Vaba eestlane , November 5, 1987

              -EESTLANE'neljapäeval, Nr. 82
xaxE OXCD
Oktoobri algpäevadellä^^
isbomepdiss^ kii^
TäiiiiseSjSÜdainerabandEse ohvrid
Peale Ä o b Westholmi Güm­una
tunneme
naasiumi lõpetamist Tällin^^
põgeriesHeino I943.a. ü l e S ^ ^ autorit: Ta ön
lahe, et võidelda mele^y^^ ay^lijanud Eesti Kirjan
vastu hõimuvendade sõjaväe Kooperatiivi kirjastusel romaani
vabatahtlike rügemendis JR 200.
ä kui enamus Soomepoisse nägi
„üle lahe'^ (1974) älapealkiij^^^
Viis lugu söomepoiste
lust oma kodumaiale Hall malev ja selle jatkuteöse
• ••. ;HELSINGr:-^: :,Soomest^^^^';^
saadud teateid, et paavst Johannes
Paulus II külaskäigu aeg olevat
selgumas. Paavst tuleks Soonie
198$. aasta suvel või sügisel
Kõikidesse Põhjamaade riikidesse
Suunatud reis kestvat umbes 8
päeva, millest üks päev õn et­tenähtud
Soomele.
i)]lilBIUIIOIIDD»HDhll»lISII010Hmill!H»IIIUIIIIIIIi^
:BlBii. .,flB / ^ :' >'
31
viimasel momendil appi tulla, oli
Heino nende seas^.
lahinguid kodumaa
vabadusse jõudnute arv, päraku,
hoopis väiksem. Pikkade seikluste
järgi leiame Heino sõjajärgsel
Saksamaal,
Pooleli jäänud õppetöö jätkus
järgmise viie
jai, sedapuhku kodumaale
saabumisest jä võitlustest
sissetungiva punaväe vastu^ ,,Hall
malev II - K ü m m e k o n d aastat
hiljem ilmus ,,Sarviku sulased.
Tõsieluromaan'', kahes köites.
Seal kirjeldab Susi kpdurnaalt
PÕIKREAD-3. Sõjaväeline au^
aste, 9. Kerge eine, 1 p. Koolide
tööd kontrolliv ametiisik mõnedes
; maadesv 11. Vana mees, 12.
^ Kolme nulliga arv, 13. Maitseai­ne,
14.. Sõjariist, 18. Pai, kuku —
lastekeeles, 19. Otsaesine, 20. In­diviid,
21. Tundemeel, 22. Järe­likult,
niisiis (võõrsõna)^ ka me­henimi
23 .Ühes ilmakaares, 25.
Seda on iläiteks jää, 28. Järv
Eestis, ka naisenimi, 29. Pisike,
.268 Jane St., Toronto, Ont. MöS
Olen Teie teenistuses
kinnisvarade ostu või
müügi puhul Metro Toronto
ja Ontario, ulatuses..
o Tasuta
hindamine
® Hüpoteek-laenunude
korraldamine
233-6482
kontoris 766-4088
31. Köögiriist, 32. Pool sajast,
33. Teatud liiki paat, 34. Teatud
suunas kalduv vÕi arenev. ^
PÜSTREAD: 1. Eluruumid^ 2^
Millegi täiuslik kehastus, 4. Õp­peaine
koolis, 5. Armulaualeib
kirikus, 6. Vabaduseta isik, 7.
Tuiilekeeris, 8. Ettekandmisel
(mingi pala, laulu, vm.), 15.
Omaaegne naisteajakiri Eestis,
16, E.. Aava ooper, 17.
lukustati (käkš sõna), 24. Nobe,
väle, 26. Kevadlilled, 27.
Komme, käitumisviis,
Vedelikunõu.
RISTSÕNA NR. 1406
LAHENDUS .
seal. Ta õppis keemiat Hamburgi lahkumist. Eesti Diviisi sõjateed
Hansa ülikoolis 1946-^48 ja Saksamaal, vangilangemist
Aacheni tehnikaülikoolis Tshehhis ja põgenemist Läände.
1948-^50 mille lõpetas diplomee- Susi kiijand^^^ tegevusele
ritud keemikuna. Järgnes reis tuleb lisada kaastööd teistes raä-
/sse kus ta õppis Oklahoma matutes, näit. p^eatükk teaduse
keemia li
ülikooli juures põliitteaduse alal, kohta Järvesoo — Parming'u
lõpetades Magistrikraadiga a. koguteoses ,,Estonia:Case study
1952. Siis pöördus ta tagasi of a Soviet RepubHcSusi
, tegi uurimistööd toimetusel ja tagantiükkamisel i l -
ja saavutas mus album ,,Metsaülikool 1967—
.D. — aastal; 1982^' ja värskelt, alles sel suvel
füüsikaline ,>Lugusid möödunud aegadest",
ne- ja eesti ajaloo raamat Erik Virbsoo
Varsti varjunime all, Metsaülikooli
Suleti peale doktoreerumist asus ta tööle lektorite koostööna.
doktorikraadi
1955,
keemia, eriti
FOTOKOOPIAD
VÄBAgESTLÄNE
; t eL 7334550,^
fieiiiiBiiiiiiieofliesiDiiiiiiigniDsiiBiiiiiiBiiiiiiiiiiiiiusi!
mistul. Mõtlesin ühtelugu, et küll
ma kord jutustan. . . Aga teie
jõudsite Metsakaimistule enne kui
mina jõudsin jutustada." Heino
isa Arnold Susi langes Otto Tief i
vai itsuse hari<iusministrina
venelaste kätte sügisel 1944 ja
veetis osa oma vangipõlvest
,,Gulag'is" koos A. Solzhenit-sõn'iga.
Arnold Susi mõjust
viimasele, demokraatia ja vabadu­se
mõistete selgitamisel võime
lugeda kuulsaks saanud raamatus
liaš USA föderaalse lj arve Metsaülikooli tege-
Põllumajandusministeeriumi vusega liitus Heino Susi a. 1972.
juurde uurimiskeemikuna ja jäi Ta on sest saadik korduvalt olnud
sellele kohale truuks kuni oma elu lektor ja eesti keele ning kõne,
lõpuni. Vahepeal, aastatel kirjanduse või ajaloo hüvigrup-
-71 õpetas ta ka, muu pide juhendaja. Alles möödunud
tegevuse kõrval, keemiat DrexeFi suvel võisime leida Heino Susi
tehnikaülikoolis ja Bryri' Mawr küll Lääneranniku Eesti Räevadel
Meteoriit, 9. Abiline, 10. Rivie­ra,
11. Ilmav 12, Muda, 13. Asta,
15. Ärata, 17. Alustades, 20.
Vikerkaar, 22. Kapsa, 24. Tuvi,
25. Kask, 26. Tori, 29. Odraiva,
30. Aktsent, 3L Bulgaaria, 32.
's. Ta oli mitme kutselise ja neile päevadele järgnenud Met-ühingu
liige ja oli saavutanud saülikooiis Vancouveri ligidal^
suurt edu oma teadusliku tööga, siis Rootsis ja Soomes toimunud
Selle tõendiks on 70-netesšeMÜtroo kursusel; nriõni päev hil-ulatuv
publikatsioonide arv. Eriti jem juba teg^
saavutusrikas oli Susi töö uute sakoolis Kotkajärvel, kus ta
lipäev, 2.
Hiiumaa, 3. Imik, 4. Meenutama,:
5. Torma^ 6; Drvu, 7. Ideesid, 8.
Taara, 14. Stik, 16. Aero, 18.
Üuristama, 19. Statistid, 21.
Kõveral, 23. Protees, 24. Tromb,
25. Klaar, 27. Viga, 28. Etna.
Kuülutannine
analüütiliste meetodite alal kus ta õpetas noortele Eesti ajalugu^ ja
tegi just paaril viimasel aastal oma vahetult peale selle Kotkajärve
kaastöölistega mitu olulist. Metsaülikoolis. ta
läbimurdelist leiutust. oma olulise panuse, hingestünult ^^^^^
Tema töökoha austusavaldus ja kaasakiskuvalt. Ta oli ainus kes
lise, 30 a.ytööjuubeli:viibis kõigis kolmes metsaül ikoo­ni,
kops köitega tema Us, lisaks veel Kotkajärve ,,
pübli^atsioomdest, anti üle sakoolis". Niisiis '
lahkunu lastele, pQSthuumselt isa Heino Susi oma viimase suve
niälestüsteehistusel. Mõned südamelähedasele tegevusele;
nädalad varem oli Heino Susi noortele eestiaineliste teadmiste
viibinud Eestis. Ta külastas seal andmisele^ja eestlustunde erguta-sugulasi
ja sõpru ja pidas loengu misele.
omal erialal E, Teaduste Akadee- . Sarviku Sulased" pühendus
mias. algab ,,Emale ja isale Metsakal-
Heino Susi ei jõudnud oma
vanematele Jutustada. Mitmetest
metsaülikoolidest osavõtjad on
õnneks kuulnud Heino isiklikke
muljeid soomepoistest ja sõ-japäevilt,
räägitud rahulikult,
südamlikult ja liigutavalt. Nii on
;i neist .elamustest jääd­vustatud;
kirjas\ ja sõprade ja
Heino laste — Aita, Andrese ja
Markuse — teadvuses. Jagame
leinas' rasket kaotust.
Kallis Heino, Sa lahkusid nii
järsku,.kuid oleme tänulikud, et
jõudsid meile siiski midagi
jutustada, oleme tänulikud nende
jete eest, ja selle selge
rahvusliku tunde eest mida Sina
oma eeškujaga meile, kogu Met­saülikooli
perele, oled andnud.
Puhka rahus, armas sõber!
TRÄSS:
Perekonna soovil on loodud
Heino Susi mälestusfond, arvega
Toronto Eesti Ühispangas, eesti
noorte Metsaülikoolis käimise
edutamiseks ja toetamiseks.
•••-•\ , - .
1^1
.•u-..;'ii«»'-'-
External Affairs
Canada Canada
Nr. 82
ii
i
P
41
Värvilised Waäsak^^^
(A|guslk. l)
enne kui jäädi peatuma sakslases
kunstniku Lutz Haufschie(
juurde, kes on juba tunnustuse s(
alal saanud, töötades prae|
Torontos Skydome juures, kus
ettenähtud mõned värvilisi
aknad. Ta käis Peetri kirikuga ti
vumas ja oli tulnud koguduij
liikmeile oma tööd tutvustama.
Iga ruutjalg aknast maksi
$200. Kuna aknad asuvad madl
lal, siis tuleb need varustada vi|
Jastpoölt kuulikindla klaasi;
võimalike vigastuste vastu.
Rääkides annetamise mood
sest, • ta selgitas aastatuhand(
jooksul tekkinud traditsiooni, 1
selliseid aknaid on lastud t<
kellegi mälestamiseks. See .
andnud esmaklassilist kuni
kuulsais katedraalides. Värvilisi
aknad on sama permanentsed.
kirik ise. Eestlastel on palju IK
kes tahavad; oma lahkuni
mälestada. Üks aken lal
maksma $5000. Annetaja ärani
kimise võimalusi on mitnK
kuigi ei laheta ninie klaaj
märkida, aga hõbeplaat ai
raamile sobib suurepäraselt,
on mõeldud,' et võeta
kasutusele pühendusraamat k|
annetajate nimed sisse kantakd
Õp; Av Taul arvas veel, et
• palvejine tuleb kirikusse, siis a|
usuline motiiv võib temas si:
V dada usulist momenti,
nägemine võib avada krist|
südame. Ta andis algse aki
sisulise programmi, mis kunij
kule soovitusena võidakse esiij
K i r i k u lõunaküljes, ald
söomepoiste inälestustahM
võiks esimeseks olla abstraj
pilt maailma loomisest, »tei
murede aken pattu langei
motiiviga, kolmandaks Abral]
kutsumine tõotatud maale; n
oleks see kodumaa aken. Ne|
dale aknale suurte proh'
motiiv, kui rahvas viibis Pai
vangipõlves: meile lähcndak;]
küüditamisi ja Siberi orjapi
Viiendale tuleks elickuulii|
motiiv Jeesuse tööst ja lunast
. sest. Kuuendale ristiKVöl
teema ja seitsmendale surma
avese elu teema. Nii saac|
akendega katla Piibli sisu si
raamistuses, kuna need J
reflekteeruvad ka meie igapj
ses elus. .
Kunstnik Lutz Haufschicd
tas oma slaididega 13. sajan(.|
jõudis värviliste kirikua!
usuliste teemadega kaasacgu
pärast II maa il masõdci|
> Saksamaal see kunstilaad
elav varemeist kerkivate ho
kaunistamisel. Klassikalise
jenduslaadi asemele on tl
tänapäevale omane närv
rahutu laad. Kunstnik sai
töödest vaid paar-kolm csj
siis ütles koguduse slaidid»
zhektor üles köostöötah)
kunstnik lubas tulla uuesti
töid näitama, seekord pail
aparaatidega.
• «Kanada Ühendatud
(United Church) eemaldal
kiriku lauluraamatust jam
väljaannetest mõiste, et Juj
meessoost. ,,lsa" . on mi
Loojaks''jameessoost./
(he, his) sõna on mi
„Jumala" sõnaks. Kiriku
võivad jääda endise tava
aga uute vaimulike jil
kiriklike väljaannete k
vana tava tuleb kaotamisel
mai ajal. Ka ei minevaj
\ enne kui Piibli tekstid mut
sellekohaselt.
® Katoliku kirik jätvat evJ
!