Vaba Eestlane, September 25, 1968

              VABA EESTLANE kolmapäeval 23 septembril 1968 — Wednesday Sept 23 1963 Nr Lfct
lk -- II U
H
I
s?r
?'" '-ii?-
1
Toimetajad: K Tallas Ja E Kai-ma- r
Möödunud suvi P Ameerika
mandril polnudki mingiks puh-kuseks
maleharrastajatele vald
tegelikult vägagi põnevaks Ja hu-vitavaks
sündmustikuks Heites
põgusa pilgu saame järgneva üle-vaate:
EESTI MALEELUS
Toronto E Maleklubl esivõist-lused
selgitasid et uueks esimale-tajak- s
tuli Voldemar Jaanberg kes
edestas kolm 'aastat edukalt tiit-lit
hoidnud Hans Jürmanl poole-punktilis- e
edumaaga V Jaanberg!
saavutus ei ole mingiks uudiseks
kuna ta on kord varemgi seda
positsiooni oma käes hoidnud
Lõpptulemused: 1 V Jaanberg
6 p (viigid Jürmani ja K Vald-maga- )
2 H Jürman 55 (kaotus
E Oderile) K Valdma 45p 4 E
Oder 4 p Järgnesid K Pehtla V
Tark ja T Romet
Välis-Eest- i Maleliidu esivõistlu-sed
toimusid seekord Lakewoodls
„Eestl Mängude" raames Võitjaks
Ja uueks Eesti eslmaletajaks P
Ameerikas tuli J Romanenko kes
viievoorullses shveitsl süsteemis
teostatud turniiril saavutas 4Vp
Teisele auhinnale tull kunstnik
Ed Rüga 4 p kolmandale dr P
Laube 3 p Järgnesid Ins A Soo-be- rt
A Nestra (Montreal) ja A
Espenberg teatavaks pettumuseks
võistlustel oli et Kanadast oli
ainult uks eesti maletaja
Samas tolmunud noorte esivõist-lustel
võitis Urmas Kärner New
Yorgist kellele osutas tugevat kon-kurentsi
Joh Laanlsto Veel pälvi-sid
tähelepanu Henn Vellenurme
Gllda Karu Toomas Allik ja V
Must
T E Maleklubl Üks edukama-test
noorema põlvkonna maleta-- j
aist Kalle Valdma asus elama
Santa Monlea'sse Kallfornla Ma-lesõbrad
soovivad talle kõike head
uues asukohas!
Maailmameistri kandidaatide
poolfinaalis lõppesid Järgmised
matshld: V Kortshnol - M Tal
SVitfVi B Spasskl B Larsen
5V:2Vj Finaalmatsh V Kortshnol
ja V Spaakl vahel algas Kiievis
15 septembril Matshl võitja koh-tab
hiljem maailmameister Tig-ra- n
Petrosjanlga tütllvõlstluseks
USA esivõistlused 12-n- e maa
parima maletaja vahel andsid tiit-li
suurmeister Larry Evans'ile
Teiste sõnadega
neil Juhtudel mil meie oleme
skeptilised ning relatiivsed jää-vad
nemad kindlameelseks ning us-tavaks
Neil on õnnestunud säili-tada
see terviklikkus mis niinime-tatud
primitiivsete rahvaste ena-mikku
nll väga Iseloomustab
Küllaltki märkimisväärne on as-jaolu
et rarolalased ei tunne üld-se
närvihaigusi Kui ma näiteks
kord ühte tsiviliseeritud rahvaste
juures sagedasti ettetulevat neu-roosi
— skisofreeniat — põhjali-kult
kirjeldasin raputasid mu
kuulajad juba vanemad Intelli-gentsed
Inimesed umbusklikult
päid ning ütlesid nagu ühest
suust et niisugust haigust pole-vat
keegi kunagi näinud ega sellest
ka midagi kuulnud
Ja siis ei muutu siin veel üks
tähtis asi endastmõistetavalt mitte
kunagi Raroial on aasta ringi su
i See kergendab elu ja piirab
tunduvalt tarvidusi Viimane kui
üks raroialane lahendab oma ela
misprobleeml kadestamisväärse
lihtsuse ning suure kiirusega sel
teel et püstitab endale maja kas
männilaudadest õl kastlkaantest
— olenevalt maitsest ning võima-lustest
Pesupesemiseks on vett
laguunis rohkem kui vaja ja joo-givesi
niriseb taevast muidu alla
või korjatakse seda puude otsast
kookospähklite näol Kütust saab
alati kookosnilnest mlia loodus
nll heldelt igale poole laiali puis--
tab Veerand tunnist piisab et na
Ambulantsauto kasutamine
489-211- 1
KOIK AMBULANTSAUTOD Metropolitan Torontos alluvad
nüüd tsentraliseeritud kontrollile
TEIL ON VÕIMALIK ambulantsautot kasutada Ontario
Hospital Insurance soodustuse alusel
AMBULANTSAUTO OPERAATORILE ei tule maksta mingi-sugust
tasu Väikese tasu ambulantslauto kasutamise
eest nõuab haigla
Järelpärimiseks ja väljakutsumiseks helistada
VALMISOLEK ON MÕELDUD TEIE KAITSEKS
J H PoUard
Commissloner
Department of Emergency Service
PLYWOOD JA VINEER
kõik sordid standart-suuruse- s ja soovitud mõõtudes
Igasugused puutöö materjalid
PLYWOOD SHOP
112 Davenport Road (tagahoovis) Tel WA 1-95- 05
SKANDINAAVIA
MÖÖIEL
1942 Avenue Rd
New Yorgist 8Vi p 2 Robert Byr-n- e
8 p 3 S Reshevsky 7p 4 P
Benkö 6t p 5 A Blsguir 6 p
jt Tiitlikaitsja Robert Fischer osa
ei võtnud olles ajutiselt kolinud
Iisraeli '
USA lahtised esivõistlused mil-lest
võttis osa 170 maletajat võitis
malemasln" Bent Larsen Taanist
tagajärjega 11-- 1 2 P Benkö ja
W Browne 4-- 6 R Byrne R Sai-d- y
ja L Kaufmann
Augusti lõpul toimusid Toron-tos
nn Kanada lahtised esivõistlu-sed
mis kujunes rokearvulisemaks
12
maleturniiriks mis kunagi Kana-das
toimunud Osaõtjatd 1C2
Võistlus tolmus siin üldtuntud
shveitsl süsteemis ja oli oma Il-melt
täiesti rahvusvaheline Tur-niiri
tõmbenumbriks oli muidugi
äsja USAs Jahtiste" võitja suur-meister
Bent Larsen kes viimastel
aastatel kindlasti edukaimaks
turnilrlmängljaks kogu maailmas
Sellegi turniiri võitis taanlane nii
öelda jalutades oma vastastest
üle Ta loovutas siiski pool punk
ÕNNELIK SAAR
489-211- 1
ta Kaudselt aitab ka kliima toi-duproblee-mi
lahendada Laguun
kihiseb loendamatutest kalaliikl-des- t
ning lühikene hommikune ka-lastusre- tk
annab alati hiilgavaid
tulemusi Riietus on juba parata-matuse
poolt äärmuseni piiratud
Paarist supelpükstest ja ühest niu-devööst
vahetuseks piisab täieli-kult
et aasta otsa muretu olla
üldiselt ei ela rarolalased muidugi
nll lihtsalt ja vähenõudlikult aga
tähtis on see et vajaduse korral
võib nõnda elada
Nelle nellale ülalmainitud teeu- -
riie
vaimne ning vähe
nõudlikkus mis on raroialaste
rahuliku ja muredevaba elu põhi-eelduseks
ja millest nende lõbus
ja muretu Iseloom ka ole-neb
volks veel ühe hilisema aja
saavutuse lisada Viimased seitse-kümmend
viis aastat prantslas-te
valitsemisest ei ole säilitanud
mitte ainult parimat nende ürg-sest
elulaadist vald siis lakkasid
ka igaveseks kõik need sagedased
enne eurooplaste tulekut asetleid
niisiis see tõhus tegur mis Tua-mot- u
s&arterühma pärismaalasi
mõlema maailmasõja eest
ning loomulikult ka praegugi neid
peamiselt kaitseb Lõhestatud ja
kannatavas maailmas on nad üks
neid väheseid rahvusi kes nii pal-jude
inimeste poolt Ihaldatud ees-märgi
mitte tunda puudust
dala kütusetagavara kokku korja- - igapäevase leiva pärast
Suur valik
Imporditud
TeL RU 75767
ti 16-aastase-le
ameerika koolipoiss
Rogoffile tõestades veelkord fak-ti
et ka suurimad meistrid pole ab-soluutselt
täiuslikud 2-- 5 kohta ja--
galsd Rogoff (Rochester) Popo- -
vych (New York) Dobrych Allan
(Torontost) ja Eherleln (USA) 8t
punkti
Eestlasi selles hilgelturniiris
oli kolm ja nende saavutustega või-me
enam kui rahule Jääda Paar
ebaõnnestumist vähem Ja poisid
oleks veelgi kaugemale jõudnud
Alar Puhm saavutas punkti
jagades sellega 11-2- 1 kohta Te-maga
samale redelipulgale Jäi ka-nadalas- te
paremustabell nr 2 Z
Vranesic kes näis olevat Ületöö
tamisest alavormis H Jürman
tõi 7p ja J Uuetoa Halifax'ist S p
Võidukas B Larsen sai esime-seks
auhinnaks 1000 dollarit ja
nägusa karika
Toronto Eesti Maleklubl noor-te
turniiril juhivad momendil
Tiit Romet Rein Saar ja Toomas
Treumuth kellel kõigil on võima
lusi esikohale ja auhinnale
ka tõeliselt on saavutanud Mis
seal imestada et nad muret ei
tunne ja aina naeravad ja laula-vad!
Teine tulemus hilisemast seits-mekümne
viie või sajaaastasest
kontaktist Lääne tsivilisatsiooni
ga oleks see et rarolalased pärli--
karpe püüdma ja koprat tegema
hakkasid mis neile pidevat ja häm
mastavalt suurt sissetulekut an-nab
Eurooplasest vaatleja kes sel
lega on harjunud et raha ühiskon
nas suurt rolli mängib kipub ehk
neile kõvadele sissetulekutele pal-ju
suuremat tähtsust omistama
see tõeliselt on võib peab se-da
asjaolu pikemata raroialaste
muretu ning lõbusa Iseloomu pea-põhjuseks
Tõeliselt aga pole ra-hal
siin imelik küll nii mää-ravat
tähtsust nagu meie seas ko
gu see nrahaasjandusH on laen väl- -
— Iseseisvus maa omamine jaspoolt millest rarolalased täna
terviklikkus
—
kindlasti
hoidis
hirmu
päevani õiget aru ega otsa kätte
ei saa ja näib küll et nad on pi-gem
oma rahast hoolimata õnneli
kud kui ehk tänu sellele Ja kui
pisut tagasi vaadata siis ilmneb
toepoolest et raha on raroialaste-l-e
nagu kaela määritud
Enne eurooplaste aega hinnati
pärlmutrit kui materjali millest
õngekonkse ja muld tööriistu te
ha sai ning kookospalme ei kasva
tatud ka rohkem kui endal maja
pidamises parajasti vaja läks Möö- -
nud verised sõjad ning tülid saarte I dunud sajandi keskpaiku aga hak- -
vahel Eraldatus välismaailmast oli kasid Tahüti kuunarid Tuamotu
— ega
—
Vt
siis
kui
— —
saari külastama ja pärismaalaste
suureks üllatuseks andsid laevade
pardal asuvad veidrad välismaala-sed
rildekangald nuge ja muid
väärtasju vastutasuks pärlite ning
molluskite eest mida laguunides
oli külluses ja mida igaüks sealt
suurema vaevata välja tuua võis
Varsti oli neil seegi selge et kuu-naritel
vahetuskaubana ka kookos--
FRANK VASS IA
ADVOKAAT NOTAR
363 College St
(Spadina Juures)
Tel WA Miil WA -- 6112
kodus: CL 1-06- 51
DOWNEY SHAND
ROBERTSON
Advokaadid Notarid
2490 Bloor St West
FELIX ALLIK
Notar
Vandeadvokaat Eestis
Tel RO 6-76- 16
Tel kodus: 447-380- 7
TEENIGE $100 NÄDALAS
VÕI ENAM!
Hästitasuv tõö ootab Marvell
kooli lõpetajaid
Marvel Hairdresslng School'1
kutsekoolid asuvad suuremates
linnades ja pakuvad Marvel
Touch" treeningu Täielik kursus
päeval Ja õhtuti Tasuta broshUU- -
ri saatmiseks kirjutage või heli
tage: Marvel Beauty Schools te-gutseb
üle 50 aasta Dept VE
210 Bloor St W Toronto
UUS TERVENDAV RAVIM - TÕMBAB KOKKU HEMOR
ROIDID
Erakorraline tervendav ravim
mis tõmbab kokku hemorroidid
Ja parandab kahjustatud koed
Uus uurimisinstituut on leiuta
nud erakorralise tervendava aine
mis tõmbab hemorroidid valutult
kokku Ravim leevendab Unele-mist
ja ebamugavust minutite
kestel Ja parandab vigastatud Ja
põletikust haaratud koed
Valu vaibumisel järgneb hemor-roidide
Jirk-Jirgulln- e kokkutõm
bumine
Ja mis kõige tähtsam — ravi-mise
tagajärjed on niivõrd põh
Jalikud et hftda ei anna ennast
tunda mitme kuu Jooksul
Uus ravim koosneb uuest ter-vendavast
ainest (Bio-Drne- ) mis
kürestl parandab vigastatud ra
kud Ja ergutab uute kudede kasvu
Bio-Dyne'- 1 on võimalik saada
lalvina või arstimpulkadena mil-liseid
nimetatakse Preparatlor H
Nõutage neid kõigist rohukuup-kistes- t
Kui ravim ei rahulda an-takse
raha tagasi
õli vastu võeti Vaatamata võrdle
misi heale hinnale vahetuskaupade
näol ei võtnud niisugune kauban-dus
kunagi suuremat vedu sest
Tuamotu saarte elanike arvates oli
õli tegemine sellistes kogustes na-gu
kuunari juhtkond seda soovis
liiga tülikas ning vaevaline töö
Ainuke õli saamlsviis mida tollal
tunti oli selline: kookospähkel
raiuti puruks tuum tehti peeneks
ning asetati see pihustatud mass
suurtes puuvaatldes päikese kät
te kus ta kiirte mõjul mõne päeva
pärast paksuks Õliks muutus
See meetod ei rahuldanud üles-ostjaid
ega ka pärismaalasi sest
tõi vähe kasu ja oli ühtlasi eba-praktiline
(tuumas leiduvas õli-kogus-est
läks ju pool kaduma)
Kuid möödus veel kümneid aas
taid enne kui Prantsuse Oke
aanias hakati pähkleid tervelt päi-kese
käes kuivatama Uue meetodi
eelis peitub selles et pähklituum
saadetakse tervelt Euroopa mar-gariini-
ja seebivabrikutesse kus
ta sajaprotsendiliselt ära kasuta-takse
Seda muudatust hindasid
ka pärismaalased sest ta vähen-das
nende vaeva tunduvalt Nüüd
pidid nad pähkli ainult katki raiu-ma
selle siis päikese käes ära kui
vada laskma ning tuuma pärast
välja võtma Väga paljud lükkasid
endiselt põlglikult tagasi mõtte
olla nii rumalad ja hakata päike- -
selõõmas paari riidetüki või mõne
noanatukese pärast palehigis töö-le
kuid nende arv kes end alan-dasid
ja vahetevahel väikese ko-guse
pähkleid pooleks raiuda su-vatsesid
kasvas Järjest
Koprakaubanduse õitsengu tõt-tu
hakkas ka pärlikarpidega kaup-lemine
edenema ja paljudest saar
te elanikest said sukeldujad Su
kelduda plrlikarplde püüdmiseks
mere põhja polnud kaugeltki nll
J Silvtt
ergon-typ- e HcL kirjastusel Ilmunud
503 lk
Tellimised saata:
Vaba Eestlane
PO Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
Lisan siinjuures $5—
PAPE
SUVINE
VÄLJAMÜÜK
$5- - $5--
EESTI INGLISE SÕNARAAMAT
v
arborite trepid aiad
Kohale toomine Iga päev
754 Pape Ave Toronto
(põhja pool Danforthl)
uksed
WALLPAPER fc PAINT CENTRE
386 Roncesvalles Ave TeL LE Ml
VINYL ASBESTOS T1LE 8'i C tukk
Linoleum 75 c ruutjalg
Suur valik Igasuguseid virve ja tapeete
Kingad Läänt-Sakscma- alt - Tel 533-812- 2
Naiste meeste ja laste kingad — ekstra laiad suurusel
Sisetallad haigetele jalgadele
480 BLOOR W PATACSI SHOE SALON toronto 4 ont
üksluine töö nagu kopra tegemine
ja pealegi meelitab sukeldujat ala-ti
võimalus et ta sealt suure sä-rava
pärli leiab mis end kauba--
kuunari pardal ilmatu hulga kan-gema
joogikraami ning rlldekan-gast- e
vastu Umber vahetada laseb
Ja varsti leidsidki mõned kiprid
et on lihtsam ka siin raha tarvitu-sele
võtta Nagu igal pool Prant-suse
Okeaanias enne Panama ka-nali
avamist mil Valparalso oli veel
tähtsam translitsadam olid Tshilll
dollarid siin esimesteks käibel ole
vateks müntideks Need olid suu
red läikivad hõbemündid mille
esikülge ilustas kotkas ja mispä-rast
pärismaalased nad Jlnnura-hadeks- "
ristisid Paljudki rarola
lased ja nende suguvennad olidf
neist säravatest müntidest niivõrd
vaimustatud et hakkasid neid su-kasäärde
koguma ja meiegi päevil
peaks neil neid kastide ja laegas-te
põhjas küllalt olema Teised jäl-legi
leidsid et nad mistahes asja
vahetamiseks niisama praktilised
kui mõnusad on ning ettevõtliku-mad
neist purjetasid kuunarite
pardal Tahlltlle kust kuulmatute
varandustega nagu konservipur-kide
hakklihamasinate mööbli
hallikleitide plibliraamatute raud-plaatid- e
ning muude teiste loen-damatute
imestustäratavate asja
dega tagasi tuldi mida aga enami
kul juhtudel muidugi kasutada ei
osatud
Selle aja mälestuseks arvestavad
rarolalased ja teised Tuamotu
saarte rahvad kõik hinnad tara's
(see on dollari polUneesiakeelne
nimetus) olgugi et tänapäeval
käibel olevaks mündiks on hoopis
Prantsuse frank üks tara võrdub
viie frangiga nii palju maksis
vanal heal ajal Oks Tshlili dollar
aknad
465-246- 8
ra kolm franki ja vüskümmeai
santiimi" kui „kaheksa ja pool
franki"
See esimene kontakt Papeet
Ja tsivilisatsiooni Imedega tekitas
saare rahva seas muidugi hulga
uusi ning kunstlikke vajadusiNeo-d- e
rahuldamiseks pidi üha rohkem
elanikke koprat valmistama ha-kkama
või mere põhja pärlikarpe
püüdma minema Tootmine käsn
Ja kaubandus õitses ülesostjate ji
kiorite suureks rõõmuks K5ü
kuunarid olid Papeetesse ja sealt
tagasi sõites alati tiislastls nis
Tuamotu saared ujutati üle viir-tuset- u
kaubaga mille eest võeti
hingehinda
Üldjoontes on olukord praegu?
w1 masiipime Virn raroialase
aastane sissetulek on üllatavalt
suur kuid raha kaob kiirelt ar
tute ning tarbetute asjade osttU
öelda täpselt kui suur on lp ciftiv oIpVs nisut raskevõja
sest endastmõistetavalt ei võta vo vivaV selle üle arvet po
d~a ktuild arvud mis ma kopra OJ „„ nlpn kõnelevas
umhi1 i„t Vp't (Pärli- -
püügist on rarolalased jajj
ammugi loobunud) Saadud ~1 -- trlt ralflUSHTBu -
vüeküan 1 1 roialased kahesaja
ni ümber koprat aastas- - &M
maksis kilo k
mase aasu kestel
rat 10 Tahiitl franki ffl
vait kõik rarolalased kokka _kaj
Ja pool miljonit TahUti ta
kakssada tuhat Rootsi £
veidi üle sajast W%S
korda kakskümmend viis
damist välja teeb IC "w
keskmine Lt aastasissetulek
kroon- -
i- -
niisiis unei " _ fltj
See raha makstakse jw
Ja harjumuse jõud on niivõrd suur kohe pärast kopra
et raroialane ütleb pigem „tiks ta-'kuun- ari pardal
Vineer
pide
Mt=e5'