Vaba Eestlane, April 28, 1965

              I
'
1 I
4 y-w- j t ' U
tlSTLANi" M VABA £eSTLANE vahade eestlaste häälekandja
„KAlA Ilmub 2 korda nädalas -
kolmapaeval o aupõeref
Kolmapäeval 28 aprillil 1963 — Wednesday April 28 1965
KIREV MAAILMKahe }unnjga Ameerjkas ngjsmaae
%&&' S "ise afcblL
Caracases algas endise Vcnetsuec-l- a
presidendi Yiarcos Pcrez Jime-nez- i
(pildil paremal) protsess
keda süüdistatakse rohkem kui 13
miljoni dollari omastamises riigi-kassast
10 aasta jooksul millal ta
oli võimul Pärast kukutamist
1958 aastal põgenes Jimcnez
USA-ss- e kust ta aga täija nõuti
BANGKOK — Bangkokis Siia-mi- s
Jäeti 27-aasta- ne Supat Laosa-wa- t
oma pruudi poolt maha Mee-leheites
võttis noormees mürki ja
laks siis bussi et sõita sellega
sihtkohta ja surra oma pruudi
jalgade ees Politsei leidis ta kaks
miili oma pruudi kodust eemar ja
ta viidi haiglasse kus suudeti ta
päästa mängus
ühendriikidel
vaestele
BONN — Eliza-bet- h
ja prints Philip saabuvad eel- -
oleval kuul ametlikule külaskäi-gule
Laäne-Saksamaal- e Sel pu-hul
pannakse sakslastele südame-le
et nad ei tervitaks külalisi
„Heir hüüetega see vihjab
Ja ilmutaks Ju- -
vajalikust
Turistidel
BELGRAD Hiljuti põgenes
Bulgaariast Jugoslaaviasse
Karnisoniülem 50-aasta- ne kindral
Tsvetko Arvatakse kind
Ku-kutamiseks
Puna-Hiin- a poliitikat
pooldava rühmituse poolt
pääses üle Jugoslaaviasse sel-lest
hoolimata et kogu piirivalve
alarmeeritud põgenemise
vältimiseks
BONN — vange
Buchenwaldi
ida ülikoolipro-fessoriga
on esitanud süüdistuse
Lääne-Saksama- a presidendi Hein-rich
Luebke pannes
vastutusele sadade vangide
Teise Maailmasõja Nad väi-davad
Luebke vastutav
Bernburgi lähedal Ida Saksamaal
asuvate
Buchenwaldi
Süüdistus esitati pärast kui
teatati Luebke kõneleb
ohvrite kalmudel
oa ilmselt
tavalise ku-na
samasuguseid süüdistusi
esitatud teiste
Bonni riigimeeste
BONN läbisaami-ne
Prantsusmaaga on Laän-Sak-sama- a
välispoliitika üheks
miseks aluseks ei kavatse
järgneda
kulla alusele tagasipöördumiseks
rahanduspoliitikas Lääne-Berlli- nl Brandt
on ühtlasi lääne-saks- a
TÄNA ON iirrü
U5A bavandah uut reicilennulfit mit niHnh ?nnnmiilili tunni
F]
' kiirusega ja maksab miljonit dollarit — Võidujooks USA SST ja
5 Inglise-Prantsus- e Concorde1} vahel
Washingtonis demonstreeriti hiljuti uste taga hoolikalt selekteeritud isikuile uuetüü-bilise
reisilennuk] mudelit mida nimetatakse SST (supersonic transport) See kujuneb kõigi aega-de
kiheimaks transpordivahendiks tiies reisijad kahe tunniga New Yorgist Londonisse ja tähem
kui nelja tunniga New Yorgist Tokiosse Võrdluseks toiks tuua et praegused kõige kiiremad rei-silennukid
katavad New York— Tokio vahelise distantsi 12 tunniga
Kavandajad arvestavad et SST sident Kennedy ühes oma a gu vastata — see on kõik ta
lennukid omandavad kolm korda suv? Siin esineb oht et väiksema
suurema kiiruse kui hääl mis
teeb välja rohkem kui 2000" miili
tunnis Reisijad sellisel ülikiirel
ei leia et sõit oleks olu-lisel
määral erinev reisist tavali
sel düüslennukil millised
peavad ühendust kontinentide va-hel
Lennukikabiin on põhiolemu
selt õõnes umbes 11-Jalali-se
läbi-mõõduga
metalltoru kus on
umbes 200-l- e reisijale is-tuvad
viie-- või kuuekesl kõrvuti
Lennukikabiini seinad on isoleeri
tud surve temperatuuri ja müra
kabiin on täidetud
heli edasikandva õhuga võivad
reisijad ka siis vabalt omavahel
vestelda kui lennuk sõidab
nritish Airrmft
on Prantsusmaa
olla ainult 6-8-- tollilise Seda mõlemad Juba
uuga
sud
Tegelikult ei reisijatel mi
dagi vaadata lennuk sõidab
kuni 75000 Jala kõrgusel SST
õhku üllatavalt Järsu nurga
all Ja mootorid
selle Jala kõrguse-le
veel lennuk jõuab
lennuvälja piirkonnast
Iroonilisel kombel on SST
nuk mida keegi eriliselt ei soovi
omada see toob kaasa loen-
Nüüd on mees terve damatuidonprorbahleveumsveaheime purupaljas viimse hea- - tllzh tuleb siin või-teon- a enne surmaminekut kinkis dujooks tahes tahtmata kaasa
kogu raha ha umbes sama põhjusel mlks
Kuninganna
kuna
natsismile antud
Sofia
uuuiuuoov
piiri
tema
vastu tema
surma
suri
Siin
tegemist kommunisti-de
varem
vastu
hee
de
25
1963
nüüd
ruu-mi
Need
vastu Kuna
kolm
Enne
kuna
väl-ja
Kuna
püütakse enne teisi maanduda
teistel planeetidel
SST programm on loomulikult
vaga kulukas ja juba üksnes mu
deli väljatöötamine nõuab umbes
1 miljard dollarit Ükski tööstur
ei tuleks sellega omal jõul
vaid projekt peab tingimata
mida
lenda
Kuremaa januennuKia
kiiruse kuid on
i„Jaancev„ SST reisilennku„uku_iuh_euhuitami
juht märkis hü-üti
selles suhtes saavutanud
diga
v ustajaks siin asjaolu te kuludega ehitatav Concorde
Pan-America- n Airlines oli annud osutub tõrjub
tellimise kuuele Concorde
millised on teel ehita
mata
Concorde sõna mis ameerik
lastele sugugi ei meeldi kuna siin
suurema lennu
ki turult välja
teostamist
on tegemist Euroopa projektiga ennukkikoerdrea kiiremini
Ja amaruusega juniposusioo- - 300 kraadi Fahrenheiti järele
juures muutub see
Concorde on niivõrd kuumus kahekordseks
projekt et ükski Euroopa ei Praeguste plaanide kohaselt
tuleks sellega üksinda toime ja tatakse Concorde'1 alumiiniu-ni- i otsustati see teostada ei palju kõr-ma- a ja Prantsusmaa ühistöö gemale temperatuurile 300
Jana Vastav sõlmiti ikraadi Fahrenheiti järele USA
aastal Ja oli ehitatakse erilisest ti- - häälest kiiremini rnmomtinn nina
Lennukiaknad väiksed õib- - Aviation
läbimõõ- - firmad
ja neeu on muu iohi pan- - aastatest
ole aga
tõu
seb
tugevad tõstavad
mitmetuhande
enne kui
len
sest
elu aga
pres-kui- d sest
te-t- a oma
segatud
434
Gaulle'i
ole
une- - vis
lise
rai
Tii sai
aga
ehi- -
pea
kui
aga
töötanud iseseisvalt planee-rimisel
Pärast rohelist tuld" president
Kennedylt asusid ka USA eksper-did
innukalt SST programmi
Juurde Kõik fir
mad võisid esitada kavandeid ja
need läksid läbitöötamiseks 210-s- t
eksperdist koosneva komisjoni
kätte Nüüd on jäänud võistlejal-- 1
na tihedale sõelale lennuki kere
& Kavan
läbitöötamiseks
umbes miljonit
dollarit Seejärele asutakse
nui
eeldavad
USA
la--
hendada tehnilisi
probleeme Kui lennuk sõidab
häälest
niie
riik
Inglis- - mis
leping 1962
siin lennuk
Sud
olid
0K'"--'
taamsegust mis palju
gemat on amee-riklaste
suurimaks trumbiks ku-na
alumiiniumist Concorde ei saa
ühelgi tingimusel titaanist kerega
mööda ilma et see-juures
laguneks
Titaan on aga
sugugi kerge valmistada ja
peamiseks põhjuseks
SST maksma mil-joni
dollari piirides
iis korda rohkem maksab
reisija 707- -
düüslennuk
osas Boeing ja Lockheed ja SST lennukite mootorid peavad
Kavanaajama General Elect-- võimelised 40000-naelal- t
ning Pratt
dite kulub veel
mitu kuud ja
esime
Enne
veel
vastu
sõita
ongi
seks tõukejõuks
ei ole võimalik
kaaluvat hiiglast
õhukihtidesse
se lendava prototüübi praegused
sele- - [jõuavad peaaegu selle ülesande
Parimal Juhul esimene ikõrzusenl kuid p! nnm mi
1968 aastal (dagi reservi Rohkema arvu moo-sam- al aastal millal on ettenähtud lisamine ei siin prob-esimes- e Concorde'i sünd Reisi- - 'leemi lahendada kuna mnntnHH
jäid hakataks siis uute lennukite-- J vajavad bensiini Ja bensiin
ga veaama i9u aasta pii- - lennukile mis tekitab
ma valitsuse poolt finantseeritud jrides kuid arvatakse ' et see nih- - iiaiuu inausei 'duse veelgi tugevamate mootorite
ning
tuleb
Mach
mida pole
miks
läheb
tõsta
naela
õhku
torite
lisab
umoes kaalu
'ugui on piaanis euenantud et va- - kuo veel mõne aasta võrra edasi Järele
AUSTIN — President Johnson pitsus annab 75T surn-- j Üheks küsimuseks mis vaevab J Sõjaväelennukite kavandamine
teatavaks et ta ülendab kind-- kuid tõenäoliselt võib see SST-kavandaja- id Ja neid kasuta- - ei ole seoses nii suure probleemi-ra-i major Benjamin O Davise kerkida üle 90T ma hakkavaid lennuliine on: Kas dega see saab reisijate
õhujõudude kindralleitnandiks! SST ei saa mingit kasu sõjaväe- - tahavad inimesed reisida nii mel bensiini kaasas kanda
See on kõrgeim aukraad (lennukite projektist sest ükski Kuna aeg on ra- - võimalik õhus jasee ei
on kunaai omanud nendest ei ole nii suur eea võib arvata et sellest nn tttMnma iiiiK_
USA sõjaväes on 53 aas-- 1 nii kiiresti kui SST milline jätab imajoones huvitatud Iciea Rootsi aeronautika Pi-itPi- rt kerge vaevaga seljataha ka kõise I on ara aeci rnhkrm iinr R Lundi™ am m -
Janev et
oli hiljutisesse uui)auiu ü-i- """" pre it-uiu- iu
Ta
oli
Grupp endisi
koonduslaagris ees-otsas
ajal
et oli
soolakaevanduste
kus vangi
et Bolscni
KZ-lasg- ri
mustamisvottega
ka juhtivat
Ehkki
pea
Saksa-maa
ideele
oma
linnarea Willy
kes sotsi--j
kinniste
kas
kõnes
lennukil
peale
~ - — — ?imv uu Ainult
omandanud sel
siin teeemist
rakettlennukiga
USA
ti „! „„ „ _„ i iÄM
on
—
aaldemokraatlde
välisajakirjanikele et ta on
ühise kokkuleppe
et
ökonoomsemaks ja
len
nukile
on
välistemperatuur um- - uoa Des
lennuasjanduse alal
kulukas
kere
mist
vii- -
asjaosalistekr
korda
viiekümnendatest
toime
SST
asjasthuvitatud
lori olema
ric Whitney
60
tõusta
vaja
ase- -
kii- -
Davis
lagd
uivaunc
Erhar--
Juba
neeger
saksa
ja SST kasutamine tähen-- skeDtiliselt SST lennukit inh
daks kõrgemaid tides tähelepanu sellele lennu- - yõih arvata nad sel
tavalisi düüslennukeid
Concorde on ettenähtud väikse-mana
kui USA ülilennuk See lii-guks
pisut rohkem kui kaks kor-da
häälest kiiremini (Mach 22)
ja võtaks peale umbes 100 reisijat
Ameerika SST tuleb suurem
kiirem kuid tõstab jälle üles kü
simuse millele keegi ei oska prae--
kallima
SST f
terve rida
kaks on
3
talub kor--
temperatuuri See
SST-s-t ta
metall
see
USA
ligemale
kui
100 mahutavusega
moo- -
sest väiksema
Jõuga kuni
450000
kõrgematesse Mõ--
valmistami-ine- d mootorikavandid
SST tntn
—
saa
tegi mast
sest
seda
rete lennukitega' on tankida
üks ha 'noa maiarHicni
ärimehed
tane ihuih
ühe
eest
seda
võib
~to
on
kui
piletihindasid et
et
Iile
Ja
J
25
koridorid peavad olema erakord
selt laiad ja sügavad kuna esma-kordselt
ajaloos veetakse reisijaid
sõidukis mille meeskond on suu-re
kiiruse Ja kõrguse tõttu tegeli-kult
pime Samuti hoiatab ta kos-miliste
kiirte eest mis võivad ta
bada lennukit ilma igasuguse eel- - hoiatuseta umbes 55000 Jalga kõr
gusel
tS 4 jm jkjjsAaP1 "P %ä tWkSWN1 Aa3aV' j
Need ci ole teel SST--d taid uued 181 jala pikkused 251 irisljat pealetõtvad Douglas DCS-tüübilise- d düüslennuktd mis hakkavad opereerima eeloleval kevadcL Douglase lennukitööstus ei tõta osa kiire-mini
kui hääl liikuvate lennukite konstrueerimisest
just
xtiVOTk7o
w z_ elr"ca7lvaffc?
Kevad-Po- p
kSirajuntaeevtuadheJsot ekkairtjeuitsamdelailsatetilet"äiskasvanute'
Okei ma kirjutan aga lugeda peate oskama ise
ekneavmaOdLekdIülKplaaEldrVaaAsntDe SsuJeAullretOiVLluIeejaIuLopUkusStusttnaaidgOultiuonlenibi oiöllunesulddaetpJeaalaneneimlõ2ik
ehk „fainemissimo" Kõutsi) karjus südantlõhestava Sü Ma arrrrnustan sind elaja moodil- - ja lõi küüned oma S ttanmnaatskivmaisheskmauankhskrskaehessvaeadtiannkcatssnuuakda—isnsuemnnina„udTiutla2en)t"gsa—rorrnraPaliizmhh"bi oü"ktlaetsuskealeil' h
otsasVEmNiEllesVt AtReeBlLUükTsTki MloRll pSoPleARtaRhOtnFuFd isjtõuuslunpiuNuudgutseeha
puu
piuksus midagi kõna läti varblannale Miss SvirbuliinelVh Teadagi linnud on hoopis tabamad rahvusküsimustes Sen'
lksaeebenaeidelgtllaiousvediinbhdem!äanvkmeNieül-irainessdnienem-mlltieuansdtneaäLssriiinmdsvdaaiumlskldkaaueuthtlmieeakmmreSmasiaibaasNõptsnuiauinbslsgeueelrogiidknuseutnlletüavhrkäkvirklaajeaebuiisnvaleogõeatrnnäa—uäägdsguteaarmloealsSe-tkiuiis-ass
jlaibekrKaaraOvlaEidnReADNtaediSnUeoUnvDäiLiknEeimSIevDsatlegKgeaÕjNaNsIiTleEELK3e)nn-eliüdksonsuutrõelmisuesdt ko-eksisteerin-kinuiimdespeodlesuenuddildemmiseõljuntaindaad
laksokknkuud udpisNtaavdadei Nhaodolitseaejvsaaendldleesintdä!n)eit
tahavad Iuh-au- h luhauhl" lahkusid nad areenilt
PÕRNIKAS RINGUTAS UNDERGROUND sirutas jäse-mei- d 5) ja hingas sügavasti ning ettevaatlikult Vümane oli javulalujaarlioikklai sseataamgtuaisttvesõeitasõdmnuomdllaatpakriamskuelvdõjauiluihlrlieinkgaeokmõSreaiessevõisJuostllateamrnaiknai6n)a Krontsh-krontsh-kronts- h — hakkas ta juurikat närima Kui see nüüd oli võ-ilille
juurikas siis oli see hästi tehtud Arnika juhul oli hai-tc- m Ah et kust ma tean mis juhtus underground Kui in- imesel nii palju fantaasiat ei ole et ta ei oska midagi kuju-tleda
ilma nägemata — sel juhul ei tasu üldse kirjutamiseta
aega raisata Istu parem TV ees ja näpi nina
tuli IigSaEtGeIse AkUeeTrOugDa AroRoMsAteStaTnAuVdAjDa hKoEoVleAgaDElaTpituNdur(gäa latasgaanndti
püksid) Ford Teise nurga tagant tuli lorisev Volks Nad olid kevadpalavikus nH et sisemised rattad olid õhus 1'Iäraki
langesid nurga peal teineteisele kaela — jäidki armunult kok- ku Tolm klaasikillud kuivanud pori Fordi kõhu alt nirises täija väike oja Volksilt ei tulnud midagi sest tema elujõud asub tagakehas ja seegi on kuiv
FORDIST RONIS VÄLJA pikkade juustega poiss Volk-sis- t astus välja pikkadesse pükstesse peidetud pikkade koiba-deg- a tüdruk Nad vaatasid teineteise külge liibunud7) mootor-sõidukeid- 8) Sits nad vaatasid teineteist sügavate imeate9)
pilkudega „Tshirioo" ütles tüdruk „Maimiliaan" ütles
poiss Nad võtsid teineteisel kätest ja hakkasid pikkamisi ja- lutama piki pargiteed pead nõjatatud vastamisi
KEVAD-ÕII-K OLI TIINE10) kauguses sinetas-roosatas-üllata- s puistu vesi tulises muld auras ja paljud teised asjad
tegid seda ja teist Nad jalutasid rahulikult edasi Maailm ei
koosne mitte vanadest autologudest taid kevadest ja arma-stusest
Lots of theml
KUI MA KUULSIN et nad on abiellunud siis ütlesin:
„NH ruttu?" — Nemad: „Kas me küll kaua ci ole kurameer-inud?"
— Alina: „Jah aga see lõppes nii äkki" — Nemad: wOo
me jätkame seda ka nüüd abiellunult" — See on moraal —
õpetus järeletegemiseks Kirjutatud juhuks kui mõni tanem
abielus inimene seda teismeliste lugu peaks lugema
1 ) Kõuts — isane kass
2) Nadinunnadi'— vana tants Pas de Espagne
3) Kõnnitee — Sidewalk
4) Sajand — Century at least hundred years
5) Jäsemed — üldnimetus käte Ja jalgade kohta
6) Arnikas — ravimtaim (herb) Juuri leotati vi- - a
vitati kõhuvenituse puhul
7) Liibunud — tugevasti teineteise külge jäänud
8) Mootorsõiduk — autode üldnimetus Võiksid kaas
9) Imema — to suck imev — sucking
10) Tiine — rase (expecting) literaarne väljendus õhu
millest võib kõike oodata
Lõbusat vahelugemisi
ühel aadlikul oli toapoiss kes
vihkas kapitalistlikku süsteemi Ja
veetis suurema osa oma vabast
ajast kommunistide kihutuskoos-olekute- l
ühel päeval aga märkas
aadlik et ta toapoiss ei käi enam
miitingutel ja küsis talt selle põh
Viimasel koosolekul mida ma
külastasin öeldi et kui kogu rüci
rikkus võrdselt elanike vahel Jao
tatakse saab igaüks 2000 franki"
vastas toapoiss
--Noh mis sus settest on?" kü
sis aadlik
Mina et saa stlea lennWa- -
ütles toapoiss Mul juhtub olema
5000 franki
tar
18 sajandil millal tee ja kc
Jõudsid esmakordselt Skandsü
'viasse tekkis elav poleemika S
'le üle kas need Joogid on tervis-l- e
kahjulikud või mitte Kusj
Gustav III lahendas r-- er
1 sellega et ta muutis kahe "
' miste pärast surmarr " - 31
(Sikvenna karistuse ~š~'~
sunnitööks tingimuse ' --J'"'
'"-f--
jooks igapäev s— kohvi
ja tine teed N~
ei tekitanud vendade
halba kuni lõpuks uks
— alaline teejooja — s-tas- ena
See lahendas in-raend- i
kohvi kasuks se1'
iti aasta tagasi olid
suhteliselt maailrr
kohvitamtajad
ia
afud
ta
c
dest
v
au