0009a |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
!' Lhk4 VENE PIRAATATAKK BALTI MEREL Kuidas uputati Kassari" 1939 aastal Vene merepiraatide ohvriks langes esimese eesti laevana 25 aastat tagasi väike aurik „Kas-sari- " mis oti tühjalt teel Rootsi sadamast Tallinna Rünnak laeva vastu toimus 10 detsembril 1939 aastal varahommikul kella paigu ja ründajaks oli tundmata allveelaev" nagu poliitilistel põhjustel oldi sunnitud märkima kuigi selle vene päritolus polnud vähimatki kahtlust Laeva õnnestus siiski imekombel pääseda ning ainukeseks inimohvriks oli 71-aasta- ne mehaanik Jakob Randman kes sai surma ja hukkus koos laevaga Kassari" oma-nikuk- s oli laevaühing G Sergo ja Ko kelle kahjusumma hinnati 80000 kroonile Laeva meeskond kuhu kuulu- - sid kapten Alfred Sergo tema isa Allveelaev ajuti meetrini Hans Sergo kes oli laeval esime-- ' veel tulistamist Kassarile" oli seks tüürimeheks I mehaanik Jo--' selgesti kuulda ka allveelaeval an-hann- es Proos vanem madrus Jo- - tavad käsklused mis olid vene-hanne- s Rakki noorem madrus keelsed ja see omakorda luba- - Albert Press tekipoiss Arseni Liik kokk Anette Vakker kütja Georg Tork ja noorem kütja Evald Meeskond käitus täiesti rahuli-- 1 rjt eemal laev vöör ees Laanemäe pääsesid väikeses paa-- ' kult Ja külmavereliselt Meil oli meresügavusse ning viimasena! dis Hiiumaa randa kust toimeta-- laevas kokku kolm paati kaks mig meile silma puutus oli lehviv tl edasi Tallinna neist olid tõelised päästepaadid jjpp mIs samuti kadus kiirelt vee Rootsist kodu poole teele Ja tavalisel kohal korstna ana pjjj olime jäetud ilma igasu-de- s valisin suuna võimalikult ke- - läheduses Kolmas paat asus aga ' guse aDita ainult saatuse Juhtida set merd et vältida võimalikke eraldi ahtris Ja see polnudki moel-- keset soome lahte Minu andmete arusaamatusi sest parajasti oli dud päästepaadina vaid tavaline jargt 0u rünnaku paik 25 mere-käima- s Soome Talvesõda" jutus-- sõudepaat mida kasutasime lae-- miiu Hangöst edela suunas las Kapten A sergo Tallinna Jõud-- misel Tegelikult poleks meil mi-- dagi karta ka olnud sest sõitsime riigi Eesti lipu all Ja laevalaadungit meil polnud Ilm juhtus olema ka kõigiti soodne meresõiduks — puhus kerge loo-detuul ja külma oli kraadi Um ber Kuigi mingeid sekeldusi pol-nud ette näha olin siiski õhtul ta-valisest kauemini komandosillal Oma kajutisse puhkama läksin al-les kella 2 palgu öösel Vahiohutseri kohale asus siis mu isa kaugesõidukapten Hans Sergo kes täitis esimese tüüri-- j mehe kohuseid' Siis aga keset sügavat und kuulsin väljast tugevaid plahva-- 1 tusi Hüppasin kohe asemelt püs- - [ ti Ja läbi pea jooksis küsimus — i mis võiks väljas lahti olla Sellele leidsin aga kohe vastu-se kui ärganuna kuulsin mürsku-de plahvatusi laeval ja selle ümb-ruses — meid rünnati kahuritule-ga Sekka kuuldus ka valanguid kuulipildujast Pikemalt kaalumata tormasin kohe välja olukorda selgitama Kuulsin isalt et juba esimese ka-- huripaugu peale oli ta annud lae- - vale tagasikäigu ja ühtlasi kolm I vilet märgiks et oleme saanud hoiatuse laeva peatamiseks mil-- 1 leks pidaslmegl seda kahurilasku Meie pidi nüüd järgnema ' kontroll laevapaberite osas I Kuid tegelikult polnudki see esimene mürsk meile holatu-- ' seks vaid see tabas kohe laeva ' Mcie allumisel võõra sõjalaeva korraldusele polnud ka mingit kasu kuna tulistamine Jätkus ko- - gu aeg Ka polnud tulemusi meie ' stgnaliseerimisel ja teatamisel et sõidame erapooletu riigi lipu all ja kuhu oleme teel Vahepeal olid ka vahist vabad Ja koguni vahis olejad 11- - munud tekile sündmust Jälgima Kuna oli selge et laeva tahetakse uputada siis koondusid mehed ' kohe päästepaatide Umber et neid käsu peale otsemaid vette gusel meist --- Estonia Esto-- nia " Sest meestel oli Ikka veel I arvamine et tegemist on eksitu-sega ja meie ründaja peab meid mõneks soome laevaks Kuld sel-- ' lelgl üritusel polnud tulemusi mis lähenes kuni 50 meist jätkas ikka ] ei nud üldse kahelda kust meie f ründaja pärit va anKrui oncs maai KaimiseKs Kuna allveelaeva tuli oli esijoo- - nes suunatud meio päästepaatide- - le mis asusid korstna juures siis üks neist oli Juba purustatud pii- - basteks kuna teine kuulipilduja tulega muudetud lausa sõelapõh-jaks Neid ei saanud meie kasutada ja ainuke lootus j ii kolmanda le paadile ahtris mis saigi meie päästjaks Andsin meestele käsu paadi vet-te laskmiseks ja sellele asumi- - seks Samal ajal hakkas laevavöör Juba vee alla vajuma sest laeva- - kere oli mürskudest mitmest ko- - hast purustatud ja vett tungis lk-- ka enam sisse Kuid tulistamine ei vaibunud mis oli ilmseks kin- - nituseks et ründajal oli kavatsus laeva kogu meeskonnaga mere põhja saata Sest milleks muidu pidi veel tulistama kui nagunii nägid et laev juba vajumas! Ruttasin ise veel kajutisse et sealt kaasa tuua laevapabereld Kuna ümberringi vingus kuulisid siis pidin liikuma kummargile ja osalt isegi roomama et sihile Jõuda Samal ajal andsin meister Proo-- sile käsu heisata laevamastl sinl-- mustvalge lipp sest otsustasin et kui laev peab hukkuma alatu kallaletungi tõttu siis mingu ta põhja juba vaba rahva laevale ko- - hase au ja uhkusega Proos talitas käsu kohaselt ja peagi lõi mastis ka meie lipp lehvima Kajutist väljudes märkasin ke- - set laevatekki lamamas kellegi kogu Katsusin teda — ta oli Juta surnud See oli mehaanik Jakob Randman Polnud kuidagi mahti tema toimetamiseks paati sest oli ülimalt kiire veel elusolevate meeskonnaliikmete päästmisega Laealt vette lastud paati ml- - nek oli imelihtne kuna kahuri- - mürsud olid sinna laevakülge puurinud mitu auku missugu-seid sai nüüd kasutada kui tre-piastmeid Samal ajal kiunus ikka veel vast laevast eemale sõudma Meid oli väikeses paadis kokku üheksa inimest seejuures kaks kes olid saanud rünnakul haava-ta Nimelt oli isal Hans Sergol tunginud kuul läbi vasaku käe ST MARVS HALL DATHURST & ADELAIDE ST (asub põhja-id- a nurgal) RUUMID KUNI 400 INIMESELE Pulmapeod Organisatsioo-nide koosviibimised Tantsu-peod Meeste koosviibimised Veeremängu võimalused (ne lasta Samal ajal hakkasid mehed kuulipilduja kuule meie Umber kooris karjuma allveelaeva poole Kui olin viimasena paadis hakka-ml- s tiirles umbes 100 meetri kau- - slmc võimalikult kiiresti uppu- - THE PICTURE FRAME SHOP 117 Danforth Ave Tel 461-454- 3 Piltide raamimine Maalimistarbcd Maalimisõpctus soovijatele Nõuanne teie maalide raamimiseks A A AUTOMATIC TRANSMISSIONS (6 Gough Ave (Pape— Danforth) Toronto Meie eriala — kõikide liikide käigukastide parandamine Vea kindlakstegemine ja kulude eelarve tasuta Tel: HO M155 õhtuti — 247-694- 4 Jaan Sikk KÕIK KERETÖÖD JA VÄRVIMINE JpPii Köögi ja lavu kasutamise võimalused Stereomuusika Baar üür sobib teie majanduslike võimalustega Informatsiooniks ja ruu-mide reserveerimiseks Mr GEORGE KXIGHT — Tel EM 31812 VABA EESTLANE UupÄeval 9 Jaanuaril 1965 — Saturday January 9 1965 Nr 2 aurik Sundsvallist 4 meeskonnal erapooletu 4 mis oli kerge vigastus Kütja G Tork oli saanud jalast vigastada vajus asu- - asusid arvates mehed oli oli raskemini Meil polnud aga mah ti haavatute eest hoolitsemiseks sest meie peamiseks mureks oli võimalikult kiiremini uppuvast laevast eemale jõuda Kui olime juba paarsada meet- - Laeva äravajumise järele tiir-les allveelaev veel vähe aega sünd-muspaigal ja aegajalt valgustati merepinda elektri taskulampide-ga Ilmselt taheti kindlaks teha kas laevast on veel midagi Jäänud pinnale või leidub seal mõni el-lujäänud meeskonnaliige Siis ka dus allveelaev hommlkplmedusse Tull hakata mõtlema kuldas randa välja jõuda Sellega oli kii-re sest paadis polnud tilkagi joo-givett ega ivagi toitu Samuti oli üsna ebamugav detsembrikuu ilm sest külm hakkas suurenema Otsustasin suuna võtta Hiiumaa randa umbes Tahkuna kohale mis pidi olema meile lähemal Jagasin kuus tervemat meest järgmiselt — neli sõudsid kogu aeg üks pildus paadist vett väl-ja kuna selleski leidus paar kuuliauku kust imbus sisse vett ning kuues puhkas järje-korras Sõudsime kogu päeva Meil leidus paadis ka plekknõu petrooleumi- - ga kuid seda ei saanud millekski kasutada Keskpäeva paigu hakkas kau- - gelt silmapiirilt paistma Tahkuna tuletorn ja kella 14 paigu sinetas Juba kitsas riba rannajoont Kui-gi sõudsime meeleheitlikult Tah-kuna suunas nsus ometi tuul meid triivima lääne poole Seepä-rast umbes kella 18 paigu olime Jõudnud juba Kõrgessaare nime-lise poolsaare juurde kus paadi-põh- i peagi ragises vastu kivist merepõhja õhtul kella 2030 paigu olime juba kõik uluall Kõrgessaare pii-rivalve kordonis kus meid võeti hästt vastu Salme seal esimest einet ja võisime endid kosutada soojade vaipade all puhkamisega Enno keskööd oli aga Kärdlast saadetud kohale auto mis viis meid Kärdlasse ja saime seal oo-tavale aurik Vilsandile" mis toi-metas meid otsejoones Tallinna Nii läbi raskuste Ja vaevade õn-nestus meil siiski eluga pääseda kuld punaste merepiraatide kal-laletungi mõte jäi meile arusaa-matuks Seda võis seletada vaid selle hävitamtsklrega mida teos-- 1 tatakse juba mitu aastakümmet punase lipu all mis varustatud sirbi ja vasara embleemiga" High Park Steam Bath and Massage 383 Annette St (Itunmmedc j) Tel 767-10- 86 Fraldl ruumid meestele ja naistele Avat teislp— laupäevani kl 1 p—11 õhtul Pühap kl 8 h— 2 pl LUHANI LOENGUKS EI KÜSITUD EESTI MAJA Vaba Eestlane" 2 detsembri numbris pealkirja all Rünnak ' jätkub" on kirjutatud meie soovituseks oleks küll tema (so Ilmar LaabanI) eest kõik eestlas-te uksed nii tihdasti kinni hoida kui iganes võ lik nii nagu se- - da tegi tänuvjirselt Torontos Eesti Maja juhatus" ' taj jiuc Ruvurui seda küsimust arutades selgus et kõneall olnud loengu jaoks ei ole Eesti Maja Juhatuselt ruume VABA EESTLANE Uus aadress: 135 Tecumseth St Toronto 3 Ont Telefoninumbrid: toimetus — 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Postiaadress: PO Box 70 Stn C Toronto 3 Ont Tshekid ja posti rahakaardid (money order) palutakse kirjutada Free Estonian Ltd nimele KUNSTNIK MEHHIKO INSPIRATSIOONIGA Ervin Milveki näituselt osteti 20 tööd iiPF "SUS pjpjpjpjpjH flPJIIIIIIIPJIIIIIIIIIIIIIII pjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjS s(&-- v ??ijpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjijpjpjpjpjp ?if" TlBjfjfjHIJfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfJb i ' v jjpjiPspjpjpjpjp MijijHpjpjpjpjpjyL '''-- '' PJBjliiPJPJPJ' '''PPJViJPJPJPJPJPJHk k APJHPJBFrvr? PJIJIJIJIJIJIJIJH' --%vn v '''PJPJPJPJFxVl v "'PJPJPJPjT--i:!'i'- ' 4i Enin Mihck Mehhiko meeleolus Foto: Enin Mihek tõusis möödunud jõulupühade eel nagu värvi-küllase komeedina meie kunstitaevasse Mitte et ta olnuks va-rem meile tundmatu — ta maalid ja ka üksikud skulptuurid on juha varem UIdnäituste pilti mitmekesistanud — kuid alles nüüd ta esimeste iseseisvate näituste kaudu St Catharincsls ja Torontos saime kindlapiirilisema ülevaate ta loominguli-sest amplituudist ja omapärast Mõlemad näitused tutvustasid aldatas enamuses kunstniku 1964 a toodangut mis oli rikka-likum kui ühelgi varasemal aastal Millega seda järsku loo-mingulist sööstu seletada? Mehhiko inspiratsioon" arvab kunstnik ise ja lisab selgita- - I vait et kaks möödunud aastal sooritatud Mehhiko reisi avar-- ' elasid tallr uusi loomingulisi perspektiive i „See oli eeskätt eriline valgus mine on juba probleem ! Ja pastelltoonlde rohkus mis Eestlasel tekiks pikanet 3 nara-- ! mind kütkestas Mehhiko Uldnil dis" jutustab E Milvek Esime-n- e reis sinna paljude kunstnike Mekasse kestis ainult 6 nädalat kuid loominguliselt oli see stimu- - leeriv Mu tähelepanu köitsid eri- Ilselt mäed tühja maa tagapõhjal oma ärJest muutuvate valguste Ja meeleoludega Mu teine peatus Mehhikos oli Juba pikem — möö dunud aasta juunist kuni oktoob rini Elasin San Miguelis mis on umbes 15000 elanikuga linn kahe tiinnit9tnrf iniiwiir %♦ pannoode alal on välismaalasel seal palju õppida Töötasin Innu - kalt ja tõin kaasa üle 50 valmis - töö lisaks rohketele visanditele Mehhiklane elab tänasele ja ei hooli kuigi palju sellest mida homne päev toob See hoiak oli nakkav ja omamoodi tood tii- - --ustav" „Kas Mehhiko pakub peale hu-- vitava atmosfääri kunstnikule veel teisi eellseld?" küsime Kahtlemata" vastab E Mil - vek Eriti oluline on sealne -- xiav elu 100—150 dollariga kuur mu£avalt ära elada Kõlkj ?1KOS on Kearvuiiselt ka pensionäre kes ei sas oua maJSJapida Is!giueenlJaid" „uwiia uu- - weiwuo sus eestlaselegi sobivaks kohaks va- - uauusepaevaae veeimiseKsr T Säägi erinev tamatult igatsus põhjamaise loo duse Järele See ilmneb juba kas voi asjaolust küll oma omaDdraea r)i 1 huvi kuid suhteliselt vähesed soo- - vivad neid jäädavalt omandada meelega lal-loodu- st Oma kahel näitusel müüsin siiski kotnsnmma rn tKrf o _ f harlnesis ja 11 Torontos See kat- - tls kulud ja rohkem ei ' saagi meie kunstnik praeguses olukorras soovida" Ervin tekkis vastu juba omal ajal Haap- - salus koolis käies kus ta sai esi- - mesi Instruktsioone kadunud joo- - nistamisõpetajalt Ella Mättikult Tõsisemalt ta oma muusa- - le Juba Rootsis Ja jätkas harras-- tust siin Kanadas kus ta on oi- - ' nud aastaid uuskanadlaste kun tlRluöi Color and Farm" Juha-islllg- e Uuel aastal on tal ette-ihtu- d iseseisev näitus Montrea-lis ja kevadel tn hih San Migueli kunstigaleriis lähe tingimusel kaasa j Kunsti nn mis on ajutised Oma erialaks pean maa-- Urnist sest w nn sisseiuiesust UbA--s kau- - Kahtlemata iib teekond teda lise pennsiiionhiägsati ekluaudsa v1õ20-dolilar-vi-ad nad k„Ma aedaspidi sMelelhekhsikoessterahutldaa-güiairisd-i a seal enesele korralikud da oma loomineullst la usu siiski et eestlane ta-- kõige kohasem mu seal pidevalt elada" arvab dlle" ütleb — huvi-kunstni- k külastada Seda msinaanda oenlammaeelJdääi-v- ' ta19v64väarviklauinkstilõTuoernodnilto eestlaste Hrushtshov ja Jaapani maavärise-mine Moskvas on praegu populaarne Varssavis alguse saanud anek- doot mis kõlab järgmiselt: Päev pärast kui või- mult kukutati oli Jaapanis tugev maavärisemine Uurimisel et selle põhjustajaks olid 700 mil- jonit hiinlast kes hüppasid rõõ-mu pärast üles-alla- " Moskvas naerdakse peale ja rahvas näib olevat üldiselt rõõ-mus et Nikltale anti hundipass" Teisest küljest oska nad aga j võtta ka mingit kindlat seisukoh-ta uute juhtide Brezhnevi ja Kossõginl suhtes Need tegelased on lubanud laiendada tarbeainete 1 toodangut kuid venelased on sel liseid lubadusi varemgi kuulnud ja vähesed võtavad tõsiselt Associated Pressi teadeteagen-tuu- r teatab Moskvast et üks noor nõukogude poksija hiljuti ühe ameeriklase enese juurde külla ja ameeriklane küsis talt: Kuidas te seletate seda mis juh-tus Hrushtshovlga?" Venelane osutas president Ken-nedy pildile mis rippus ta seinal Ja küsis omakorda: „Aga kuidas seletate teie seda mis juhtus Kennedyga?" Ontario saab haigla- - 1 ravi kindlustuse Ontario peaminister John Ro- - barts teatavaks et Ontario rakendab juba käesole-val aastal oma arstiabi kindlusta-mise plaani ja ei Jää ootama fö-deraalvalitsuse plaani Peaminis-ter mainis et ta saa plaani ük-sikasju praegu veel teatavaks te-ha kuna ta ootab vastavalt ko-misjonilt aruannet ja ettepane-kut Plaan esitatakse parlamendi-le seisukoha võtmiseks juba eel-oleval parlamendi istungjärgul mis algab 20 jaanuaril Ontario valitsuse plaanide kohaselt on haiglaravi kindlustuse plaaniga võimalik Ühineda vabatahtlikkuse alusel Plaani teostajateks on era-ettevõtted kusjuures valitsus toe-tab neid Isikuid kes suuda maksta oma kindlustuse pree-miaid Moskva ei poolda Indoneesia lahkumist UN-i- st JAKARTA — Indoneesia valit- - suse otsus Liitunud Rahvaste Or- - kides Samal ajal kui Puna-Hiin- a pooldab Indoneesia lahkumist on taaride kohaselt suureneb Indo- - 1 neesia lahkumise puhul Kagu-Aasia- s Soovite osta või müüa maja? Parima tulemuse saavutate ühe Toronto suurima ja ak-tiivseima kinnisvarade va-hendusfirma kaudu REALTOR 916 St Clair Ave W Lähemaks informatsiooniks Pr GERDA KIVI Tel! kontoris - 532-332- 1 kodus — HO U779 sellest et Mehhiko j ganisatsioonist lahkumiseks on ainelised maalid äratavad i kutsunud esile vastukäivaid re-eestlas- te hulgas aktsioone kommnnUMiifVnHo= Palju parema riputa- - Moskvas võetud vastupidine sel-taks- e oma seintele maale mis suKoht nmS Indoneesia lahkuml-kujutava- d karget põhjamaist ne raaaiImaörganlsatsloonist 'detakse maha Moskva kommen i 1 näituste Milvekil huvi kunsti andus esitatakse el moevooludega vesivärvidega puraiua geltki maalin tunri ma JUa ei temperamen-nak- s Ervin Milvek kuid seda Hrushtshov selgus selle ei seda kutsus tegi provints ei ei pinevus
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, January 09, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-01-09 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000002 |
Description
Title | 0009a |
OCR text | !' Lhk4 VENE PIRAATATAKK BALTI MEREL Kuidas uputati Kassari" 1939 aastal Vene merepiraatide ohvriks langes esimese eesti laevana 25 aastat tagasi väike aurik „Kas-sari- " mis oti tühjalt teel Rootsi sadamast Tallinna Rünnak laeva vastu toimus 10 detsembril 1939 aastal varahommikul kella paigu ja ründajaks oli tundmata allveelaev" nagu poliitilistel põhjustel oldi sunnitud märkima kuigi selle vene päritolus polnud vähimatki kahtlust Laeva õnnestus siiski imekombel pääseda ning ainukeseks inimohvriks oli 71-aasta- ne mehaanik Jakob Randman kes sai surma ja hukkus koos laevaga Kassari" oma-nikuk- s oli laevaühing G Sergo ja Ko kelle kahjusumma hinnati 80000 kroonile Laeva meeskond kuhu kuulu- - sid kapten Alfred Sergo tema isa Allveelaev ajuti meetrini Hans Sergo kes oli laeval esime-- ' veel tulistamist Kassarile" oli seks tüürimeheks I mehaanik Jo--' selgesti kuulda ka allveelaeval an-hann- es Proos vanem madrus Jo- - tavad käsklused mis olid vene-hanne- s Rakki noorem madrus keelsed ja see omakorda luba- - Albert Press tekipoiss Arseni Liik kokk Anette Vakker kütja Georg Tork ja noorem kütja Evald Meeskond käitus täiesti rahuli-- 1 rjt eemal laev vöör ees Laanemäe pääsesid väikeses paa-- ' kult Ja külmavereliselt Meil oli meresügavusse ning viimasena! dis Hiiumaa randa kust toimeta-- laevas kokku kolm paati kaks mig meile silma puutus oli lehviv tl edasi Tallinna neist olid tõelised päästepaadid jjpp mIs samuti kadus kiirelt vee Rootsist kodu poole teele Ja tavalisel kohal korstna ana pjjj olime jäetud ilma igasu-de- s valisin suuna võimalikult ke- - läheduses Kolmas paat asus aga ' guse aDita ainult saatuse Juhtida set merd et vältida võimalikke eraldi ahtris Ja see polnudki moel-- keset soome lahte Minu andmete arusaamatusi sest parajasti oli dud päästepaadina vaid tavaline jargt 0u rünnaku paik 25 mere-käima- s Soome Talvesõda" jutus-- sõudepaat mida kasutasime lae-- miiu Hangöst edela suunas las Kapten A sergo Tallinna Jõud-- misel Tegelikult poleks meil mi-- dagi karta ka olnud sest sõitsime riigi Eesti lipu all Ja laevalaadungit meil polnud Ilm juhtus olema ka kõigiti soodne meresõiduks — puhus kerge loo-detuul ja külma oli kraadi Um ber Kuigi mingeid sekeldusi pol-nud ette näha olin siiski õhtul ta-valisest kauemini komandosillal Oma kajutisse puhkama läksin al-les kella 2 palgu öösel Vahiohutseri kohale asus siis mu isa kaugesõidukapten Hans Sergo kes täitis esimese tüüri-- j mehe kohuseid' Siis aga keset sügavat und kuulsin väljast tugevaid plahva-- 1 tusi Hüppasin kohe asemelt püs- - [ ti Ja läbi pea jooksis küsimus — i mis võiks väljas lahti olla Sellele leidsin aga kohe vastu-se kui ärganuna kuulsin mürsku-de plahvatusi laeval ja selle ümb-ruses — meid rünnati kahuritule-ga Sekka kuuldus ka valanguid kuulipildujast Pikemalt kaalumata tormasin kohe välja olukorda selgitama Kuulsin isalt et juba esimese ka-- huripaugu peale oli ta annud lae- - vale tagasikäigu ja ühtlasi kolm I vilet märgiks et oleme saanud hoiatuse laeva peatamiseks mil-- 1 leks pidaslmegl seda kahurilasku Meie pidi nüüd järgnema ' kontroll laevapaberite osas I Kuid tegelikult polnudki see esimene mürsk meile holatu-- ' seks vaid see tabas kohe laeva ' Mcie allumisel võõra sõjalaeva korraldusele polnud ka mingit kasu kuna tulistamine Jätkus ko- - gu aeg Ka polnud tulemusi meie ' stgnaliseerimisel ja teatamisel et sõidame erapooletu riigi lipu all ja kuhu oleme teel Vahepeal olid ka vahist vabad Ja koguni vahis olejad 11- - munud tekile sündmust Jälgima Kuna oli selge et laeva tahetakse uputada siis koondusid mehed ' kohe päästepaatide Umber et neid käsu peale otsemaid vette gusel meist --- Estonia Esto-- nia " Sest meestel oli Ikka veel I arvamine et tegemist on eksitu-sega ja meie ründaja peab meid mõneks soome laevaks Kuld sel-- ' lelgl üritusel polnud tulemusi mis lähenes kuni 50 meist jätkas ikka ] ei nud üldse kahelda kust meie f ründaja pärit va anKrui oncs maai KaimiseKs Kuna allveelaeva tuli oli esijoo- - nes suunatud meio päästepaatide- - le mis asusid korstna juures siis üks neist oli Juba purustatud pii- - basteks kuna teine kuulipilduja tulega muudetud lausa sõelapõh-jaks Neid ei saanud meie kasutada ja ainuke lootus j ii kolmanda le paadile ahtris mis saigi meie päästjaks Andsin meestele käsu paadi vet-te laskmiseks ja sellele asumi- - seks Samal ajal hakkas laevavöör Juba vee alla vajuma sest laeva- - kere oli mürskudest mitmest ko- - hast purustatud ja vett tungis lk-- ka enam sisse Kuid tulistamine ei vaibunud mis oli ilmseks kin- - nituseks et ründajal oli kavatsus laeva kogu meeskonnaga mere põhja saata Sest milleks muidu pidi veel tulistama kui nagunii nägid et laev juba vajumas! Ruttasin ise veel kajutisse et sealt kaasa tuua laevapabereld Kuna ümberringi vingus kuulisid siis pidin liikuma kummargile ja osalt isegi roomama et sihile Jõuda Samal ajal andsin meister Proo-- sile käsu heisata laevamastl sinl-- mustvalge lipp sest otsustasin et kui laev peab hukkuma alatu kallaletungi tõttu siis mingu ta põhja juba vaba rahva laevale ko- - hase au ja uhkusega Proos talitas käsu kohaselt ja peagi lõi mastis ka meie lipp lehvima Kajutist väljudes märkasin ke- - set laevatekki lamamas kellegi kogu Katsusin teda — ta oli Juta surnud See oli mehaanik Jakob Randman Polnud kuidagi mahti tema toimetamiseks paati sest oli ülimalt kiire veel elusolevate meeskonnaliikmete päästmisega Laealt vette lastud paati ml- - nek oli imelihtne kuna kahuri- - mürsud olid sinna laevakülge puurinud mitu auku missugu-seid sai nüüd kasutada kui tre-piastmeid Samal ajal kiunus ikka veel vast laevast eemale sõudma Meid oli väikeses paadis kokku üheksa inimest seejuures kaks kes olid saanud rünnakul haava-ta Nimelt oli isal Hans Sergol tunginud kuul läbi vasaku käe ST MARVS HALL DATHURST & ADELAIDE ST (asub põhja-id- a nurgal) RUUMID KUNI 400 INIMESELE Pulmapeod Organisatsioo-nide koosviibimised Tantsu-peod Meeste koosviibimised Veeremängu võimalused (ne lasta Samal ajal hakkasid mehed kuulipilduja kuule meie Umber kooris karjuma allveelaeva poole Kui olin viimasena paadis hakka-ml- s tiirles umbes 100 meetri kau- - slmc võimalikult kiiresti uppu- - THE PICTURE FRAME SHOP 117 Danforth Ave Tel 461-454- 3 Piltide raamimine Maalimistarbcd Maalimisõpctus soovijatele Nõuanne teie maalide raamimiseks A A AUTOMATIC TRANSMISSIONS (6 Gough Ave (Pape— Danforth) Toronto Meie eriala — kõikide liikide käigukastide parandamine Vea kindlakstegemine ja kulude eelarve tasuta Tel: HO M155 õhtuti — 247-694- 4 Jaan Sikk KÕIK KERETÖÖD JA VÄRVIMINE JpPii Köögi ja lavu kasutamise võimalused Stereomuusika Baar üür sobib teie majanduslike võimalustega Informatsiooniks ja ruu-mide reserveerimiseks Mr GEORGE KXIGHT — Tel EM 31812 VABA EESTLANE UupÄeval 9 Jaanuaril 1965 — Saturday January 9 1965 Nr 2 aurik Sundsvallist 4 meeskonnal erapooletu 4 mis oli kerge vigastus Kütja G Tork oli saanud jalast vigastada vajus asu- - asusid arvates mehed oli oli raskemini Meil polnud aga mah ti haavatute eest hoolitsemiseks sest meie peamiseks mureks oli võimalikult kiiremini uppuvast laevast eemale jõuda Kui olime juba paarsada meet- - Laeva äravajumise järele tiir-les allveelaev veel vähe aega sünd-muspaigal ja aegajalt valgustati merepinda elektri taskulampide-ga Ilmselt taheti kindlaks teha kas laevast on veel midagi Jäänud pinnale või leidub seal mõni el-lujäänud meeskonnaliige Siis ka dus allveelaev hommlkplmedusse Tull hakata mõtlema kuldas randa välja jõuda Sellega oli kii-re sest paadis polnud tilkagi joo-givett ega ivagi toitu Samuti oli üsna ebamugav detsembrikuu ilm sest külm hakkas suurenema Otsustasin suuna võtta Hiiumaa randa umbes Tahkuna kohale mis pidi olema meile lähemal Jagasin kuus tervemat meest järgmiselt — neli sõudsid kogu aeg üks pildus paadist vett väl-ja kuna selleski leidus paar kuuliauku kust imbus sisse vett ning kuues puhkas järje-korras Sõudsime kogu päeva Meil leidus paadis ka plekknõu petrooleumi- - ga kuid seda ei saanud millekski kasutada Keskpäeva paigu hakkas kau- - gelt silmapiirilt paistma Tahkuna tuletorn ja kella 14 paigu sinetas Juba kitsas riba rannajoont Kui-gi sõudsime meeleheitlikult Tah-kuna suunas nsus ometi tuul meid triivima lääne poole Seepä-rast umbes kella 18 paigu olime Jõudnud juba Kõrgessaare nime-lise poolsaare juurde kus paadi-põh- i peagi ragises vastu kivist merepõhja õhtul kella 2030 paigu olime juba kõik uluall Kõrgessaare pii-rivalve kordonis kus meid võeti hästt vastu Salme seal esimest einet ja võisime endid kosutada soojade vaipade all puhkamisega Enno keskööd oli aga Kärdlast saadetud kohale auto mis viis meid Kärdlasse ja saime seal oo-tavale aurik Vilsandile" mis toi-metas meid otsejoones Tallinna Nii läbi raskuste Ja vaevade õn-nestus meil siiski eluga pääseda kuld punaste merepiraatide kal-laletungi mõte jäi meile arusaa-matuks Seda võis seletada vaid selle hävitamtsklrega mida teos-- 1 tatakse juba mitu aastakümmet punase lipu all mis varustatud sirbi ja vasara embleemiga" High Park Steam Bath and Massage 383 Annette St (Itunmmedc j) Tel 767-10- 86 Fraldl ruumid meestele ja naistele Avat teislp— laupäevani kl 1 p—11 õhtul Pühap kl 8 h— 2 pl LUHANI LOENGUKS EI KÜSITUD EESTI MAJA Vaba Eestlane" 2 detsembri numbris pealkirja all Rünnak ' jätkub" on kirjutatud meie soovituseks oleks küll tema (so Ilmar LaabanI) eest kõik eestlas-te uksed nii tihdasti kinni hoida kui iganes võ lik nii nagu se- - da tegi tänuvjirselt Torontos Eesti Maja juhatus" ' taj jiuc Ruvurui seda küsimust arutades selgus et kõneall olnud loengu jaoks ei ole Eesti Maja Juhatuselt ruume VABA EESTLANE Uus aadress: 135 Tecumseth St Toronto 3 Ont Telefoninumbrid: toimetus — 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Postiaadress: PO Box 70 Stn C Toronto 3 Ont Tshekid ja posti rahakaardid (money order) palutakse kirjutada Free Estonian Ltd nimele KUNSTNIK MEHHIKO INSPIRATSIOONIGA Ervin Milveki näituselt osteti 20 tööd iiPF "SUS pjpjpjpjpjH flPJIIIIIIIPJIIIIIIIIIIIIIII pjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjS s(&-- v ??ijpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjpjijpjpjpjpjp ?if" TlBjfjfjHIJfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfjfJb i ' v jjpjiPspjpjpjpjp MijijHpjpjpjpjpjyL '''-- '' PJBjliiPJPJPJ' '''PPJViJPJPJPJPJPJHk k APJHPJBFrvr? PJIJIJIJIJIJIJIJH' --%vn v '''PJPJPJPJFxVl v "'PJPJPJPjT--i:!'i'- ' 4i Enin Mihck Mehhiko meeleolus Foto: Enin Mihek tõusis möödunud jõulupühade eel nagu värvi-küllase komeedina meie kunstitaevasse Mitte et ta olnuks va-rem meile tundmatu — ta maalid ja ka üksikud skulptuurid on juha varem UIdnäituste pilti mitmekesistanud — kuid alles nüüd ta esimeste iseseisvate näituste kaudu St Catharincsls ja Torontos saime kindlapiirilisema ülevaate ta loominguli-sest amplituudist ja omapärast Mõlemad näitused tutvustasid aldatas enamuses kunstniku 1964 a toodangut mis oli rikka-likum kui ühelgi varasemal aastal Millega seda järsku loo-mingulist sööstu seletada? Mehhiko inspiratsioon" arvab kunstnik ise ja lisab selgita- - I vait et kaks möödunud aastal sooritatud Mehhiko reisi avar-- ' elasid tallr uusi loomingulisi perspektiive i „See oli eeskätt eriline valgus mine on juba probleem ! Ja pastelltoonlde rohkus mis Eestlasel tekiks pikanet 3 nara-- ! mind kütkestas Mehhiko Uldnil dis" jutustab E Milvek Esime-n- e reis sinna paljude kunstnike Mekasse kestis ainult 6 nädalat kuid loominguliselt oli see stimu- - leeriv Mu tähelepanu köitsid eri- Ilselt mäed tühja maa tagapõhjal oma ärJest muutuvate valguste Ja meeleoludega Mu teine peatus Mehhikos oli Juba pikem — möö dunud aasta juunist kuni oktoob rini Elasin San Miguelis mis on umbes 15000 elanikuga linn kahe tiinnit9tnrf iniiwiir %♦ pannoode alal on välismaalasel seal palju õppida Töötasin Innu - kalt ja tõin kaasa üle 50 valmis - töö lisaks rohketele visanditele Mehhiklane elab tänasele ja ei hooli kuigi palju sellest mida homne päev toob See hoiak oli nakkav ja omamoodi tood tii- - --ustav" „Kas Mehhiko pakub peale hu-- vitava atmosfääri kunstnikule veel teisi eellseld?" küsime Kahtlemata" vastab E Mil - vek Eriti oluline on sealne -- xiav elu 100—150 dollariga kuur mu£avalt ära elada Kõlkj ?1KOS on Kearvuiiselt ka pensionäre kes ei sas oua maJSJapida Is!giueenlJaid" „uwiia uu- - weiwuo sus eestlaselegi sobivaks kohaks va- - uauusepaevaae veeimiseKsr T Säägi erinev tamatult igatsus põhjamaise loo duse Järele See ilmneb juba kas voi asjaolust küll oma omaDdraea r)i 1 huvi kuid suhteliselt vähesed soo- - vivad neid jäädavalt omandada meelega lal-loodu- st Oma kahel näitusel müüsin siiski kotnsnmma rn tKrf o _ f harlnesis ja 11 Torontos See kat- - tls kulud ja rohkem ei ' saagi meie kunstnik praeguses olukorras soovida" Ervin tekkis vastu juba omal ajal Haap- - salus koolis käies kus ta sai esi- - mesi Instruktsioone kadunud joo- - nistamisõpetajalt Ella Mättikult Tõsisemalt ta oma muusa- - le Juba Rootsis Ja jätkas harras-- tust siin Kanadas kus ta on oi- - ' nud aastaid uuskanadlaste kun tlRluöi Color and Farm" Juha-islllg- e Uuel aastal on tal ette-ihtu- d iseseisev näitus Montrea-lis ja kevadel tn hih San Migueli kunstigaleriis lähe tingimusel kaasa j Kunsti nn mis on ajutised Oma erialaks pean maa-- Urnist sest w nn sisseiuiesust UbA--s kau- - Kahtlemata iib teekond teda lise pennsiiionhiägsati ekluaudsa v1õ20-dolilar-vi-ad nad k„Ma aedaspidi sMelelhekhsikoessterahutldaa-güiairisd-i a seal enesele korralikud da oma loomineullst la usu siiski et eestlane ta-- kõige kohasem mu seal pidevalt elada" arvab dlle" ütleb — huvi-kunstni- k külastada Seda msinaanda oenlammaeelJdääi-v- ' ta19v64väarviklauinkstilõTuoernodnilto eestlaste Hrushtshov ja Jaapani maavärise-mine Moskvas on praegu populaarne Varssavis alguse saanud anek- doot mis kõlab järgmiselt: Päev pärast kui või- mult kukutati oli Jaapanis tugev maavärisemine Uurimisel et selle põhjustajaks olid 700 mil- jonit hiinlast kes hüppasid rõõ-mu pärast üles-alla- " Moskvas naerdakse peale ja rahvas näib olevat üldiselt rõõ-mus et Nikltale anti hundipass" Teisest küljest oska nad aga j võtta ka mingit kindlat seisukoh-ta uute juhtide Brezhnevi ja Kossõginl suhtes Need tegelased on lubanud laiendada tarbeainete 1 toodangut kuid venelased on sel liseid lubadusi varemgi kuulnud ja vähesed võtavad tõsiselt Associated Pressi teadeteagen-tuu- r teatab Moskvast et üks noor nõukogude poksija hiljuti ühe ameeriklase enese juurde külla ja ameeriklane küsis talt: Kuidas te seletate seda mis juh-tus Hrushtshovlga?" Venelane osutas president Ken-nedy pildile mis rippus ta seinal Ja küsis omakorda: „Aga kuidas seletate teie seda mis juhtus Kennedyga?" Ontario saab haigla- - 1 ravi kindlustuse Ontario peaminister John Ro- - barts teatavaks et Ontario rakendab juba käesole-val aastal oma arstiabi kindlusta-mise plaani ja ei Jää ootama fö-deraalvalitsuse plaani Peaminis-ter mainis et ta saa plaani ük-sikasju praegu veel teatavaks te-ha kuna ta ootab vastavalt ko-misjonilt aruannet ja ettepane-kut Plaan esitatakse parlamendi-le seisukoha võtmiseks juba eel-oleval parlamendi istungjärgul mis algab 20 jaanuaril Ontario valitsuse plaanide kohaselt on haiglaravi kindlustuse plaaniga võimalik Ühineda vabatahtlikkuse alusel Plaani teostajateks on era-ettevõtted kusjuures valitsus toe-tab neid Isikuid kes suuda maksta oma kindlustuse pree-miaid Moskva ei poolda Indoneesia lahkumist UN-i- st JAKARTA — Indoneesia valit- - suse otsus Liitunud Rahvaste Or- - kides Samal ajal kui Puna-Hiin- a pooldab Indoneesia lahkumist on taaride kohaselt suureneb Indo- - 1 neesia lahkumise puhul Kagu-Aasia- s Soovite osta või müüa maja? Parima tulemuse saavutate ühe Toronto suurima ja ak-tiivseima kinnisvarade va-hendusfirma kaudu REALTOR 916 St Clair Ave W Lähemaks informatsiooniks Pr GERDA KIVI Tel! kontoris - 532-332- 1 kodus — HO U779 sellest et Mehhiko j ganisatsioonist lahkumiseks on ainelised maalid äratavad i kutsunud esile vastukäivaid re-eestlas- te hulgas aktsioone kommnnUMiifVnHo= Palju parema riputa- - Moskvas võetud vastupidine sel-taks- e oma seintele maale mis suKoht nmS Indoneesia lahkuml-kujutava- d karget põhjamaist ne raaaiImaörganlsatsloonist 'detakse maha Moskva kommen i 1 näituste Milvekil huvi kunsti andus esitatakse el moevooludega vesivärvidega puraiua geltki maalin tunri ma JUa ei temperamen-nak- s Ervin Milvek kuid seda Hrushtshov selgus selle ei seda kutsus tegi provints ei ei pinevus |
Tags
Comments
Post a Comment for 0009a