1987-11-05-09 |
Previous | 9 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 82
ivst külastab
ijamaid
Nr. 82 VABA EESTLANE neljapäeval, 5. novembril 1987 - Thursday, November 5, 1987
LSINGI Soomest on
d teateid, et paavst Johannes
|s II külaskäigu aeg olevat
las. Paavst tuleks Soome
aasta suvel või sügisel.
iesse Põhjamaade riikidesse
[tud reis kestvat umbes 8
millest üks päev on et-tud
Soomele.
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigBimeiiiiiiiiiiiiiHiDiDD
IJLULEHED^
ja
ITOKOOHAII
iA £ESTLANE
1. 733-4550, 733-4551
IllllllllllllllllillllllllllllillllllillllllllDUDl!
Mõtlesin ühtelugu, et küll
[ord jutustan. . . Aga teie
ite Metsakalmistule enne kui
jõudsin jutustada." Heino
frioldSusi langes Otto Tieri
Isuse haridusmini s t r i na
laste kätte sügisel 1944 ja
osa oma vangipõlvest
|ag'is" koos A. Solzhenit-
:a. Arnold Susi mõjust
Isele demokraatia ja vabadu- ]
lõistete selsitamisel võime
la kuulsaks saanud raamatus
|ag arhipelaag". -
ino Susi ei jõudnud oma
jiiatele jutustada. Mitmetest
[ülikoolidest osavõtjad on
Ics kuulnud Heino isiklikke
m\ soomepoistest ja sõ-jvilt,
räägitud rahulikult,
plikuit ja 1 iigutavait. Nii on
lagi neist elamustest jääd-:
jud; kirjas, ja sõprade ja
laste — Aita, Andrese ja
use — teadvuses. Jagame
iga leinas rasket kaotust.
|lis Heino. Sa lahkusid nii
kuid oleme tänulikud, et.
;iü meile siiski midagi
|ada, oleme tänulikud nende
Jte eest, ja selle selge
isliku tunde eest mida Sina"
[eeskujagä meile, kogu Met-
.ooli perele, oled andnud,
ika rahus, armas sõber!
OLEV TRASS
rekonna soovil on loodud
[> Susi mälestusfond, arvega
|nto Eesti Ühispangas, eesti
k Metsaülikoolis käimise
imiseks ja toetamiseks.
Värvilised Maasaknad •
(Algus lk. 1)
enne kui jäädi peatuma sakslasest
kunstniku Lutz Haufschiedi
juurde, kes on juba tunnustuse sel
alal saanud, töötades praegu
Torontos Skydome juures, kus on
ettenähtud mõned värvilised
aknad. Ta käis Peetri kirikuga tutvumas
ja oli tulnud koguduse
liikmeile oma tööd tutvustama.
Iga ruutjalg aknast maksab
$200. Kuna aknad asuvad madalal,
siis tuleb need varustada väljastpoolt
kuulikindla klaasiga
võimalike vigastuste vastu.
Rääkides apnetamise moodu-sestv
ta selgitas aastatuhandete
jooksul tekkinud traditsiooni, kus
selliseid aknaid on lastud teha
kellegi mälestamiseks. See oh
andnud esmaklassilist kunsti
kuulsais katedraalides. Värvilised
aknad on sanja permanentsed kui
kirik ise. Eestlastel on palju neid,
kes tahavad oma lahkunuid
mälestada. Uks aken läheb
maksma S5000. Annetaja äramärkimise
võimalusi on mitmeid,
kuigi ei taheta nime klaasile
märkida, aga hõbeplaat akna
raamile sobib suurepäraselt. Ka
on mõeldud, et võetakse
kasutusele püliendusraamat kuhu
annetajate nimed sisse kantakse.
Õp. A. Taul arvas veel, et kui
palvejinetuleb kirikusse, siis akna
usuline motiiv võib temas sisendada
usulist momenti, kuna
nägemine võib avada kristlase
südapie. Ta' andis algse akende
sisulise programmi, mis kunstnikule
soovitusena võidakse esitada.
K i r i k u lõunaküljes, alates
soomepoiste mälestustahvlist
võiks esimeseks olla abstraktne
pilt ma2|ilma loomiseSjt, teiseks
murede aken pattu langemise
motiiviga, kolmandaks Abrahami
kutsumine tõotatud maale; meile
oleks see kcpdumaa aken. Neljandale
aknale suurte prohvetite
motiiv, kui rahvas viibis Paabeli
vangipõlvöjs: meile tähendaks see
küüditamisi ja Siberi orjapõlve.
Viiendale tuleks ettekuulutuste
motiiv Jeesuse tööst ja lunastamisest.
Kuuendale ristilöömise
teema ja seitsmendale surma ja igavese
elu iteema. Nii saadakse
akendega katla Piibli sisu' suures
raamistuses, kuna need tõed
reflekteeruvad ka meie igapäevases
elus.
Kunstnik Lutz Haufsehied alustas
oma slaididega 13. sajandist ja
jõudis värviliste kirikuakende
usuliste teemadega kaasaega, kus
pärast II maailmasõda on
Saksamaali see kunstilaad olnud
elav varemeist kerkivate hoonete
kaunistamisel. Klassikalise väljenduslaadi
asemele on tulnud
tänapäevale omane närviliselt
rahutu laad. Kunstnik sai oma
töödest vaid paar-kolm' esitada,
siis ütles koguduse slaidide pro^
zhektor üles kpostöötahte ja
kunstnik lubaa tulla uuesti oma
töid näitama, seekord paremate
aparaatidega. H.
©Kanada Ühendatud Kirik
(United Ghurch) eemaldab oma
kiriku lauluraamatust ja muudest
väljaannetest mõiste, et Jumal on
meessoost. ,,Isa" on muudetud
, ,Loojaks'' ja meessoost,,Tema' V
(he, his) sõna on muudetud
,,Jumala" sõnaks. Kiriku liikmed
võivad jääda endise tava juurde,
aga uute vaimulike ja uute
kiriklike väljaannete kohaselt
vana tava tuleb kaotamisele lähemal
i ajal. Ka ei minevat kaua,
enne kui Piibli tekstid muudetakse
sellekohaselt.
® Katoliku kirik jätvat evangeeli-
REMEMBRANCE DAY .
Kolmapäeval9 IL novembril 1987
Ajalehtede j a suuremate • esemete (külmutuskapid,
diivanid, madratsid, puud või oksad jm.) ^ravedu ei
ole kolmapäeval, 11. novembril 1987.
Säästke oma ajalehed ja suuremad esemed
kolmapäevaks, 18. novembriks.
Rdage meelese
kogumise depood
ni ajalehti, 56
gustikuu jooksul koguti 273 ton-klaasi
ja 3 tonni plekkpurke.
. 392-7742.
Ärge pange klaasikilde ega muid teravaid esemeid
plastikkottidesse.
R.M. BREMNER, P. Eng., F.I.C.E.
Commissioner of Public Works
JKarva metodistikoguduse uus kirik •
Umbes viideistkümsie aasta eest alustas välke metodistide
kogudus oma tööd Narvas 40 liikmega. Suurem osa liikmetest
olid eestlased, aga peeti jutlusi ja koosolekuid ka vene ja
soome keeles. Suurein osa rahvast on nüüdsel ajal venelased,
äga Narva, ümbruses on ka ingeri päritoluga inimesi, kelle
emakeeleks on soome keel.
Kogudus sai alustada kiriku- haistab, et ametivõimud Eestis
hoone ehitamist möödunud aasta on nüüd alustanud liberaalsemat
aliiuses sellel krundil, mis neile usupoliitikat. See on senmi
ametivõimude poolt eraldati, avaldunud nii et on antud lubasid
V.rsti valmis kirikusaal 100 uute k.nkute ehitamiseks Näiteks
istekohaga, kus pastor Peeter on registreeritud baptistide kogu-
Piirisild saab hakata jutlus ama. ^Jus Ridalaes alustanud kirikuehi-
Sisseõnnistustseremoonialei 22. tamist majandusliku toetusega
iuunil möödunud aastal tuli 200 teistelt baptistikogudustelt mujal
inimest. '
Rootsis tegutseva Slaavi misjoni
häälekandja „Ljus i Öster" kir- Jäetagu hindud
jutab käesoleva aasta esimeses O
numbris: rahule!
urnist välja Samaaria mehe loo,
kuna see heitvat halba varju Juudamaa
mehe ligemisearmastusele
ja olevat diskrimineeriv praeguste
juutide vastu.
. India president Zail Singh
soovitas kristlikke misjonäre hoiduda
hindude pööramisest ristiusku.
Soovitus tehti hindude suureneva
surve tõttu takistamaks valitsuse
kaudu ühest usust teise üle
Armast
SOOMEPOISTE KLUBI
AINUKE
1065 STEELES A V E .
N0R1 ;H YORK, ONT.
736-1170
Kodus 223^0201
. . lik L I N DA SE
Avatud 7 päeva nä(
FLORIST
LinedekojM viimine. LTD
•6'
unustagem, Jumal on leltavJumal on kogetav. Ta 0^
Jgatsevarmastüs.:/ -•- ; \ y..^
,,Wata ma seisanuk^^
kuulda ja ukse lahti teha^ selle juure tahain mä sisse minna ja
õhtusöömaaega temaga süüa ja tema minug^^^^^
i HARRY ELLER, GRAFTON, ONT., K0K2G0, CANADA '
viimist. Singh ülistas kristlaste
tööd hariduse ja tervishoiu alal,
aga ta palus kirikuid, et nad vabatahtlikult
loobuksid evangeelsest
misjonitööst, öeldes et neil on
küllalt tööd vaeste abistamisega;
Wiimati see nõue tuli 'esile
Bihari riigis, kui tuhanded hindud
võtsid osa konverentsist, kus
poliitikud ja hindu juhid tõid esile
murelikke mõtteid hindude
ristiusustamise või muhamedi
usku pööramise pärast, yalitsus
kavatsevat sealseis riigis võtta
kasutusele samasuguse karistuse
kui juba kehtib viies Iiidi|a riigis:
vanglakaristus selliseile, kes
kasutavad ,,sundust, survet,
ässitust,-ahvatlust või pettust"
usulisel ümberpööramisel. Need
seadused siiski ^ i puuduta juba
usku vahetanud kodanikke.
/
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 5, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-11-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871105 |
Description
| Title | 1987-11-05-09 |
| OCR text | Nr. 82 ivst külastab ijamaid Nr. 82 VABA EESTLANE neljapäeval, 5. novembril 1987 - Thursday, November 5, 1987 LSINGI Soomest on d teateid, et paavst Johannes |s II külaskäigu aeg olevat las. Paavst tuleks Soome aasta suvel või sügisel. iesse Põhjamaade riikidesse [tud reis kestvat umbes 8 millest üks päev on et-tud Soomele. liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigBimeiiiiiiiiiiiiiHiDiDD IJLULEHED^ ja ITOKOOHAII iA £ESTLANE 1. 733-4550, 733-4551 IllllllllllllllllillllllllllllillllllillllllllDUDl! Mõtlesin ühtelugu, et küll [ord jutustan. . . Aga teie ite Metsakalmistule enne kui jõudsin jutustada." Heino frioldSusi langes Otto Tieri Isuse haridusmini s t r i na laste kätte sügisel 1944 ja osa oma vangipõlvest |ag'is" koos A. Solzhenit- :a. Arnold Susi mõjust Isele demokraatia ja vabadu- ] lõistete selsitamisel võime la kuulsaks saanud raamatus |ag arhipelaag". - ino Susi ei jõudnud oma jiiatele jutustada. Mitmetest [ülikoolidest osavõtjad on Ics kuulnud Heino isiklikke m\ soomepoistest ja sõ-jvilt, räägitud rahulikult, plikuit ja 1 iigutavait. Nii on lagi neist elamustest jääd-: jud; kirjas, ja sõprade ja laste — Aita, Andrese ja use — teadvuses. Jagame iga leinas rasket kaotust. |lis Heino. Sa lahkusid nii kuid oleme tänulikud, et. ;iü meile siiski midagi |ada, oleme tänulikud nende Jte eest, ja selle selge isliku tunde eest mida Sina" [eeskujagä meile, kogu Met- .ooli perele, oled andnud, ika rahus, armas sõber! OLEV TRASS rekonna soovil on loodud [> Susi mälestusfond, arvega |nto Eesti Ühispangas, eesti k Metsaülikoolis käimise imiseks ja toetamiseks. Värvilised Maasaknad • (Algus lk. 1) enne kui jäädi peatuma sakslasest kunstniku Lutz Haufschiedi juurde, kes on juba tunnustuse sel alal saanud, töötades praegu Torontos Skydome juures, kus on ettenähtud mõned värvilised aknad. Ta käis Peetri kirikuga tutvumas ja oli tulnud koguduse liikmeile oma tööd tutvustama. Iga ruutjalg aknast maksab $200. Kuna aknad asuvad madalal, siis tuleb need varustada väljastpoolt kuulikindla klaasiga võimalike vigastuste vastu. Rääkides apnetamise moodu-sestv ta selgitas aastatuhandete jooksul tekkinud traditsiooni, kus selliseid aknaid on lastud teha kellegi mälestamiseks. See oh andnud esmaklassilist kunsti kuulsais katedraalides. Värvilised aknad on sanja permanentsed kui kirik ise. Eestlastel on palju neid, kes tahavad oma lahkunuid mälestada. Uks aken läheb maksma S5000. Annetaja äramärkimise võimalusi on mitmeid, kuigi ei taheta nime klaasile märkida, aga hõbeplaat akna raamile sobib suurepäraselt. Ka on mõeldud, et võetakse kasutusele püliendusraamat kuhu annetajate nimed sisse kantakse. Õp. A. Taul arvas veel, et kui palvejinetuleb kirikusse, siis akna usuline motiiv võib temas sisendada usulist momenti, kuna nägemine võib avada kristlase südapie. Ta' andis algse akende sisulise programmi, mis kunstnikule soovitusena võidakse esitada. K i r i k u lõunaküljes, alates soomepoiste mälestustahvlist võiks esimeseks olla abstraktne pilt ma2|ilma loomiseSjt, teiseks murede aken pattu langemise motiiviga, kolmandaks Abrahami kutsumine tõotatud maale; meile oleks see kcpdumaa aken. Neljandale aknale suurte prohvetite motiiv, kui rahvas viibis Paabeli vangipõlvöjs: meile tähendaks see küüditamisi ja Siberi orjapõlve. Viiendale tuleks ettekuulutuste motiiv Jeesuse tööst ja lunastamisest. Kuuendale ristilöömise teema ja seitsmendale surma ja igavese elu iteema. Nii saadakse akendega katla Piibli sisu' suures raamistuses, kuna need tõed reflekteeruvad ka meie igapäevases elus. Kunstnik Lutz Haufsehied alustas oma slaididega 13. sajandist ja jõudis värviliste kirikuakende usuliste teemadega kaasaega, kus pärast II maailmasõda on Saksamaali see kunstilaad olnud elav varemeist kerkivate hoonete kaunistamisel. Klassikalise väljenduslaadi asemele on tulnud tänapäevale omane närviliselt rahutu laad. Kunstnik sai oma töödest vaid paar-kolm' esitada, siis ütles koguduse slaidide pro^ zhektor üles kpostöötahte ja kunstnik lubaa tulla uuesti oma töid näitama, seekord paremate aparaatidega. H. ©Kanada Ühendatud Kirik (United Ghurch) eemaldab oma kiriku lauluraamatust ja muudest väljaannetest mõiste, et Jumal on meessoost. ,,Isa" on muudetud , ,Loojaks'' ja meessoost,,Tema' V (he, his) sõna on muudetud ,,Jumala" sõnaks. Kiriku liikmed võivad jääda endise tava juurde, aga uute vaimulike ja uute kiriklike väljaannete kohaselt vana tava tuleb kaotamisele lähemal i ajal. Ka ei minevat kaua, enne kui Piibli tekstid muudetakse sellekohaselt. ® Katoliku kirik jätvat evangeeli- REMEMBRANCE DAY . Kolmapäeval9 IL novembril 1987 Ajalehtede j a suuremate • esemete (külmutuskapid, diivanid, madratsid, puud või oksad jm.) ^ravedu ei ole kolmapäeval, 11. novembril 1987. Säästke oma ajalehed ja suuremad esemed kolmapäevaks, 18. novembriks. Rdage meelese kogumise depood ni ajalehti, 56 gustikuu jooksul koguti 273 ton-klaasi ja 3 tonni plekkpurke. . 392-7742. Ärge pange klaasikilde ega muid teravaid esemeid plastikkottidesse. R.M. BREMNER, P. Eng., F.I.C.E. Commissioner of Public Works JKarva metodistikoguduse uus kirik • Umbes viideistkümsie aasta eest alustas välke metodistide kogudus oma tööd Narvas 40 liikmega. Suurem osa liikmetest olid eestlased, aga peeti jutlusi ja koosolekuid ka vene ja soome keeles. Suurein osa rahvast on nüüdsel ajal venelased, äga Narva, ümbruses on ka ingeri päritoluga inimesi, kelle emakeeleks on soome keel. Kogudus sai alustada kiriku- haistab, et ametivõimud Eestis hoone ehitamist möödunud aasta on nüüd alustanud liberaalsemat aliiuses sellel krundil, mis neile usupoliitikat. See on senmi ametivõimude poolt eraldati, avaldunud nii et on antud lubasid V.rsti valmis kirikusaal 100 uute k.nkute ehitamiseks Näiteks istekohaga, kus pastor Peeter on registreeritud baptistide kogu- Piirisild saab hakata jutlus ama. ^Jus Ridalaes alustanud kirikuehi- Sisseõnnistustseremoonialei 22. tamist majandusliku toetusega iuunil möödunud aastal tuli 200 teistelt baptistikogudustelt mujal inimest. ' Rootsis tegutseva Slaavi misjoni häälekandja „Ljus i Öster" kir- Jäetagu hindud jutab käesoleva aasta esimeses O numbris: rahule! urnist välja Samaaria mehe loo, kuna see heitvat halba varju Juudamaa mehe ligemisearmastusele ja olevat diskrimineeriv praeguste juutide vastu. . India president Zail Singh soovitas kristlikke misjonäre hoiduda hindude pööramisest ristiusku. Soovitus tehti hindude suureneva surve tõttu takistamaks valitsuse kaudu ühest usust teise üle Armast SOOMEPOISTE KLUBI AINUKE 1065 STEELES A V E . N0R1 ;H YORK, ONT. 736-1170 Kodus 223^0201 . . lik L I N DA SE Avatud 7 päeva nä( FLORIST LinedekojM viimine. LTD •6' unustagem, Jumal on leltavJumal on kogetav. Ta 0^ Jgatsevarmastüs.:/ -•- ; \ y..^ ,,Wata ma seisanuk^^ kuulda ja ukse lahti teha^ selle juure tahain mä sisse minna ja õhtusöömaaega temaga süüa ja tema minug^^^^^ i HARRY ELLER, GRAFTON, ONT., K0K2G0, CANADA ' viimist. Singh ülistas kristlaste tööd hariduse ja tervishoiu alal, aga ta palus kirikuid, et nad vabatahtlikult loobuksid evangeelsest misjonitööst, öeldes et neil on küllalt tööd vaeste abistamisega; Wiimati see nõue tuli 'esile Bihari riigis, kui tuhanded hindud võtsid osa konverentsist, kus poliitikud ja hindu juhid tõid esile murelikke mõtteid hindude ristiusustamise või muhamedi usku pööramise pärast, yalitsus kavatsevat sealseis riigis võtta kasutusele samasuguse karistuse kui juba kehtib viies Iiidi|a riigis: vanglakaristus selliseile, kes kasutavad ,,sundust, survet, ässitust,-ahvatlust või pettust" usulisel ümberpööramisel. Need seadused siiski ^ i puuduta juba usku vahetanud kodanikke. / |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-11-05-09
