. Tellimsshiiafiiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas $34.-' ja veerandaastas $18.—,kiripostiga lisandub postikulu - vastavalt $111.-, $60.-, $31.-. TeMimSsMnnad: väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas $44.— ja veerandaastas $23.—.Lklassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt - USA $115.-, $62.-, $32.-, mujal välismaal $140.-, $75.-, $40.-. Aadressi muudatus$l.— — Üksiknumbri hind 75 C. Kuulutuste hinnad: ükstoll ühel veerul: $5.50, esiküljel $6.50. Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuniteisip., homm. kella 10-nl. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080. iiiiiiiiliiiiiiiiiiiiHiiiiHiiiiiiiHfiiiiHiiniinnuti^ Niipea km^ minister Šhultz ja N . Liidu vä^ kokkulepe vastastikuseks kesk-ja lühimaa tuumalaengute likvideerimiseks; Kokkulepe puudu-lisminiter Shevardnadze äsja WasMngtöms töimimud nõ damisel keskmaa ja lühimaa ra- tas valusalt ja sügavalt Lä kettide tuunialaehgutelikvidee-^ rimiseks põhimõtteUse^^ k^ leppe saavutasid, haldiasidlää-^^^^^^^^^ ne ajakiijandüses kostma üU=demökra optimistlikud toonid uue deten- mine konventsipnaälsetele rel^ ie-ajastü ettekuulutamiseks, vadele, mis aimab N . L i i^ Rakd;tide likvideerimise kokku- võimaliku sõja korräl Euroopa lepe fi ole veel alla kirjutatud, tandrü tohutu ülekaalu. Kiirus, millega oma ettepanekute kuid juba räägitakse ja kirjutatakse läänes koostööst kommunistliku idä ja opereeris, meenutas elukutselist demokraatliku lääne kahe suur- kaardimängijat mängulaua taga rugi vahel, mis jiõhnabteadusT kaarte segamas. Sis^liselt^ lifcii, kultuurilise ja msy likii lähenemise mng on šeem- munistliku administratsiooni neks strateegiliste tuumalaengu-^ vahu läbiproovitud võtteid te j ja^ konventsionaalsete relvade vähendamiseks kokkulepete saavutamiseks; pidades— lääneriikide mõjutamisel mindi oma ettepanekute tegemisel võrdle- Qletatakse^ et kõik need k ü-misi kaugele^ isegi märgatavate sunused järeleandmisteni^ kuid jäeti tuumay seks. Nii on ka praegu lahenda-kõne alla käesoleva aasta lõpul detailid, mis moodustavad tege-kävatsetiatayalReagani- Görbat-shovi kohtamisel, mis praeguste plaanide kohaselt peaks toimu- mät^ mai Washingtonis. Jääb mulje, nagu likvideerimisele määratud et Reagan ja Gorbatshoy astu- mahamonteerimise ja vadj oma kokkusaamisel Msj- tuumalaengute hävitamise kont-irollimine, iiiabamonteerimise ajaiabel, toiitroll uute ra produtseerimise vältimiseks, sum*te sõpradena illusioonide roosiaeda nii nagu seda omal ajal tegid N, Liidu kopimunistliku partei peasekre- konventsionaalse relvastuse tär l^hid Brezhnev ja tolleäeg^ ee Ühendriikide presiden^^^ Richäfd Nixon. Keegi ei jem väga raske oma soovi köha-mõjdnud sellele, millised reetur- selt lahendada, kuna rahvamas-uute maade vallutamise sid on viidud arvamisele, et suurvõimude kokkulepe on juba dokumendina • • V • • • * sid kui ta saabus Ühendriikidesse tippkonverent- mõlema lauasahtlis, sile president Nixoniga. Mihhail Gorbatshovon^a^^ nud N. yidu majanduslike probleemide survel terve rea id kiidavad Shevardnadze ja Shultzi nõupidamiste kokkulepped põhiliselt heaksy qn siiiski jidsainmej et võita nende mõtteavaldustes margata oma uutmise ja ühendriikidele ka ettevaatlikkuse ja miiremõte-lähenemise poHitikale Ipne- te^^^^^^i^ maailmas võimalikult paljii ja alla| et keskmaa- ja lühimäara-mõjurildtaid toetjyaid. Tä^^^^^o Glienkker sild, kos ainult Lääs ja Ida vahetavad vange — siitpoolt spioonid - sealt poolt Nõukogude rezhiimi vastased! Sild asub USA tsooEis. Foto: H. Tanu järgneda ka ameerika konventsionaalsed jõud, mis eemaldab Euroopa riigid Ja sunnib nad otsima maid sidemeid N. Liiduga ja Ida-Eüroopa riikidega. Ühendriikide konservatüvsed ringkonnad ei ole jäänud N. Liidu ja Ühendriikide vaheliste suhete arengu ja keskmaaraket-tide likvideerimise kokkulepete suhtes ükskõikseiks ning siit ja sealt on kostnud president Reaganile hoiatavaid häälL Leidub isegi neid, kes heidavad presidendile ette järelandmisi N. Liidule, meenutad talle ta senist tugevat antikommunistlikku hoiakut; mida eriti iseloomustas tema tabav väljendus, inillega ta tituleens N. Lüdu ,, õ e la k s i m pe e r i ü miks. -' Kiputakse juba arvama, et Reagan on sunnitud Iraani-kontra afääri tõttu loobuma oma senisest kindlakäelisest N. Liidu ja teiste kommunistlike riikide vastu suunatud poliitikast, mis Görbatshoyi lakkamatu propagandaofensiivi tõttu on muutunud läänes^ ebapopulaar-^ seks, ja järgnema järelandliku-malepoliitilišde Hipile, milk eesmärgiks on kaugeleulatuv Erich Honecker Bonnis Juba mitu aastat kavatsetud ja mitu korda ed^ Erich Hönecker'i külaskäik Bonni sai n Palju sellest aga inimestele Saksa Liiduvabariigis või ka Saksa Vabariigis" kasu on, -see selgub tulevikus.; N, Liiduga ringkonnad ja pointiRua meenutavad Reaganile eriti ühte tema eelkäijat Valges Majas —• vabariiklaste ridadest pärit president Nixoni, kes oli esialgu tuntud tugeva antikonuriunis-tina^ kuid otsustas süski otsida sõprust Ja koostööd Moskvaga. Sellise poliitika rakendamise eest nimetatakse Nixöni nüüd samade ringkondade ja kommentaatorite poolt Ühendriikide presidendiks välispo-küsiinuste alal ning seatakse teda eeskujuks Reaganile.^ Tasa ja targii ijtiinnakse mööda Brezhnevi vallutustest detente poliitika ajal Aafrikas jä esitanud Washingtonile üksteise järele terve rea nieelitayaid ette- täielikult käsitamata Euroopas yähen- asuvad konventsionaalsed relva- Kuid damiseks liing ori sellega ameeriklaste vastup^mu kahtlastele kokkulepetele ning mis riikidele suure ülekaalu NATO vastu. Mõned poliitilised suurendanud survet Uhendrii- vaatlejad kalkuleerivad isegi, et lude administratsioonilei Selle Ühendriikide tuumarelvade väi- :^ Ja. Reagan? President on il-- mselt kahe tule vaheL Tõenäoliselt ei ole tä põhüiselt bobunud oriia antikoininuriistlikust poliis tikast, mida kinnitab eriti abi Nikaraagua kontradele ja Afga^ nistani yabadusvõitle„ teisest küljest peab ta suma oma isikule ja positsioon niie tekitatud kahjusid seoses Iraani afääriga parandada järgnedes ys^tumeelselt populaarsele ja tugevamale detente poliiti-mis ei küsi Juba esimesel pidulikul õhtusöögil peetud lauakõnes: nõudis Liidukantsler Kohi Berliini müüri kõrvaldamist, ülepiiri põgenejate tulistamise lõpetamist ja vabamat reisimist ka noorematele ihi-mesteie, näiteks sugulaste külastamiseks Saksa Liiduvabariigis. Kantsler Köhli lauakõne peateemaks oligi just rohkem y^M- ^dust!'\;-:;^;^^'" lionecker rääkis aga omas iaua-kõnes palju rahust ja mul tuli tunne, et ta peab ennast,,Valgeks Rahutuviks"! Konkreetsemad selle külaskäigu tulemused on kolm lepingut •milledele siin juba teisel päeval alla kirjutati. Kuid need on juba aastäte-pikkuste läbirääkimiste tulemused. Kõige kauem on tõotatud teadusliku lepingu juures, millega alustati juba 1973 aastal. Selle lepingu põhjal tahetakse teadlaste ja uurijate tööd koordineerida, ning sirina alla kuuluvad kõik •alad/. Teine on nii ütelda kiifituš-kait-se leping ja selle alusel kohustuvad mõlemad pooled teineteist lähemalt infbrmeerima siis kui. on toimunud tuuma-õnnetüs. Keskkond on kolmanda lepingu aluseks ja sellega tahetakse lahendada probleeme molemi osalise vahel. Sinna kuuluvad: õhu-puhtus, metsade suremine, jäät-rnete kõrvaldamine, looduskaitse ja sisevete saastumine. Siiani õli raskusi sarnaste lepingute sõlmimisega Lääne-Ber-liini pärast, sest Ida-Bloki riigid ei taha Lääne-Berliini tunnustada Saksa Liiduvabariigi osana. Lääne-Berliin ei ole ka mitte Saksa Liiduvabariigi osariik, aga ametlikult kuulub Lääne-Berliin siiski Saksa Liiduvabariigi administratsiooni alla: Need on lepingud, milledest kindlasti rohkem kasu önlda-Sak-samaal, sest muidu nad neid lepinguid ei oleks sõlminud. Ida-Saksamaal tehakse inir mestele suuri takistusi Lääne- Saksamaale reisimiseks isegi tungivatel perekondlikel põhjustel, kuid Saksa Liiduvabariigis antakse kohe igale isikule, kes I da - Saksamaalt Saks a - Liiduvabariiki või Lääne-Berliini külla tuleb, DM 100 külastüsraha Honecker võib aga vabalt siin ringi reisida ja siin on ka palju näha! Saksa-Liiduvabariigis asuvad ju sarnased Honeckerü^^^ tähtsad kohad riägüEhgelsi maja Wuppertalis ja Marxi maja Trieris ning nende külastamine on tal plaanis. Kõige tähtsam külastuspäik sellele mehele peaks aga küll vist olema Saarimaal asuvad kohad Neuenkirchen ja Wiebelskirchen, kus ta on sündinud ja üles kasvanud. Sääl ta oli õppinud katuse-katjaks, kuid võõrsil elades on temast saanud ,,suur riigijuht", ning kodukoha inimesed orv selles suhtes koguni uhked temale. Seda võivad teha vaid inimesed kes ei -oska mõtelda, sest Saksa Demokraatlik Vabariik on nagu suur vangla ja selle yangla direktor Honecker laseb nraha lasta iga isiku, kes sellest vanglast põgene- R. • • 1 • järeldustest vaid arvestab ainult ^«iAo :;WASfflNGTON W taas-alanud käubahdus-läbirää-kimised andvat' lootusi peatse lahenduse saavutamiseks, teatatakse Kanada valitsuse ametiisikute poolt. Tookordsel konve-rentsil on Kanada kaubandusminister Pat Carney ja USA Rahaminister (Treašury Secretary) Jim Baker koos kauhandusala esindaja GlayYeutteriga. Washingtonis olevat suurt tähelepanu äratanud minevanädalane läbirääkimiste katkestamine, mü Kanada esindaja Simon vReisman seal Iconverentsisaalist minema jalutas. Kinkige sünni" 10 Venestamisprotsessi kiireli arengule Eestis ei juhi valis] maalt tulnud turisti tähelepani mitte ainult linnade tänavate lakkamatult kõlav vene ke< vaid ka kohalike eesti ajalehtedj veergudel toodud uudised, mi kubisevad vene nimedest j| paiguti jääb mulje, et eesti leh( pole midagi enam eestlastes kirjutada, kuna venelased o| kogu elu üle võtnud, Nii näiteks loeme 16. august ilmunud pikka nimekirja nen< isikute kohta, kes on N. Liid| ülemnõukogu presiidiu] seadlusega vääristatud igasi guste ordenitega ja medalitel Tallinna uue merekaubasadj projekteerimisel ja ehitamis| üles näidatud teenete ee* Nimekirjas oh 70 nime, kuj nende hulgas leidub amult eestlast, teised kõik on venel] sed. Siit võib teha ainult järeldus et sadama ehitustöölised oi peamiselt venelased, kes pän tööde valmimist jäävad k( Eestisse elama ning lisayi kaalu vilkale venestamisprots^ ,sile. Viimasel ajal on saabunj teateid, et idast tulnud sisseti gijad hakkavad vallutama eesti kolhoose, kuhu n| varematel aastatel eriti ei kipi nud. Nii on andmeid Tartu kl hoosidest ja sovhoosidest, et s| na on saabunud suuremal ar^ idast tulnud peipsitaguseid ij mesi, kes on komandeerit nähtavasti maale venestai protsessi kiirustama, Mõi:&eUgi aiutoomanikule gatah autosse istudes ja s\ alustades mõte, kas ta sõidul küllalt hästi ehitatud ja sõitj Julgeolek maksimaalselt kij lustatud kui teel peaks tabs autoõnnetus. Küsimust on sageli uuriti kuid nüüd on autosõitjate ju| oleku kohta avaldanud oi poolseid statistilisi andi ning teinud neist vastan järeldusi Ühendriikides rai datud Highway Loss Data, jõuab tulemuseni, et siin võimatu otsuseid teha soluutse kindlusega, kuna ij sama tüüpi autode jui võivad sama suurte k| kupõrgete juures õnnetuse tj järjed olla suuremad vähemad; Üldiselt jõuate s^ lõpptulemusele, et väiksei autode omanikud kannats õnnetuste puhul tundu j rohkem kui suurte aut omanikud. Väikestes autodes sõitjad vad saada 30—7Ö protsJ ulatuses rohkem vigastusi sti tikaga kindlaks määratud kl misest autoõnnetuste vigast] arvust. Samal ajal on sui autodes ja , ,statiön wagon 'ij sõitjatel võimalus sama sj vigastusi saada 30—40 prot alla keskmise. Uurijad võtsid oma alusekse 198 erimudelit lj 1986 produtseeritud autoe Leiti, et nii inimestele tekitj vigastusi kui ka autodele tel tud kajusid kogusummas ai se võttes andsid kõige parei tulemusi suured Parisiennj Oidsmobile Custom Cn „statioh wagon" autod kaheukseline Mercury Gj Marquis. Kõige halvemaid tagaj andsid õnnetuste puhul aut( |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-01-02
