Vaba Eestlane, June 05, 1968

              !
%" --MT+ ŽTs£
Lk a VABA EESTLANE kobmpfrval 5 Juunil 1968 — Wedaesday June 5 1968
LOOME SERVITI!
Kesti Vabariigi tunni juubeli-aastal
on toimunud mitmeid suu-remaid
meie rahvuslikku Ja kul-tuurilist
elujõudu tõestavaid
sündmusi kuld välispropagand-adelt
ei ole me suutnud seni kah-juks
kuigi palju korda saata Eev
tl Vabariigi viiekümnenda aasta-päeva
aktus tol kokku väiksemal
arvul prominentsemaid väliskü-lalist
kui eelmistel aastatel ja sa-muti
tuli neid kasinalt traditsioo-nilisele
vastuvõtule Toronto Eev
ti Majja Ajakirjanduses Ilmus ai-nult
üks kompetentne ülevaade
Haiti riikide saatusest Tele
graml4 korrespondendi Lubor J
Zinki sulest muidu ignoreeriti
meie suurt tähtpäeva peaaegu
täielikult RVN poolt korraldatud
pressikonverents valmistas pettu-muse
ja kavandatud eesti televi-siooni-
ja raadiosaadetest ei ole
seni midagi välja tulnud
Kesti Päevad New Yorgis jäid
ainult meie oma sisemUeks as-jaks
ja ainult üks kohalik amee-rika
ajaleht tundu sündmuse
vastu lähemat huvi Nimekad kü
lalised jäid saabumata ehkki pre
sidendivalimiste kampaania on
täies hoos ja kandidaadid püüa
vad end rahva hulgas nii popu
laarseks teha kui võimalik New
Yorgi osariigi kuberner ei olnud
vaevaks võtnud isegi tervitustele-grammi
saata Ka Stokholmls toi-munud
Rootsi eestlaste kultuuri-päevadel
ei olnud näha kuigi pal-ju
rootslaste esindajaid ega ka-jastunud
need vist ka eriliselt
sealses ajakirjanduses
Mis on selle huvilanguse põhju-seks?
Ilmselt esmajoones see et
meie rahva saatus meile tehtud
ülekohus on vajunud teiste paki-lisemate
päevaprnbleemide ees
tahaplaanile ja meie küsimus ei
huvita enam maailma avalikkust
Meie märgukirjadele vastatakse
küll viisakalt kuid sellel ei ole
peale protokollinõuete rahuldami-se
mingit erilist tähtsust Meie
lipud lastakse aastapäeva puhul
Kanada linnade raekodadele leh-tima
panna kuid ka sellel on ai
nult sümboolne väärtus Ajalehed
avaldavad parimal juhul meie
probleemi kohta mingi kärbitud
lugejakirja ning kas me saamegi
neid seejuures nii väga süüdista-da
— lehed teenivad oma lugejas-konna
enamuse huvisid ja kui
palju nn neid kanadlasi ameerik-lasi
või rootslasi kellel jätkuks
huvi Italt ikuihl ajalukku süvene-miseks
ajal millal päevaprnhlee-midek- s
on Vietnami sõda raud-eesriidetagus- ed
vapustused ja re-volutsiooni
oht 1'rantsusmaal?
Poliitikameeste huvi meie vas
tu oli suur aegadel millal arvati
et uuskanadlasrd hääletavad
DEMOKRAATIA KAITSEKS
lüäne-Saksama-a parlament ra-kendas
vaatamata pahempoolsete
üliõpilaste ja ametiühingute vas-tuseisule
seadused mis võimal-davad
valitsusele riiklikkude ohu-olukorda- de
puhul kodanikkude
põhiõiguste arvel tarvitusele võt-ta
erakorralised julgestusvahen-di- d korra ja stabiilsuse Kindlus-tamiseks
Seaduse alusel antakse
valitsusele sisemiste kriiside pu- hul kaugeleulatuvad võimupiirid
telefonikõnede pealtkuulamiseks
liiklusvöimaluste piiramiseks
toojõu ümberpaigutamiseks
ja sõjaväe kasutamiseks mässa-jate
vastu Samal ajal seaduse
maksmapanemisega loobusid Ing-lismaa
1'hendriirid ja Prantsus-maa
oma viimastest okupatsioo-nljõudud- e
õigustest lüäne-Saksa-ma- al
milledest tähtsamalks osu-tusid
telefonikõnede kontrollimi-se
ja kirjade inspekteerimise õi-juse- d
Okupatsioonijõudude ot-susega
on Lääne-Saksam- aa csma- -
Valitsusele erakorraliste voli-tust- e andmine ag-ade- l
blokkide viisi Nüüd aga teavad
nad juba ammu et meie valik lan-geb
niisama individuaalselt kui
pärismaalastel ja see on tõenaoli-selt
ka nende tähelepanu mõne-võrra
jahendanud See et meie
iseseisvuse sünnil on tänavu juu-beliaasta
ei huvita neid kuigi pal-ju
ja mõni pole selles kindlasti
teadlikki
Mida peaksime siis tegema sel-lises
olukorras? Kas teha kõigest
hoolimata selgitustööd edasi en-diste
vahenditega või lüüa kõige-le
käega ja leppida olukorraga
kui paratamatusega? Me arvame
et kumbki valik poleks õige Sel-le
asemel peaksime koondama
oma väliusvõitlusliku ajudetrusti
ja otsima uusi mõjuvamaid va-hendeid
tähelepanu pööramiseks
endile ja oma probleemidele
Võibolla ei peaks me nii palju rõ
hutama mineviku traagikat ja
ülekohut vaid seadma fookuses-se
oma saavutusi kultuurilisel
teaduslikul ja muudel aladel Ka
on olukord mitmel korral tõesta
nud et märgukirjad ja tutvusta-misbroshüüri- d
ei anna tänapäe-val
kaugeltki nii häid tulemusi
kui näiteks kuulutuste paiguta
mine suurtesse ajalehtedesse See
on küll kulukas kuid meie rah--
vusgrupp pole vaene ja kindlasti
avaksid inimesed palju heldemalt
oma rahakotid välisvõitlusele kui
nad veenduksid et seda võitlust
peetakse ajakohase taktika ning
relvadega
Kõige kõrval peame ka oma
hoiakus ilmutama tõelist demo-kraatiat
— hukka kom-munismi
kuid selle kõrval ka
teisi diktatuure olgu nad siis va-sak-
või parempoolsed Nii saaks
HOA
nam
Mil- -
meie tõe ja õiguse eest sattunud äkki ia anar- - Prantsusmaa näinud sel- - ning loogilisema aluse jia ja seisab kodusõja list sisepoliitilist plahvatust kiim- - ja meie taotlusi võetaks kahtle
mata palju tõsisemalt Need
oleks vaid mõningad põhimõtted
Mida täpselt tegema selle-le
ei oska kindlat vastust anda
ükski üksikisik või ajaleht Stok-holml
Eesti Päevade kultuurikon-verents- i
avamisel ütles peakomi
tee esimees uots raun muu
hulgas: Traditsioon ei tohi muu-tuda
traditsionalismiks mis tä
hendab igasuguse arengu ji edu
kammitsemist" See kehtib ka
rahvusliku propaganda kohta Me
peame end lahti raputama tardu-nud
mõtlemisviisist heitma oma
arsenalist välja aegunud kivikir-ved
ja võtma kasutusele
sed relvad Selltks vajame uusi
deid ning kõigi ini-meste
ajupingutusi Või meenu-tame
siili õpetust Kalevipojale
võitluses sortside vastu: Löö
serviti!- -
das" toonitati et erakorraliste
julgestusvahendite rakendamine
Lääne-Saksama- al ohustab rahu
Euroopas kujutab endast
demokraatiavastast ja militarist
likku lääneriikide aja-kirjanduses
avaldatud
kardeti samal ajal et Lääne-Saksam-aa valitsus saab erakordsete
volitustega enda kätte liiga suu-red
võimupiirid mis võimaldab
uuel Hitleritaolisel diktaatoril
pead tõsta ja võimu haarata
Meie arvates on nii Pravdas"
kui ka lääneriikide ajakirjandu-ses
esitatud väited ja kartused
rajatud valedele alustele Lääne-Saksam-aa valitsusele antud era
korralised võimupiirid ei
sellele
publikatsioonidelt
V-vV::"::lV:VvJ'P-OIlP
L'V:'''''V:3- - 1 jmI—— —
Pilk Vietnami sõjatandrile rahuläbirääkimiste algamisel Põhja-Vi-et
on kaardistatud mustana ja Lõuna-Vietna- m valgena Kaardil on
märgitud kõik tähtsamad kus praegu toimuvad rasked
de ja
rahva
Mis Juhtub Prantsusmaal? kasid J3 kom-les- t
on see tingitud et näiliselt munistliku partei ässitusel
tueev ia stabiilne streikima
Võitlus on kaose ei olnud
kindlama keerisesse
peaks
ajakoha
mõtlevate
ning
aktsiooni
artiklites
Kas president de nete aastate Jooksul ning presi-ke- s
seni raudse Prantsus-- de Gaulle katkestas oma kii
maad valitsenud on kaotanud laskäigu ja tõttas koju
kontakti rahvaga ja on langenud Mis oli läinud valesti? Millest
oma maania Ja rahvus-- selline äkiline plahvatus
vahelise vägevuse tagaajamise mis lõi näiliselt stabiilse Prant- -
ohvriks? elu täielikult segi?
Kindral de Gaulle on Prantsus- - j Prantsusmaa elu tundvad po-maa- d
valitsenud kümme aastat liitillsed vaatlejad et
ning on selle aja suutnud rahutuste seeme peitus Prantsus- -
'maal pikki tarnata madalatele palkadele olid
frangi kursi Ja tugevad kullare--
ajal on ta manööverda-nu- d
Prantsusmaa maailma
suurvõimude esirinda ning on
maailma poliitili-sel
areenil ideede andja-na
ning teiste riikide kritiseeri
ja õpetajana
suuremaks ideeks oli ühen
loomine pidi
ulatuma Prantsusmaa juhtimisel
Atlandi ookeanist kuni mä-gedeni
Oma plaanide teos-tamiseks
on ta pidevalt ringi rei-sinud
ja külastanud Ladi-na-Ameerl- ka riike Kanadat ja
isegi riike
Äkki pöördus kõikidele nende-le
suurtele plaanidele teine lehe-külg
Sorbonne'1 ülikooli üliõpi
laste rahutustega President de
vübis Ise sel ajal Rumee-nias
külaskäigul kus ta süvendas
Prantsusmaa sidemeid Ida-Euroo-p- a
riikidega ning arendas
Ideed Ühendatud Euroopa
Rahutuste ajal ühinesid
ootamatult töölised
ligemale 10 miljonit hak
Saksamaal on ajaloost kurvad
kogemused nn Weimari vabarii--
ole giga mis varises ekslremUM#
mõeldud uute diktaatorite võimu- - löökide all ia tõi võimul mnrt le Jõuetu keskvalitsus ei mal el
piira-'ena- m raJamlsest
Viimased t0ÖIisJ
-- _ lAiucviMMnMai nlne "'""'""'" uuuu" imcu
vad pead vasakpoolsed kui ka te voolude
nlul XI 11 ekstremistid la'nõrre lõrnx- - HMrf hu-- lnULI " " 1 _ oimaitäiiejlikulupspuuvewrääjnm--i ivuumiij euest tulenevalt on täielikult SUSr 1 Jab VOimu ia trr:alljnaf-tilut-d valitsus va- - mõistetav miks sakslased võta- - M irtitM1 iin
hädaohu
mõistma
— --- w- nende ekstremistide tegevuse U—kud abUinõiud seadus--
ramiseks MpI lAlm n#itt l trt 1_' -- —- wmM--M oli loomulikult suureks pinnaks ette kujutada mis arusaadav miks ueiie
f tööliste-- üliõpi- - demonst- - kommunbtid
kõrged
kaugele
hakanud
tegema pidevat
osaliseks
Gaulle
puudus
sunnitud va-litsema
Gaulle
Liiduga
riikide-ga
parteile
Paljud
hakkasid
hoolitses
hiilguse täie-likult
Valitsus
dollareid
hoolitud
piirata kõmmu-- J teiselt
losia-isiausua- e tegevust
drtlli!
'nult juhtuks
viimaste andmete
kelledel
rrii-rrit- i raldasid sasoonilf nräag$imineid saadud väärtumseasdalate pmaliksade miil %Iami tt 1:1 nvt~„4„„
__
I
t
_- -
j -- :
"" "" —
ciuseelnou tagasi mluüjkukiaamuaiseks hiuistaide korrale kutsumiseks anar ajalehed ja ppoalilijtuidlised vaat
-„-- „„ llua ianav peatselt üle kes peavad se toetuse Moskva Jravdalf võikraatUku kaitsjateks ka paljudelt lääne-- parempoolne
riikide tatuur
ekstremistide dik
Mi
kohad
lävel? Gaulle
käega
kiirelt
suuruse tekkis
susmaa
märgivad
kestel
juba
servid
Samal
suurte
jana
Tema
mis
Uurali
suurte
Aasiat
Gaulle
oma
ning
saanud
pii- - iict!
korra
eest
oli
Ja aastal
nii tõstis
olles
maha
on
ku-na
on
ning
kord on
ning
ja
ei olnud de nii
tugev kui seda arvati kuna tal
enamus ning ta oli
teiste parteide
de
N Ja
teiste
valimistel
arv tõusis 5-l- e
ajal talle
selga kuna
vä-lise
eest ning jättis
ar
senali kuld sa
vald just nende imj aial
esile ühelt poolt Ja
ja poolt mida ei
mnHm arvesse
nii
Lnri)ilt "uuilga
vaH jiiiMiu
on
ja
võtta suurt
arvu kuna
kuni pool
miljonit pal-ju
noori mehi
Ja ~ "" UUsi
— iieemal
ljiannasIe suuri de-- susel kaos nagu sedaväalsitj-a- kuid meile ja doaf- - kulda on -- arfns miL n„j Kuna
i- - j _
i
!
n ° "
„„ IWIUC —
- ' ' sea-- aiuseu ja vastu on
kide
„1U niuraai- - võünu Ja endid dem ja on
lisaks
rrav- -
ident
datud
kestel
on
nende
hoiti
tähendas see tööliste-le
töökohti
ja
andmete kohaselt
miljonit
Ajakirjanduse osa paguluses
Eesti oa see ka
nab võitlust oma maa ja rahva eet
E Thtiadt
referent
ja JuhanjaKmoakala onSeik võitluses saab vajiad vilt tktümüstki
oDes jlg'-au-d seda läbi
on ja Imbuvad b meie
Eesti ülesanded
ei ole ainult
meie ja
selle on samal
meid säilitada sidet
liikmete
itada kultuuri ja toetada seda
kirik-- 1 ter- -
likku noorsoo jne sega ka tl"
ühesõnaga
laialihajutatud
Et see ühiskond on
I veerand sajandit
on teene
osalt Ilma ei oleks
nagu Eesti Päevadki
võimalus
ja õhutada
rolli aga
takse nagu
toetavad just „et
sellel oleks
On loomulik et
meie elu ja
MIS ON LAHTI PRANTSUSMAAL?
President Goulle'i unustas välise hiilguse rahvusvahelise
prestiiihi tagaajamisel Prantsusmaa probleemid
ametiühingute
Prantsusmaa!
opereerinud
raudeesriidetaguseid
moo-dustamiseks
üliõpi-lastega
kus
nende palgad on 120
dollarit kuus
ühisturu riikidest on
ainult
kuid on teinud
viimastel
tunduvalt
ning oleks pea-gi
naabrist Sa-mal
ajal aga kerkisid
kiire-malt
kui ühisturu
on tingitud tööstuse
ja
säilitada kuna
vaatamata näi-- maksud
võimsusele ning
nõrk kui ka ma-- j valitsus arstiabi
Jäänud palju-- preemiaid Ja
rükidest hüviste võeta- -
majandus vii-maste
aastate
saanud
takistanud
aktiivsust
läbiviimist
sotsiaal- - haridusalal
Poliitiliselt
absoluutne
toetusel
poliitilised
tõstsid
partei prestiizhi ja
de Gaulle'i poolda-jad
viimasel
pöörama
ainult
hooletusse sotsiaalsed prob-leemid
kulutas
kerkimise võimaluste pa-mise- ks
sündmused rahvussot- -
randamIsest'
i
äärmuslikkude kokku-parempools- ed
A uemoKraiaiiKkuaeie
printsiipidele
demokraatliku
rahutused
Lääne-Saksa- -
töötute
ko-haselt
töötut hulgas
polnud
elu
julgestusvahendeid
mitmes tööliste
vastavad lrvl
mässajate damise
vasakpoolne
demokratalikkude
võitlejateks
printsiipide
Prantsusmaa
poliitiliselt
Prantsusmaa
vähjakäiku
väliskaubandus
tagasilöökide bü-rokraatlik
majanduselu va-jalikkude
parlamendis
kombinatlsoonid
kommunistlikkude
Prantsusmaa kommu-nistliku
kom-munistlikule
toetusandjate
Prantsusmaa
tuumarelvade
upitamiseks elukorterite
sotsiaalolude
näi-'nlsti- de
Prantsusmaa
Prantsusmaal
mingisugust võimalust
alustamiseks
:koieutamiseks
monstratsioone ronfkäike Prantsusmaal ebamiärxpk selgusetuks —wujutjj
tagajärjeks
kokku
paratamatult vähem
madalamaid palku
I Statistiliste
töötab j
suur
ajakirjandus foorum sisemiselt
vabaduse r6hutu
Stokholml kultoirikongxtssi ajakirjandus stktoii
toimunud diskussioonis £esti Päevalehe" peatobtu
konstateerida
rahvas kommunismi ohvrid jätkuvalt
Ajakirjandus probleemi aastakümne
kaugel sinisilmsnsest soovunelmatest
uutesse generatsioonidesse ümbruskonna kaudu
ajakirjanduse
paguluses seotud
võitlusega hoiakuga
ülesandeks määral
kujundada
rahvusgrupi vahelergu- -
võimaldada seltskondlikku vusele" milline
poliitilist
t
I perest väikese
võõrsil
ajakirjanduse
i suurelt selleta
käesolevad
I informe-erida
j Ajakirjanduse märga- -
' möödaminnes Esineb
suhtumist teatud ürituste
ajakirjandust
midagi kirjutada"
ajakirjandus
peegeldab kahtlemata
prantslast töökohtadel
keskmiselt
Euroopa
madalamad tööpaigad Itaa-lias
Itaalia ma-janduslikult
aastatel
suuremaid edusamme
Prantsusmaa
möödunud
tarbekau-pade
hinnad Prantsusmaal
teistes maades
ebaefek-tilvsuse- st bürokraatiast
sisepoliitilise stabiilsuse t aastaid
Euroopa
Prantsusmaal suhteliselt
hiilgusele möödunud
veelgi
janduslikult kindlustuse sotsiaal-des- t teistest Euroopa j kindlustamiseks
reformide
President
mil-jonile
president
miljar-deid
ülesehitamiseks
teenistuse
saamiseks
ründavad
puuduvad
4
ühiskonna
puuduks
vaid makse
President de Gaul!e'i valitsuse
suuremaks miinuseks oli siiski
täielikult unarusse jäetud uute
elumajade ehitamise programm
Nii märgitakse et ligemale
kolmandik Pariisi elanikest elab
viletsates tingimustes — räpastes
eeslinnades üüri-kasarmut- es
või pisikestes Uuritu-bade- s
Kogu Prantsusmaa ulatuses
elab umbes 16 miljonit inimest
samasugustes viletsates tingi-muste- s
Eksperdid kalkuleerivad et
Prantsusmaa peaks ehitama aas-ta- s umbes pool miljonit uut kor-terit
et pidada sammu korterite
nõudmisega kuld ei ole
suutnud kaugeltki neid vajadusi
rahuldada ning korteripuudus on
kasvanud aastaga
saab edasi praeguses olu-korras?
Kas on arvata et prest-den- t de Gaulle loobub ning annab
vainsusonjaa ilma vastupanu
võitluseta üle pahempoolsetele
parteidele? Paljud eksperdid
tunnevad Gaulle'1 kahtlevad
selles Kindral ei ole tõenäoliselt
viimast sõna veel öelnud u
kangekaelse sõjamehena ja polil- -
wKuna ei suvatse ta tõenäoliselt
kergel käel alla anda Nende
de kirjutamisel toimusid tal suu red nõupidamised Prantsusmaa
kindralitega Ja kahtlemata apel-leeri- s president sõjameeste Ja sõ- javäe toetusele Peetakse võima- - UKuks et Gaulle kasutab kor
ra Ja rahu Jalule seadmiseks sõ
javäe Ja trAit4 __1— PranUitmaa M '! 'u"' mu V__ OIO
silmas Kommunistidele ning pa- - i-aane-Sik-samaal
seal tekik-- maal võimu ülevõimld tn't iooksul kotunurf Min wi' 2?'? ? ""salamisi ning
hempoolsetele sid ___ "ciiiu _ nrirl ™ mfitnUJ muuaao PrflntCMtmoo
kr kor j- -
Kui jääb
V
_ i4Ani a
lääneni- - siis io lejad
ning
tööstuste laiendamisega
siis
ligemale
tegelik mis
eestlase
mis
funktsio-neerinud
Ilsele
valitsus
ja
de
de
I Mtttoa D rae ruse
oiuxorra veelgi keerulisemaks
vsJMmfrfsiSvlilmrf Y£M aJlm
soene kealu akjaäkikirsjajnaduoslekshuivnitteactsuatrjr vTauslteub nagagau protoelsetkeseridaajakviarjaay
lvaaaimd l mjianqiüle„stkeuetnsieVte orgpaannifrtkt
„ _ „nui fccica: j
tihti selle
majanduslikku
tegevust tena meie saao i
sest
kus
kui
oma
mis
Vaa- -
Uks
ülekoormatud
iga
Mis
kes
oma
rida
kui
ajaHleahrvead moõntelodsaakseeests)elleklaeita™- -!a ja samal ajal ka majandusi
ettevõtted millised peavad e!aü
olles järjelikult sõltuad loo- --
kest sissetulekutest Vanemalt r Rootsis on ühiskond aastate -- i sul ära hellitatud ajakirjani--!
poolt osutatud tasuta teenuses
nii et kellelegi el tule näit soti
dagi majanduslike ürituste pci
ka lehes kuulutada Sellest ac takse reklaami sest millegipärast
arvatakse et eesti lehtede filesa
ne ongi aidata kolgile haa
Ilma vastuteeneteta Juhtub st
dagi et reklaamitud ürituste pj hui ei mõelda sellelegi et ajaer-janikel-e
tuleks anda võisahs
neid üritusi raporteerida &
hoiak on ebaväärne sellele clw
sele ülesandele mida eesti ajab-jandu- s täidab Selle tõttu unusta-tataks- e ka see et ajakirjast
ja ajakirjanikud on ka osa er-ipalgelise
ülesandega siiski üj
osa meie kultuurist Km see
gur pildist välja langeks mautsis
olukord kõigile aladele kata-stroofiliseks
ja ühiskond kaotais
omavahelise kontakt)
Eesti ajalehtede püsi siin Re-isis
ja ka mujal oleneb nii ha
kuni nad oma tõelist missior
täidavad esijoones lugejates:
endist st tellimistest Sellepäns:
on ühiskonna endi huvides Mö-öduda
tellimislehtede ümber Prv- -
gune lugejaskond suures osa
hõlmab generatsioone millised ca
vananemas Pealekasvu talea
uutest eesti abieludest mida a:i
paraku mitte küllalt sageli et s!
mlta
Raskusi on ka toimetuse J
kasvu osas Praegu kannab tee
tust iseseisvuse idealistlik
kasvatatud sugupõlve ajakirjani-kõn- d
kes ohverdavad palju ca- -
terjaalsest heaolust et eesilss:
ja tema võitlust teenida Praktika
elu näitab et nende asendaaa
ei ole isegi ajutiseks kuigi Uhtie
Kerkib noori ajakirjanikke kiu
kuid oma karjääri huvides siiri
vad need selle Ja teiste aait
pressi juurde See kõik teeb
järelkasvu problemaatiliseks
Kõneleja ütles et kriitika ajab-jandus- e
vastu on sageli väni
õigustatud eriti kui eesti ajafcr-jandus- t
vaadeldakse suurte t
lehtede võimaluste prilli
Selle juures ei süveneta aja ees
ajakirjanduse raskustesse Ja ti:
ebanormaalseisse tööoiuaes
Välikaastöö on visa tulena
Mis saab meie ajakirjanfctfS
pikemas perspek-üvi- s
Yeerfi-salan- dit
oleme juba vastupani
ja tulevik oleneb eesti ühiskee
enda arengust Ku mandab t- -
kõnd hääbub ka ta ajakirjas
sest kui sidemeid ole vaji e
ole vaja ka sidepidajaid
Kevad 1968
MUfigil Vaba Eestla' üB
Üksiknumber '$ c
AasUtellimine J- 3-
MAEMOR
TJuhVLIL 2Q :UUNILI)68'
KOiK RA1M1SKAASLASCD T0£TU£r1ASi
' I JM