Vaba Eestlane, November 24, 1965

              frW
HHPBSr LLrf ui
VABA EESTLANE kolmapäeval 24 nov 1965 - Wednesday Nov 24 1965 Lhk7
KULTUURIKÜLG
EHVSarö
Vabad tuuied värskes „Manas"
Kirjanduse- - ja kultuuriajakiri nike vaatlus üldiselt ja Aleksan-Jana- "
mida varem trükiti Stok- - der Aspel Ilmar Laabani esinemi-koln- is
-- Esto" trükikojas kolis sest Iowa Cityst Johan Kõpu juu- -
nõni afg tagasi Torontosse ja alus- - beli puhul võtab sõna Rudolf Kivi-ta
siin oma kaheksandat aastakäi- - ranna Aleksis Ranniti viiekümnen
da 80-lehekülj-elise
kaksiknumbri- - da sünnipäeva puhul Aleksander
p Endel Peegile kuuluvas trüki-- Aspel ja Erik Thomsoni samasuure
kojas „Ergon-typ- e" See jääb prae-- tähtpäeva puhul Ivar Grünthal
raste kavade kohaselt ka edaspidi I
-- _ _ Ilfll- _Ji-iJ- _ I t
lobaks kus „Mana" autorite
sõna transformeentakse moodsas
se tüpograafiasse Ajakirja üldi
uure sinrice orsicra
Proosa alal ei paku uus „Mana"
ie teostusaparatuur asub aga ha- - midagi eriliselt silmapaistvat Suu-ja- li
kahel kontinendil: üks toime- - res osas siin tegemist otsingu-tajate- st
-- dr Ivar Grünthal elab tega- - uute sihtide raiumisega loo-Hoots- is
teine -- Hellar Grabbi Was- - minguliste võimaluste ürgmetsa --
tisgtonis Rootsis elab ka suur osa llma seejuures teadmata kas need
toimetuse kolleegiumist ja valdav viivad välja päikesepaistelisele la-os- a
tellijaskonnast Kaastöölisi on gendikule või veelgi pimedamasse
aga MManal" peaaegu kõikjal kus tihnikusse Ent katsetama peab et
vabade eestlaste vaim otsib vabu vältida stagneerumist Romaani al-iSjendusvõi-malusl
l gustest on nii paljudelgi kirjandus
se vabadus on valdavaks mul- -' uke ambitsioonidega inimestel
jcls pärast kaksiknumbri läbilu- - lauasahtlis terve valimik ja siinne
remist Mana" on kujunenud foo-- tuntud publitsist Plerre Berton
miks kus ei tunta meie eksiil- - tõi paar aastat tagasi leheveergudel
elus väljakujunenud pidurdavaid rea näidiseid oma isiklikest starti-tabus- id
ja seetõttu võib mõnele dest sel alal mis seni pole välja
esmakordsele tutvunejale tundu-- 1 viinud terve distantsi katmisele
da näiteks lausa jahmatamapane- - Hillar Enari romaanialgus „Sest
vana et „Mana" võtab pikemalt mlna olen" on kahtlemata väga
vaatluse alla kirjandusliku tege-- 1 omapärane ja tundub koguni sa-vu- se
N Eestis ja söandab selle tiirina Salme Ekbaumilt on kaks
kohta lausuda mõnda positiivsetki j 'aastu ja Arvo Lannuselt (selle
Kõnealuses numbris teeb seda Ivar numbri noorim autor sündinud
Grünthal kirjutuses Olustikuka-- 1 1937 aastal) ning dr Enn Nõult
tajad ja otsivad kangelased" ' (Kass sööb rohtu" autori Helga
jõudes paratamatule üldotsusele Nõu abikaasa) lühijutud vastavalt
et oportunistid on kangelaste kõr- - pealkirjadega „Nadiir" ja „Veel
vai suures ülekaalus kusjuures kord viimast korda" Hellar Grab--
aga siiski ei puudu ka erandid
Koostöö „Mana"
kaante vahel
n
on
bi oma toimetaja kommentaarides'
mainih rt Mana" neaks knipc w- - — 1 o- -
rohkem sisuliselt apelleerima luge-jjate- le
kahekümnendates kuni nel-jakümnendates
eluaastates Viima- -
lldiselt jääb mulje et artiklite tinimetatud kaks pala on kahtle-os- a
on kaksiknumbris tunduvalt mata Just selleks osaks viimasest
kaalukam ilukirjanduslikest pala-- ' M-anas-t"
mis võib mõjuda shokina
dest Siin on leplikult sobinud vanemaile lugejaile ja seda just
ühiste kaante vahele sellised auto-- 1 seksuaalsete elamuste maskeerima-ri- d
nagu Aleksander Aspel Mar- -' ta kirjeldamise tõttu Henry Mü-üa
Pühvel Ilmar Laaban Gustav leri lugejaile on see kõik loomuli-Rän- k
Eduard Tubin Rudolf Kivi- - kult vaid „lasteaialektüür" kuid
ranna ja mitmed teised See koos- - uks vanem kirjamees väitis hiljuti
töö on kahtlemata juba iseenesest Torontos teatrietenduse vaheajal
silmapaistev saavutus ajastul kus et nende juttude lugemine pannud
vähemalt Torontos üks väike kuid tal kõhu valutama Enn Nõu pala
seda vihasem ringkond „rah'vuslu- - loeti muide autori poolt ette ka
se" sildi all üritab vastastikuse käesoleval kevadel Stokholmis toi-we- nu
külvamist ja vaba loomingu munud kirjandusõhtul kus see te-suukorvist-amist
kitas elavat poleemikat
Martin Pühvel kes tegutseb pro- - Ka mitmetes luuletustes leiab
fessorina McGilü ülikoolis Mont- - erootika mõnel pool pisut ajast
realis vaatleb lähemalt Shakes- -' maha jäänud konventsionaalse"
Peare'i ja Marlowe loomingulist lugeja silmis liiga häbenematut"
osatähtsust esitades oma sisufihe- - väljendust Seda esmajoones Kaa-da- s
kirjutuses ka mõningat kriiti- - rel Saare luuletuses Sinule" mis
kat Shakespeare'i tööde kohta Tei-- muidu on küllaltki sügavmõtteline
seks tähelepanuväärseks eriala- - Luuletustest millede tase üldiselt
artikliks on Ilmar Laabani järgnev tundub küündima kõrgemale proo-Juinsti- de
situatsioonist tänapäe- - sakatsetustc omast (nagu see ül-"- 1"
kus ta nendib et kunstide dine nähtus) tahaks esile tõsta
ühtsus on tänapäeval suuremal Torontos elutseva Eduard Krantsi
nääral realiteet kui ta seda kunagi Jaanipäeva idülli" (võibolla jäl-fare- m
on olnud AlpVcanrior ie lest mõnele shokeeriv) ja endisest
pel oa põhjalik ja analüüsiv artik- - meremehest noorpoeedi Tiit Leht- -
iKaasaegse Prantsuse luule metsa luuletust „Vking" Leht-'"Mdumas- i"
ja oma pilgus bio-- metsa luule omab väga individuaal-'üüslkiS- ie
jagab Rein Silberberg se näo Luulet on veel Torontos
u!jeid külaskäigult Elmar Ein- - elutsevalt Urve Karuksilt (allakir"
wgi neurobioloogia laboratooriu- - jutanule meeldis enim ta „Kätt
™sse Baltimore'is pudelile pannes tõotan- - ja seni
Evald Uustalu vaatleb kriitili- - New Yorgi teatritrupist tuntud Ai-- lt
Elmar Tambeki mälestusi ja me-Li- is Martinsonilt kes luuletab
JtoüvRänk käsitleb Tallinnas A New Yorgi kivikõrkjate labürindist
urese sulest ilmunud saksakeel- - Värskus ja omapära on mõlemil
Jet rahvuskultuurilist koguteost olemas Jääme huviga ootama aren-Abri- ss
der Estnischen Volkskun- - gut Ivar Grünthali oskuslikus tõl-- a
Eesti luule süvenenud vaat- - kes on kaksiknumbris veel viies
'Jana ja erksavaimuüse käsitleja- - laul Dante „Infernost"
£SS!a??iV?maasttleelb?raaUabsbtaILvtealrseeGesikrlüoenrdtkhseaer-lsi- Kxozs„m~aa~illm') ööb meile J==t luulet ja X Eesti noor- -
£Ue toodangut Kunstiliselt on Mana" kaksik- -
teslT Tubin kiutab Johan- - numbri kujundanud arhitekt ja
T1"1"1 "erbert von Kärajani kunstnik Teeter Sepp Torontost
ui?nfluses- - --Madis üürike kui- - Kuub on väärikas ja tüpograafia
aa andmisest Endel Kõk-- ajakohane Murdmistehnika ja
£- - mar Laaban Epp Ojamaa teksti asetus mõjuvad aga veel õõ- -
„„"isest' mi on rohkem meie raina ja lugemist häirivalt üldkok- -
-- uJscs teguUevate noorkunst- - kuvõttes tuleb aga tõeliselt imetle- -
OKS KUNSTNIK KOLM NÄITUST
Kunstivestlus Osvald Timmasega
hooaeg
da et meie väikeses paguluses on' oks kunstnik oma tõid laiemale
juba seitse aastat ilmunud selline publikule esitada õib olla üllata-kultuuriaja- kiri millele iseel $M lt rohke Kui tavaliselt nlirduh
lisel jõukal ja parajalt suurel riigil siinsete eesti kunstnike avalik esi- -
nagu Kanada ei ole Canada Coun- - nemlne korralise sügisese ühlsnäi- -
cili eksisteerimisest hoolimata mi- - t053 harukordadel ka iseseisva'
dagi kõrvale panna Siin hakkas näitusega siis otse imetlemisväär-- 1
KUU pärast kodusõda Ungarist Ka- - ne on kuulda et praegu toimuvad
nadasse saabunud Stephen Vizinc- - kunstnik Osvald Timmase töödest
zey tegevtoimetusel ilmuma ajakiri k0m "seisvat näitust ja mitu osa
Exchange" mida selline autori-- 5Uu ühisnäitusist
tn TI-- 1 I taZritlSri To™'° "odel Towne Cinema"
Jmeliseks kultuuriajakirjaks ja "Intcraatl0nal cinema" on tava
X- - omaesruunstinäituseks ka-bele
see oli sunnitud nelja numbri
'nud ilkmoeuumdiase ™lõpheMtama olles suut- - i-- rw
t-i- mt
°" Timmase na" kus on esita-- ( tud 8 a"ll-tehnika- s tööd Näi-fl- te JS5 nendit 1 lv Pv?l tUS keSth Seal 16' nov' a vlldi ülc
vÄEv2 fj£Ä"" ?£ Utaotikmuubb kuF"aIcu2l0ty deotfs DTeenintiest näuUueuss
kas ei mnnitV ™M iT I
h0MM- - Seal 0n rUUmi Saanud suu"
vau oiiinuj mis Kasiueo iimar
Laabani kõnereisi Ameerikas:
viiidcnua moiie tardumisest ja
Kangumisest hoidmine peaks olema
meie kõigi alaliseks mureks Seda
känpumUt pl 99 3n TimMi l--i! mo
toonud
O Timmas kellega kontakti saa-di
& kaudu on esi-mene
keeldume — isegi omavahel -k- uu- ?ee on ise00mult
lamast või kuulda lubamast kaas- -
haarate akvarellide kõrval ka öli- -
maalasi ainult arvatakse" maale Näitusel
et nad vahest ei sobi teatud iga- - °° c?itat"d ? ™d' Näitus ™
veseks ajaks igavesti kindlaksmää- - ettcnaud ülikooli inimesile ja
ratud Kui me nüril- - nende lahcmae naabreile Arves- -
si toimetame võime ühel hommikul tades vaimset taset
ärgata maailmas mis on veelgi „? eM1M nalusl crm sooa
võõram kui ta juba nüüd on"
Kanada Rein
Andre lavastusele
saks nov
kuni dets
1515
Rd töö
avati nov
Kõik kolm detsembrini Peale selle võtab
„The Globe and Mail" Tele- - ta EKKT 4 töö- -
gram" ja Star" — õtsld üks ta on Ak- -
sõna The New varellistidc
poolt esitatud Maksim
Gorki puhul mille lavas-tas
eestlane Rein Andre ja mis
esietendus möödunud
Colonnade'i teatris Arvustajad
ct
momendid dra-maatiliselt
ülespingutatud
Sügisene on
suudab
Color
töödest korraldati
ühemehenäitus
ülevaatenäitus
kellest monotüüpiaid
põhitõdedega
vaatajaskonna
kriitika
Näitus 12 ja
12 Kolmas
näitus toimub raa-matukogu
Bendale'i haruraamatu-kogu
kunstigaleriis
kus on esitatud ümber
See avatuks
Toronto suurajalehte 12
„The osa aastanäitusest
promi- - ga akvarell Kanada
nentselt Canadian näitusel Sarnias
Theatre'i
Põhjas"
kolmapäeval
ise-seisev
Scarboro
m hfüj-- 4
Rni'i'i'iwMiMii3EHHfe
i ?%"X --V Tl3Wi'
„Kasu algus" — iiks Osvald Timmase loomingu-perioodist
Kunstnik käsitleb siin ja arengu
Seeme mis asetatud vastavasse keskkonda ka
siis see loodusejõu toimel olukorda) „ta-hab- "
idaneda õieti idanema
Lisaks neile on töid viljapan-- l tõdesid ta katsunud
dud Detroidi la oma loominguga väljendada mil- -
Bramptoni kunstigaleriides I le ta omapäraselt on gruppecrinud
I loomingujärkudeks kus üks laiem
Timmas on tunnistanud et saanud arvukate
leiavad üksmeelselt et teater võttis lema töötulemused on vordellsed sioonidega nagu omaette maailma-enese- le raske ülesande kuna kasutatud ajale Loomingu- - perioo- - süsteemi Seni on valminud kaks
Gorki klassik vajab täielikuks uideks kujunenud tööjärgud anna- - märgatavamat rühmitust:
kunstiliseks õnnestumiseks tundu- - rahuldavaid tulemusi ainult aasta eest valmis kalurite elu tc-v- alt suuremate võimetega ansamb- - pideva töö tagajärjel sellejuures maatika ja möödunud aastal pin-li- t
_JiIg_al mjuhuil on aga The New Ca- - inspiratsioon on seoses tähelepanu I naaluso floktrpnimlno KslnriH !_ J l~ li_ VpcVnrlomieöfro InnmlnffnnnntpAK I
kaasa eesti
püsimisele
maa poole konstruk- -
u-u- wa eTtoernodnutossele Co4mrcistma™tius duiulmtähunenelbuepkaanjuuesosit-a- 0—tse--iHeea-k- ovoosrtmöön-Iadeseaabub -- j ja kae- eokkiumssppreaosjlasniluoisdneilsntiliiipmkaumlljeuestreeelaaamlsuusesleele kui tmiiuvsstuasdea ja põhjakonsitsreulokot---- rõ-'siin-ide
järguks Ta vaadelnud
Kui tihti väiksemate teatrite eten- - Pikkuse süvenenud eeltöö tagajär- - hutatud( mit[e piltlikkus vaid mul-veekogu- de dusele saadetakse ajalehtede poolt Jel- - põhjas säilitatud cse- - Selline menetlus võimaldab viimane oli aga jõuliselt voo-'me- id asju mida üldistada
teise garnituuri arvustajad siis sisekaemuse registreerimist ja tun- - jav värske
seekord olid väljas selle ala staa- - netuse kujunemist s vajali- -j TeIne grupp „plnnaalusu ol sc„cst on „„ jf vcechituie osad
osa
nu — manan naroe- - --- — v w- - - aosiraKtsem loode siMKs ms tucinevad vecoöhialc või
tuim teatrikriitik Nathan selle tõttu pigemini oli väljendada inimese vaimset m„pj
(Star) Ronald Evans (Tele- - ülekanne kaemusest ainult harve- -
gram") „The Globe and man jumuael taiendamls- - vol Iiht-esind- as
Ralph Hicklin sustamisprotsessl tulemus
Nathan Cohen oma pikas anus- - uma loojakogcmusest rääkides
saanud sümboolsuse
renektecrumist
üksikud võivad jääda
leitakse
iaeab Maksim luojauiosoona Kaauaes
jõudes otsusele tõdemisele inimeste alateadvuses liikumas' realismi piirimail nägemlsvüsi-se- e Eugene OWellli saavutus tegija kogemuste impulsse rajanevad üldiselt kunsti-„T- he Iccman Cometh" reageeringute tõusevad langevad vooludesse paigutatult nimc-Gor- ki tükiga ühiseid sugemeid füüsiline väljendus varjualustena jäävad pinnale abstraktselks
Ilmselt mõjutatud wusmaia lumsmiitui kujundus
mingit kahtlust "minguline ehitusmaterjal sümboolika kasutab
lavastaja Andre respekteerib sellejuures juurdlemine teistele rääkida meid r'' oiemusesi pektis
rematel saavutanud individuaalselt Isikupäraseks emotsiooni looduse sümboli- - arenemas
vasiajana ninnaiavaia aiaiuuuiuvaic vuriumega
seekord pääsenud
draama juhtimisel vajalikul
määral Arvustaja võtab
omaks tükis mõningad esi- -'
nejad mõned
tunnetuslikult
üldiselt lavastus
Osalt
arvustaja arvates süüdi
Colonnade'1 ring-lav- a
Nathan Cohen rõhutab
näitlejate mängulisi
hääleregistrite liigselt tugevajõulist
kasutamist intiimses auditooriumis
mahutab vähem kui ini-mest
Suurema defektina arvus-taja
esile mõningate osaliste
esinemises ka-rakteri
definitsioon nimetab
hulgas
Valve Andret kes mängib prosti-tuudi
Telegrami" arvustaja
kunstiellu Kuivõrd
Form
kelle
avati jääb
avatuks
jääb
§P
näidiseid uuest
kasvu üldproblecmi
kui
peab
Neid ongi
alati teema variat--
liiga
mõne
õieti
suunas Seda võiks
nime mõtte sildade
nädalate-- [
võiks
imecriKa wcnae
Cohen
Mail'1
keele
oma seosest
Idee tal tekkinud nagu õnncfontäänl motiiv
kord vees olles Vesi on keskkond kuhu
jälgides kus kehad mõt-j- a as]ad unustusse
icina puuasiu pinnaie xousia kord ja]ic
tuses tunnustust """ ei oasee- - tl aga enne samuti TKKrl iin „ rvtt 1
Gorki tükile et rub iga kunstiline j
on parem kui tead- - ja soove mis neid
mis omab miste- - ja kord mõned võiks
ja Teadvuses või aga
_ __ _ _ HIA(AAHtlllfA IAHaiiIiihii J I & nuia! !__ _
tada aga karakteri
sellest iuuS wuoiunuu nujjuism ickkis vaja- - realistlik Tehnilise
lisab: „Ei ole et on ' dus sellise loomiseks teostuses mit
Rein jääb ja ct inimestele oma erivorme et ainet selle erlas
ja austab seda tükki ning ta on '-"- "= mnneiuse eaasianaa vastavalt käsitleda
juhtudel la- - oma On uued
tulemusi riuicv un tisauuv: miir ifa
kuid ei Gorki
tema
mõjule"
olid
ja
ja
kuid oli
ja kaootiline
oli selles
ka eesriideta
ka
puudusi ja
mis 200
toob
et
küllaldane
Ta
nelja näitlejat teiste ka
osa
Ka
25
22 ja või
ta
on
ad
ale
on
ja veega
millega uks voi teine omi veen- - tahtis luua sellist abstrakt
dumusl püüab kaasinimesile vas- - set vormi mille abil
t moeta vaks teha Midagi ei sün- -'
ni iseenesest ja kvaliteet on võr-deline
kasutatud ajale
külvatud (samuti
on sattunud teatavasse
Kinestoni
vaatlemisel
olukorda
un- - kuni
nmn
igatsusi ie
tunnetuse
Ta
kunstnik
mõ-juvad
puudub
Danforth
Ta
armuso- -
num rõõm ja ootus oleksid va-hendid
ta elamuse edasi
Sobiv jõulukink lastele
TUTTSABA ja VUTTSABA
Lugu kahest oravapoisist Joann Saarniidu illustratsioonidega
Müügil Vaba Eestlase ja Meie Elu talitustes H Lillel
Ortos koolipäevadel täienduskoolis lasteaias
Uus alandatud hind $130
Posti teel tellida: Vaba Eestlane PO Box 70 Toronto 3
Saatekuludeks lisada 10 centi
ter poleks pakkunud liiga vähe ei olnud sobiv selle tüki esita mi -
Lavastaja Rein Andre nõudis oma sekt
ansamblilt et see looks ooperi ilma Ralph Hicklin „The Globe and
muusikata — pöörase hääbunud MaiPis" rõhutab samuti et „rõh- -
naid Evans annab kohe alguses vaatemängu mis on tulvil indivi jas" nõuab head ansamblimängu1
täie tunnustuse teatri julgusele duaalseid aariaid Ta lavastus lii- - mida The New Canadian Theatre hjvhjs
asuda niivõrd nõudliku tuki lavas- - guD raskepäraselt massiivsele pau- - ei oie votmennc pakkuma Ta juhib
tamisele nagu seda on „Põhjas" sidega anda igale dialoogilau- - tähelepanu pikkadele pausidele ja
Arvustaja ütleb muu hulgas: sele oma sonoorset tähendust puudujääkidele mõningate osaliste
Hämmastav siinjuures see et Näidend ega näitlejad ei suuda mängus Eriliselt tõstab ta aga
teatritrupp oleks võinud oma ette- - kanda sellist koormat ja etendus välja Kurt Freundi Iiubnovi osas
võttega edukalt toime tulla hooli- - variseb kokku emotsionaalseteks kellele annavad täie tunnustuse ka
raata ilmsest võimete ja kogemus- - pisiosadeks Kokkusulavusjõud on Nathan Cohen ja Ronald Evans
selles
poleks nõudnud liiga palju ja ga" Ka Ronald Evans leiab lava esitatud tõlkes
Aidake kaasa
„VABA EESTLASE"
levikule sellega aitate
ja meele
Praegune kolmas loomingu-periood
on ülemlnekuaste
pinnaalusest
on
spontaanne' on
oli
vee esemed
on
et ja
on
on on
va- - ka
teemagrupce- -
aga
Ro
ja
et
on
et
ringud Juba teoksil olev optimism
kus tööd pole illustratiivsed vaid
ideoloogilised katsudes anda täna-päeva
inimesele ta õiget nägu Tei-ne
teemagrupp aga haarab looduse
jõulisust suursugusust millest ini-mene
on Uks osa
Motiivid on realistlikud lähene
misviis igati aktsepteeritav ome-ti
lööb ta vaatajat oma uudsu-sega
tahtes anda elu kui näh-tuste
kirjeldust sest nagu kunst-nik
ise ütleb jääb absoluutne
tõde alati leidmata
Näib et omades ainevalla põhja-likku
tundmist selle sügavusisse
oma mõttepuuridega tungides on-gi
ta avastanud loomingulised lät-ted
mida oma isikupärase stiiliga
suudab iluks luua Uueks ja huvi-pakkuvaks
mis ta töödele siinses
kanada kunstimaailmas on aval-damisruumi
võimaldanud
IIO
Emakeele lugemik
Algkooli III ja IV õppeaastale
Hind $273
Postiga saates lisada 20 c
raamatult
te piiratusest kui mitte näitejuht kadunud koos kumulatiivse toime- - Kõik tsitaadid ülevaates on „ ri v r„ tnntii
tea- - vabas
_--
-