Vaba Eestlane, September 25, 1968

              1
b
1
I
J! "i I
-- 1
m
zrr--
U1
MÜNCHENI ÕPPETUND
Tshehhoslovakkla on kordutalt nud?
ajaloo viitel olnud suurjiudude Müncheni dlalemma on ka hil-lahinguvälj-aks
Riigipööre Prahas jem teistes kohtades esUe kerki-kutsu- s
Joba 17 sajandil esile koi- - nud See esines niiteks 1954a
mekörane aastase soja Ja 1938 a Suessls kus Anthony Edeni otsas
kujunes Saksamaa sune Tsheh- - hävitada Nasser oli kahtlemata
hoMovakklale ning selle lihi tek-- majutatud jireleandmisepoliltika
klnud Euroopa kriis prelüQdiks armetust nurjumisest kolmeküm-Teisel- e
maailmasõjale 1918a oli nendatel aastatel See kordab ka
kommunistide võimuhaaramine Vietnamis kus tugeva liini pool-Prah- as
teguriks mis alustas külma dajatele läänemaailmas on Lõuna-söj- a
ja hiljutised dramaatilised Vietnam Kauglda Tshrhhoslovak-sündmuse- d
samas tõesta ad taav kiaks ja selle alistamine avaks
kordselt et Tshehhoslotakkla on agressorile tee üle kogu Kagu
endiselt Euroopa kindluseks mida Aasia
OkskJ Ideoloogiline türannia ei Ajaloolised paralleelid on mul-sa- a
Jätta omapead Sinna on nüüd dugi ohtlikud nagu Eden avastas
uuesti langenud Müncheni kuri- - Nasser ei olnud mingi Mussollnl
kuulsa kokkuleppe vari viles meie Ja võibolla ei ole Mao Tse-tun-g
mõtted tagasi suurele rahvusva- - mingi Hitler Sellest hoolimata on
helisete kriisile 30 aastat tagasi München õppetunniks mida ei saa
Müncheni konverents tolmus ! unustada Kolmkümmend aastat
30 septembril 1938 ja kujunes j tagasi küsiti — mis mees on õieti
kõige dramaatilisemaks ning täiel-- [ Hitler? Kas ta on vald konvent-davamak- s
episoodiks kahe maa-- sionaalne Saksamaa riigimees
ilmasõja vahelises rahvusvaheli- - [kes tahab vaid taastada Saksama-aks
poliitikas Hitleri Saksamaade viärikat positsiooni Euroopa
sursele järeleandmisega arvasid ühiskonnas või püüab ta haarata
Inglismaa ja Prantsusmaa et nad kogu Euroopat oma võimu alla?
on garanteerinud raha maailmas
ja isegi seda et nad plästsiA
Tshehhoslovakkla Inglise sisem-inister
Slr Samucl Hoare mirkls
selle kohta et Tshehhoslovakkla
võib end nüüd tunda niisama Jal-gena
naga Shveits Kaas kaad hil-jem
okupeerisid Hitleri vled Praha
ja Tshehhoslovakkla muudeti Sak-samaa
protektoraadiks Aasta pä-rast
Müncheni lepingut oli Euroo-pa
sõjas
Poleemika Müncheni kokkulep
pe umber kestab veel tänapäeval-gi
Ühelt poolt nimetatakse seda
häbiväärseks alistumiseks Jõupolii-tika
sarvele Moraalselt Ja polii-tiliselt
oli see täiesti andestama-t- a
naga kajakalt tõestas Teine
maailmasõda oma tohutute ohv-ritega
Mehed kelle arvele tuleb
jkii-jatad-a
(Müncheni fiasko ei
võtnud seda aga kanagi omaks
Nad väitsid koguni et kokkuleppe
sõlmimisega nad võitsid väärtus-likku
aega mille vältel Hitleri vas
tastel oli võimalik sõjaks etteval
mistada Nad rõhutavad et ilma
Münchentta oleks sõda alanud
aasta varem Ja see lõppenuks klnd
lasti Hitleri võiduga Pealegi esi
oUd
lord
läbi
- -
tavad nad oma kritlseerijalle '
— teie
-
— N
Liidu vaba ei
on
et — N ja
—
enam mingisugust Ja
enam
okupeerimise
puhul juhtkirja Londoni
ajaleht Economist" kes küsib iro-niseerivalt
oma lugejatelt: „Kas
te mäletate Euroopat?"
Kui see küsimus meie
lastelastele mainib ajaleht siis
saadakse sellele tõenäoliselt
Euroopa on
üks vanamoodne nimi piirkon-nale
kus Vene ja maa-ilm
Economist" oma analüüsis
et pole
nii ebaefektiivne kui
nnnaArme stAiinlde
selliste
raske kui
antakse võimalus liiku-da
me muidugi teame vastast
sellele küsimusele kuid vastus
oli selge ka tol Hitler Ja
ise oma JWeln Kampfls" seda
täpselt määritlenad Ja lääneriikide
Jahid teosega põhjali-kult
tatvunenud Chamberlain aga
keeldus võtmast konkreetse
toendmaterjalina ja ta koguni val-landas
välisminister Vansit-tart- i
kai see jahtis tähelepana
Hitleri tõelistele kavatsustele
ning jäi oma veendumuses kind-laks
arvavad et isegi
Hitleri kavatsusi nähes oleks
teatav järeleandmine Münchenis
olnud see olnuks
tagasitõmbamine
kooskõlas pikemaajalise poliitilise
plaaniga
Ka praega leidub maailmas kül-laltki
neid kes Liidu
eesmärkides Ometigi on need ük
sikasjaliselt määrltletud Lenini
poolt miski ei sellele et
tema oleks voetud revi-deerimisele
Isegi tänapäeva
Juhid on avalikult ütelnud et
nende sihiks on kord matta lääne-maailm
Sellele kõigele on põhjust
mõelda Müncheni nasxo
mida oleksite tel- - kümnendal
Euroopa suurvõimude mängukann
Inglise ajaleht Economist" Tshehhoslovakkla
akupeerimisest
Tshehhoslovakkla kiire jõhker vallutamine
sõjajõudude poolt millele maailm olnud võimeline
ühegi vastuabinõuga tekitanud Euroopa
tunde Euroopa on muutunud kähr suurvõimu Liidu
mängukanniks Euroopa ei moodusta
maailmas suurjõudu ning Washingtonis
Moskvas ei arvestata Ilmselt kuigi palju Sak-samaaga
ja Prantsusmaaga
Tshehhoslovakkla
kirjutab
esitatakse
järgmine vastus:
Ameerika
kohtusid"
väi-dab
Euroopa minevikus
kunagi olnud
leiavad
läbivii-mine
Nüüd
kahtlevad
õpetus
LONDON
riikides
vaheliseks
praegusel momendil Nii liitusid
neli Euroopa riiki oma vene pere-meestega
alla suruda viienda
Euroopa riigi vabadusepüüdeta
Ülejäänud kellede rahvaarv võr-dub
agressori rahvaarvule ja kel-lede
rahvuslik sissetulek on tundu-valt
suurem kui agressoril vaata-sid
kõike seda abitult pealt
Mitte sellepärast ameerik-lased
käskisid neil selliselt käi-tud- a
vaid põhjusel neil puu-dub
üksmeel vahendid teist-suguste
sammude astumiseks
OkupatsioonijÕudude! ' rdusi rnis tupanu korral olek--
su kahtlemata veelgi suuremal
Oli tagaSUOOke 'määral mõjule pääsenud Nii näi--
WASHINGTON-ühendriik- ide'
tek5 k"kkj!sid ud fWdJa
sõjalised eksperdid märgivad %eoa"tlod ~mlduid m-ne- d üksu-riikid- e X Liidu teiste Varssavi pakti
oma irelveost ning koordi-hoslovakk- la Tsheh-!5e- d sõjajõud tegutsesid
okupeerimisel efek puudumine andis palju-tiivse- lt
kohtadcs teravalt tunda-plaanid- detailselt väljatöötatud jdes e
kohaselt mis annab hea- -
Mnnanmi too
le Sõjamehed on eriti häiritud Äsja Jõudis tagasi Washingtoni
lääneriikide salaluure ei saanud jDC Väino Riismandel kes
andmeid venelaste kallaletungist! töötab õigusteadlasena mereväe
NATO riigid seisid 20 augustil Juures kes tegi reisi maakera
suure üllatuse teisele poolele Filipiinidesse
Invasiooni kritiseerijad
et operatsioonide
ei ole eriti sõjaväe-Üksustel- e
Ilma vastupanuta Vaatamata
ekupatsJoonljõudude kiirele su
ajal oli
selle
seda
Ajaloolased
paratamatu kuid
kalkuleeritud
N
ja viita
Krem-li
xoime-küsimus- e
aastapäeval
ja
reageerima
Ühendriikide
Inglismaaga
et
et
et
et
ja
et dr
ja Ja
es Ta
ja
ja
ja
peatus Manilas Ja teistes USA
baasides mereväe ülesannetes
esindades oma peakorterit Was-hingtonis
teatavais läblrääkimisis
Filipiinide valitsuse Ja mereväe
ga Tagasiteel tegi ta lühema pea- -
juvale liikumisele võis venelaste tüse Honolulus
oreratrioonldes märgata ka suuri ülesannetes
VABA EESTLANE kolmapäeval 23 septembril 1963 — Wednesday Sept 23 196S
samutl ameti--
IIäBB0BBBBBB%BaV4BFlSSSBSSSSSSSSVSSSSSSSSSUSSSSSSSSSwSSSSSSSSssUrr JjHIjk_r" käH 'jbbbbbbH
BBBBBBBBBBaamBBBBBBBBBBBB'' T äjlflHbBBBBbI
BjjajBjjajBjjajrCf HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHBfl
BJBJjajBJjajBr BJBJt - VHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHRHHHHHHHHBHHHHHK]
LBPkAN vtBLLLLLLLLLLLLLB" ~ il!Tkv!LB
BJBJBJBamrVv-a- wl f --— L BBBBBBBBBBBBBBBW__C f --J 3SÄ "2_'"-B- BT BHKH JjBI Bi@BSS39BHbIbIbI
t'fTz~&t j ''äWBLLLLLLLLLLBLjMM- - HM=SHBin0BBlHDK ?4mJ% BjBJBJBJBBIBlBJJBJBJBJBjBJBJBJBjmBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJBJB KjBJBJBBBBBBBBjm
Kanada peaminister Trudeau asus toimunud parlamendi avaistungil pea- - tsentrum eeslinnades
minisn jaoxs reserveerima xonaie paremal nnamsminister t nenson aeija laga eestlastele kättesaadavani b
parlamendiliige Donald MacDonald ja põllutõõmlnister H A Olsen
„Maailm on unustanud kolm rahvast "
lootsi ajakirjanik kõneleb hirmutavatest elamustest" N Eestis
— Pilk Baltikumi isegi pealiskaudne on mitmel viisil tugevaks elamuseks See hurmab ja sa-mal
ajal hirmutab — kirjutab 9 sept Sydsvenka Dagbladetis Niis Uthorn kes on käinud Tallinnas
ja kirjeldab oma muljeid maast kuhu välismaalasteel alles Üsna hiljuti oli võimatu pääseda Ut-hor- n
ütleb välja et selle sissevaatega4 on ta saanud hoopis teise pilgu oma kodumaa ja enda
tlPnttltMlffl T SSnariiAAN % ftA lltar41ra ImuaI mK lk1ä SXV
korterimaja
teatrihcorele-kos:$e- -
rvvvv „l-u„- „j UU1TU iMuiKi ugtcu vmcid talitusse KV- -n endastmõistetavaks Ja rootsi õigusühiskond väärtuslikumaks maailmajaos on
veel üks Berliini kus diktatuuriga dramaa- - i„hnn1Ih
Kuid meie diktatuuri ohvritele on kahtlemata infas huvitatud ehitustes:
Uthorn märgib et ta on targasti
teinud ja lugenud vajalikku kirjan-dust
enne reisi sest kommunisti-de
esitatud andmed Baltiku-mi
ajaloo kohta lähtuvad Marxist
ja Engelsist" Ja on kaugel tõest
Ta toob näitena kommunistliku
ajalookirjutamise väiteid et balti
rahvad juba vanal ajal on „saksa-skandinaav- ia
hordide" vastu ot-sinud
alati tuge oma sõbralikelt
naabritelt Idas" ütleb et
ingliskeelne Moskvas
antud raamat Esto-nia"
teeb lugemisel pea Jcergelt
segaseks"
KUI HAUDADEST EI
OLNUD TÕENDEID
— Alguses kirjeldatakse rootsi
aega Erik XIV kuni Karl XII ni
süngetes värvides siis vabastab
Peeter vaese ja saabub
rõõm ning rahu Autoril tuleb äk
ki meelde aga et tsaarivalitsus
õieti oli ülimalt despootne ning
teeb siis toreda täispöörde — va-bastatud
vabastatakse veel kord
1917 kui ainult mõneks näda-laks
siis uuesti 1940 ja lõpuks
1944 Kuid see mis puudu jääb
loogikas kaalutakse kindlu-sega
oma usus
Praeguses balti kultuurielus
avaldub see suurepäraselt üht ar-heoloogia
professorit on tugevasti
süüdistatud selle et ta oma
väljakaevamistes ei tõendanud
eestlaste ja venelaste vennalikku
koostööd juba vanemal rauaajal
Et Tartu ülikool asutatud
Gustav II Adolfi on ainult
kodanlik vale: tegelikult tull see
tolme 1802 tänu Aleksander
I-se- le
EI MINGIT VAIMUSTUST
REZHITMI VASTU
Autoril tuleb meelde vanaaegne
rootsi riim: „I Reval sitta ni alla
natt i slaveri "
Vana riim mida võib lugeda kas
edas- - või tagaspidi kerkib mälust
kui augustipimedus tiheneb hUg
lõunapool On teada
et Tallinn kunagi oli vaba-- t
dusetuse kraadi on raske otsus
slseltskonna rahvuse
olla üks number
muutub vähemaks
ja nii kon-takti
eestlastega Nad
rõõmsamaks kui kõneldakse
keelt üks ja tuleb Juur- -
de et hõimudega Pisike-- 1
sed poisid kerkivad välja et
da kuulpliiatseid ja närimiskum
mi kaupa mida siin ei leidu
Täiskasvanud ei ütle palju
jätkub üteldustki Mingit vaimus-tust
Estonskaja SSR vastu ei suu-da
meist keegi
Uthorn püüab liikuda ringi omal
käel et saada oludest paremat
Ta kirjutab edasi:
— üllatused juba tollis
Minu tagasihoidliku pagasi kont
roll oli uskumatult Kont-rollan- t
leiab raamatu ainsa mis
mul on kaasas See juhtub olema
rootsi tõlkes kuid
ei ole isu talle ütelda Mees
hakkab lehitsema raamatut leht-lehe- lt
Lõpuks kutsutakse veel
üks ja abiga te-hakse
kindlaks lõpuks et
ei ole Mao ega Svetlana tööga
ega kuulu seepärast konfiskeeri-misele
„ühe Jahimehe päevik"
pääseb nii Ida-Euroopas-se
Nat-slsakslas- te
ajalehekontroll mida
ma elasin korda üle Sassnit-zi- s
enne ei rohkem
hoolikas
VENESTUS AJANI
Raske kui kaugele on
venestamine jõudnud ütleb Ut-horn
Arvestuste kohaselt on um-bes
700000 Inimest kogu Baltiku-mist
pärast punaarmee
sissemarss! vümatl kohutav aad-rilaskmine
väikerahvastele
sama palju venelasi on sisse
tulnud Mis Eestisse puutub siis
olen kuulnud arvu 40 protsenti
kõneldes maa praegusest vene
keelt kõnelevast elanikkonnast
Tallinna osas 60 protsenti
andmed ei tundu ebatõenäolistena
Pealinna tänavatel kuuled rohkem
vene keelt kui eestlaste emakeelt
See on õpetusaineks algkooli tei
sest klassist alates Kell näitab
Moskva aega mis klapib väga hal-vasti
päikese seisuga nendel laius
kraadidel rahaüksuseks on mui- -
laslike segamissaatejaamade üle dugi rubla ja koplk
hästi RHK PEAB TEADMA
KUS SA OLED
tada Mind on juhus pannud ühte Autor konstateerib et üksi lii- -
väikesse soome turistide gruppi kumisel vähemalt pääseb Inturis- -
ületanud Soome lahe ti-gli- di jutlusest Maa minevikust
Tänan eriti juhust just rei-e- i näi sellised teadvat
pärast Tund-mus
vaid
sellega
pealegi saab paremini
muutuvad
soo-me
teire
kõnelda
nori
kuid
pil-ti
algasid
põhjalik
seda
ametmees selle
paar
sõda
MOSKVA
ütelda
kadunud"
Vähe-malt
nad kõnelevad meelsamini kiriku-tornide
kõrgusest mis spordipa-le- e
on maksnud jne
Oma käe peal kõndides
ei
on
on
60
ei ta
ta et on
si
ei
te
on
on
v~_
tk
„x
rimaja
on
ia
sobin it
U
ka
b
kasutamiseks
Ja
ei sus u
wj utu sBn-U- s'dlU _
Mj rj
temast j 'i
1kiVtAllt
naa I
Tl
tu
on osa
Ji
teiTultk
kosuta
et
neU
ftUii
SeUes -- -
— — on I
suurem c- -
I
poolt
Autor
aastal välja
I rahva
a
poolt
aastal
i—
I
Reval
—
olnud
on
palju —
satub
V- -
9
saaks
ühteks
võiks
VanttoU
sellest
registratura" Ta lä- - Ja sel kiirendaksid nai
sisse ja näeb araJooksu torustiku ehitasj
kümnekonda mis
ühe luugi ees kodu alpist Kr
näpu vahel tu- - dl korterimaja
ka pensionäride koda
- Wtainlseka ei ole mingid välismaa
kahtlased tüübid sovjetikoda-pr°m- s nlkud kes huvlreisijatena on tui--'
se"is€ 1 nud kuueteistkümnendasse ludu "le olema praera suu=
ja sellega on nliütelda " v i- -
kodus Kuid kõrgem võim peab
ikka hetkel kus nad asu-vad
Kui üksainuski nendest unus-tab
ennast meldimast variseb
ilma tugevaim superrilk kohe kok-- '
ku Olin lootust hetk
varem teha kõrvalhüppe ka rootsi
asundustesse — see osutub täie-likult
ebatõeliseks Mingeid kõrval-hüppeid
juba ette kindlaks
reisimarsruudist!
PALJUÜTLEVAD
TREPIKOJAD
Paldiski piirkonnas asub
külaline sisse elumajade trepikäi-kudess-e
mis on paljukõnelevad
ole kahe- - ja kolmekord-seid
elumaju värvitud enam paar-kolmkümme- nd
aastat Iga trepi-koda
sama must igal tagahoo-vil
sama vaesuse lõhn Korra
seisavad nimed
igas trepikojas — autor leiab mõ-ned
rootsi mõned vene enamikus
aga eesti nimesid
Tal tekib küsimus kus elab too
venelasi? Kas see
ülemklass elab moodsates üüri-kasarmut- es
Nõmme eeslinnas?
Sinna jõua aga minna
Toompeal kogeb loss
suletud kuid Toomkirik on ava
tud Seal ta tükikest root
ajalugu:
— Kuld kellelgi praeguses Eestis
ei ole midagi üle jäänud rootsi
väejuhtidele ja landshövdingutele
parlamentaarne vabariik
likvideeriti a 1940 ela teis
kui keskealiste ja vanade
les Stallnlepohhi kohutavad küü-ditamise- d
lõppenud appihüü-ded
ülem-valitsej- ad
töötavad nüüd dlskreet-semat- e
vahenditega
RÖÖVLI KÜÜSIS
EI OLE
Samasugust tähelepanu
abi" kui tshehhid
aastal 1968 ja ungarlased said a
1956 said lätlased ja lee--
autor Rannavärava ligiduses I dulased ühe sucuofilve eest Maa
(nähtavasti Pikal tänaval) vana- - ilm näib olevat need
aegse ette mille alumisel kolm rahvast
LUQIJA KIRJUTA!
Miks mitte eestlaste
EAK
krundile?
Eesti Abistaroiskcr-Ite-t iv dAS noolt ntptnrt
lalt suur et sellele saaks
yciuiuuanue Koauie
teisi hooneid TiVc
teks kõne alla tulla uue Ta—- - kolmanda eesti kceperatiiTk
erutus? senised kais
terimaja oma osanikke tU määral rahuldanud kahtles
leidub küllaldaselt isikud"
oiessid nuvuaiua sellest iaes projektist KUllaltk)
koha tõttu sinna kocadaij
suurema eestlaste
saics kortertmajaie v5:ks kia
alla tuua kohviku või Jr
mide ehitamine mis aitaksid tu-s- a pensionäride kedu nalark
misele Ka täiendusosa kui
seltskondlikud ruurr„d
oleksid tsöeldani
kui seda mõtet edasi aren
da miks nõelia
moodsale
saalile? Või koguni Eesti MaV
üleviimisele sellesse ke$
VEieicsctie?Maja soodne 'uruhfcidjjü(
puutub asukohta siis oleks
äsja esmakordselt
vasaxui
linna
Need
sjmm laiciiuusKCOU rU2S
võibolla ehitamisele 'ülevast
College'ist
Võibolla viimane to tud ettepanekutest liiga uudie
kaugeleulatuv kuid kcrteus'i
küsimus peaks olema
Olles ise huo
tud sooviksin meelsasti
teiste asjahuvilistega tiiuse'i
alustada läbirääkimisi EAXpi
hiu uiuiiiuu Paluksin märpkiiirõjuitaadaa'l selle lehe palju võibolla
ainult koht müür kohtamine nõukogude veel
tilisem kaastunne Baltikumis" suurematest
möödunud
Üles
pärast
oleks
lamba-karjas
avastada"
Turgenjev mul
tege-mi- s
ehitan
elarate'e
korral asub Punul tw-he- b
uudishimust
vene keelt kõnele-- omakorda soodustaks poo-vat
inimest sabas närde ehituse
kõigil pass mida müügiga üharA
leb tembeldada: laheneks
Need vajaliku algkipsü
vaid
VaJaduus korlrLTaa
peaks
vabariiki
teadma
maa
hellitanud
määra-tud
maantee
Ilmselt
kohaselt elanike
protsenti
kohtab
Isegi mil-line
mee
ammugi vaikinud
OLEK
UUDIS
ärata-nud
saavad
eestlased
unustanud
hoone
keskuse
gevuse
Pierre
reaalne
islkelamute kõrget hiada
Taraplaaaüt
VABA EESTLAM
TOIMETUS JA TALITCS
avatud esmaspäevast
denl kell 9—4
ree
Telefonid: toimetus 364-752-1
talitus 364-77- 3
Toimetajad kodus vilju
pool tööaega:
Karl Arro 766-205-7
Ilmar Külvet 5-98- 05
Heino Jõe 76M107
Talitu väljaspool too
aega:
Helmi Liivandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTIASES
oo ttJuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutused tekstis !!&
esiküljel n
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlane talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stt
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marlf J
149 Bishop Ave
Willowdale Ost
Tel 223-008- 0
Kui üks inimene != j£l
„m- e- Hiie- -s- iiiu v„ -o- —i-- ] nea'—j j
tus kuna see on süadaa --
aga Jääb röövlite Httj ftj
Samuti on see riik- - ™%
tua eain w1"' j rutil
sna tõsises mõttes Jäte- v-cis--
H oma hmumiseie —- - -- j
meediumid siinpool x--(- Ja:f