Vaba Eestlane, April 28, 1965

              i
r
rv CF VS £ pvPVf f'
j
Liik f VABA EESTLANE kolmapäeval 28 aprillil 1965 — Wednesday Aprll 28 1965
Kiri Siokholmist
Tegelikkus ja propaganda
„Oh just nagu meie villa sisse-õnnistamise
pidu" 101 pereproua
vaimustatult käsi kokku kui ta
sügavate naeruturtsatuste saatel
oli ära kuulanud eestipärase pere-konnapid- u
kirjelduse Olaf Kop-ville- mi
versiooni kohaselt Kop-ville- mi
repertuaari menu ei tõen-da
ainult et ta on hea artist vaid
et ka eesti nalja järele on vajadus
suur
Kui heita pilk raamaturiiulile
siis tabab pilk seal rohkesti dra-maatilisi
ja tõsise sisuga raama-tuid
aga neid kus nalja sees on
leidub suhteliselt vähe üks arsti-teaduslike
kalduvustega kaasmaa-lane
võitleb juba mõnda aega idee
eest et vabastav nali olevat maa-pagulase
hingetervisele kõige ka-sulikum
rohi mis mitmesugused
kompleksid laiali ajab ning haju-tab
armsa ligimese vastu süda-messe
kogunenud kurjuse mürki
Selle põhimõtte kohaselt on Black
Joe ajakirjanduslik tegevus suure
tervishoidliku tähtsusega sest
huumorimeeste arv eesti trükisõ-nas
pole tõepoolest mitte Ülearu
suur
Siis kui lätlased Rootsi kuninga
lossi t-e-s
lasid lahti põrsa mille
küljed olid ehitud zharsiga
IIrushtshoi näost õhkisid nad
suurema osa selle külaskäigu
propagandamõjust
See siga eksisteeris avalikkuse
teadvuses kaua aega kuni ta tee-kond
lõpes maiusroana pidulaual
Siis oli Hrushtshov juba ammu
troonilt tõugatud
Rootsi pildiajakiri „Se" saatis
mõni aeg tagasi N Liitu külasta-ma
oma reporteri Gits Olssoni
koos fotograafiga Nad olid Vene-maal
ainult kaheksa päeva kuid
avaldasid terve seeria artikleid
Neil oli rootsi lihtlugeja juures
kindlasti suurem mõju kui krem-loloogid- e
põhjalikel Ja tõsistel
kirjutistel Gits Olsson nimelt tö-gas
löövalt punaparadiisi olusid
Ja iseloomustas osavasti vahet te-gelikkuse
Ja propaganda vahel
Need humoorikad elupildid olid
arusaadavad sellistele rootsi luge-jatele
kes erilisi poliitilisi huvisid
cl osuta Ja kommunistlikku Vene-maad
vaatlevad mingi kummalise
seguga uudishimust sallivusest ja
kartusest
Nende Inimeste arvates on N
Uit juha kõvasti demokratisee
ruutul Kui filmilinal näidatakse
IKanit kes noa ja kahvliga
sööb
Aastaid tagasi käis Stokholmi
külastamas vene sõjalaev Siis
võis Kungstredgoordenl pargis
näha niisugust pilti et kaks root
si plikat sikutasid vene madrust
kättpidi ja tahtsid teda kusagile
kaasa viia Tüdrukud kuulusid
Mihkel Ervart
Õnnistatud neetud meri
Mõned aastad enne Eesti
Vabariigi lõppu läksin noo-re
almulikuna Hiiumaale
Pühalepa ja Kmnuste ap õi-geusu
koguduste hingekar-jaek- s
Tundes huvi ajaloo
vastu hakkasin hiidlaste va-nu
jutte talletama Ajalooli-se
jutustuse kirjutamiseks
peab kasutama üht kindlat
sirpjoont mille ümber sünd-mustik
keerleb kuid ka rah-vasuus
edasikantud lood on
kirjutamisel suureks abiks
Hiiumaale jõudes olime abi-kaasaga
ainult kolm nädalat
abielus olnud ja algasime
ühist elu Seepärast pühen-dan
jutustuse oma kadunud
abikaasa Irenele tema viien-da
surmaaastapäeva mäles-tuseks
Jutustust kirjutades
õhtutundidel oma katuse-kambris
olen läbi käinud va-nad
tuttavad rajad ja kohad
II liu saarel ning tuntuid end
noorena Samuti on ajaratas
mind kaugele minevikku ta-gasi
viinud ja mulle tundus
nagu oleksin Ist ka neil päe-vil
elanud ja Hiiumaal ol-nud
ning igapäevane elu oli
nagu uni Kui ma kirjutasin
siis oli mul palju sõpru aga
ilmselt sellesse kategooriasse kes
võõra mereväe külaskäigu ajal
kai peal ootavad Ja omale kavale-re
valivad eriti meeleldi tõmmu
näovärviga sailorite hulgast Iivan
oli nende tüdrukutega ilmatu hä-das
Talle oli käsk antud tänava-nurkadel
lahkesti jagada Kazbe-ki- "
paberosse aga selle Inimröövi
katse vastu polnud ta ilmselt ette
valmistanud Punamadrus lõi
I kontsad kõvasti asfaldisse ja pulk-ile- s
kõigest Jõust rootsi preilidele
i vastu Need olidki lõppeks sunni-tud
venelase lahti laskma kes
kiirel sammul oma laeva poole as-tuma
hakkas Tüdrukute näoil-mest
võis aga järeldada et neil
kadus Igasugune lugupidamine
punalaevastiku ofensiivse võime
vastu Politrukid oleksid pidanud
andma madrustele hoopis teised
korraldused kui oleks tahetud
good-will- i tõsta
Kodumaal pole huumor rahva-suust
kadunud Möödunud aastal
oktoobripidustuste ajal levis Tal-linnas
kuuldus et Jälle on tolmu-nud
tänavate ümberristimisl Jahu
tänav on ümber ristitud Kastme-tuub- i
tänavaks ja Saiakang Sepi-ku
käiguks
Teatavasti kestab kodumaal Ju-ba
möödunud aastast saadik püü-lijahu
puudus Seda müüakse 2
kilo töötaja kohta suurtel püha-del
nagu oktoobrirevolutsiooni
aastapäev nääripäev ja nüüd on
lootus saada püülijahu ka 1
maiks Need kes ei tööta saavad
nendel puhkudel osta saia jahu ai-nult
üheainsa kilo
Kolhoositurul on küll jahu saa-da
aga seal maksab see pool-teist
rubla Kilo mis on enamas-ti
Kõigile ülejõukäiv hind
Kuna elanikkond midagi ka
süüa tahab siis tuli mingi toidu-tööstuse
asutus hea mõtte peale
kuidas soustljahule leida aseainet
Lasti müügile Jahukaste tuubides
kuhu oli sisse segatud mitmesu-gusei- d
aineid mis aga vana head
ieesti nisupüüli asendada ei suut-nud
Nõnda siis ristlski rahvasuu
tänavad Umber
I Sama allika kohaselt olevat tol-munud
jutuajamine StalinI ja
Hrushtshovi vahel Stalin öelnud
Hrushtshovlle et näe nüüd löödi
ka sind ametist lahtf Ikka selle
põllumajanduse pärast Kui sa
kõik selle sõnniku mis sa minu
peale oled visanud oleks kolhoosi
põldudele pannud sis oleks seal
ka vili kasvanud
I Hrushtshov vangutanud kur-- i
vait pead Ja vastanud: — Ei hak-ka
seal vili küll kunagi kasvama
See mis külvatakse Kuzahstanl
udismaadel lokkab hoopis Amee
rika ja Kanada põldudel
ja
1
kui ma ei kirjuta siis olen
üksinda
Proloog
Alguses lõi Jumal taeva
ja maa
1 Moos raam 11
! Hiiumaa on kehva pinnaga Ees-saar
mille keskpaik on liivane Ja
soine Saar asutati hiljem kui tei-sed
Eesti saared Eestimaa saks-laste
poolt vallutamise ajal oli
Hiiumaa vähe asustatud ainult
ranna ääres asusid elamud ja
rannast eemal mõni üksik talu
Saarlased kasutasid paremaid ro-humaid
omale heinaniiduks Pa-rematest
rohumaadest kirjutatak-se
pühaskirjaski sest igaüks ot-sib
neid Põhjapool saare ääres
Vormsi saare vastas asus Suursa-dam
nimetati ka Sottasadam kus
peatusid sõdalaste laevad enne sõ-jaretkele
minekut Hliesaarel asus
saare kuulsam hiis suurte ohvri-kividega
Ja hiies kasvasid kõrged
vanad tammed Siin käisid sõda-lased
enne sadamast lahkumist
Taarale ohverdamas jumalailt on-ne
palumas ja targalt häid juha-tusi
küsimas Targa talu asus
hiiest merepool metsa ääres kust
läks välke maariba kaugemale
merre ja sellel kasvas ilus hein
fcfY
tmtr w v 2s? z
Mugul-begoonia- d
Vähe esineb lilli mis
varad osaliselt varjatud
Eino Kuris
AIANDUS
tades üheks selliseks lilleks
on mugul-begooni- a (tuberous
begonia) Pärineb troopikast kuid
nime on saanud prantsuse botaa-nikult
Michel Begon'ilt Seda lille
kasvatatakse terava päikese eest Äf? P°°le
varjatud Ja tuulte eest kaitstud
valguserohketes kasvukohtades —
elumaja põhja- - ja idapoolsel kül-jel
puude läheduses aknail asu-väi- s
lillekastides jm õitsevad
juunist kuni sügiseste külmadeni
(DMouubgluelbeRgoosoeniFaiodrm Double niiske ITdlude tungi Ca-melli- a
Flowered) topelt sakiliste
äärtega (Double Ruffled) ühe- -
kordseid (Single) rippuvaid —"" '!' (Pendula) Enamik küm-ltu"riksf0"cvan- fa na vtoäprvelits õitega on nn mai 1ÕPUS võ juun a1möödunust
Multiflora Begonlas Rippuvaid
(Pendula) begooniaid kasutatak-se
lillekorvides Ja kastides
Hea hoolitsuse juures võime
samu mugulaid kasutada aastaid
Mugulate ostuhind sordist
Ja mugula suurusest Käesoleval
aastal tosina mugulate hind on
$250 kuni $1000
Aprillis pannakse begoonia mu-gulad
kastidesse kasvama Soovi-tavalt
kasutatakse huumuse Ja
toitaineterikast mulda Seda saab
osta või valmistada ise kodus
Ja see iii mi? kolhoosipõldu-del- e
maha tehakse lokkab hoo-pis
kolhoosniku isiklikul maala-pi- i
Need on mõned aktuaalsed ju-tud
mis kostnud üle Läänemere
rohkem nagu eraviisiliselt
Huumoriga tegeletakse ka Stok-holmi- s
sest esietendusele tuli
Vilde Pisuhänna" uuslavastus
Jussi Romot mängis oma hiilge ga Vestmanina kuid Piibeleht oli
!uus — Rein Vellner kes eesti teat-- I
rl lavale on astunud võõrsil Pub-lli- k tõendas muidu igati et
väga meeldis välja arvatud
See et saalis oli tühje kohti Seda
nähet seletati asjaoluga et teatri-õht- u
langes ajaliselt ühte Eesti
üliõpilaste Seltsi 95 Juubetipi-ustusteg- a
millest rohkearvull--
elt osa võeti
Stokholmis aprillis Vello
paavsti
semaid saun ja muud pa
nipaigad Suvel kuivas majade
pillirookatuste räästaste all alati
mitmet liiki maa-rohtusid
võrkudes õisi Ja puu-lehti
korjatud Ja sealt lihe
või teise puu põõsa küljest
Kuivad taimed lõhnasid
mõned uimastavalt Ainult
tare unes otsas on jämedate puu-- suunas
j piiratud aed kus targa
mesilastarud õitsmise ajal Ja su--I
vel ilusate ilmadega lendasid me-silase- d tarudest Ja
'jälle Tark vanem
Mullasegu võrdsetest osa- dest liivast ja lehekompostist või
j liivast Ja turbamullast millele li-satakse
pisut tavalist aiamulda
(Selline mullasegu soodustab Juu-restiku
arengut ja võimaldab meil
I kasvatada edukalt kauneid suure-õieli-si
begooniaid Kastides on
mugulate vahekauguseks 3 tolli
kaetaf ™bes
„Pisu-Jhänd- "
paksuse mullakihiga Istuta
miseks kasutatakse ka 4-tollis-eid
lillepotte või taimekarpe (plant
bands) Begoonia mugulad pan-nakse
mulda nii et kumer pool
jääb allapoole ja lohuga kust
esineb topelt' takse mullast
ning
dega
külg
des asetatakse begooniad valguse
kätte varem pole see nii oluline
Jaesineb k'aadi
nes Veräinikeevsaties suurteõieliste- - ls u a
oleneb
a
larvc ucguuiiiau taija J_uuc isiu
tärnist kaevatakse lillepeenar sü-gavalt
lisatakse mullale lehekom-post- i
turbamulda ja liiva võima-lusekorr- al
ka kõdunenud lauda-sõnnik- ut
Pannakse umbes kaks
peotält tälsväetist (Garden Spe-cia- l
4-12-
-8 Jt) ühele ruutjardile
ning see segatakse mullaga Ilu-aeda
lillepeenrasse istutatakse be-gooniad
kümne kuni tol-luis- te
vahekaugustega
Istutades asetatakse noored tai-med
mulda selliselt et lehtede
teravikud on suunatud lülepeen-r-a
esikülje suunas siis vaata-vad
õied ka samas suu-nas
Sügisel võetakse begoonia mu-gulad
mullast ning hoitakse üle-talve
liivas või turbamullas
JA
sordid
KANADA VINE
„Ulmia" klambrid muud puu- -
Davenport Road Tel WA
SKANDINAAVIA
MÖÖBEL herne
1942 Avenue
Talus oli palju ehitusi keskel asus jtamas ja tervitamas Sel
suurtare ja selle ümbruses vaik-[aja- l Juhtus et Suursadamasse jäi
hooneid
kimpuseotult
Ja
siit
magusalt
isegi
usinasti
Meego
tehakse
viieteist
hiljem
maha laevast Uks noormees sest
tõbi oli temale kallale tulnud
Tark tuli haiget vaatama ja sõnas:
Paljal maal ei ole hea lamada
Oksi oleksid pidanud enesele alla
murdma Maast tuleb juur-de"
„Ei Jõudnud" vastas mees
Kas jõuad käia minu taluni?4
tark teadis nende otstarvet Suur- - küsis tark ja näitas käega
seisid
välja
tagasi
SH0P
talu
Katsume" lausus haige Ja tõu-sis
püsti Ta oli pikk ilus musta
Juuste ja pruunide silmadega
mees Nad Jõudsid targa tallu
Siin asetati haige ühte aita hein- - pika juuste ja halli habemega tele lamama Tark keetis temale
mees vaatas vahel neid Ja kuulas taimedest keedist mida haige jõi
mesilaste suminat sest mesi Ja magama uinus Mees sai mõne
aha kuulus tema ravimite Juur-'päev- a pärast terveks Ja avaldas
õueaia tagant algasid põllud soovi HUumaale Jäämiseks
sealt aiaga piiratud karjamaa „Jäü" ütles tark siin maad
kus sõid rohtu väikesed hobused: küllalt"
Ja sinihalli värvi lehmad Räägiti Edasi jäi tark mõttesse ja lau-e- t Hiiumaa lehmad olid merest j sus pisut hiljem: Seal teinepool
tulnud Ja seepärast nende värv Suursadamat läheb samane maa-olig- i sinihall Targa peres oli mi- - riba meresse maa sobib põl-t-u naist ent seda ei teatud kas ' luks ning heinamaaks Mere ääres
nad kuulusid Meegole Temal oli kasvab kuusemets Ehita palki-kol- m täiskasvanud last kaks dest tare Käi kalal Tee uudis-tar-t
Ingel Ja Reet valgete Juuste Jmaad Ja hari põldu Ma tulen sl-j- a siniste silmadega ning üks poeg nuga homme kaasa märgime
Laur kes pidi pärima isalt ametL pürid kindlaks Ranna äärde tu-!Ce- il
päevil räägiti Hiiumaal Jut- - 'leb inimesi Juurde Ma kuulsin
te et Liivimaale olid tulnud Risti öösi maa müdisemist Ja see ei oi-Juma- la kuulutajad ning nende Ja nud hea tähendus Küll ristirüüt-liivlast- e
vahel oli olnud kähmlusi jõuavad kord
kui kirjarid ning preestrid kir- - j Järgmisel päeval läks tark võõ-jutas- id
hanesulgedega valgele pa- - raga kelle nimi oli Tähve Ja vali-bcril- e
Ja suurtesse raamatutesse sld talu asukohaks suure maa-al- a Issanda aasta 1203 oli Uivlaste Talu nimeks sai peremehe nime
nem Kaupo käinud Rooma külas- - järgi väikse muudatusega Tähva
Austraalia Eesti
Päevad 1966 aastal
ADELAIDE (EPL) — VI Aust
raalia Eesti Päevade korraldami-- i
ne määratud Adelaide eestlas-te
perele 1967 a lõpul Traditsi-ooni
kohaselt peetakse neid päevi
kolmes suuremas keskuses —
Sydneys Melboume'is ja Adelai-de
kolme-aastast- e ajavahemik-kude
järele aegsasti alustada
eeltöid Eesti Päevade läbiviimi-seks
kutsuti kokku Adelaide ees-ti
organisatsioonide esindajate
nõupidamine Seal avastati et
1967 aastal tekib suuri raskusi
traditsioonilise lõpuballi korral-damisega
mis on tavaliselt 31
detsembril Ja toimub koos vana-aast- a
ärasaatmise ja uue-aast- a
vastuvõtmisega Nimelt langeb
aasta lõpupäev 1967 aastal püha
päevale ja Lõuna-Austraali- a sea-duste
kohaselt pühapäevadel
keelatud igasugused avaliku ise-loomuga
lõbustused eriti kui on
tegemist tantsu ja muusikaga Nii
seisti valiku kas Eesti Päevad
korraldada siiski määratud ajal
ja ilma lõpuballita või need läbi
viia aasta võrra varem Üksmeel-selt
leiti et soodsam on siiski
Eesti Päevad korraldada koos bal-liga
1966 aastal
„VABA EESTLANE"
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest
Vajatakse
tüdrukuid ja prouasidl
MafiT 144 — ptrem pilk
õpetame vilja kutieU naised
JUUKSURITEKS
Eaam kohU taada kui Jõuab
tttcvalmlstada MaehriTllrt- -
kat kuUe ElukyUt tJAltaloonldef
nalitele Illustrerttad]uUloo(
auta Kirjutage t60#W
M A frV E V
HAIRDRESSING SCH00L
210 Bloor W Toronto Ont
Ontario osakonnad
HAMILTONIS Ja OTTAWAT
PLYW00D VINEER
kõik standart-suuruse- s ja soo
IMPORTEERITUD JA
ja ja vine
PLYWOOL?
lõõtudia
u&fölbinSiid
142 (tagahoovis)
of
Rd
tõbe
Ja
de
on
Ja
tü--
ja
lid Eestissegi"
Ja
va- -
on
Et
on
ees
kool
itu
1-95-
05
jTfiW lmpordjJT
Tel RU 7-57- 67
us peremees ehitas väikese elu-imaj- a ja veel ühe osmiku sinna li- -
gidale Niitis heina Ja tegi kuhja
Hõberõngaste vastu vahetas oma-jl- e väikese musta hobuse kuskilt
metsatalust Saabus talv Tähve
lõikas mptAt cnnrl wiW nolL-- l 'deks sest ehitusi oli talusse veel
palju teha Vahel külastas ta tar-ga
talu Ta sai sõbraks targa va-nema
tütre Ingliga Saabus soe
kevad ühel lehekuu õhtul kui
puud olid lehes Ja kõikjal lilled
õitsesid korraldati hiiepidu Uri-kividel
põlesid ohvrituled Tark
Meego viskas sinna rohtusid ia
l
kandis Taarale ette inimeste soo
ve Suveöö hämaruses paistsid
leegid kaugele Ja nende varjud
mängisid puudel Toodi ette ram-mus
ohvrihärg tapeti Ja targa Ju- hatusel viidi lihast osi ohvritulle
urikividele Härg küpsetati pidu- roaks ja inimesed sõid liha Noo-red
tantsisid hiiukandle ia toru- -
pilli saatel Ingel Ja Tähve tantsi-si-d ka teiste keskel Tüdrukud Ja
I naised kandsid valgeid linaseid
seelikuid Ja särke Kaelused olid
kinnitatud vitssõlgedega millede
küljes olid klaasripatsid Jalas
olid naistel hiiuranti õmmeldud
!
kingad ja punased sukad Leina-aja- l
aga sinised Abielunaised
kandsid veel põllL Tüdrukute rõi-vastuses- se põlled ei kuulunud
Kõigil naistel olid vööl rohtudega
vaskvoö Vöö küljes rippusid kõi-gil
nuga tupega Ja nõelakoda
Vaskvööl oli inimeste arvamise
järgi oma tähendus et kehal oleks
kindel tunne ega töö Juures tõstes
end ei venitaks ja taljekoht oleks
ilus Tüdrukud olid palja peaga
ll-V-T- Vljt
DOWNEY SHAND ROBERT!
ADVOKAADID NOTA0
2490 Bloor SL Wett
FEUX AtllK
Notar
Vandeadvokaat Eestil
Ttl: RO 6-76- H Tel kodus: 447-380- 7
FRANK VASS BA
)
263 College St 1
(Spadina J res
Tel WA 2-61- 11 WA Uft kodus: WA 19424
W E CLARK
ADVOKAAT NOTAR
80 King Street West
room 1108 Toronto l"}
THE STAR BUILDIVG
TeL EM 4-46- 3:
DOUGLAS & JOHNSTON
ADVOKAADIBÜROOD
Telefon CL 94267
140 Seventh St New Toronf
Kontor avatud päeviti teisipleril
ka õhtuti Laenude korraldan:
ANDREW E McKAGUE
Barrisrer Solicitor Notiry Public
330 Bay Street Room 1008
Telefonid c
büroos EM 4-13- 94 EM 4-- 1 MS
kodus MA 1365
te
MURRA Y E
N EWB IGGING
MATUS EMA JA
733 Mr Pleasant Rd
(Peetri kiriku -- ures)
Telefon: HU 9-83-
11
5
Ja nende juuksed polr -- i mitte p
kad Naistel oli peak eks vag-iinad
ja nuutsilinad V 'allna 0u
pikk linik mis mäh' Jite otsa
pidi ümber pea Ja tei:i fikera oti
viidi Umber kaela vsad seoti
lõua alla nõnda et na ' Jäid Iie
pikkuselt kahelepoce rtosale
Nuutsi lina mäh:ti Umber pea c- -et
tal jäi ainult uks os rinnale
Mehed kandsid '£ i 1
põlvpükse Ja vatte ! -- cl oU ul
jas ka must villane -- tf V:ii
olid püstkraega ees rgualuse-n- t
nööbitavad ja uL d pü
üle puusade Jalas c meestel
hallid sukad Ja hüuran tas!
dud mustad säärikud v: kir-gi-f
Püksisäär ulatus suka peale Ja u
paelaga Sõlmes O
va nosla nfcorl Wnrnitld &llä Pfl'
katteks olid kõrged mustad -äi-p-oole
kitseneva rummuga kaab--Juuks- ed
ulatusid kaabu alt vJ
allapoole kõrvu Poiste a no:-mat- e
meeste näod cLi jn£aks
i aetud kuna vanematel cwc
olid habemed Ja pikad '- --
J Vanemad inimesed seisid F'
või istusid murul ja Jutlesid zsj
vaatasid noorte tantslr ='
inod Md rwl Vlimeta J '
väikesed Jooginõud k
j Tähve ütles tasa IrgUle
Läheme merele s "
'olen paadiga"
1 Nad lahkusid hues
astusid paati ning T&
oma kodupoole Kev
oU Uus Ja kõikjal kes- -
07
kinniseotud
1 ''- -i
- £j
laul
fJorgnel)