Vaba Eestlane, March 16, 1968

              jk
Lk 2
MÕRAD PUNASES DIKTATUURIS
N LJJdu Ja Rumeenia kokku-põrge
Budapestis äsja toimunud
kommunistlikkude parteide kon-verentsil
stalinistide kõrvaldami-ne
Tshehhoslovakkia kommunist-liku
partei juhtkonnast Ja üliõpi-laste
Ja intellektuaalide eestvõt-tel
toimunud massilised tänava-rahutused
Poolas vihjavad mur-ranguliste- le sündmustele kommu-nistlikus
blokis Poola ja Tshehhi
sündmused tunduvad niivõrd us-kumatutena
ja kaugeleulatuvate-na
et neid võrreldakse mõninga-te
läänemaailma poliitiliste vaat-lejate
poolt juba 1956 aastal Un-garis
toimunud ülestõusuga mis
taotles Moskva türannia mahara-putami- st
ning ungari rahvale va-baduse
tagasiandmist kuid läm-bus
vene tankidiviiside kahuri-mürinasse
Ida-Euroop- as praegu toimu-vaid
sündmusi tuleb kahtlemata
vaadelda Moskva ülemvõimu
laostumisprotsessina mille tule-musena
Jugoslaavia on läinud
juba oma rada Rumeenia on sõl-minud
tihedamad sidemed Lääne-Saksamaa- ga ja teiste lääneriiki-dega
ning Tshehhoslovakkia ja
Poola tõstavad häält ja pinguta-vad
lihaseid vene ahelate murd-miseks
Budapestis toimunud
kommunistlikkude parteide kon-verentsil
läksid Rumeenia esinda-jad
avalikult tülli Moskvast ko-hale
saadetud konverentsi diri-gendi
Mihail Susloviga kes sõitis
koju tagasi tühjade kätega ja pidi
tunnistama et Staüni meetodid
ilma Stalini võimupiirideta ei
anna loodetud tulemusi Tshehho-slovakkia- s
tagandati partelsekre-tär- i
kohalt vana stalinist Ja Mosk-va
kuulekas tööriist Novotny kel-le
asemele nimetati uueks partei-juhiks
liberaalsete vaadetega
noor parteitegelane Dubcek kes
saab ilmselt vajaliku toetuse sõ-javäelt
Ja Poolas on tekkinud
laiaulatuslikud tänavarahutused
milledest osavõtjad nõuavad suu-remat
sõna-- Ja trükivabadust on
ilmselt suunatud Moskva ülem-võimu
vastu kuna demonstratsi-oonide
süütenööriks kujunes
Varssavis esitatud venelasi sarja-va
ajaloolise näidendi keelamine
ametivõimude poolt
POTJOMKINI KOLAD
Potjomkinl kulad — Katarlina
GttitVA mmmA ffiAtMMtit Vha1
maal — on mineviku piraadiks
mida praegused punased tsaarid
veelgi mitmekülgsemalt rakenda-vad
oma puuduste varjamiseks ja
kergeusklikele pettekujutuste loo-miseks
Selliseid kulisse leidab ko-gu
Venemaal eriti aga kohtades
kuhu viiakse välisturiste ja nen-del
on kahtlemata olnud suur mõ-ju
soodsate muljete tekitamisel
nii mõnegi N Liidu ettevdtte-elu-avaldus- e
suhtes lääneriikide ava
likkuse silmis Mõnikord aga vari-- J
sevad kulissid ka ootamatult kok--(
ku Ja siis on palju segadust ning
piinlikkusest punetavaid nägusid
Uks kummaline juhus sellest kate-gooriast
päises hiljuti USA kaalu-k- a
ajalehe „The Chrlstian Science
Monitor" kaudu ka liinemaailma
laiema avalikkuse ette
Tegevuskohaks nagu nimetatud
ajalehes Moskva korrespondent
Paul Wohl kirjutab oli seekord N
Liidu põllumajanduse ja tööstuse
edusammude alaline niitus Mosk
vas mis juba iseenesest on põhi-- j
lisrlt suur propagandaline Potjom--
kini küla See on koht kus mõnigi
naiivne välisajakirjanik on saanud
materjali oma üllstusartiklitele'
kommunismi progressi suhtes'
kuid seekord ei ole juttu sellest
Kui Jegorjevskls Moskva lihe-- j
dal asuva Borba sovhoosi direktor
I Chirkov koos oma peaagronoo-miga
Uks hiljuti seda niitust kü- -
lastama leidis ta end järsku
suurte diagrammide ja plakatite
ees milledel seisis suurte tähtede-ga:
Külastage Borba sovhoosi ja
tutvunege oma silmaga kuidas
seal on viidud teaduslikult läbi
külvikorrad ning õppige kuidas
te võite kärpida oma vilja trans-pordikulusid"
Samas oli toodad I
ka sovhoosi täpne aadress
Chirkov ei uskunud oma silmi
Tema oli nimetatud sovhoosi di-rektor
kuid ei olnud varem mida-gi
kuulnud nendest silmapaistva-test
saavutustest Otse vastupidi
— nii mõneski suhtes olid asjad
Mõrad Moskva terrorisüsteemi
masinavärgis hakkasid ilmnema
juba Hrushtshovi päevil ning aja
kulgedes on paljud hammasrat-tad
selles süsteemis lakanud töö-tamast
Süsteemi lagunemine ei
ilmne mitte ainult satelliitriikides
vaid ka Venemaal kus noorem
generatsioon on saanud uusi mõt-teid
Ja värskeid ideid läänemaa-ilmast
ning hakkab nõudma suu-remaid
vabadusi ja kõrgemat elu-standardit
N Liidu kommunist-liku
partei juhid teavad väga häs-ti
mida see lagunemine tähendab
ja kuhu see võib välja viia ning
sellest tingituna on hakatud vii-masel
ajal tarvitama kõvakäe po-liitikat
ning lavastama uusi prot-sesse
mille tulemusena vaba-meelseid
kirjanikke on viidud
kohtu ette ning saadetud neid
sunnitöölaagritesse Need prot-sessid
on võtnud eriti suure ula-tuse
Ukrainas kus Moskva on
eriti intensiivselt hakanud kõr
valdama rahvuslikkudest idee-dest
haaratud kirjanikke kunst-nikke
teadlasi ja ülikoolide õppe-jõude
Kas tähendab see Stalini ajastu
juurde tagasipöördumist? Kas
võib oletada et Kremli praegused
juhid haaravad uppujana Stalini
terroripoliitika õlekõrre järele
ning püüavad nõudmisi vabaduse
Ja parema elu järele lämmatada
salajaste protsessidega massilis-te
küüditamistega ja mõrvamls-tega- ?
Teatud tunnusmärgid sel-leks
on olemas kuid olukord on
siiski niivõrd kaugele arenenud
et Stalini ajastu Juurde tagasi-pöördumine
on raske Ja võib Ve-nemaal
Ja satelliitriikide! esile
kutsuda revolutsioonilised sünd-mused
mida Moskva oma diviisi-dega
enam kontrollida ei suuda
Praeguses olukorras võib oletada
et N liidu Juhtkond katsub ette-vaatlikult
praeguse kriisi likvi-deerida
Ja hoida oma positsioone
Ida-Euroop- as niipalju kui see an-tud
olukorras võimalikuks osu-tub
Keegi ei saa aga garanteeri-da
et sündmused ei libise ära
kontrolli alt ning ei lähe oma ra-da
nagu see Juhtus Ungaris Ja
Ida-Saksama- al 1950-date-l
seal ligadi-logad- i Ka peaagro-noom
oli jahmunud Kuidas viis
nende ühismajand jõuda oma
suhteliselt viletsast olukorrast
sotsialistliku töosaavutuse kõrge-masse
tippu" ainult selle tunni-paar- i
jooksul mille kestel nemad
olid Jegorjevsklst Moskvasse teel
olnud?
Kui kaks venelast selliselt suud
ammuli imestasid tõi niitusejuht
kohale suure grupi kolhoosnikke
ja hakkas neile kuulutama oma
päheõpitud teksti: Siin on N Lii
du teadusliku uurimise laboratoo-riumi
pinnase ja väetiste uurimise
instituudi juhataja Jevgeni Trepa- -
shev briljantselt valgustanud teed
Boroa sovhoosis Toodang on
tõusnud ja näituse juhtkond on
selle eest otsustanud seltsimees
Trenashevllr mürata kuldauraha
koos preemiaga" I
„Kas sa oled kunagi Trepashevl!
nimelist meest kohanud?" küsis
sovhoosidirektor oma agronoomilt'
Ei neil kummalgi polnud temast)
mingit aimu Ka ükski sovhoosi-töölistes- t
polnud Trepashevl ku-nagi
näinud Nüüd kirjutas Chir-kov
instituudi ja küsis kuidas sai
too Trepashev tema sovhoosis nii
suuri asju korda saata kui ta ise
polnud sinna jalgagi tõstnud? As-ja
hakati uurima ja selgus et kee-gi
Trepashevl alluvatest oli faktid
ja arvud lihtsalt viljamötelnud
ning esitanud ülemusele allakirju-tamiseks
See oli seda automaatselt
teinud ja saanud selle eest kuld-auraha
Skandaal ulatus minis-teeriumi
välja ja lõppes sellega et
alluv ametnik sai noomituse nlns
Trepashev ise oli sunnitud tagasi
astuma instituudi parteiorganisat-siooni
sekretäri kohalt — see ti-hendab
poliitiliselt võimult mitte
aga oma erialaliselt kohalt
See avalikkuse ette piisenud
vahejuhtum on ainult üheks vii-teks
sellele kuivõrd tohutus ulatu-ses
võib N Liidu bürokraatia olla
ülesehitatud viitsimistele Võimu-mehed
võivad vahelduda kuid se-niks
kuni süsteem jiib endiseks
VABA EESTLANE laupäeval 16 märtsil 1968 — Saturday March 16 1968
BBBBBBBBBBBBHP!'if W3 SBBBBBBBBBBBBBBBBBBLSbI H V BBBBBBBBBBBHP!
L-äjkäjkBJkBJkBJkBJkBJkBJ-kE-
a#A - SBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBDf?jf
fsSBBBBBBBB rJBBBBBBBBBBBBBBBW mSHHKEfiSfl
bbbbbbbbbbbbbkbBsbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbIbbbIbbav'
SSMIHHBBSaBiHHnBliSSMMSSlSSaBSliHtSlSSHMBSBVBMiMiSMHBiiHtKn r2fSl
Siia kauni Briti Kolumbia puutumatu looduse keskele kerkib tulevikus nn Mica tamm mis on suurim
ja tähtsam kolmest Kootenay piirkonnas Columbia jõele rajatavast tammist Kanjon-tamm- i abil moo- - j
dustatakse mägede vahele suur järv mis kujutab endast ühte osa Columbia jõe väljaarendamise
Lääne-Saksam- aa otsib uusi poliitilisi suundi
Mlllisttl tingimustel oleks N Liit valmis nõustuma Saksamaa
taasühendamisega?
Kas Lääne-Saksama- a läheneb
sellisel määral N Liidule et tal
võimaldub saavutada kokkulepet
Saksamaa taasühendamiseks? Mi-llise
hinna Saksamaa on valmis
maksma kompromissi eest N Lii
duga? Kas idaga kontakti otsiv
Lääne-Saksama- a ei manööverda
ennist lõpuks sellisesse positsioo-ni
kus ta kaotab oma senised ti-hedad
sidemed ja usaldusliku va--
hekorra Ühendriikidega ning
ameeriklased ei saa talle enam
vaadata kui usalduslikule liitlase-le?
Need on küsimused mis ei hu-vita
mitte ainult Lääne-Saksama- a
ühendriikide ja N Liidu poliitikuid
vald suures laastus kogu maailma
kuna Lääne-Saksama- a hoiakust ja
poliitikast oleneb tulevikus kogu
Euroopa saatus
Nendele viimasel ajal üha
akuutsemalt esile kerkinud kü-simustele
püüab vastust anda
Läine-Saksama- a professor
Klaus Mehnert keda peetakse
üheks paremaks välispoliitili-seks
eksperdiks ja kommunismi
tundjaks kogu Euroopas
Prof Mehnert märgib et saks-lased
peavad oma tulevikuproblee-me
käsitama kahest aspektist läh-tudes
üks neist teguritest cn
emotsionaalne teine poliitiline
Emotsionaalsest seisukohast läh-tudes
on iga kolmas sakslane nel-jast
lääne orientatsiooniga ja
pooldab tihedat koostööd ühend-riikidega
ja teiste lääneriikidega
Kui küsimusele läheneda aga po-liitilisest
vaatevinklist mille kand-varnak- s
probleemiks on Saksamaa
taasühendamise küsimus siis ei
pääse Lääne-Saksama- a mööda N
Liidust ja peab otsima paratama-tult
kontakte Moskvaga Nende
kontaktide otsimisel peab aga
Lääne-Saksama- a olema väga ette-vaatlik
ja pidama silmas ka oma
julgeoleku küsimust mis nõuab
tihedate sidemete jätkamist
ühendriikidega ja lääneriikidega
Praegu võibki märgata et Lii- -
ne-Saksam-aa on Ida-Euroo-pa rii-kidele
ja N Liidule lähenemisel
väga taktiline jättes oma polii-tika
põhitalaks ühise kaitseliidu
teiste lääneriikidega
Professor on veendunud et Ida-Saksam- aa
rahvas pooldab taas-ühendamist
Lääne-Saksamaa- ga
kuna sakslased kuuluvad läände
ning tahavad elada selliselt nagu
elatakse läänemaailmas Kuigi Ida-Saksam- aa
on rahva töökusega üle
kindlasti kalliks maksma
lääne-sakslase- d peavad välja
jatakse oma
külade
ha oma saaki kergelt ära
lasta libiseda ning nõuavad ühen-datud
Saksamaalt samasuguseid
majanduslikke hüvitusi nagu nad
praegu saavad Ida-Saksamaa- lt Ei
ole mõeldav et venelased tõmba-vad
kergel käel oma väed välja
Euroopa südamest ja loobuvad
kõigist nendest majanduslikku-dest
eelistest mida neile toob Ida-Saksam- aa
kontrollimine Venela-sed
on lülitanud Ida-Saksam-aa
oma majanduslikku süsteemi ning
ühendatud Saksamaal tulevi-kus
Moskvale maksta samasugust
renti nagu seda teeb praegu Ida-Saksam- aa
Liine-Saksama-a on valmis aga
seda kinda maksma mis paar-kümmend
aastat tagad tehtud
kalkulatsioonide järele ulatas 5
miljardile dollarile kuid nüOd
on kindlasti tunduvalt suurem
Professor Mehnert käsitab ka
teiste rahvaste suhtumist Saksa-maa
taasühendamisesse ja leiab et
seda ei poolda ükski riik poliitilis-tel
ja majanduslikkudel kaalutlus-tel
Teised riigid kardavad Saksa-maad
kuid prof Mehnert
et selleks ei ole mingisugust põh-just
kuna Saksamaa noorem ge-neratsioon
ei ole enam natsiona-listlikus
vaimus kasvatatud ja
pooldab Euroopa Ühendriike Eu-roopa
ühendriikide idee ei ole Eu-roopas
sumud kuigi Prantsusmaa
president de Gaulle andis sellele
hävitava löögi See küsimus võib
aga üles kerkida pärast de Gaulle
poliitiliselt näitelavalt lahkumist
ning võib oletada et enne paari-kümmet
aasta ei tule Euroopa
Ühendriikidest midagi välja
On isegi mõeldav et ühendatud
Rekordiline osavõtt juubelist
parlamendiliikmed
probleemide
esiletõstmisel
juubeli-aastapäeva
üle
EV
Juubeliaastapäeva
ja
osaliseks sai EV iuu--
—
RVN vastuvõtt välis-külalistele
ja
valitsuse ja liikmeile 'Jauuu iiiajauuujHAÄUutJv iaRlK DVV 1aa1I 1 1Ä_
on rahva Ida- - "l77"uuu'UUNWH"
Saksamaal tunduvalt madalam kui ake ka?ad? vmitme$u?us-lääne- s
See monakstientguidtud peamiselt 10°
paratsloonimaksudest ning N" Lii- - märgukirjale saadetud
du majanduslikust kur- - vastuseis mitmed valitueliik-namispoliitika- st Saksamaa med ja arvukad parlamendiliik-damin- e läheks Lääne-Saksamaa- le med marsivad oma heatahtlik
kuna ' ku ja
olukorrast
ma kois neeu kuiuu on ' lubatakse nende kaasabi
tl kUsimu$e mtl bd
'teel ülesvõtmiseks
V VV %! --- v v - - -- - _ _
ni
ühinevad
kommunistlikud Ida-Euroo-pa
riigid kes otsivad praegu
majanduslikke side-meid
ja kaubitsemise võimalusi
Liine-Euroopag- a
Kas selline vastastikune lähene-mine
võib tuua olukorra et lääne-maailma
ja kommunistlikud süs-teemid
ühinevad? Prof Mehnert
arvab et praeguse tendentsiga ar-vestades
organiseerivad kommu-nistlikud
riigid oma majandust
Umber ja lähenevad kiirel sammul
süsteemile
maailma ei aga
niivõrd majandussüsteemist kui
Ida-Euroo-pa kommunistlikust
kes kardab oma positsioone
kaotada Kuid ka siin on viimasel
ajal näha muudatusi eriti
kinnitavad Tshehhoslovakkia
Prof Mehnert arvestab veel ühe
olulise teguriga mis sunnib N Lii-tu
otsima kontakte läänemaailma-ga
Selleks on Puna-Hiin- a prob-leem
On arvata et hirm Puna-Hiin- a
eest jääb N püsima ka-ve- el
Mao Tse-tung- i surma
Hiina ei ole kommunistliku korra
all suutnud teha majanduslikult
erilisi edusamme ja kujutab en-dast
ikka veel tööstuslikult maha-jäänud
maad kuid N Liit ja tei-sed
riigid ei saa alahinnata Hiina
tuumarelvade tööstust mis
sammul Ja lõpuks veel: ka
N Liidus on üles kasvanud uus ge-neratsioon
kes nõuab vabadust
paremaid elutingimusi ja liberaal-semat
Need inimesed pea-vad
pääsema ükskord võimu juur-de
ja võivad realiseerida oma ge-neratsiooni
unistused
Kanada lubavad oma
kaasabi Balti riikide
Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu juhatus tegi möödunud nä-dalal
peetud koosolekul kokkuvõtte Eesti 50
pühitsemise üritusist Torontos ja Kanada konv
tateeridrs Kanada eestlaskonna rekordilist kaasaelamist 56
pühitsemisele millega väljendati oma vanku-matut
nõuet Eesti vabadusele iseseisvusele
Hästi õnnestusid ka RVN poolt (suhtumise
korraldatud üritused Sõnasild beliaastapäev rahvusgrup
kodumaale"
märgukiri Kanada
parlamendi ctAi~A test elustandard
Venemaale suurtest viibis re-võt- uI
RVN
praegusest
ühen- -
maks-- '
käest
tuleb
leiab
arusaamilt Eesti teiste
Balti riikide
mis rtag Bai-tu- d
Ida-Saksama- a elanikkonna riikide võ elustandard tõstmisega
Euroopaga praegused
juba
tihedamaid
lääne Kahe erineva
kohtumine olene
elii-dist
mida
sündmused
Liidus
pärast
areneb
kiirel
korda
Vabariigi
teiste
pide ajakirjanduse poolt mille
esindajad võtsid arvukalt osa
RVN pressikonverentsist
Juubeliaasta märke on RVN le-vitanud
nii Kanadas kui ka üle-maailmlis-elt
Eriti arvukalt on
nõutud kleepmärke — seni reali-seeritud
16000
Ka rinnamärke on levitatud ar-vukalt
kuid neid on veel järel
ja nii rinna-- kui ka kleepmär-kid- e müüki jätkatakse ka edas-pid- i
-- Märgid on saadaval RVN bü-roost
Jätkatakse ka rahvusliku
osamaksu aktsiooni mis on are-- lrmiu cuuxaii
nv laouusea loronto päeva- - Edaspidises tegevuses jätkatak- - lehtedes ning raadios Eesti kJsl- - se Kanada parlamendiliikmeega
kehtib endiselt kirjutamata sea- - musele suurema tähelepanu saa-kontakti- de võtmist Ja seniste
dus kus plaane täidetakse Jaest miseks põrkasid raskustele ja ei ühenduste süvendamist Lähemas
mahakirjutatud" arvudega ja var--i armud tulemusi üle Kanada saa- - tegevuses annab RVV a%Üm
nurjumusi Potjomki- - tls RVN pressiiniormatslooni 30- - Balti Liidule Balti Nädala koral petlik fassaadide tahaJe päevalehele Väga heatahtliku damlsel iuuniktiu
„Meie küsimus rohi
vaheliseks
probleemiks"
LONDON (EPL ~ tj
tuhande osavõtja koryrM t
nis E V 50 aastapäeva h
aktusele mis peeti Mw
Cathedral Häiris Nende 1
aus mumeid xes oüd tu&3j
ltuessetieja liesiesgieisiüleimngerliesmmaaaadeiy
külaliste ridades oli Läti ja]
esindajaid ning teistest rw
eestlaste sõpru Neist eshtj aamilu ja noogsa sõnavõtuni
lise parlamendi liiee koi
ton Beamlsh kellel on olaaj
neaaia siaemeia txestatud la
roopa rahvaste esindajatega
uma xones meenutas E V dlk A Torma sündmusi 50 ü
tagasi mis olid teerajajateni
riiklikule iseseisvusele Ta
ühtlasi Inglise mereväe abi
Vabadussõjas ning rõhuti tuse külalt te sea~s viib-i- b— -- 1hM
inglise onvitser kes kuni™
ajal Briti Balti laevastiku koo
su
Ikestatud kodumaal kehth T on meie rahvale peale st—v rahvusvaheliste kokkulepetes
mise teei
Kuid vägivallale ei saa n'd
oigusiuxe vanekordi Seda ta
ka kommunistid väza h5?H
püüavad teisi riike ja raba
veenda selles et 1940 a Balti
gld ühinesid N Liiduga vabitfc
likult Kuid need väited pole j
ged sest Eesti küsimus lakkas ci
mast N Liidu siseküsimus V
1918 a
Ta muutus rahvusvahelisel
probleemiks ja on seda ka praey
See on tähtis moment ja seda
sukohta peame järjekindlalt te
ma Meil oleks heameel kd J
Liit jõuaks äratundmisele tt tea
enda tõelistes huvides on tt
oma läänepiiril mitte orjastas
vähemusrahvusi vaid vabu ji fc
nelikke riike
Sir Tufton Beami&h oma soui-tu- s iseloomustas et eestlaste b
seisvuse aastapäev on ühtlasi ii
kete sündmuste kui ka ajaloolt:
gete mälestuste tähistamiseks
Allutamine ega kannatused pt le suutnud murda Eesti rahnu
badustahet mida 50 aastat taas
kroonis riiklik iseseisvus ja c
on usku et teie rahva ohjelda
tu pingutus ja lakkamatu uut
tavad kord jälle vabadusele" fiie
ta Külastasin koolipoisina Eec
ja rõõmuga meenutan neid b
neid päevi jnls veetsin teie kar
maal kus mind saatis teie rah
külalislahkus Olin siis säfc
liialt noor et mõista teie nis
möödunud aegade kibedaid Istu
musi ja neid kartusi mis loo- -
sid tulevikku Balti riikide ust
päevad on meeldetuletuseks ja £
piratsioonlk kogu maailmale r
meid on alaliselt ohustumas tõx
nia pimestavad jõud"
VABA EESTLAHt
TOIMETUS JA TAUTUS
avatud esmaspäevast re
denl kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-75- 0
talitas 351763
Tolmetajad kodus vilju
pool tööaega
Karl Arro 766-205- 7
Ilmar Külve t 425-983- 3
Heino Jõe 766-5K- T
Talitu? väljaspool t
aega:
Helmi Liivandi '51495
KUULUTAMINE
VAB EESTIASES
on tasuT ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutused tekstis N-"-
!
esiküljel 8
Korteikuulutused '
nüär $120 Kirikute orW'
satsioonide Ja isikute teada
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTIVID
VASTU- -
1 Vaha Eestlase talitu
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress- - Box "i Sta t
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marley
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0