Vaba Eestlane, September 25, 1968

              j
on ffoaula 9 AVam _ " _i
ON
w
&
P
1TC
ss
KŽ
i
Nagu hligrKuur rakett närb täija
äsja" kat äiutatud 450 jala kõrgune
moodne korsten mis
Torontosse 5 miljoni dollari
rest Korstrn-ah- l ei rrosta õhku
olles arust atud tasta tate
Srllrga katatsr- -
takse kütta nelja Toronto haiglat
ja sellest tuleb kõrguselt kolmas
struktuur Torontos
SAIGON — USA
Vietnamis arvestab et taifuuni- -
tlhmad käesoleva kuu alguses te
kitasid Viet Kongi varustussüs
teemile suremat kahju kui USA
pommid Taifuun ujutas üle nii
palju teid et suutsid
saata selle kuu jooksul ainult um-bes
10 000 meest
esialgu arvestatud 30 000 asemel
TEL AVIV — Rumeenia ja Ju-goslaavia
ostavad praegu Vene-maal
valmistatud tanke ja nende
tagavaraosl väga al-likast
— Iisraelilt kes omakorda
sai need Egiptuselt
1967a Kesk-Id- a sojas N Uit ise
on piiranud relvade müüki nendele
riikidele pärast seda kui Rumee-nia
ja hakkasid mõle-mad
relvi ostma ka teistest alli-katest
peamiselt selleks et asen-dada
läbikulunud vene relvi Ostud
Iisraelilt ei ole loomulikult N Lii-dule
meelt mööda
PRAHA — N Uit on tõmma-nu- i
välja oma tankid Prahast kuid
seni puudutad igasugused tunnu
sed selle kohta et punaarmee uldi-- '
selt kavatseks lahkuda Tshehhos-- I
lovakkia pinnalt Salaluure allikad
arvavad et tencl&sed
hoida 11 diviisi'
teel mõne aja jooksul Vene sõdu--'
rid raiuvad juba puid et saada
materjali kasarmute ehitamiseks J
ja neile on uus talte-tarust- us
Praha Ruryne lennuväl-- j
jal maandub 15 vene
päevas tuues
toitu ja muud varus--'
tust
VAMA EESTLANE" VABA 6E8TLANE
vefecrfe tcsfofft löcrlwfcende ftrmff0vcf faupätvoi
JÜTTü'
KIREV MAAILM RAHVAS KELLE MAAILM ON VANGLA f5SE± M&
rzaer4ar-&ana-c
püstitatak-se
puhas-tusseadrldistr-ga
ülemjuhatus
kommunistid
Lõuna-Vietna- ml
omapärasest
sõjasaagiks
Jugoslaavia
kavatsevad)
Tshehhoslovakkias
väljajagatud
transport-lennuk- it
okupatsloo-nlväeedel- e
Uus Dostojevski raudeesriide taga — Aleksander Solzhenitsõni
N Liidus keelustatud raamat ilmus inglise keeles - Käsikiri
toimetati läände Tshehhoslovakkia kaudu
Vaatepunkt et maailm on vangla ei ole venelasele sugugi mõistmatu tema maailm ei olegi
ju tegelikult palju rohkemat Vangla oli Vrnemaa tsaariajal palju suurrmas ulatuses Stalini
alitsuse päevil ja ka praegu ehkki selles vanglas on mõningad reformid läbiviidud Seda tee-mat
käsitleb trne kirjaniku Alrksandr Solzhenitsõni romaan Esimene ringjoon" („The First arcle") mis J80-Irhekuljelis-ena
ilmus äsja Inglise keeles Itarper & Row kirjastusel
See on omapärane romaan nii
mitmeski suhtes Kõigepealt see-tõttu
et seda ei ole N Liidus ku-na- gi avaldatud Ja käsikiri toimeta-ti
läänemaailma salajasi teid möö-da
Teiseks on kriitikud seda en-tusiastlikult
nimetanud tänapäe-va
Venemaa suurteoseks ja ta au-torit
uueks Dostojevsklks kusjuu
res autor ise on N Liidus väga tä-baras
olukorras — KGB silm on
tal alaliselt peal ja väiksemgi tuu- -
lemuudatus Kremlis tõib ta viia
Siberi sunnitöölaagrisse sinna kus
oli ka Dostojevski omal ajal ja
Solzhenitsõn Ise Stalini ajastul
„The New York TimesT' kirjan
duslikus lisas vaatleb uut teost
sama lehe peatoimetaja abi Har- -
rlson E Salisbury kes on mitme-te
Venemaa olusid käsitlevate
teoste autor
Ta leiab et Solzhrnitsonll on fo-tograafiline
silm tolstoilik jõud
karakterite kujundamiseks
kreekalik ühtsusetunne ning
peaaegu militaarne distsipliin
Need omadused koos sUgava inim-likkusega
teevad selle klassikuks
Solzhenitsõni teose tegevustik toi-mub
1940a Moskva instituut-vanglas- "
vähem kui vile päeva
jooksul Tegelasteks on vangid val-vurid
vangladirektorid bürokraa-did
ja mitmed teised Venemaa
ühiskonna esindajad
Vene poeet Jevgeni Jevtushenko
ütles möödunud suvel: Solzhenit-sõn
on meie ainus elusolev klassik
ja ka Salisbury Uhtub selle hin-nanguga
kirjutades: „Kui Solz
henitsõni t võrrelda Tolstol Dosto
jevski ja Turgeneviga siis ei ole
see mingi hüperbool Ta on nagu
mingi silmapaistev üheksateist
kümnenda sajandi kirjanik kes
järsku on esile kerkinud kaheküm
nendal sajandil" Ta lisab et teost
iseloomustab äärmine selgus —
siin pole mingit eksitentsiallsmi
unenäolist olemust tga muid ele
mente mis tihti Iseloomustavad
moodsat romaanikirjandust
Senini oli teatavasti N Liidu
rahvusvaheliselt kõige tunnustatu-maks
kirjanikuks Boris Paster- -
nak kes oma„drZhlvago" eest sai
Nobeli kirjandusauhinna ja kelle
KOPENHAAGEN — Taani õlle-tööstuse
poolt kogutud andmeil
on suhteliselt maailma suurima-teks
õllejoojateks tshehhld kus
tarvitatakse iga elaniku kohta
keskmiselt 138 ktartl õlut aastas
(1 ktart on 113 liitrit) Järgnevad
Lääne-Saksama- a- 132 Belgia-12- 3
Uus-Merem- aa -- 119 Austraalia 417
Austria -- 103 Inglismaa -- 97 Taani
92 Kanada -- 69 ja USA -- 65 Carls-berg- i
ja Tuborgi õlu Taanis on
kõige populaarsem eksportõlu ja
seda müüakse kõigis maailma osa
des isegi sellistes paikades nagu
Laos Guam ja Hõng Kong Taani i
õlletoodangust produtseerivad
need suurtööstused 85 protsenti
ja ehkki nad omavahel võistlevad
jagatakse aasta lõpus puhastulu
võrdselt See omapärane kokku-lepe
mis aegub alles aastal 2000'
sõlmiti 1895 a millal Carlsbergi
profilt hakkas alla minema ja
t õlstlus Tuborgiga oli terav Carls- -
bergl juhtkond tegi siis rivaalf Irma
le ettepaneku et nad jagaksid pu
hastulu ja paneksid mõlemad pea-rõhu
õllekvaliteedi parandamisele
Ehkki see moodus tundub eriti
Ameerikas valitseva '
alusel eriskummalisena on mõle-mad
asjaosalised sellega rahul
ProfUt on suur taani õlle kvali-teet
k3rge Ja eksportturge tuleb
järjest juurde Möödunud aastal
eksporteerti Taanist 265 miljonit
gallonit Tuborgi ja Carlsbergij
õlut ja mõlemad firmad annetavad '
suuri summasid kultuuri nlngl
teadusliku uurimistöö toetamiseks
Kolmapäeval 23 septembril 1%S — Wednesday Sept 23 1968
TÄNA
—
hir-mul
mõtlemisviisi
teose filmiversiooni vaatasid mil-jonid
Inimesed läänemaailmas
Arvustajad leiavad neid kahte
võrreldes et Pasternak on tõe-näolis- elt Venemaa suurim poeet
käesoleval sajandil ja tema „dr
Zhivago" oli luuletaja poolt loo-dud
komplektne kujutlusrohke
fantaasia Venemaast bolshevike
rezhllml all
Solzhenitsõn vastandina aga ei
fantaseeri midagi — ta kirjeldab
olukordi nii nagu need on Samuti
nagu autori esimene palju väikse-ma
mahuga romaan „üks päev
Ivan Denisovitshl elus" on ka
£slmene ringjoon" kunstiteose
kõrval ka poliitiline ajakirjandus
See on põhiliselt tänapäeva paral
leel Dostojevski memuaaridele
Kirjad surnute majast" Dosto
jevski kirjutas oma teose pärast
seda kui ta oli olnud viis aastat
tsaari vanglates ja sellejärele veel
viis aastat sundasumisel Siberis
See tõi esmakordselt venelaste
silmade ette sensitiivse pildi sel
lest omaette maailmast mille oli
loonud tsaariaegne karistussüs
teem
Solzhenitsõn on samuti veetnud
aastaid vanglates ja sunnitöölaag
rites kuhu teda viis kommunistlik
terrorisüsteem Oma esimeses ro
maanis üks päev Ivan Denisovit-sh- i
elus" kirjeldab ta elu Siberi
orjalaagris andes selles mulde vä
ga kiitva hinnangu eestlaste koh-ta
(Võibolla seetõttu lastigi sel
ilmuda kodumaal Loomingu" raa-matusarjas
samal ajal kui seda
vene keeles ei ole eriraamatuna
trükitud) Esimese ringjoone"
tegevus sünnib aga Mavrino eri-tangl- as
Moskva eeslinnas kus pee-takse
kinni teadlasi ja tehnikuid
Siin pannakse eriliste oskuste ja
talentidega vangid lahendama kee-rulisi
teaduslikke tehnoloogilisi
ja militaarseid probleeme
On teada et venelaste aatom-pomm
t&õtatl vähemalt osaliselt
vilja erivanglates
Paljud juhtivad vene lennuklehl-tüs- e
spetsialistid tõotasid aastate
viisi vanglates eriti enne Teist
maailmasõda
Vangid nimetavad selliseid vang- laid sharashkaks" mis tõlkes tä-hend- ab blufile või pettusele ra-jatud
operatsioon Selle päritolu
on teadmata kuid kindlasti tuli
see vene keele sõnastikku Stalini
ajal võibolla kahekümnendate
aastate lõpus millal hakati esma-kordse- lt insenere ja tehnikuid or
ganiseerima asutustesse nimetu-sega
„sharskaja fabrika" ehk
mustade tegude vabrik" Oma elu-aja
jooksul jõudis Stalin organi-seerid- a
kogu Venemaa selle prin-slib- l
kohaselt See aga ei töötanud
ja see fakt on ka Solzhenitsõni
teose optimistlikuks kuulutuseks
Türannid on Juba nii kari püüd
nud Venemaal purustada inimlik-ke
ideaale et on raske kindlaks
määrata kus need jõupingutused
kõigepealt eostusid Nad ei ole aga
suutnud oma eesmärki teostada
ja see on teatavaks julgustuseks
Inimkonnale mõlemal pool raud-set
eesriiet
Solzhenitsõn oli Stalini ajal
kaheksa aastat sunnitöölaagris ja
kolm aastat sundasumisel
Saatuslikuks sai talle ühele
sõbrale saadetud kiri milles ta
tegi halvustavaid märkusi Stali-ni
kohta
Hrushtshovi ajal oli ta tehtud
mees kuld viimase laneus viis
ka Solzhenitsõni väga delikaatses
se olukorda Salapolitsei kimbu
tas teda korduvalt ja ta on alalise
valve all Viimase ringjoone" ja
ta kolmanda romaani Vählhal-gus- e
palat" käsikirjad smueeldatl
salaja läänemaailma — N Liidus
ei ole need ilmunud eriraamatute-n-a
ega ka ajakirjades (nagu näi-teks
üks päev Ivan Denisovitshl
elus") Küll aga räägitaks et 5000
käsitsipaljundatud eksemplari
nendest rändavad N Liidus ille-gaalselt
käest kätte ning loetakse
räbalateks
1967 a mais esitas Solzhenit-sõn
ametliku kaebuse N Liidu kir-janlkelüd-ule
et vene salapolitsei
on konflskeerinud tema käsikir-jad
ning muud isiklikud dokumen-did
ja on võimalik et ta käsikir
jad toimetatakse vastu tema taht
mist välismaale kus need kirjasta-takse
Samuti toonitas ta et tema
pole annud mingit nõusolekut oma
teoste käsikirjade paljundamiseks
ning illegaalseks levitamiseks Ve-nemaal
Oma kaebusele ei ole ta
saanud mingit konkreetset vastust
Kuidas toimetatakse käsikirju
salaja N Uidust läänemaailma?
Selleks on mitmesuguseid teid
Kahekümnendatel aastatel ja kol-mekümnendate
aastate alul lasid
N Liidu kirjanikud mõningatel
juhtudel kirjastada oma teoseid
Berliinis kus oli mitmeid suure
maid vene emigrantide klrjastus-ettevõttei- d
Seega kuulusid need
autoriõiguse alla ehkki N Liit ei
ole seniajani liitunud rahvusvahe-lise
autoriõiguse kokkuleppega
Kui aga tulid verised viljapu-hastamis- e
ajad sattusid need
autorid kohe kohtu alla kus
neid süüdistati N liidu tsen-suurist
kõrvalehiilimise
Solzhenitsõni puhul sattusid kä-sikirjad
läänemaailma tõenäoli-selt
Tshehhoslovakkia kaudu Kir-janiku
lühijutud ja katkend peat-selt
läänes ilmuvast romaanist
Vähihaiguse palat" avaldati
tshehhi ja slovaki ajakirjades Ja
seal toetati varem autori nõuet et
N Uidus kaotataks tsensuur ning
liitutaks rahvusvahelise
"BBrflrlBrflBrflBrflBrflBnMmHfr !2ljII
-- HaTaEBfBBBTfalBHrflBrKflBrB?: imB'lrBamWBil
iJBYBYBYBYBYBYBYBHEeL jBBYBYBYBYbI
4 BBBBBBBBBBBBBBBBBBfMw BBBBBBBBBBI
BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBT 1 JabLbbbbbbbH
LMSsbybybybybybybybybybybybybybym'
7 ŠhBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBJ1
L~4bTbTbTbTbTbTbTbTbTbTbTbTbTbTbTbTbTbTbE7
a--
— BWBWBHHBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBk-- j
Norra kroonprints Harald abiellus hiljuti Jihtkodanfcu" Sanjo Ha-raldsml- ga Sel puhul küpsetati pulmatort mis oli 8 jalga kõrge ja
kaalus 331 naela
rfJ
HUVIALA
hskhmtiieausiusrnetdutialautPeulibSasbloueÜtangupHhiseivuHnpbsävsuiOgsiihooasaLklenmaeOiolpaeOlaNuseliGlgäiniesnhaIdhDeleikisskeeuoVpmieÄuttöahIköDdkiätknaeeAioibdpmVhaaüaAiehmgnoDtaõeünlnmhedulaEbaavsrhTieUuaknasluudieeanrbgsaiiamtmuEjeudarrtsisöietenaöudspdutortueoalnubnitämslaiieintsgsesaiieusnsmtkeainslsdeahtsaaetitennehtt jtmaaokvraeäaeldlgsiiebeislitönuönngani emjaeinntaeummnnipseutbuAdeusnskdteldtmauasjatäeirlsmgt iajssaaatübölöetsaatreusdäikemnileaisseeltHtuürjemm ei suuda niisugune inimene kuidagi kohaneda haktõõkr-duanub- it kteäsuniiailttgaaudoavmaaimtsäelljtateheinljietumd kpauhkkehepalaiisgealtst põodsaermi aonjajõsuudrenbudeninrei
HUVIALADEGA INIMESED AGA ei jõua sa?eli ära ooda-t- a seda armast aega mil nad töökohustusest tabanetad On
juhuseid kiis mõned majanduslikult kindlustatud tanenud
inimesed siirduvad vanusepuhkusele juba enne tähtpäeva
saabumist ja annavad oma huvialal silmapaistva panuse Selle juures ei oma mingit tähtsust kas huvialaks on perpetum m bile ehitamine sumeri keele või sipelgate elu uurimine tõi
koguni tikutooside kogumine Londonis suri hiljuti 104-aas-ta- ne endine postiteenija George Stamp kellrst jäi maha üks
maailma suurimaid margikogusid Ta oli marke kogunud ter-ve
oma eluaja ja asus nende korraldamisele nine katalogisee-rimisel-e alles pensionile minekul Inglise postiminlsteerium
hingas kergendatult tema surma puhul sest mees oli puhke-palgan- a kätte saanud kuuekordse pensionäri toetussumma
Ärge arvake et puhkepalka korraldavates asutustes on in-imese
eluea uurimine ja vastavad arvestused tegemata Tea-taks- e täpselt kui kaua keskmine puhkepalgaline elab ja palja temale välja tuleb maksta
PENSIONIKASSA HOOLEKANDEMINISTEEKIIMI VÕI
ettevõtte huvides on tegelftult et puhkepalgalised ei omaks
mingit huvi ja variseksid kokku üsna ruttu pärast tanuse-puhkuse- le siirdumist Ausalt väljateenitud puhkepaiga kätte-saamine
on aga see mis pensionile siirdujat hutitab Mi oo
niisugusel vanemal inimesel võimalus puhkepaiga maksjatele
ninanipsu mängida ning võimalikult kaua elada
ALEKSANDER JOHANNES SÜLLAPUU KES puhkepa-igale
arvati juba viisteist aastat tagasi ei omanud kahjuks
mingisugust huviala kui selleks mitte arvata tastumeelsrid
koduseid toimetusi oma majas naisega tülitsemist ja televi-isori
ees istumist — mida viimast ta kasutas unerohuna pärast
sööki ja õhtut idevlkus Perekonnaarst kelle juurde hr Sõi-lapu- u
läks oma tervislikku seisundit kontrollima puhkepai-gale
siirdumise ajal oli tark mees ja kontrollis tervise ase-mel
rohkem seda huviala küsimust Kuuldes et mehel tõe-poolest
mingisugust huviala ei ole soovitas ta kõige kiiremas
korras see leida — hakata maalima memuaare kirjutama või
koguni liblikaid koguma Et vanahärrat kuni hutiala leidm-iseni
millegagi siduda andis arst talle kaasa meditsiinilise kä-siraamatu
mis kUll käsitles ainult kitsast eriala — parema
jala suure varba küUne väärarengulisi kasvamisi näitusi ja
trrtishoidu
MÕNI NARR VÕIB MUIDUGI naerda niisuguse teadus-liku
raamatu olemasolu üle ja koguni küsida et mis tahet on
parema jala ja vasaku jala tuure varba eriti aga teel küüne
tähel Labaselt võttes pole muidugi mingit vahet sest mõle-maid
küüsi tuleb lõigata ja mlttelSikamise juhul tekitavad
mõlemad ühteviisi soki otsa augu Tegelikult sai aga see raa-mat
suureks õnnistuseks Aleksander J Süllapuulr ja on tema
ajalist elu nagu kaitseingel hoidnud kuni tänapäevani Seda
maksab õpetuseks võtta
ARSTITEADUSLIKE RAAMATUTEGA ON üldiselt nii
nrid lugedes tekib mulje nagu oleks sul endal just see kirje-ldatud
haigus kallaL On juhuseid kus raamat on olnud kirj
Utud nii veenvalt et inimene toepoolest haigestub kirjeldatud
haigusesse ja siis on teda peaaegu võimatu pääst3 Puhkepal-galis- e
Süllapuuga juhtus hoopis vastupidine lugu Ta luges
raamatu läbi ja leidis et tema varbaküünega on asjad halvad
Aga üks arst võib alati eksida arvas ta ja kiirustas kohe raa-matukogusse
Ta tõi sealt raamatu mis kirjeldas tertet var-vast
Selle lugemisel selgus et küünel pole tõepoolest miaaft
viga kuid terve varras on äärmiselt kriitilises olukorra
Õhinal tõttas ta teist raamatut otsima ja saigi sealt lohutust
kuid paarkolm uut haigust samal ajal
PRAEGU ON PUHKEPALGALINE Süllapuu lihi JJ juba peaaegu kõik kättesaadava ja keele poolest moi'te7V
arstiteadusliku kirjanduse Tema raamatoiüuliiel on ttien-kur- n
meditsiiniliste raamatute kogu kui mõnelgi arstiL Ta on
läbi põdenud kirjanduslikult" muidugi peaaegu kõik nia-ilm- as
tuntud haigused on neid kirjeldanud oma sõprade
tuttavatele ning siiski paranenud Ta omab teatud kuuL!
ümbruskonnas ja kergema haiguse puhul tullakse tema m
nõu ja abi saama enne kui minnakse arsti tülitama Näib i
gunl et mida rohkem haigusi ta läbi põeb seda paremas
muutub ta tervis Sellel on ka teatav tõepõhi sest enatra
haigusi tekitab organismis immuunsuse loomuliku kaitses
termi
ON VAGA TAHTIS ET puhkepalgaline omaks hutiala
SüllaDuu iuhtum selriUh M nikki Ira ninr head teni
lustava hut laiana võib isegi haigus täita oma otstartrt
tkind- -