0008a |
Previous | 2 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lkka Viha ja laimu levitajad Kanadat on viimasel ajal palju juttu olnud laimu- - ja vihkamise kirjandusest mida siin levitatak-se mitmesuguste väiksemate gruppide ja üksikisikute poolt Suurem osa sellest on antikom-munistliku tõi antisemitistliku iseloomuga — mõnikord mõle-mad korraga See probleem on korduvalt kerkinud esile Ottawa parlamendis ja üha tugevamaks muutuvad hääled mis hakkavad nõudma sellise uha ning laimu le-vitamise keelustamist — lähe-malt selle edasitoimetamise lõpe-tamist Kanada postiteenistuse kaudu Tulemused selles suunas on kulgenud aeglaselt kuna siin vabal demokraatlikul maal nee-takse sõnavabadust kõrges hin-nas ja koheldakse igasuguse sam-mu astumisel mis kuidagi kaud-seltki võiks seda ohustada Posti-minist- ri korraldusel aga on juba blokeeritud vähemalt ühe juudi-vastase publikatsiooni levitamine Meile aga tundub et protesti-tor- m on ebaproportsionaalselt suur kui vihkamisekampaania on suunatud antisemitismile või cvib mingil määral natsismi sugemeid ehkki sellise kibeda seemne kül-vajad on kahtlemata valdavas enamuses väikesed fanaatikute ringkonnad millistel puudub mõ-juvõim ja mis kunagi ei suudaks kallutada oma poole avalikku ar-vamust Palju tolerantsemalt suh tutakse sellese kui viha ja laimu väljasaatjateks on kommunistid hoolimata asjaolust et siin ei ole enam tegemist mõne haige hinge-laadiga inimese eriharrastusega vaid kindla keskselt juhitava plaaniga vaba ühiskonna hävita-miseks Kõige ohtlikumaks laimu- - ja vihkamlsekirjanduslikuks välja-andeks Kanadas ei ole mitte mõ-ni halvastikoostatud antisemitist-li- k pamflett vaid Kanada kom-munistliku partei häälekandja Canadian Tribune" milline tih-kab kõiki vabaduse jõudusid ja Soomlastel on vanasõna: „Küll on ilusad valged lapsed ütles ku-rat kui ta oma lapsi vaatas" An-dekuse ja suurte võimete näge-mine oma lapses on ülimalt inim-lik omadus eriti veel kui pere konnas on ainult üks laps Sa-muti on loomulik et hoolitsev vanem püüab neid andeid ja või-meid maksimaalselt välja arenda-da eeldades et ta teeb sellega lapsele head Nii on meil lapsi keda hoolitse-- ' vad vanemad saadavad klaveri viiuli akordioni balleti laulu- - ja maalimistundidesse Endastmõis-- ' tetavalt võtab niisugune tubli laps osa võimlemis- - ja rahvatantsu-rühmast käib eesti täienduskoo-lis pühapäevakoolis mängib koo-li võistkondades kooli orkestris1 ja kuulub skautliku nooruse ri-dadesse Kasvavad lapsed suudavad ta-luda kohutavat drilli" ja mõnel „Vaba Eestlane" tervitab oma veergudel lugejate kommentaare mitmesuguste aktuaalsete päeva-küsimuste kohta meie oma elus' või väljaspool eesti rahvusgmppi Selline kaastöö avaldatakse luge-jaskonna vaba arvamuse fooru-mil milleks on vajaduse kohaselt veeruruum reserveeritud meie juhtkirj vküljel (lk 2) Avaldamist leiavad ainult need kommentaa-rid mis vastavad kõikjal vabas ajakirjanduses kehtivatele tingi-mustele Lugejate kirjad peavad olema esitatud korrektse tooniga oma-ma konstruktiivse suuna ja väl-jendama end nii lühidalt ja kok-kuvõtlikult kui võimalik Toime-tusel on õigus lugejate kirju kär-pida ja stiililiselt ning keeleliselt korrigeerida Lugejakirjad ei tohi sisaldada mingisugust laimavat materjali „Vaba Eestlane" ei avalda üht-ki anonüümselt sissesaadetud lu gejakirja Kiri võib autori soovil ilmuda ilma allkirjata või varju-nime all kuid toimetusele peab autori Isik igal juhul teada olema Mõned lugejakirjad võivad kutsu omab Moskva toetuse See vabalt ilmuv vihapublikatsioon on sead- I nud oma laimumirklauaks ka meie pagulaskonna sel lihtsal ' põhjusel et me oleme võtnud oma missiooniks levitada tõde kommunismi tõelise olemuse koh-ta Kui siin esineb televisioonis ANNETE KILLUSTAMINE mõni Lincoln Rorkwelli taoline fanaatik kellel on ainult käputäis pooldajaid tekitab see kohe suurt avalikku protestitorml Me ei väi-da et selline protest oleks tarbe-tu ja alusetu kuid samas ei suu-da me kuidagi mõista miks see-juures kaldutakse suhtelise tole-rantsiga suhtuma siinsetesse kommunistidesse kelle eesmär-giks on kogu meie tsivilisatsiooni hävitamine Vabade eestlaste kohta Kana-das levitati seni laimu kahest pea-misest allikast — Tim Bucki pea-staabist Torontos ja raudeesriide tagant saadetava nn kodumaale kutsumise lehe kaudu mis iroo-niliselt kannab pealkirja „Töe I lülil" Viimastel kuudel on neile seltsinud ka nn ETA bülletään mille väljaandjad-levitaja- d on ee-listanud jääda anonüümseks ja keda siin üldiselt tuntakse „põ-randaalust- c" või sängialuste" ni-me all Kuna selle laimulendlehe ülesandeks on eesti ühiskonna lõ-hestamine respekti vähendamine meie rahvusliku elu juhtide ja juhtivate organite vastu ning vas-tastikuse umbusu külvamine ' SniiaK ttrr% 1n frillcnW mniliil' Int mene kahtlemata ise järeldusele kelle huvisid ja eesmärke selline kampaania teenib Ei ole sugugi ebatõenäoline et seda juhitakse samast tsentrumist kust saavad oma juhtnöörid ka Tim Bucki ja Mihhailovi laimulehed ja nii mõ-nedki kaastöölised-levitaja- d kes peavad end ise tõsisteks rahvus-lasteks on sattunud oma teadma-tuse ja naiivsuse tõttu meie põlis-vaenlase tööriistadeks juhul saavad neist koguni ühe või teise ala imelapsed" Paraku mandub enamus neist täiskasva-nuna keskpärasteks kuid suurte ambitsioonidega inimesteks Lapse huvide killustamine ja üledrillimtnc" annab aga ena-masti kasvatusliku tulemusena vaimselt lamestunud ja huvideta inimesi — juhul kui laps koduse revolutsiooniga" end ise parajal ajal vaevamisest ei vabasta Kasvatuslik ülepakkumine sa-muti nagu ületnitmine on kurite-gu kasvava lapse vastu ka sel ju-hul kui vanemate soovid on õil-sad Kui vanemad ise ei oska mää-ritled- a lapse andekust ega või-meid mõõdukaks huvialaseks juh-timiseks siis on soovitav kasuta-da koolide vastava ala (guidan-ee"- ) õpetajate või psühholoogide abi Head soovid i õigusta lapse killustamist inimv rakiks da esile vastandlikke seisukohti teiste lugejate poolt tekitades sel teel avaliku poleemika „'aba Eestlane" pooldab selliseid dis-kussioone kuid võtab enesele õi-guse lõpetada poleemika niipea kui see venib ülemääraselt pikale või kaldub liialt isiklikule pin-nale Juhul kui soovitakse kommen-teerida mõnes teises vaba maa-ilma eesti ajalehes ilmunud kirju-tusi tuleb seda ajakirjandusliku põhitava kohaselt teha selles le-hes kus vastav artikkel avaldati Alles siis kui vastav leht keeldub seda avaldamast võib kirja edasi saata teisele ajalehele koos vaja-liku selgitusega 1964 oli kontrastide aasta mida iseloomustas kõigepealt pinge lõdvenemine ja väliskaubandusli-k- e väljavaate paranemine Selles suhtes oli 1964 aasta poolt 1965 aastale pärandatud koorem ker-gem kui see koorem mille aasta 1963 Jättis oma järglasele „I1 Quotidiano" Room LUGEJATE KOMMENTAAR VABA EESTLANE laupäeval 9 jaanuaril 1965 — Saturday January 9 196S Nr 2 Niagara kosk on vaatamata viimastele sulailmadele täielikus tal-veeht- es Fotol mis on tehtud Kainbovv silla alt on vasakul näha ühendriikide juga kuna paremal asub Kauadale kuuluv Hobuse-raua juga Vee kukkumisest tekkinud pritsmed katavad ümbrus-konna kaljud ja puud ning tekitavad jäätumisel omapärase mui-nasjutu maailma Kanada elupilt Kriiside 1961 oli Kanadas poliitiliste ül latuste ja ebakindluse aastaks Lõhenenud parlament vaidles to hutult kuid saatis väga vähe kor-da Sisemised lahkhelid nõrgesta sid niihästi liberaalide kui ka kon-servatiivide parteid ja nende juh-tide prestÜ7h rahva silmis vähe-nes Üks kriis järgnes aasta jook-sul teisele varieerudes altkäe maksude skandaalist kuni lõhe süvenemiseni Inglise ja Prantsuse Kanada vahel Aasta 1964 tõi kaasa languse Guy Favreaule keda veel 11 kuud tagasi peeti tulevaseks peaminist-riks Nüüd on küsitav kas 47-aas-ta-ne kohtuminister suudab edu-kalt üle elada Rivardi skandaali mis vapustas kogu valitsust ja sü-vendas rahvahulkades umbusal dust poliitikameeste vastu Mõle- - mile tähtsamale parteile Jäi selja-taha raske Ja ebameeldiv aasta " jww jt iiuicuuaACi eelis taksid kahtlemata mõlemad uusi valimisi eeloleval kevadel olukor-rale kus neil tuleks praegusel ku-jul uuele poliitilisele aastale vas-tu minna Valimised võivad küll puhasta-da pisut õhku kuid võib karta et valijaskond ci jõua ka see-kord kindlale otsusele millist i parteid nad soovivad Kanada etteotsa ja tulemusena saab Ka-nada järjekordse vähemusvalit-suse milline ei suuda parlamen-dis oma programme läbi viia Möödunud aasta sisepoliitiline kliima oli meelepärane NDP Juhi-le T C Douglasele ehkki tal pole ikka veel mingisuguseid lootusi võimulepääsemiseks Sotsialistid võisid küll võita Inglismaal kuid Kanada on selleks liiga Jõukas ja erainitsiatiivi austav riik et üld-sus kunagi aktsepteeriks sotsia listlikke põhimõtteid Konservatiivid sattusid sisemi ne kriisi keerisesse juba aasta al guses John Diefenbaker jäi oma positsioonile edasi kuid see kõi-gub ja partei on killunenud mit-messe eriringkonda Samal ajal said liberaalid üle kriisist mille põhjustas finantsminister Walter Gordon oma eelmise aasta riigi-eelarvega ja valitsuse prestiizh suurenes kui otsustati saata 1100-meheli- ne sõjaväeüksus Küprosele korda pidama Konservatiivid andsid sellele oma täie toetuse 'Walter Gordoni teine riigieelarve joli esimesest palju aktsepteerita varn ja liberaalidel näis kõik are-nevat edukalt Siis aga lõi välk uuesti sisse Lagunemine algas pärast seda kui valitsus keelas CBC televisioo-nlringhääling- ul Lester B Pear-soni- st valmistatud filmi näitami se milles kohati kujutati peami nistrit võrdlemisi ebameeldivas valguses Selle kõrvaleheidetud filmi val-mistamine maksis 35000 dolla-rit ja kulude kandjaks oli ja skandaalide aasta Järgnes poleemika Pearsoni [poolt ettepandud kolme vahtra-'leht- e kujutava uue rahvuslipu (ümber SIU ametiühingu juhi Hai JBanksi põgenemine vaenuline 'vastuvõtt kuningannale Quebecis Prantsuse-Kanad- a separatistide poolt ja altkäemaksu võtmise süüdistused kõrgemate riigiamet-nikkude vastu Samas selgus et kaks ministrit riigisekretär La- - montagne ja immigratsioonini!-Iniste- r Tremblay on ostnud võlgu tuhandete dollarite väärtuses Imööbllt ühelt Montreali firmalt [See tehing tuli päevavalgele pä-'ra- st seda kui firma — Sefkind j Bros Ltd — läks pankrotti Avalikuks tull ka asjaolu et praegune Kanada välisminister 'Paul Martin oli 1960 aastal kui ta oli parlamendiliige juriidiliselt nõu annud Windsoris elutsenud Onofrio Minaudole Ja saanud sel-le eest 500 dollarit Minaudo sei-sis ühenduses Mafia kurjategija-teorganisatsioonig- a Ja saadeti möödunud aasta märtsis maalt välja pärast kolm aastat kestnud juriidilist vägikaikavedamist Ka-nada ülemkohus otsustas et im-migratsiooniminis-trile ei ole pii-ramatut võimu ebasoovitavate isi kute maalt väljasaatmisel Sama kohus tühistas kahe itaallase väl-jasaatmise millise otsuse oli va-rem langetanud immigratsiooni-ministeeriu- m Peaminister Pearson kutsus alt-käemaksude' süüdistuste uurimi-seks ellu Dorioni kuningliku uu-rimisekomisj- oni kuid see hajutas ainult osaliselt ebameeldivat var-ju tema valitsuselt Pearsoni triumfiks osutu Lugea kirjutab: i Eesti Maja ci huvita ! noori 1 Meil armastatakse tihti rõhuta da et Toronto Festi Maja on tar vis esmajoones eesti noortele See tundub kõigiti õilsana ja po-sitiivsena sest noorus peab Ju olema eestluse edasikandjaks [kuid tegelik olukord näitab et Eesti Maja kasutajateks on palju rohkem vanemaid Ja keskealisi nimesi kui noori Tõsi küll täienduskooli ia las teaia päevadel on Eesti Maja täis nooruslikku elevust kuid siis on noored sinna oma vanemate poolt saadetud Vabatahtlikult tuleb neid aga Eesti Majja võrdlemisi harva Kui palju on näiteks noori Eesti Seltsi neljapäevaõhtustel loengutel? Ja ka peoõhtutel hak kas Eestt Maja ikka rohkem põ-hitooni andma keskea piiridesse [Jõudnud rahvas See paistis silma ka möödunud vana-aast- a õhtul kus enamus noori läks kaugele TEISED Rootsis ilmuva „Eesti Posti" veergudel kirjutab kirjanik Al bert Kivikas: Kommunism on üha needinud Ja süüdistanud kodanlust ja selle korda mis pidi olema põhjuseks et inimesel ei olnud vabadust Ja ta pidi siplema viletsuses Ja or-juses Kas on ta nüüd Venemaal kodanluse likvideerimisega need pahed oma rahva ühiskonnast kaotanud? Ei nälg ja viletsus on uue korra all üha suurenenud ja vaba mõlemist püütakse kõigi mõeldavate abinõudega maha su-ruda Rahvas on vaba ja ta elab külluses Ja õnnes ainult kompar-tei funktsionääride propaganda kõnedes Mida tuleb sellest järel-dada? Ei muud kui seda et kom-munistliku korra all kõik otse pa-ratamatult tagurpidi on läinud ja kommunismist on kujunenud lii-kumine mis maailma vähemalt ta senises arengus tuhat aastat ta-gasi ähvardab viia Kommunism on ennast alati progressiivseks ülistanud ja kõiki teisi tagurlas-tek- s tembeldanud märkamata et just tema ise maailma tagurpidi tõukab Seda tõendab kas või ai-nult see et inimese orjastamine on kommunismi kaudu kultuur-maailma uuesti tagasi toodud Or-jastamine — mille kaotamise pa see et ta täitis oma lubaduse ja andis Kanadale veel enne jõulu-pühi uue rahvuslipu ehkki see ei läinud kavandilt sajaprotsen-diliselt ühte tema soovidega ja ta pidi kasutama parlamendi-vaidlust- e lõpetamise moodust et oma plaani teostada Neljal järel valimisel õnnestus li-beraalidel säilitada oma kahte kohta mis näitab et nende akt-siad ei ole liiga drastiliselt lange-nud Diefenbakeril olid samuti oma raskused Kõige tõsisemaks nen-dest oli kokkupõrge Quebeci tii-vaga lipu küsimuse pärast See tekitas tõsise lõhe parteis ja mit med Quebeci nimekad poliitikud eesotsas Leon Balceriga astusid parteist välja Jäädes parlamenti iseseisvate liikmetena Quebec tiib leiab et Diefenbaker on liiga ingllsesõbrallk Ja ei taha teada midagi kahekultuuri printsiibist mis on Kanadas akuutselt päeva-korras Mõned nn vana kaardiväe konservatiivid arvavad et nad on võimelised võimule tulema ka ilma Quebeci toetuseta kuid ena-mu- s kahtleb selles ja tunneb par-jte-i sisemise konflikti pärast suurt j muret t Quebeci vastased armastavad mõnikord väita et konservatiivid pääsesid 1957 aastal võimule ilma Quebeci abita kuid tegelikult sai Diefenbaker tookord Quebecilt üheksa kohta Kogusummas sai Diefenbaker 112 kohta ja kui Que-beci hääled oleksid läinud libe-raalidele või mõnele muule par-teile oleks Louis St Laurent kel-lel oli 105 kohta jäänud peami-nistriks edasi Scarboroughsse Kalevi ballile võõrastesse ruumidesse selle ase-mel et liituda Eesti Majas vane mate pidulistega Nii on olnud see ka eelmistel aastatel ja alla-kirjutanule ei tundu küll ühelgi määral et Eesti Maja oleks aida-nud noori ja vanu teineteisele lä-hendada nii nagu seda vist algul oodeti Eesti Maja juures oli kord oma noortering kuid selle tegevusest el olnud midagi muud kuulda kui vaid tantsuõhtute teateid ajaleh-tedes Ei mingisuguseid referaate vaielusõhtuid ega muid tõsisema sisuga üritusi Nüüd ei ole tantsu- - lõhtutestki enam kaua kuulda ol nud Samuti ei ole kuskilt välja- - paistnud et noored oleksid Eesti Maja aktsioonides erilise innuga kaasa löönud Ei vaatame parem tõsioludele näkku ja ütleme et kui praegune (olukord kestab püsib Eesti MaJ? senikaua kuni püsib meie keskmi ne ja vanem generatsioon Noor tel ei näi selle Järele olevat min git erilist tarvidust ega huvi E T LEHED rast kord kristlikud humanistid ni palju pidid võitlema Rootsis ilmuva „Eesti Päevalt he" juhtkirjas märgitakse jõulu-pühade mõtte analüüsimisel järg- mist: See mis on seoses jõuludega ei riimi mingil viisil kommunist-liku diktatuuriga ja õpetusega Jõulud ei ole ju tavalised puhke-päevadepüha- d vaid kristlikumad kõigist kristlikest pühadest selle poolest et Just siis õitsele lööb humaansus ligemisearmastus ta- he head teha ja midagi anda Kommunistid mitte üle saades rahva juurdunud j õuluvajadusest on kinni haaranud paganlikust näärltraditsioonist armetu asea-inena Jõuludele Sellega on pääs- tetud küll puhkepäev ent mitte jõulutähtpäeva aastatuhandeva-nuse- d humaansed ideed Välisajakirjanduse kommentaare USA välisabi haigus seisneb sel- les et George Marshalli päevadest saadik ei ole keegi selle üle põh- jalikumalt järeel mõtelnud Pre- sident Johnson on võtnud nüüd selle revideerimisele kuid ainult eelarvelises osas Tõde seisneb aga ikkagi selles et ligemale 20 aasta Jooksul on välisabina kulu- tatud 120 miljardit dollarit kuid selle eesmärgid ei ole ikka veel selged Detroit Frec Press" Viimaste aastate jooksul on Ameerika maksumaksja annud Sukarnole 800 miljoni dollari väärtuses ja Nasserile 750 miljoni dollari vääatuses abi Need riigid mis on mõlemad USA vastased Ja punase kallakuga on saanud roh-kem USA abi kui enamus Ladina-Ameerik- a Aasia Ja Lääne-Euroo-p- a riike Nüüd ütlevad nad meile mõlemad et me võime oma abiga põrgusse sõita See teeb igaühele selgeks et suurem osa meie välis-abi programmist on täiesti mõ-ttetu Burlington (Vermont) Free Press" Teade et üldine produktiivsus USA majanduses on möödunud aasta Jooksul suurenenud 40 mi-ljardi dollari võrra moodustab kontrasti olukorrale Lääne-Eu-roopa- s kus produktsioon 1964 aasta jooksul vähenes Ainsaks erandiks on siin Lääne-Saksama- a Nashville Tennesean" Väljavaated maailmakaubandu-ses ei ole enam nii roosilised kui need olid möödunud aasta künni-sel See tuleb esmajoones majan-duslikust ebastabiilsusest mis va-litseb mitmes Euroopa riigis Ka Lääne-Saksama- a majanduselu võib tabada teatav tagasilöök kuid võib loota et palgatõusuga kaasnenud nõudmise suurenemi-ne koduturul hüvitab võimaliku languse väljaspool Frankfurter Allgemcine Zeitung" VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast ree-deni kell 9—4 Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toimetajad kodus väljas-pool tööaega: Karl Arro 766-205- 7 Ilmar KUlvet 759-771- 9 Heino Jõe 766-510- 7 Talitus väljaspool töö-aega: Helmi Liivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll ühel veerul kuulutuskülgedel $160 tekstis $175 esiküljel $200 Korterikuulutused alam-määr $100 Kirikute organi-satsioonide ja isikute teada-anded $100 tollilt 135 Tecumseth St Toronto 3 Ont Postiaadress: Box 70 Stn C Toronto 3 Ont
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, January 09, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-01-09 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000002 |
Description
Title | 0008a |
OCR text | Lkka Viha ja laimu levitajad Kanadat on viimasel ajal palju juttu olnud laimu- - ja vihkamise kirjandusest mida siin levitatak-se mitmesuguste väiksemate gruppide ja üksikisikute poolt Suurem osa sellest on antikom-munistliku tõi antisemitistliku iseloomuga — mõnikord mõle-mad korraga See probleem on korduvalt kerkinud esile Ottawa parlamendis ja üha tugevamaks muutuvad hääled mis hakkavad nõudma sellise uha ning laimu le-vitamise keelustamist — lähe-malt selle edasitoimetamise lõpe-tamist Kanada postiteenistuse kaudu Tulemused selles suunas on kulgenud aeglaselt kuna siin vabal demokraatlikul maal nee-takse sõnavabadust kõrges hin-nas ja koheldakse igasuguse sam-mu astumisel mis kuidagi kaud-seltki võiks seda ohustada Posti-minist- ri korraldusel aga on juba blokeeritud vähemalt ühe juudi-vastase publikatsiooni levitamine Meile aga tundub et protesti-tor- m on ebaproportsionaalselt suur kui vihkamisekampaania on suunatud antisemitismile või cvib mingil määral natsismi sugemeid ehkki sellise kibeda seemne kül-vajad on kahtlemata valdavas enamuses väikesed fanaatikute ringkonnad millistel puudub mõ-juvõim ja mis kunagi ei suudaks kallutada oma poole avalikku ar-vamust Palju tolerantsemalt suh tutakse sellese kui viha ja laimu väljasaatjateks on kommunistid hoolimata asjaolust et siin ei ole enam tegemist mõne haige hinge-laadiga inimese eriharrastusega vaid kindla keskselt juhitava plaaniga vaba ühiskonna hävita-miseks Kõige ohtlikumaks laimu- - ja vihkamlsekirjanduslikuks välja-andeks Kanadas ei ole mitte mõ-ni halvastikoostatud antisemitist-li- k pamflett vaid Kanada kom-munistliku partei häälekandja Canadian Tribune" milline tih-kab kõiki vabaduse jõudusid ja Soomlastel on vanasõna: „Küll on ilusad valged lapsed ütles ku-rat kui ta oma lapsi vaatas" An-dekuse ja suurte võimete näge-mine oma lapses on ülimalt inim-lik omadus eriti veel kui pere konnas on ainult üks laps Sa-muti on loomulik et hoolitsev vanem püüab neid andeid ja või-meid maksimaalselt välja arenda-da eeldades et ta teeb sellega lapsele head Nii on meil lapsi keda hoolitse-- ' vad vanemad saadavad klaveri viiuli akordioni balleti laulu- - ja maalimistundidesse Endastmõis-- ' tetavalt võtab niisugune tubli laps osa võimlemis- - ja rahvatantsu-rühmast käib eesti täienduskoo-lis pühapäevakoolis mängib koo-li võistkondades kooli orkestris1 ja kuulub skautliku nooruse ri-dadesse Kasvavad lapsed suudavad ta-luda kohutavat drilli" ja mõnel „Vaba Eestlane" tervitab oma veergudel lugejate kommentaare mitmesuguste aktuaalsete päeva-küsimuste kohta meie oma elus' või väljaspool eesti rahvusgmppi Selline kaastöö avaldatakse luge-jaskonna vaba arvamuse fooru-mil milleks on vajaduse kohaselt veeruruum reserveeritud meie juhtkirj vküljel (lk 2) Avaldamist leiavad ainult need kommentaa-rid mis vastavad kõikjal vabas ajakirjanduses kehtivatele tingi-mustele Lugejate kirjad peavad olema esitatud korrektse tooniga oma-ma konstruktiivse suuna ja väl-jendama end nii lühidalt ja kok-kuvõtlikult kui võimalik Toime-tusel on õigus lugejate kirju kär-pida ja stiililiselt ning keeleliselt korrigeerida Lugejakirjad ei tohi sisaldada mingisugust laimavat materjali „Vaba Eestlane" ei avalda üht-ki anonüümselt sissesaadetud lu gejakirja Kiri võib autori soovil ilmuda ilma allkirjata või varju-nime all kuid toimetusele peab autori Isik igal juhul teada olema Mõned lugejakirjad võivad kutsu omab Moskva toetuse See vabalt ilmuv vihapublikatsioon on sead- I nud oma laimumirklauaks ka meie pagulaskonna sel lihtsal ' põhjusel et me oleme võtnud oma missiooniks levitada tõde kommunismi tõelise olemuse koh-ta Kui siin esineb televisioonis ANNETE KILLUSTAMINE mõni Lincoln Rorkwelli taoline fanaatik kellel on ainult käputäis pooldajaid tekitab see kohe suurt avalikku protestitorml Me ei väi-da et selline protest oleks tarbe-tu ja alusetu kuid samas ei suu-da me kuidagi mõista miks see-juures kaldutakse suhtelise tole-rantsiga suhtuma siinsetesse kommunistidesse kelle eesmär-giks on kogu meie tsivilisatsiooni hävitamine Vabade eestlaste kohta Kana-das levitati seni laimu kahest pea-misest allikast — Tim Bucki pea-staabist Torontos ja raudeesriide tagant saadetava nn kodumaale kutsumise lehe kaudu mis iroo-niliselt kannab pealkirja „Töe I lülil" Viimastel kuudel on neile seltsinud ka nn ETA bülletään mille väljaandjad-levitaja- d on ee-listanud jääda anonüümseks ja keda siin üldiselt tuntakse „põ-randaalust- c" või sängialuste" ni-me all Kuna selle laimulendlehe ülesandeks on eesti ühiskonna lõ-hestamine respekti vähendamine meie rahvusliku elu juhtide ja juhtivate organite vastu ning vas-tastikuse umbusu külvamine ' SniiaK ttrr% 1n frillcnW mniliil' Int mene kahtlemata ise järeldusele kelle huvisid ja eesmärke selline kampaania teenib Ei ole sugugi ebatõenäoline et seda juhitakse samast tsentrumist kust saavad oma juhtnöörid ka Tim Bucki ja Mihhailovi laimulehed ja nii mõ-nedki kaastöölised-levitaja- d kes peavad end ise tõsisteks rahvus-lasteks on sattunud oma teadma-tuse ja naiivsuse tõttu meie põlis-vaenlase tööriistadeks juhul saavad neist koguni ühe või teise ala imelapsed" Paraku mandub enamus neist täiskasva-nuna keskpärasteks kuid suurte ambitsioonidega inimesteks Lapse huvide killustamine ja üledrillimtnc" annab aga ena-masti kasvatusliku tulemusena vaimselt lamestunud ja huvideta inimesi — juhul kui laps koduse revolutsiooniga" end ise parajal ajal vaevamisest ei vabasta Kasvatuslik ülepakkumine sa-muti nagu ületnitmine on kurite-gu kasvava lapse vastu ka sel ju-hul kui vanemate soovid on õil-sad Kui vanemad ise ei oska mää-ritled- a lapse andekust ega või-meid mõõdukaks huvialaseks juh-timiseks siis on soovitav kasuta-da koolide vastava ala (guidan-ee"- ) õpetajate või psühholoogide abi Head soovid i õigusta lapse killustamist inimv rakiks da esile vastandlikke seisukohti teiste lugejate poolt tekitades sel teel avaliku poleemika „'aba Eestlane" pooldab selliseid dis-kussioone kuid võtab enesele õi-guse lõpetada poleemika niipea kui see venib ülemääraselt pikale või kaldub liialt isiklikule pin-nale Juhul kui soovitakse kommen-teerida mõnes teises vaba maa-ilma eesti ajalehes ilmunud kirju-tusi tuleb seda ajakirjandusliku põhitava kohaselt teha selles le-hes kus vastav artikkel avaldati Alles siis kui vastav leht keeldub seda avaldamast võib kirja edasi saata teisele ajalehele koos vaja-liku selgitusega 1964 oli kontrastide aasta mida iseloomustas kõigepealt pinge lõdvenemine ja väliskaubandusli-k- e väljavaate paranemine Selles suhtes oli 1964 aasta poolt 1965 aastale pärandatud koorem ker-gem kui see koorem mille aasta 1963 Jättis oma järglasele „I1 Quotidiano" Room LUGEJATE KOMMENTAAR VABA EESTLANE laupäeval 9 jaanuaril 1965 — Saturday January 9 196S Nr 2 Niagara kosk on vaatamata viimastele sulailmadele täielikus tal-veeht- es Fotol mis on tehtud Kainbovv silla alt on vasakul näha ühendriikide juga kuna paremal asub Kauadale kuuluv Hobuse-raua juga Vee kukkumisest tekkinud pritsmed katavad ümbrus-konna kaljud ja puud ning tekitavad jäätumisel omapärase mui-nasjutu maailma Kanada elupilt Kriiside 1961 oli Kanadas poliitiliste ül latuste ja ebakindluse aastaks Lõhenenud parlament vaidles to hutult kuid saatis väga vähe kor-da Sisemised lahkhelid nõrgesta sid niihästi liberaalide kui ka kon-servatiivide parteid ja nende juh-tide prestÜ7h rahva silmis vähe-nes Üks kriis järgnes aasta jook-sul teisele varieerudes altkäe maksude skandaalist kuni lõhe süvenemiseni Inglise ja Prantsuse Kanada vahel Aasta 1964 tõi kaasa languse Guy Favreaule keda veel 11 kuud tagasi peeti tulevaseks peaminist-riks Nüüd on küsitav kas 47-aas-ta-ne kohtuminister suudab edu-kalt üle elada Rivardi skandaali mis vapustas kogu valitsust ja sü-vendas rahvahulkades umbusal dust poliitikameeste vastu Mõle- - mile tähtsamale parteile Jäi selja-taha raske Ja ebameeldiv aasta " jww jt iiuicuuaACi eelis taksid kahtlemata mõlemad uusi valimisi eeloleval kevadel olukor-rale kus neil tuleks praegusel ku-jul uuele poliitilisele aastale vas-tu minna Valimised võivad küll puhasta-da pisut õhku kuid võib karta et valijaskond ci jõua ka see-kord kindlale otsusele millist i parteid nad soovivad Kanada etteotsa ja tulemusena saab Ka-nada järjekordse vähemusvalit-suse milline ei suuda parlamen-dis oma programme läbi viia Möödunud aasta sisepoliitiline kliima oli meelepärane NDP Juhi-le T C Douglasele ehkki tal pole ikka veel mingisuguseid lootusi võimulepääsemiseks Sotsialistid võisid küll võita Inglismaal kuid Kanada on selleks liiga Jõukas ja erainitsiatiivi austav riik et üld-sus kunagi aktsepteeriks sotsia listlikke põhimõtteid Konservatiivid sattusid sisemi ne kriisi keerisesse juba aasta al guses John Diefenbaker jäi oma positsioonile edasi kuid see kõi-gub ja partei on killunenud mit-messe eriringkonda Samal ajal said liberaalid üle kriisist mille põhjustas finantsminister Walter Gordon oma eelmise aasta riigi-eelarvega ja valitsuse prestiizh suurenes kui otsustati saata 1100-meheli- ne sõjaväeüksus Küprosele korda pidama Konservatiivid andsid sellele oma täie toetuse 'Walter Gordoni teine riigieelarve joli esimesest palju aktsepteerita varn ja liberaalidel näis kõik are-nevat edukalt Siis aga lõi välk uuesti sisse Lagunemine algas pärast seda kui valitsus keelas CBC televisioo-nlringhääling- ul Lester B Pear-soni- st valmistatud filmi näitami se milles kohati kujutati peami nistrit võrdlemisi ebameeldivas valguses Selle kõrvaleheidetud filmi val-mistamine maksis 35000 dolla-rit ja kulude kandjaks oli ja skandaalide aasta Järgnes poleemika Pearsoni [poolt ettepandud kolme vahtra-'leht- e kujutava uue rahvuslipu (ümber SIU ametiühingu juhi Hai JBanksi põgenemine vaenuline 'vastuvõtt kuningannale Quebecis Prantsuse-Kanad- a separatistide poolt ja altkäemaksu võtmise süüdistused kõrgemate riigiamet-nikkude vastu Samas selgus et kaks ministrit riigisekretär La- - montagne ja immigratsioonini!-Iniste- r Tremblay on ostnud võlgu tuhandete dollarite väärtuses Imööbllt ühelt Montreali firmalt [See tehing tuli päevavalgele pä-'ra- st seda kui firma — Sefkind j Bros Ltd — läks pankrotti Avalikuks tull ka asjaolu et praegune Kanada välisminister 'Paul Martin oli 1960 aastal kui ta oli parlamendiliige juriidiliselt nõu annud Windsoris elutsenud Onofrio Minaudole Ja saanud sel-le eest 500 dollarit Minaudo sei-sis ühenduses Mafia kurjategija-teorganisatsioonig- a Ja saadeti möödunud aasta märtsis maalt välja pärast kolm aastat kestnud juriidilist vägikaikavedamist Ka-nada ülemkohus otsustas et im-migratsiooniminis-trile ei ole pii-ramatut võimu ebasoovitavate isi kute maalt väljasaatmisel Sama kohus tühistas kahe itaallase väl-jasaatmise millise otsuse oli va-rem langetanud immigratsiooni-ministeeriu- m Peaminister Pearson kutsus alt-käemaksude' süüdistuste uurimi-seks ellu Dorioni kuningliku uu-rimisekomisj- oni kuid see hajutas ainult osaliselt ebameeldivat var-ju tema valitsuselt Pearsoni triumfiks osutu Lugea kirjutab: i Eesti Maja ci huvita ! noori 1 Meil armastatakse tihti rõhuta da et Toronto Festi Maja on tar vis esmajoones eesti noortele See tundub kõigiti õilsana ja po-sitiivsena sest noorus peab Ju olema eestluse edasikandjaks [kuid tegelik olukord näitab et Eesti Maja kasutajateks on palju rohkem vanemaid Ja keskealisi nimesi kui noori Tõsi küll täienduskooli ia las teaia päevadel on Eesti Maja täis nooruslikku elevust kuid siis on noored sinna oma vanemate poolt saadetud Vabatahtlikult tuleb neid aga Eesti Majja võrdlemisi harva Kui palju on näiteks noori Eesti Seltsi neljapäevaõhtustel loengutel? Ja ka peoõhtutel hak kas Eestt Maja ikka rohkem põ-hitooni andma keskea piiridesse [Jõudnud rahvas See paistis silma ka möödunud vana-aast- a õhtul kus enamus noori läks kaugele TEISED Rootsis ilmuva „Eesti Posti" veergudel kirjutab kirjanik Al bert Kivikas: Kommunism on üha needinud Ja süüdistanud kodanlust ja selle korda mis pidi olema põhjuseks et inimesel ei olnud vabadust Ja ta pidi siplema viletsuses Ja or-juses Kas on ta nüüd Venemaal kodanluse likvideerimisega need pahed oma rahva ühiskonnast kaotanud? Ei nälg ja viletsus on uue korra all üha suurenenud ja vaba mõlemist püütakse kõigi mõeldavate abinõudega maha su-ruda Rahvas on vaba ja ta elab külluses Ja õnnes ainult kompar-tei funktsionääride propaganda kõnedes Mida tuleb sellest järel-dada? Ei muud kui seda et kom-munistliku korra all kõik otse pa-ratamatult tagurpidi on läinud ja kommunismist on kujunenud lii-kumine mis maailma vähemalt ta senises arengus tuhat aastat ta-gasi ähvardab viia Kommunism on ennast alati progressiivseks ülistanud ja kõiki teisi tagurlas-tek- s tembeldanud märkamata et just tema ise maailma tagurpidi tõukab Seda tõendab kas või ai-nult see et inimese orjastamine on kommunismi kaudu kultuur-maailma uuesti tagasi toodud Or-jastamine — mille kaotamise pa see et ta täitis oma lubaduse ja andis Kanadale veel enne jõulu-pühi uue rahvuslipu ehkki see ei läinud kavandilt sajaprotsen-diliselt ühte tema soovidega ja ta pidi kasutama parlamendi-vaidlust- e lõpetamise moodust et oma plaani teostada Neljal järel valimisel õnnestus li-beraalidel säilitada oma kahte kohta mis näitab et nende akt-siad ei ole liiga drastiliselt lange-nud Diefenbakeril olid samuti oma raskused Kõige tõsisemaks nen-dest oli kokkupõrge Quebeci tii-vaga lipu küsimuse pärast See tekitas tõsise lõhe parteis ja mit med Quebeci nimekad poliitikud eesotsas Leon Balceriga astusid parteist välja Jäädes parlamenti iseseisvate liikmetena Quebec tiib leiab et Diefenbaker on liiga ingllsesõbrallk Ja ei taha teada midagi kahekultuuri printsiibist mis on Kanadas akuutselt päeva-korras Mõned nn vana kaardiväe konservatiivid arvavad et nad on võimelised võimule tulema ka ilma Quebeci toetuseta kuid ena-mu- s kahtleb selles ja tunneb par-jte-i sisemise konflikti pärast suurt j muret t Quebeci vastased armastavad mõnikord väita et konservatiivid pääsesid 1957 aastal võimule ilma Quebeci abita kuid tegelikult sai Diefenbaker tookord Quebecilt üheksa kohta Kogusummas sai Diefenbaker 112 kohta ja kui Que-beci hääled oleksid läinud libe-raalidele või mõnele muule par-teile oleks Louis St Laurent kel-lel oli 105 kohta jäänud peami-nistriks edasi Scarboroughsse Kalevi ballile võõrastesse ruumidesse selle ase-mel et liituda Eesti Majas vane mate pidulistega Nii on olnud see ka eelmistel aastatel ja alla-kirjutanule ei tundu küll ühelgi määral et Eesti Maja oleks aida-nud noori ja vanu teineteisele lä-hendada nii nagu seda vist algul oodeti Eesti Maja juures oli kord oma noortering kuid selle tegevusest el olnud midagi muud kuulda kui vaid tantsuõhtute teateid ajaleh-tedes Ei mingisuguseid referaate vaielusõhtuid ega muid tõsisema sisuga üritusi Nüüd ei ole tantsu- - lõhtutestki enam kaua kuulda ol nud Samuti ei ole kuskilt välja- - paistnud et noored oleksid Eesti Maja aktsioonides erilise innuga kaasa löönud Ei vaatame parem tõsioludele näkku ja ütleme et kui praegune (olukord kestab püsib Eesti MaJ? senikaua kuni püsib meie keskmi ne ja vanem generatsioon Noor tel ei näi selle Järele olevat min git erilist tarvidust ega huvi E T LEHED rast kord kristlikud humanistid ni palju pidid võitlema Rootsis ilmuva „Eesti Päevalt he" juhtkirjas märgitakse jõulu-pühade mõtte analüüsimisel järg- mist: See mis on seoses jõuludega ei riimi mingil viisil kommunist-liku diktatuuriga ja õpetusega Jõulud ei ole ju tavalised puhke-päevadepüha- d vaid kristlikumad kõigist kristlikest pühadest selle poolest et Just siis õitsele lööb humaansus ligemisearmastus ta- he head teha ja midagi anda Kommunistid mitte üle saades rahva juurdunud j õuluvajadusest on kinni haaranud paganlikust näärltraditsioonist armetu asea-inena Jõuludele Sellega on pääs- tetud küll puhkepäev ent mitte jõulutähtpäeva aastatuhandeva-nuse- d humaansed ideed Välisajakirjanduse kommentaare USA välisabi haigus seisneb sel- les et George Marshalli päevadest saadik ei ole keegi selle üle põh- jalikumalt järeel mõtelnud Pre- sident Johnson on võtnud nüüd selle revideerimisele kuid ainult eelarvelises osas Tõde seisneb aga ikkagi selles et ligemale 20 aasta Jooksul on välisabina kulu- tatud 120 miljardit dollarit kuid selle eesmärgid ei ole ikka veel selged Detroit Frec Press" Viimaste aastate jooksul on Ameerika maksumaksja annud Sukarnole 800 miljoni dollari väärtuses ja Nasserile 750 miljoni dollari vääatuses abi Need riigid mis on mõlemad USA vastased Ja punase kallakuga on saanud roh-kem USA abi kui enamus Ladina-Ameerik- a Aasia Ja Lääne-Euroo-p- a riike Nüüd ütlevad nad meile mõlemad et me võime oma abiga põrgusse sõita See teeb igaühele selgeks et suurem osa meie välis-abi programmist on täiesti mõ-ttetu Burlington (Vermont) Free Press" Teade et üldine produktiivsus USA majanduses on möödunud aasta Jooksul suurenenud 40 mi-ljardi dollari võrra moodustab kontrasti olukorrale Lääne-Eu-roopa- s kus produktsioon 1964 aasta jooksul vähenes Ainsaks erandiks on siin Lääne-Saksama- a Nashville Tennesean" Väljavaated maailmakaubandu-ses ei ole enam nii roosilised kui need olid möödunud aasta künni-sel See tuleb esmajoones majan-duslikust ebastabiilsusest mis va-litseb mitmes Euroopa riigis Ka Lääne-Saksama- a majanduselu võib tabada teatav tagasilöök kuid võib loota et palgatõusuga kaasnenud nõudmise suurenemi-ne koduturul hüvitab võimaliku languse väljaspool Frankfurter Allgemcine Zeitung" VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast ree-deni kell 9—4 Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toimetajad kodus väljas-pool tööaega: Karl Arro 766-205- 7 Ilmar KUlvet 759-771- 9 Heino Jõe 766-510- 7 Talitus väljaspool töö-aega: Helmi Liivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll ühel veerul kuulutuskülgedel $160 tekstis $175 esiküljel $200 Korterikuulutused alam-määr $100 Kirikute organi-satsioonide ja isikute teada-anded $100 tollilt 135 Tecumseth St Toronto 3 Ont Postiaadress: Box 70 Stn C Toronto 3 Ont |
Tags
Comments
Post a Comment for 0008a