Vaba Eestlane, October 16, 1965

              nv
:
i
h
"" V
okt 1965 - Saturday Oct 16 1965
VABA EESTLANE laupäeval 16 Iük6
j 1 li ? Ostke
Kas kavatsete
t:
r -- tuot
On käes aeg
istutada kevadel õltsevald
ilbullilli tulpe nartsisse
hüatsinte Müügil ainult
kvalileetslbulad
Tellige meilt tasuta
HINNAKIRJA
rnOKOE KEITH & SONS
LTD
Asut 1866
121 King St E Toronto 1
EM 6-58-
71
Harukauplus
Yonge SU Thomhill
AV 5-30-
41
WILLIAM
FuneralChapel
GG5-GG- 9 Spadina Are
Tel 922-210- 1
Era parkimisplats Kabelis
ruumi 250 isikule
EESTI ORGANIST
UUS TERVENDAV KAVIM —
TÕMBAB KOKKU IIEMOK- -
KOIDU)
Erakorraline tervendav raim
mis tõmbab kokku hemorroidid
ja parandab kahjustatud koed
Uus uurimisinstituut on leiuta-nud
erakorralise tervendava aine
mis tõmbab hemorroidid valutult
kokku Ravim leevendab kihele-mis- t
ia ebamugavust minutite
kestel ja parandab vigastatud Ja
põletikust haaratud koed
Valu vaibumisel järgneb hemor-roidide
Järkjärguline kokkutõm-bumine
Ja mis kõige tähtsam — ravi-mise
tagajärjed õn niivõrd põh-jalikud
et hilda ei anna ennast
tunda mltmijTcuu jooksul
Uus ravim koosneb uuest ter
vendavalt ainest (Bio-Dyno-) mis
kiires l narandab vigastatud re--
kudja erutab uute kudede kasvu
"nin-Dvne'- 1 on võimalik saada
salvina või arstlmpulkadena mil-liseid
nimetatakse Preparation II
Nõutage neid kõigist rohukaup-lustes- t
Kui ravim ci rahulda an-takse
raha tagasi
nMinrtn Masferrer iutustas ala-tusi- d Castro ja Masferrer vasta
Mind võiks nimeta-- misi ja tulistasid teineteist oma
da Fidel Mina autodest Ühel teisel juhul
invasiooni Trujillo Uid Castro ja kaks tema kaaslast
L-iititaml- seks Dominikaa- - Masfcrrcrit surnuks tulistada kuid
nis Castro oli üks meestest kel-lele
ma andsin väljaõpet Ta oli
siis juba raske ja üldi-se
moraali huvides olin ma sun-nitud
ta jaoülema ko-halt"
Castro ei olnud nende hulgas
kes võeti Cayo Confitesis vangi
Ta olnud ühel laeval ja hüpanud
sealt käes mer-re
Tal õnnestus ujuda kaldale ja
hiljem
Kuuba ei kahtle Castro
ujumisoskuses kuid nad kalduvad
arvanu et Castro ei hüpanud üle
parda vabatahtlikult vaid lükati
ette Masferrcri või mõne tema
käsilase poolt
Cavo Confitcse
ja sundis valitsusest
Ta hiljem
Miamis jättes järele miljo- -
nit
saata
jõulupakke
ülemeremaadesse?
Küsige postitamise
tähtaegade
informatsiooni
postkontoritest!
4f CANADA }▼
VosVif
„VABA EESTLANE"
on valvel
üldhutide
VIISNURK KUUBA KOHAL
kirjanikele:
Castro õpetajaks püüd-organiseeris- in
iseloomuga
eemaldama
püstolkuulipilduja
märkamatult põgeneda
põgenikud
viimaste
kohta
eestlaskonna
see tulistas ja rUndajad
sunnitud põgenema
Castro ja Masferrer teine-teisest
erinevad Isiksused
Vastandina Castrole pärines Ma-sferrer
silmapaistvast perekonnast
oli mänginud rollil' """'"""
Kuuba vabadusvõitluses Cast-ro
oli ainult keskpäraseks õpila-seks
kes paistis silma hea
poolest siis Masferrer oli
silmapaistvamaid Üliõpilasi
Havanna ülikooli ajaloos Ehk-ki
mõlemad pärinesid
Oriente provintsist nimetas
ferrer avalikult kasimata
ba varju haridusminister leida Väga noore mehena oli
nile teda
kuma suri mitu aistat
mitu
eest
hiiml
vastu olid
olid
väga
Kui
vaid
mälu
üks ko-gu
Mas- -
lando Masferrer võidelnud Hispaa
nia lojalistide ridades ja
enesele nanKin_uaj __! _ji„ _ii ---- i :„ liit lahku ta i "- - -
innvci rarteist ia muutus anti- -
Canada Savings
danud et ta tapab Manolo ja selle
põhjuseks Manolo suur popu-laarsus
I— üliõpilaskonnas 22 veeb-ruaril
1948 kell 11 õhtul seisis
Manolo Castro Havanna südalinnas
ln 11 nev nri0nl v I e viiulilt iAmtlA UUC MUU UUS UUiUJ IClUüit
ja paarile kaasomanikule Ta vest-les
mõningate kaaslastega kui
järsku tabas neid kuulipildujatu-l- i
mis surmas Manolo tekitas vi-gastusi
mitmele ta kaaslasele ja
purustas lähedal asuvate äride
aknaklaasid Inimesed jooksid ka-buhirmus
laiali
Fidel Castro ja kaks teist üli
õpilast vahistati kohe ja neid
kahtlustati mõrvamises Cks polit-seinik
näinud Castro jõugu
Mltffrtf rt !♦!♦ rntS FilNr1HiinVAlt1
milline tähtsat fcC ' " ""
mehed
Castrot
Alcma- -
saanud
ja id uuiaii i4iijui5 a£d seisus
et Faez oli president Grau San
Martini sugulane ja politseile
K3S rivaliteedil oli ka poliitilisi I toimetas
Ro
WIKI
oli
ning käsitlevale kohtuni-kule
poliitilist
survet
Selle tulemusena ilmus kohtu
nik Jose-Mari- a kolmandas'
dule viidi vangide
ja mitte ümberpöördult
granaadiplahvatusi jalast leiti kõhe
Selle varanduse ajal oli kommunistliku jõuk olevat
iMIfom
kindlalt
süüasja
avaldati tugevat
Gispert
kohtunik
juurde
haavata
dollarit tungida
protsesse kohtuhoonesse ja
mõrvata Sellega viida
jmm±
Bonds
Suur võimalus säästmiseks
Ehkki Fidel Castro pääses koh-tuprotsessist
ta nüüd küllalt-ki
ohtlikus olukorras Ta patroon
politseis major Emilio saa-un- d
ühes tänavalahingus surma
viis kuud tagasi Rivaalid Havanna
politseis olid tulistanud Ma-riana- o
eeslinnas ja tekkinud tule-vahetusel
said kuus inimest surma
ning kaksteist haavata kaasaar-vatud
Uks sülelaps
Castro sai kuulda et Manolo
Castro sõber seersant Oscar Fer-nande- z
Caral" tõotanud Manolo
mõrvarid uuesti kohtu saata
1949 aasta juulil mõrvati Caral
püstolilaskudega ja kahtlusealu-sen- a
viidi Fidel Castro kohtunik
Jose Gispcrti ette Tunnistajad
kartsid ilmselt terroriorgani
satsiooni kättemaksu millesse Fi
del Castro kuulus ja eelistasid see-pärast
vaikida Tõendite puudumi-se
tõttu jäänud muud
Castro vabastada
Kartes kättemaksu lahkus Fidel
Castro Havannast ja veetis
Biranis Oktoobris abiellus Mirt- -
se politseijaoskonda kus Fidel ha Diaz Balartiga kirikus mis oli
maamatsiks" Castrot ta sõpra kinni peeti ümbritsetud lojaalsete sõduritega
seal eraviisilise ülekuu-'Mesinädal- ad veetsid nad Uhendrü- -
fiasko heitis hai--' aspekte sellele on raske vastust lamise ja loobus siis süüdistusest Mdes kltteiaamatus kauguses ter
lah
minmriKs
puudulike asitõendite tõttu Asja- - j roristidele kelle tahe valitses toi
et
veenev vabandu — üks
oli ta Tol ta par-- kavatsenud
vu-k- u mu" —
oli
ajal
üliõpilased
oli
Tro oli
teda
oli
ette
4
aga
ei üle kui
suve
ta
j- -
l-- ic "-- m
leaegses Kuubas
Bogoia ülestõus
1948 aastal toimunud Bogota
ülestõus oli areeniks kus Fidel
Castro esmakordselt mängis täht- -
J ' !__ I 411 mi 11 tlrrttAlt MAMAt l-1- 1- il— I #♦ wllt VvnMlnStlitr ülikooli tagal minnes sukeldus kommunisuiKUKs rtaMia--i un — uuTOmucKutjüusui™ KVUUUuiuUku iu°u1ic1m1 i-FÄidUeS- - l
Castro uuesti üliõpilaste ter-- ' 43 olid nad mõlemad Manolo Cast-- teiseks juhiks oli mõrvatud Mano- - j Jana Ta oli tol ajal 21-aasta- ne ja
reorganisatsioonide labürinti röga vasakpoolsed kuid tõenäoli-'l- o Castro kuid väide et polUsei õppis Havanna ülikoolis õigustea-Ta- l
oli uusi kokkupõrkeid Masfer-sel-t mitte otseselt kommunistid poleks suutnud kohtuhoones van-- dust Castro oli juba aastaid saa-red
ja Manolo Castroga Kord sat- - Fidel Castro oli avalikult ähvar-lg- e kaitsta on naeruväärne nud kommunistidelt poliithari- -
Canada Savings Bondid on heaks säästmise oimaluseks
Uute bondlde eest maksetakse esimese kahe aasta jooksul
4 '4% 5% iga järgmise kuue aasta jooksul ja 52l iga ül-ejäänud
nelja aasta jooksul aastaprotsendiks 1
aasta jooksul kuni bondide aegumiseni on 303%
Teie võite osta bonde isiku kohta igas summas 50 dollarist
kuni 10000 dollarini kusjuures nende nlmhäärtus on }30
5100 $300 $1000 ja $3000
Bonde on õimalik osta sularahas või osamaksudega pank-adest
investeerimis-ettevõtetes- t aktsiate maakleritest trust ja
laenu kompaniidelt ning sellele lisaks oma töökohalt PayroD
Savings Plan'i alusel
Bondide omanik võib need vahetada igal ajal oma pangas
sularahaks vastavalt bondide täisväärtusele millele lisandub
vastav intress
dust" ja aktsepteerinud marksistli
kud põhimõtted
Samal ajal kui enamus
Castrot põlgas ja temast eema
le hoidis juhtis Fidel revolutsioo
nilist elementi mille relvaks olid
vägivald ja terrorism õppetöös
oli Castro väga vähe edasi jõud-nud
küll aga omas ta kriminaal-se
mineviku olles mõrvanud vä-hemalt
kaks inimest Castro ei ol-nud
aga veel ametlikult kommu-nist
ja selles ei osanud keegi teda
kahtlustada Just see asjaolu tegi
ta kommunistidele eriti kasulikuks
tööriistaks Bogota veresauna et
tevalmistamisel
5 juunil 1947 pidas USA välis-minister
George C Marshall Har-vard- is kõne milles ta tegi teata
vaks suurejoonelise plaani Euroo-pa
majanduse ülesehitamiseks et
sõja läbi tekkinud
kaost ja luua majanduslik alus
uuele demokraatiale See plaan oli
üheks tähtsamaks sammuks USA
aktsioonis pidurdada N Liidu eda-situngi
Euroopa lääne- - ja keskossa
'Sellisena tõlgendati seda ka N
Liidu valitsuse poolt ja maailma
kommunistlikud parteid muutusid
USA vastu veelgi vaenulikumaks
kui nad olid enne Sellises õhk
konnas sepitseti ka plaan ühek-sanda
Inter-Ameerik- a konverentsi
laialiajamiseks Bogotas ja Kolum-jbi- a
konservatiivse valitsuse kuku
tamiseks
Teiseks tähtsamaks tegelaseks
vandenõu fookuses oli Romulo
Betancourt Xoore mehena oli Be-tanco- urt
radikaalse agitaatorina
oma kodumaalt Venetsueelast väl-ja
saadetud Ta läks Costa-Ricass- e
jj
Keskmiseks
likvideerida
ja oli seal 1930--35 kommaiii
ku partei juhiks Ta astus parw
välja peamiselt äratundmise r
selle meetodid olid rumalal tf
Venetsueelasse tazasi ja P
seeris seal Demokraatliku Ata
nipartei mis oli sotsialistlik ji'
ga vasakpoolse kallakuga t
millel Betancourti kinnitusel p
dušid sidemed kommunist?
1945 aastal kasutas ta Uä-si- d
Venetsuecla ohvitserkossa J
kukutas nende abiga rais
1947 aastal korraldati n!=
ja Betancourti partei sai
enamuse veneisu ru
diks valiti vasakpoolne c- -
Tn~li riiMeens TCÕS ü" ' JIV1UU1U VI0~I -- -
tancourtile vabad kaed sää
seks poliitilistesse !- -+
voriim mprc niirkonnas
BeUncoun kutsus Aima
tud Jorge Gaitani KoIusj- -
raalide juhi Caracases
kimisi pidama
inutm infalist veenda V 'urnbias ttSi--
: „A P BCS Uie5iuusa nui" - il su f t t-- ratseb voict
tremištide v-- u aJ kui ka parem! t:vaLK-- -
-- i M 1 Vi- - ?PKS üi--' 011 llIICli f-- -'
hiljem mõn i
ntnrftiirt c :~irpi"- -
- tii Kir nere F- -
et sel teel s--rc-d-ada?
_ - c!OC-- lutsioonilise r0— - -- -j
võimu ja ka'3 VJ
sakpoolset r:''--
vastu Jtf