Vaba Eestlane, November 24, 1965

              '': ap
ffi
? LhJLÖ VABA EESTLANE kolmapäeval 24 nov 1965 — Wednesday Nov 24 1965
61 i
JfHT
SOBT Jõuluks ilmub males-tusclbu- m Tõnissonist
Jaan
i1
rhif'v "Tfr
I
lk
IH
ii-- r
V?
4
ifc
ir
J 1
i
'
Sporti okupeeritud Tõnu Tammik Toronto
kodumaalt keskkoolide koondus- -
meeskonnas Tallinnas toimusid neljandat kor--
da võistlused mida peeUkse Igal Pärast keskkoolide jalgpallihoo-sögise- l
omaaegse eesti jooksutähe i aja lõppu vami mitmesaja män-Eric- h Veetõusme ma estuseks „ hu t Tnronto keskkoolide
Võistluste kolmel peaalal- - 800 ja „ koondus ehk „ 1500 ja 5000 meetri jooksudes (dis- - stars„ meeskonda eestlane Tõnu
Untsid kus Veetõusme oli eesti Tammk kes õ b Qakwood Col-rekordlomanlku-ks)
langesid 6 - sama kooli jal dud eestlastele ku gi osavõtjate gllmeeskJonna kapteniks Samu- -
i valiti ta kooli meeskonna kõige
Vilt võitis kahel alal — 1500 meet- -' t„r„a „iaw ris aiaga 3452 ja 5000 meetris T_jkalt __„' rmtr- - I
tantsi parimateks mis kunagi joos-tud
eestlaste poolt 800 meetris Stokholmis iibis lühiajalisel
tulid Tölbi ja kahe venelase järele külaskäigul Ira Kiislar Sjdnejst
järgmistele kohtadele: 4 P Varrak
:
kes on praegu kuuekuulisel üm-150- 3
5 P Jürlau 1510 6 M bermaailma reisil Kontsi saabus
Nurme 1523 8 J Simson 1544 i ta Ameerikast ning Austraaliasse
9 A Tarve 1545 1500 meetris i tagasi siirdub Aasia kaudu kus
olid ülejäänud eestlaste platseerin- - mitmes keskuses on ette nähtud
gud ning ajad järgmised: 5 P Var- - peatused
rak 3473 6 A Tarve 3 516 7 I
Rootsi 3530 8 II Mänd 3535 T===m========m
Tõenäoliselt ka parim kettahei-tevõistl- us
eestlaste vahel toimus
Tallinna meistrivõistlustel kerge-- 1
jõustikus Kolm parimat olid Ando
Rekkor 54 80 Ilo Sepp 5340 ja'
Enn Erikson 5258 Tartu linna'
meistrivõistlustel võitis
Kivine kaugushüppe 770-g- a mis 33° Ba Street Room 10°8 100?
ületas tema nimel oleva eesti re
kordi 3 sentimeetriga Kahjuks ci
jõutud aga akti rekordi kohta koos-tada
kuna kohtunikud olid liiga
agarad ja tasandasid maandumis-jäljc- d
enne kui peakohtunik jõu-dis
tulemust kontrollida
Soome rahvusmceskond vaba-maadluses
külastas sügisel Tallin-nat
ning pidas käki matshl eest-lastega
Kuigi klassikalises maadlu-ses
on Eesti ja Soome vahel toimu-nud
hulk maavõistlusi ei ole va-bamaadluses
neid seni peetud roh-kem
kui üks nimelt Kotkas seitse
aastat tagasi Selle võitsid eestla-sed
62 Sama tagajärjega lõppes
ka hiljutine kohtumine mis ei ol
nud aga ametlikuks maavõistluseks
Kaheksast matshist võitsid eesti
maadlejad viis soomlased ühe ja
kaks jäi viiki Teine kohtumine
Eesti B-garnitu-uriga
lõppes viigi-liselt
4:4
äXZIZ AmV
Paavo Brr'f" Solieifor Public
21
ei
1
E
'
Telefonid
büroo EM 4-13-
94 EM 4-13- 95
kodus MA 1365
DOUGLAS & J0HNST0N
ADVOKAADIBÜROOD
Ttlifon CL 9-42- 67
140 Stventh St Niw Torontc
päeviti
ka õhtuti Laenude
FRANK VASS
NOTAR
163 Collcge St
(Spadina juurci)
Tel WA M1I1 WA 24112
kodus: CL 10651
KUULSAD SKANDINAAVIA
KARASTAVAD JOOGID
Asja äi ja nautraal apelsinimahlast jook ITALIA
POMACNE VAND — SOCKERDRICKA CLUB
SÕDA Jne jne Tellige oma kohalikust toiduainetekauplusest
või helistage otse meile:
SCANDINAVIAN BCVERAGES — Tel 4479744 ja
FRESII MAID LTD — Tel
VIISNURK KUUBA KOHAL
Matthews ütles edasi et Castro talle maailma silmis tunnustuse'
oli võidelnud juba 79 ja ta Enne seda oli Castro olnud välis-positsio- on paranes pidevalt Cast- - maailma silmis vaid bandiit Kuu-r- o oli talle ütelnud: Batlstal onjba mägedes kellel oli
meie vastu 3000 meost poolehoidjaid
Arusaadavatel põhjustel ci ütle rärast Matthewi artiklite Umu
mBaaütseüile koupierpeeanljbu minul mehi on mist( milledes Ca$trot võrrddi 200-meheli- ste Abraham Llncoiniga hakkas
meie ainult 10-4- 0-lhk
i ro saama rikkaiikttlt toctust nU mcliste kuid meie voi-)hä- sü damc' gruppidena Kuubast kui ka übendriikl
i dest Suur osa ameerika alakirian- -
Siis hakkas Matthews Castrost dusest hakkas Castrot käsitlema
kangelast maalima: „Selle mehe kui mingit poliitilist Robin Hoodi
on vaUutav Oli Kuna Batlsta oll kes
jmaaragrautasaeatda miks juKmuaulbdaasidnootcruasahhaaakrkaaJjidvMammeereibkalasseeaddu$likul te€elt
u-mai-
tuCd omjaaresensemüärki uancdnudu fanan-a- Ca$lro tema vastasena peab olema
tik vapper idealist kes omab kõik
vajalikud juhiomadused"
BA
anama
ja
Isegi USA lei-dus
kes Ja oma teises artiklis mis ilmus innukatek elle$t
25 veebruaril kinnitas hoomat ratfrrt VnmTT„TIttiit
rahvale et Fidel ka„ak oli teada ]uba
revumisiuunmsrs ui&umues
sistceri nimetamis-väärset
kommunistlikku tendentsi
Kuivõrd suurel määral mõjutasid
WAAJ
McKAGUE
Notary
Kontor avatud teisipäev
ADVOKAAT
tulnud
CITRO
447-613- 1
päeva
käputäis
rakendatud
isikupära mehed kerge diktaat()ri
vabaduse demokraatia eestvõit-leja
rahvaesinduses
isikuid hakkasid Castro
pooldajateks Matthews
ameerika Castro k5nedestf
mingisugust
ANDREW
korraldamine
Cast-üksuste- na
"ida ta pidas üliõpilaspõlves"
Võimuhaaramine
Matthewsi artiklid USA poliitikat] 1934 aastal oli SUliail tähele-Kuub- a
suhtes? Endine USA suur- - j panuvlärne jutuajamine prantsuse
saadik Havannas Earl Smith tun-- kommunistliku kirjaniku Henri
nistas selle kohta 30 augustil 1960 Barbussega milles ta ütles et La-järgm- ist:
dina-Ameeri- ka on sotsiaalses aren- -
„Kolm artiklit mis ilmusid Her- - gus samasuguses faasis nagu Hiina
bert Matthews! sulest „The New Seepärast peaksid sealsed kommu-'Yõr- k
TimesT' esiküljel 1957 aas- - nistlikud parteid võtma oma tege-t- a
alguses aitasid muuta Castrot vuse mustriks just Hiina revolut-rahvusvahelise- ks
kujuks ja andis siooni Sellega seoses tehti korral- -
Saksamaal lõpetati äsja Kirjas-tus
Kultuurilt ilmuva Jaan Tõnis-soni
mälestusalbuml trükkimine'
mis Ameerika mandrile jõuab
käesoleva kuu lõpuks Jaan Tõnis--1
soni mälestuse jäädvustamiseks
ilmuva teose toimetas K Eerme
nagu k a algul ilmunud mäles-tusalbuml
president Konstantin
Patsist Kirjanduslikule jõululaua-le
ilmuv uus väljaanne on täpselt
samasugune nagu K Pätsi mäles-tusalbur- n
sisaldades toimetajalt
ülevaatliku kirjutise suure riigi
mehe elust Ja tööst ning mitme-suguseid
pilte kokku 100 ümber
mis annavad ülevaate kogu Jaan
Tõnissoni elutööst Terve rida pil-te
ilmuvad esmakordselt nagu
pildid riigivanem Jaan Tõnissoni
külaskäigust Rootsi kuningale
1928 a sügisel
Rahvaste jõululaule
I Kristuse tulemise pühal pü-hapäeval
28 nov kell 11 homm
toimuval jumalateenistusel Peet-ri
kirikus laulab Helmi Betlemi
laulustuudio ansambl rahvaste
jõululaule Kavas: kaasaegne root
si jõuluviis saksa kajakoraal Ja
rantsuse karjased Ja inglid Kõik
:utsutud
Tänuavaldus
Peetri koguduse Juhatuse sü-damlik
tänu kõigile näitemüügi
korjajaile annetajaile Ja külasta-jaile
meie kunstnikele äridele ja
ettevõtteile meie naisringile Ja
näitemüügi tublile ning hoolsale
esimehele — kõigile abilistele
kaasaaitajaile näitemüügi korral-damisel
Ja teostamisel Paljude
heatahtlik ja sõbralik koostöö ta-gas
näitemüügi täieliku õnnestu-mise
Südamlik tänu!
fESTLASEÜ
tnMLttUHMim
EELK Stokholmi komduse
täiskogu koosolekul 17 okt valiti
uus koguduse nõukogu järgmises
koosseisus: Konrad Aaslepp Ar-nold
Aksberg Ants Anderson
Udo Juuno Valdek Jürisoo Helvi
Klement Hillar Kristel Karl
Kook Jüri Kuldkepp Teodor
Künnapas Indrek Martinson Lei-- nl Mälk Voldemar Palm Ivar
Paulson ja Edvard Tent
Dr med vet Harri Madissoo
määrati suure arstimitefirma Bris-to- l
Myers Co toksikoloogia osakon-na
direktoriks New Yorgi osariigi
linnas Syracuses Ta on New Yor
gi Teaduste Akadeemia liige
'
—
a
— — —
— — — — —
5 Ont
dus et ka innukalt uuri- - munistide revolut- -
tähtsamad kommunistlikke
Ladina-Ameenka- s Eudocio Ravi-n- es
oleks mitu päeva koos Mao
Tse-tun- gi ja teiste punahilna juh-tivate
tegelastega kes viibisid pa-rajasti
Moskvas Nii toimuski ja
Ravines sai järgnenud jutuajamiste
jooksul põhjalikke andmeid selle
kohta kuidas Hiinas pääsesid kom-munistid
võimule ja juhtnööre re-volutsiooni
otstarbekaks läbivii-miseks
Ladina-Ameerik- as Seda
kõike kirjeldatakse suurepärases
raamatus „The Yenan WayM mille
Ravines kirjutas 1951 aastal pä-rast
seda kui ta oli kommunismile
selja pööranud
Hoolimata Stalinl otsusest et La-dina-Ameer-ika
kommunismi mude-liks
peab olema Hiina olid kõik
kommunistide poolt teostatud mäs-sud
ja käärimised lääne hemisfää-ri- s
ka edaspidi rajatud Venemaal
1917 aastal toimunud oktoobrire-volutsiooni
mustrile See tähendab
et nende löögid olid suunatud suu
rematele linnadele ja ka nende
üritajateks olid linnainimesed töö-liste
asemel sageli keskklass ja Uli-õpilasno- orus Selliste käärimiste
käsiraamatuna kasutati Heinz Neu-manni
teost „The Armed Insurrec- -
tlon of Proletariat" Neumann oli
sid
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHBiiiiiiiiiiiiiH
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHn? -- HpsSfitTOH
IIIIIIIHBHREPVw&illllllllH
NAUTIGE
KÕIKI MOMENTE
KÜLALISLAHKUSEKS
ANNAB VÕIMALUSI
fuxi
Serveerige Roodeberg
lauaveini praadide lõunasöök
Rieslingi
Üllatavalt hindadega
1966
Iga ostuga 1966
CHEVROLET CORVA1R
F85 TORONADO
CHEVROLET
Esindaja Rein Koppel
CHEV-OLD- S LTD
Ontario suurema läbimüügiga Chev esindus
77 Avenue Road Toronto
Tel 924-543- 1 kodus 483-609- 6
Hiina tee võimule oli
täiesti erinev Kui neil ei õnnestu
nud võimu haarata suuremates lin
marsi"
desse Siin Mao Tse-tun- g
seda partisanisõja takti
Militaarses mõttes
1 sioonid
E1lza&R
importeeritud Paarl'i punast
juurde ning iga
pidusöögiks Esmaklassiliste kalaroogade ja
linnupraadide juurde sobib suurepäraselt
Rose annab alati võimalusi
külalislahkuse näitamiseks Need
kõik on suurepärased importeeritud veinid — müü-gil
mõõdukate
CHEVROLET AASTA MUDELID
tasuta
OLDSMOBILE CIIEVELLE
CHEVY II CORVETTE
VEOAUTOD
BRITISHAMERICAN
Peruu revolutsionäär jal revolutsionäärid poolt juhitud
tegelasi
punaste
primitiivsetesse tagamaa-- j
ri
Pilt mille maalisid ava-likkuse
silmade ette Herbert
Matthews ja teised Castro
M M X ! ♦ I J 1rllIll(A PiA MAtlI nades teostasid nad oma Pika " LT 1
rajas
muu-tub
'"lUI"1 lWl '"-- " JU
kes lõid Batista armeed seetõttu
i'
L
1141
aalsc enklaav-rii- gi ct ™ olid puhtad ja laiendas ja kaitses ning nad võitlesid toe nlng õiguse eest
kaga oli Yena
pudel
Paari Paari
maailma
propa
Miski ei olnud aga tegelikult kau
ni tee järkjärguline ja pikkamööda gem toest#
slssesöõbiv kuna Petrogradi tee Fidel Castro jõud võitsid peaml-ol- i
järsk vägivalla plahvatus Ye-'S- elt seetõttu et nendel oli kasu-na- ni tee eesmärgiks oli rajada baas tada peaaegu piiramatud rahasum-perifeeri- as ja koguda siis pikka-- 1 mad Castro pooldajad püüdsid
mööda küllaldast jõudu tsentrumi muljet jätta nagu saanuks see lii-vallutami-seks
Petrogradi tee aga kumine oma finantsid vaid väikes-vallut- as kõigepealt tsentrumi ja test korjandustest kuid see oli lii-val- gus siis väljaspoole et alista- - ga naiivne väide et leida usku-da
ka tagamaade piirkondi Yena- - jäid Kodusõjad vajavad läbiviimi-- ni tee oli rajatud talupoegadele seks raha ja seda vägagi suurtes
Petrogradi tee aga linnade toolis- - summades Selliste summade al-mass-lle-
likaks on enamasti alati valitsused
Militaarsest seisukohast lähtudes'! mõnikord ka erakordselt rikkad
üksikisikud kuid mitte oli Fidel Castro revolutsioonil!! kunagi kor-liikumi- ne
mis algas kaugetest Jdused kus raha laekub veerin- -
primitiivsetest ja raskete maasii-1- " US1
soojasüdamelise
numbriplaadid
kuliste tingimustega Sierra Maestra ' Stanley Ross „el Diario de Nueva
mägedest esimene katse Ladina-- 1 York4 toimetaja kirjutab selle koh- -
Ameerika rakendada Hiina kom-t- a: „Fidel Castro ei olnud mingi'
munistide strateegiat võimu haa- - sugune sõjakangelane millises au
ramiseks See ei olnud aga tema paistes teda taheti lasta paista
esialgne kavatsus Castro oli tee- - Tegelikult ei võitnud ta ühtki la- -
saksa kommunistliku partei tege-- j likult tahtnud sünkroniseerida oma hlngut rääkimata sõjast Fidell
lik juht enne kui Hitler tuli või-- 1 maabumist ülestõusuga Santiagos ' salarelvaks oli raha — miljonid dol-mu- le
Seega ei kasutatud mitte ja vallutada Manzanilla linna Sel-- larid milledega ta ostis enesele
üksnes vene vaid ka saksa mustrit lele pidi Järgnema rünnak Havan- - võidud" Ta ostis Batista ohvit-Fid- el Castro rünnak Moncada ka-- 1 nale See kõik aga nurjus Siis seridelt terved rügemendid ja ühel
sarmutele 1953 aastal vihjab sel- -' läks ta üle Hiina taktikale ja ku- - juhul ostis ta terve soomusrongi
lele et ka Castro võis olla luge- - na selle tulemuseks oli ootamatu koos tankide kahurite laskemoo-nad
Neumanni raamatut mis tol edu võib arvata et seda kasuta- - na maastikumasinate ja 5C0 mehe-aj-al oli tõlgitud juba hispaania takse ka edaspidi kui Ladina-Ame- e- ga makstes selle eest sularahas
keele ja mida kõik Ladina-Ameeri- - rikas peaksid puhkema uued kom- - 650000 dollarit"
% r
MURRAY E
N EWB IGGING
MATUSEMAJA
733 Mt Pltasint Rd
(Peetri kiriku juures)
Tlefon: HU 9-8-
81
1
Rossi andmetel sai Castro juba
üksnes Venetsueelast nuljoneii
MniinroM Sollple lisandusid mil
jonid mis ta kasseeris maksade- -
na" Kuuba suhkruistanduste om-anikelt
ning tööstureilt" Venetsuet-la- s
oli tol aial võimul admiral W--
gang Larrazabali provisoorne va
litsus milline andis casiroie
täieliku toetuse Hiljem kih
Larrazabal keda toetas komsa-nlstli- k
partei presidendivalimis
tel läbi
tfi _„i ~ii Tjumnlrt RetancouS
pöördunud eksiilist Venetsueelas-s- e
tagasi asudes seal juhüxi
Accion Democratica parteid ma
oli suurimaks poliitiliseks era
u trociolae selles ei wf
kunagi olnud mingit kahtlust it
Betancourt toetss casiro
siooni
Mõningate teiste allikate kui-selt
tol Carlos Rafael BodnpB
Castrole mägedesse 800000 c
larit sularaha See oli koorem ri-da
kandsid 12 meest Seda M
saades oli Catro juubeldab
Nüüd kuulub võit meile"
Üks aasU pärast seda kuiC
ro oli maabunud Oriente pree
sis kirjutas Londonis """7
telligence Digest" et 26 jauj
kumine on juhitud
poolt ja seda flnantseentabe n- -
eesriide Ugani ajn" —
edasi:
MFidel Castro revolatslw-- J
organisatsioon saab ffJTj
ning relvade niol N
kommunistlikelt gruppidelt
lääne hemisfäaris
(Järpes)