Vaba Eestlane, April 10, 1965

              Pflhulükumise"
kongress Soomes
tvws- - Je-s- e komaaunlsni suure
ts - _ v c mm—a—rajtksioorocnhie kMoanagirlemssa
U- h- ' al suvel 10—17 juu- -
jf-k-se Sirxa oodatakse dele-ai- d
ja ajakirjanikke
_ v -- X) kctfu maailmast
päevakavas on desar-L'- -s
koeksistentsi kolonia-I
alne tuvastamise uus-kolonialis- mi ii
vssrj v Jak watfii' Ralfi
v tJ_Treiauc u
cier
Krtko c- - hjanikide neutraiisee- - j
ka Laane- - =a-isani-ia
n-- je
-- e samuti kommunistide
la£ktexd nagu 3alü meri kui
rihunen Kesk-Euroo- pa ja Saks-ana
des-- r- cenmine jne
Korgrcs-- 1 eelloid teostab praegu
Soose RJiupartisani nimeline orga-itsoo- -1
K£'le staap arsti täieneb
uure anj rahvusvaheliste „rahu-tbprt- dc
Rahunõukogu presi-ienoJ- cs
o iraegu prantslane prof
John Dcc"-o- - d Bemal Skandmaa- -
vut e— presiidiumis Aujaiun
Arr-fL-- ka k st Presiidiumi kuulub
Kar-ita
antud punane" pastor j
J- -r Endicott Kongressist
tVid c delecatsioonid ka okup
ErtUt L t ia Lidust
Tiefi valitsuse liiqe
V Sumberg suri Eestis
Okupeeritud Eestist tulnud tea-te
kohaselt on seal kuu aega taga-si
surnud arst Voldemar Sum-berg
kes oli sündinud 9 aprillil
1893 IX ve vallas Valgamaal V
Sumberg võttis okupatsioonide
ajal osa põrandaalusest rahvusli
kust ist kodumaal ja kuulus
tööhoclekandeministrina Otto
Tiefi poolt saksa viimase okupats-iooni
a J salaja moodustatud va
tarugi valitsusse
V Surrbergi vanem vend Her-man
Sumberg kes oli sündinud
12 aug 1E90 suri Eestis läinud
aastJ Herman Sumberg oli ise-seisv_- se
aial tegev kohtu alal ja
hiljem advokaadina Lõuna-Eesti- s
Xi'1-- s ka poliitilisest tegevusest
osa ta pdas Tartumaal oma talu
Ta jdi kodumaalt lahkumisega
hiljaks j sattus enamlaste kätte
istus varHlais Ja oli Siberis Vol-demar
Sjmberg õppis Treffneri
guanaus-umJ- s 1907—1913 ja siir-dus
seai Pärnu gümnaasiumi
nulle lpetas 1915 aastal astudes
samal aastal Tartu ülikooli arstit-eadust
õppima õpingud Jäid sak-sa
esimese okupatsiooni tõttu
pooleli V Sumberg siirdus Vaba-dussõtta
la oli seal tegev velske-rin- a
Vabadussõja lõppedes Jätkas
õpinguid ülikoolis Ja lõpetas ars-titeaduskonna
1923 a
EKL-- i juubel Lundis
LUND EPL) — Eesti Korporat-siocnid- e
Liidu 50 aastast juubelit
tähistas Lundi akadeemiline pere
piduliku kokkutulekuga ja aka-deemilise
balliga Grand hotelli
ruumides - kaaskorraldajaks oli
Lucdi eesti üliõpilaskond Osavõt-jaid
oli 80 ümber
Aktusel tervitas korporatsiooni-de
esindajaid kohaliku koondise
presideeriv esimees Harald Viir-salu
Traditsiooni kohaselt olid
kõned isamaale ja ülikoolile mis-Jarel- e tõestati surma läbi lahku-tud
EKL liikmeid Aktusest Ja
Peost võsid osa end Tartu ülikoo-li
rektor ta praegune Lundi üli-ko- oi professor Hans Kauri Ber-Sen-- st
Aktusele järgnes ball Juu
W äratas tähelepanu ka rootsi
kirjanduses
Esimene taoline EKL pidustus
twaus Lundis kümme aastat ta- pa 19 märtsil 1955 liidu 40 aas
tapaer
THE IRISH
UNEN SH0P
5" DANFORTH AVENUE
Ttl 4629518
Surim j ptrmt valikuga
Mtslulirl Kanadat
5 - Ti vahk
VOODILINU
KÄTERÄTTE
VOODIKATTEID
AKNAKARDINAID
UUDLINU
Kihlus i pulmiklngfd
k
--
MINA El KÜLASTA KOMMUNISTLIKKU EESTIT"!mÜ5IIKA TALUNN-HELSIN-GI
Käbi Laretei intervjuu
laupäeval
USA
Kontsert New Torgis toi kokku üle 2500 inimese
kp„pLiuüldkhisuaNgplaeEäkeWlavvvaaelYrruiOkNmsRtueaunKwtusustdniYkikaokhrRiguraitvjshuuivlltiiuuPsseshRveioalhohnUateesrSlminissdto"ensiukhckuuuuurlHigaldsajauaslsslleeiepsghlalateoljsmu"eTaoehnseteeiisksetoNklsareledsaiwisuvvveaarYEilktonkurnonkrenõstthsnkeuirkotdanittusKedärmtbiKiKisäiLbarojivaluiartLelumdtaseaeisenktaueatnikendamneieasasbstjmtiapöptpeöäõairdikliukteoknimrlouujkaad
rurjumse autor smrley Fle- -
mlng märgib et Kabi Lartei kelle
suur sisemine rahu ilmub selgelt
ka pealispinnale omab ebataval!- -
se positsiooni rootsi kunsti- - Ja
seltskonnaelus
Ta on kujunenud Rootsi üheks
kõige populaarsemaks muusika- -
ekspordiks esinedes tihti
lismaal ja Euroopa kontinendil
Väga tuttav on ta rahvamassidele
televisiooni kaudu j
Loomulikult leidis intervjuus
erilist väljatõstmist fakt et Käbi
Laretei on abielus maailmakuulsa
rootslasest filmimehe Ingmar !
Bergmaniga „Meie respekteerime
teineteise tööd" ütles Kabi Lare- '
tel Mind ei häiri see sutruei kui
ta on kodus süvenenud oma kir
ijutamisse Ja tema ei pane omalt
poon panaKs kui mina mängin
klaverit Ja reisin vaga palju ajal
millal teda hoiab ta töö Stokhol-mi- s Ta teab et ma ei oleks kuna-gi
see isiksus mis ma praegu olen
Juhul kui ma peaksin loobuma
klaverimängust Loomulikult teki-tab
see mõnikord ka raskusi sest
tema töö on vaikne Ja minu oma
lärmakas Minu muusikatuba
asub otse tema töökabineti all
aga kui mu harjutused teda sega
vad siis viime klaveri selleks
ajaks mujale Klassikaline muusi-ka
ei mõju tavaliselt segavalt tei
ne lugu on aga moodsa muusika
ga Me oleme mõlemad helide
suhtes väga tundelikud
Minul on raske kohaneda linna-de
lärmiga oma reisidel kuid
samuti on mul raske hotellitoa
KIRIK
KINDLUSTUSED
Tel 241-513- 0 323 Culford Rd
Toronto 15 Ont
i
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
j autoostude [
finantseerimiseks
j H LATER i
General Insurance
I 914 ST CLAIR AVE W
Tel: kontoris LE 2-78-
15 a
LE 2-74-
41
aSgE £
h d "#I'v- -
"IH fÄ — —
t-~- i_ -- _ n:u LnhtiuM
VABA EESTLANE 10 aprillil iks - Saturday April 10 1965
suurajalehele—
—
2500
Times- -
Ing--
akent kinni hoida Ma tahan et
kõik oleks avatud"
Intervjuu käsitleb ka seda osa
Kabi Laretei elus kus ta põgenes
oma perekonnaga kommunistliku
terrori eest Eestist Rnnui Vrn in
jätkas 7 aastasena alustatud kla- -
veriõpinguid Kabi Laretei arvab
et juhul kui saatus poleks teda
[viinud Rootsi oleks temast vae- -
valt saanud klaverikunstnikku
sest normaalses olukorras oleks
'diplomaadi perekonnas olnud vä- -
ga palju seltskondlikku tegevust
'ning see võtnuks tõenäoliselt ko--
gu ta energia
Rootsis olid Kabi Laretei õpin- -
torud luba— aleomest jn"oa—l-- - p- Hv nknrt ehkki ta veel ei osanud unistada
rahvusvahelise kuulsusega klave-rikunstniku
staatusest Suhteliselt
lühikese aja jooksul oli ta juba
üldiselt tuntud niihästi kontsert-lavadel
kui ka televisiooniekraa-nil
Käbi Laretei lisab intervjuus et
kontserdi kavas on ka eesti heli-looja
Eduard Tubina rituaaltants
kuid
Baltimere
tiku asub Li
isaks on veel viis
riiklikku ja
Kauge-Id- a
Ja
kõik X me- -
märkida et veel
nud oli N 11
ku aga
on
millega
mihjnfial
klaverikunstniku
mis ei ole rõõmsatooniline kuid
see-ee- st Ja usundlike su
gemetega
ja
rahvakunstilisem!
kui ükski teine rah-vas
Euroopas" ütles Käbi
intervjueerijale „Kul Eesti
sai 1918 aastal
ka moodsad muu-sikatraditsioon- id
kuid meile ei
antud arenguks võima-lusi
Kui Kabi küsiti kas
ta on sõja lõppu ka
oma kodumaal vastas ta kindlalt
usun vabadusse Ma ei saa
et maakaart
iseenesest Ja
tuleb leppida kui paratamatusega
Minu kolleegid esi
nemas ja paljud rootslased vee-davad
seal oma puhkuse sest mu
on ilus maa Seal
on aga rezhilm
mu Sibe
risse u mõistis mu isa tagaselja
surm i Mina ei lähe sinna "
ranniku rahvastel enam
mitte vormi-liselt
oma nime all tegutsemiseks
balti rahvastd ja eriti
testlasttl on suuri ja
meresõidu alal
see ala on muutunud
kutsumuseks
Stokholmi Eesti Majas toimus
Tallinna II tütarlaste
õpilaste ja
millest osa võttis 32 isikut
Uppsala ülikooli pro-fessuurile
dotsent
Jaanusson
Eesti merelaevandus allutati
Leningradile
V Liidust saabunud on okup Eestis selle aasta alul
senini tegutsenud nn Eesti NSV riiklik kaubalae-vasti- k
missugune otsus käib ka Läti kohta Need mõlemad lii-deti
nüüd riikliku Baltimore kaubalacvastikuga mille keskus
asub Kui venelased 1910 j Eesti ja tei-sed
Haiti riigid alustasid nad kohe röövimisega nat-sionaliseerimise
nime all Neile lancesid saaqiks ka kaubalaevad
Eestis moodustati laevade riiklik laevandusetie-võt- e
mille juhtideks määrati eesti Teise Vene oku-patsiooni
ajal jätkus riikliku kaubalaev astiku tegevus seda-puhku
juba täiesti vene asutusena kus eestlastel polnud enam
mingit
Riikliku kaubalaevas
keskus Leningradis
sellele venelastel
laevanduse ettevõtet
nimelt Mustamere kaubalaevastik
keskusega Odessas kauba
laevastik keskusega Arhangelskis
kaubalaevastik Vladi
vostokis Kaspia laevastik Bakuus
Doonau laevastik keskusega Is
mailis
Need alluvad Liidu
reasjanduse
Tuleb
aastal Liidus riiklik
laevandusettevõtet Nüüd
Kremlis hakatud ohje pinguta-ma
näitab avalikult et
mnõHiinml Toronto
Eesti
pühalik
„Eestl omab vanemad rikka-likumad
tra-ditsioonid
Lare-tei
vabaks hakka-sid
arenema
pvlju
Lareteilt
parast käinud
„Mma
aktsepteerida muu-tub
lihtsalt sellega
käivad Eestis
kodumaa väga
võimul milline
küüditas vanavanemad
pole min-git
väljavaadet isegi
Kuigi
pikaajali-si
kogemusi
kusjuures
paljudele
gümnaasiu-mi
õpetajate kokkutu-lek
geoloogia
kandideerib
Uppsalast
andmeil
likvideeritud
Leningradis okupeerisid
varanduste
valitsemiseks
kommunistid
kaasarääkimise õigust
Põhja
ministeeriumile
möödu
Valdar
Vrjt äšPmv fgPSV i
Mma i mmL Jmm
Jll£'l Z? 'm PS1
Eesti Maja laval miniatuurse Eiffe Ii nunn riiiiciui iiiMiuiia utwaw --- --- r- - —
torni esisel kevadisel moeparaadil Vasakul demonstreerib Lia Lood kirev amustnhst puks-seehk-ut
millest võib kujuneda tänavune moekarje ka Ameerika mandriL Keskel on Unda Soo sajandi algul
moes olnud ballikleidis ja paremal annab Unda Keri umbkaudse pildi elegantsest naisest kunagi tule-vikus
niisama tavalised nagu tänapäeval Miamisse voi Bahama-del- e millal reisid teistele planeetidele on
Kõige parempoolsemal pildil lvi Läte paraadil esinenud neljajalgse modelliga Puudel oli ainus
modellidest kes ei saanud lilli kuid see-ee- st kuulus temale veelgi suurem aplaus kui teistele osalistele
Foto' T Saagi
LAEVALIINI ÜMBER
Punased ei taha näidata turistidele räpast
Leningradi
STOKHOLM (VE) — Soome kommunistide vahendusel on
nõukogude võimud aniuid loa Tallinn— Helsingi laevaliikluse ava-miseks
ja 1 juunil liigub esimene reisilaev pärast ligi veerand-sajandilist
vaheaega kahe naabermaa vahel See on arvatavasti
soome laev ja arvatakse et ühendus jäetakse soomlastele kuni
selgub reisijate arv ja sellega koos laevaliikluse tasuvus Kuigi
laevaliin ei too mingit muudatust okupeeritud Eesti olukorda on
see moraalselt siiski uueks tuulepuhanguks ja võib Tallinnas ko-guni
tekitada masside kogunemisi ja segadusi
Venelaste poolt avaldatud and
metel hakkab liikuma kaks laeva
nädalas millele vajadusel lisatak
sc kiirpaate Valuuta saamise hu
vides ühendatakse laevaliin rongi
del Ja autobustel teostuvate turis
misõitudega Tartusse ja teistesse
Eesti linnadesse samuti Riiga Ja
Kaunasesse
Baltikumist huvitatud turist ri
tarvitse nüüd enam reisida Ve-nemaale
kus liiklustingimused
ja hotellid näitavad nõukogude
elu kõige halvemast küljest
Baltikumi reisija saab N Liidust
märksa parema mulje
Teade laevaliikluse avamisest
on Soomes Ja Rootsis tekitanud
mitmesuguseid spekulatsioone
Laevaühendus Lenin-gradi
— Montreali
vahele
MOSKVA — Moskvast teatatak
se et N Liit kavatseb 19f6 aasta
kevadel alustada alalist laeva
ühendust reisijateveoks Lcningra
di ja Montreali vahel Selleks ra-kendatakse
käiku praegu Ida Sak
samaal valmimisel olev diisel
elektriga liikuv Aleksander Push-kin- "
milline kavakohaselt soori
taks viis kuni seitse reisi aastas
vahepeatustega Helsingis Kopen
Joaagenis Ja Londonis „Pushkin"
võtab peale 750 reisijat Ja teeb
edasi tagasi reisi 32—35 päevaga
Kuuldavasti ootavad N Eestis
mitmed vanainimesed selle laeva
liini avamist lootusega pääseda
sel teel külla oma siin elutscvaile
perekonnaliikmeile eelistades lae-vasõitu
lennukile
ilmub
maksab
Aastas $15- -
$5- -
Nimi _ „
Aadress
Lhk 3
Oletatakse et vaba maailma eest-laste
sõidud kodumaale muutu-vad
tihedamaks Samuti oletatak-se
elavama salakaubanduse tekki-mist
sest nõukogude ametnikud
on kõrge karistuse riskile vaata-mata
siiski kõik ostetavad
Sealjuures on võimalusi rt
KCiB oma agentidega sekkub il-legaalsetesse
tehingutesse ja nii
saavutab kontakte eestlastega
läänes ning kogub materjale
okupeeritud Eestis tegutsevate
võimuvaenulike gruppide koh-ta
Laevaliikluse avamine ei toimu
reisijate huvides vaid seo peab
esmajoones olema kasulik
Peetri kirikus
' Palmipuudepühal 11 aprillil
korraldatakse Torontos Peetri ki-rikus
algusega kell 11 homm kan
natusaja kontsert Jumalateenis-tus
kus esinevad koguduse sega-koor
Canate Domino Eerik Iurje
juhatusel Ja solistid tenor Georg
Soans ja bariton Ragnar Pohlak
Esitatakse J II Maunderi soolo
kantaadist Ketsemanist Kolgata-le"
Ja J Steincri Valvake Ja pa-luge"
kantaadist Ristilöömine"
[Samast palast esitatakse ka du-ett
ning kontserdil kuuleme veel
ICh Gounod' JVngus Dcl" Ja K
Halli „Palvo"
Kannatusaja muusika on sügav
vaimulik kuulutus kuulajale
vaimseks inspiratsiooniks Ja usu-liseks
tõukejõuks Kõik on kut-sutud
Kinpostt lisamaks ÜHES KUUS:
Torontos 50 c mujal Kanadas
' USA s ja Inglismaal 70 c teistes
maades $1 —
EESTLASED
Kasutage AUTOOSTUDE PUHUL Eesti ühispanga krediiti
mis on märksa odavam teistest
Samuti on soodne meie krediidiga osta majapidamistarbeid
Tel: 1G3-IC5- 0 ja 4G5-1- C9
TORONTO KESTI ÜHISPANGA
EESTI MEESTE JUUKSUR - VARIK'S BARBERS SH0P
1223 DANFORTH AVE (Grwnwoodl ) 46U917
Avatud kl 9 homm kuni kl 7 õ Esmasp suletud
V VARIK
VABA GESTLANE
KORDA NÄDALAS
Poolaastas $8-Veerandaa-stas
Palmipuudepüha
KAKS
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavalisekiripostiga alates „ "
196 Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahast&hekigarahakaardiga (Raha saata ainult täht kirjas)