Vaba Eestlane, February 21, 1968

              41fll
4
Lk 2
MIKS PÜHITSEME VABARIIGI
AASTAPÄEVA?
TOIMETAJA KARL ARRO SÕNAVÕTT SAATES SANASILI)
KODUMAALE'
Mõnedki meie hulgast vabas heline olukord mängisid siin täht-maailm- u
on kuulnud viidet — sama osa siiski teised tegurid —
miks peaksime pühitsema veel rahva tahe ja tung iseseisvusele
Eesti Vabariigi aastapieva koi r _ _
Eesti Vabariiki praktiliselt enam
ei ole kui Eesti maaala on kom-munistliku
Venemaa poolt oku-peeritud
kui Eesti Vabariigi Ja
meie iseseisvuse ajal loodud las
titatsioonid Ja demokraatlik süs-teem
on meie maa anastajate
poolt likvideeritud Ja Eesti Vaba-riigi
loojad ja Eesti iseseisvuse
ajal tegutsenud juhtkond Jiljetult
kadunud suure Venemaa sügavus-tesse
Selliste viidete esitajatele
on nagu mõistmatu ja arusaama-tu
millise imei&imu ajel tulevad
irfal aastal 24 veebruaril vabas
maailmas kokku tuhanded eestla-sed
vanad Ja noored kes meenuta-vad
neid sündmusi mis toimusid
50 aastat tagasi mil loodi Eesti
Vabariik ja kindlustati raske Ja
ohvriterikka Vabadussõjaga mei-le
iseseisvus Neile on ka mõistma-tu
miks võõra võimu alla painu-tatud
Eestis paljud milestavad
tardumusega meie Vabariigi loo-mist
ja iseseisvuse aega kuigi
selle meenutamine on karmilt kee-latud
ja karistatav
seda iseseisev
pühitseme vabaduse
Vabariigi aastapieva? ja emadelt poegadele
tus lihtne: esiteks ei
ole kunagi tunnustanud põlise
eestlaste maa anastamist ja
iseseisvuse hivitamist Ja teiseks
meie kanname oma südametes
eestlaste igavest vabadus-tul- d
ning hoiame selle lõkkel ku-ni
ajalooratta praegune ring
Uis ning algab uus mil Teise
maailmasõja jirele koloniaalriik!-dek- s
muudetud riigid Ja rahvad
saavad tagasi oma vabaduse Ja õi-guse
iseseisvale
Meie saa kunagi
meile kingitud vabadust vaid
võitlesime ja võltsime en-dile
vabaduse Kui vaenlased
püüavad ja
Vabariik ja Eesti iseseisvus tuleb
ainult vilkese vahe-palana
põhjustas rahvusva-heliste
olukordade kokkusattumi-ne
siis teevad nad suure vea Kui-gi
Eesti Vabariigi tekkimisel oli
üheks eelduseks soodne rahvusva- -
nes Ameerika vaid
ka välismaal Paljudes
nigid inimesed kaudu
samu Vietnami mille-dega
on
ja see kõik tekitas uusi kahtlusi
rolli osas
selles kauges
survet et
1'llminl wuiHiuin
poliitika
Tegelikult
halb ka Euroopas eri-ti
leidub laialdasi
USA
poliitikat
liiga pirast
I eestlaste kõrge kultuuriline tase
eesti rahva sülest võrsunud
ja kasvanud juhtkond ja võitlejad
kes olid suutelised ja võimelised
seda rahva rakendama
Kui rahvas pikkade aasta-sadade
võõraste võimude
elades ei kaotanud ema tungi va-badusele
mis kajastus kõige sel-gemalt
meie luuletaja Juhan Ulvi
sõnades „Tõest kui terve
ükskord on riik"
ammu enne iseseisvuse saavu-tamist
siis oli vabaduse pe-remehe
õigused põlisele maa-le
ira teeninud See oli
uur saavutus milleni ei ole oma
ajaloo kestel jõudnud meist
suuremad rahvad Ja kuigi eesti
rahvas oma vabaduse pärast lühi-kest
Ja
Teise keerises
kaotas on iseseisvast meie
rahvale Jiinud sellised elamused
ja milestused ning usk oma
võimetesse ei suuda
röövida ka kõige suurem surve Ja
venivad
Rahvas kes kord on olnud
Miks me teeme — küsime? ei unusta seda kunagi
Miks me siin võõrsil ja see vaim antakse eda-Ees-tl
Vas--8 isadelt ja
on — meie
meie
—
edasi
saab
piev
elule
ei unustada et
ei
et meie
meie
viita seletada et Eesti
võtta ajaloo
mida
riikides
filme
USA ning
muudaks
leiab et
ning
tahet
eesti
mõte Eesti ju-b- a
ta
täielikult
paljud
rah-va
mida meilt
tütardele generat
sioonile
ühte tugevat rahvast võib alla
suruda ja teda võib painutada
kuid teda ei saa iial murda Eesti
rahvast on vintsutatud ja painu-tatud
libi aastasadade kuid ta on
ikka Jiinud ning
tõuseb kui pikale ööle
piev Meie endised juhid on kadu-nud
ja langenud kuld eesti rahvas
on Eesti Vabariigi loomisega ja
Iseseisvuse 50
kai
ku ja iseseisva Eesti sünni-50-d- at
aastapieva pühitseme siis
teeme selles veendu-muses
et usume oma rahva
elujiusse meie usume oma rahva
vabaduse ja
usume oma rahva tulevikku
Vietnam: Välismaa reaktsioon
Viimaste nidalate dramaatilised suse kontrolli
ündmtMMl Vlrtnimla oi teki '
reaktsiooni ringkonnad
ühendriikides
televisiooni
tuttavad ameeriklasedki
väljavaadete
piirkonnas Haagis
ükskord
oli hil- -
ml mure- -
see
ja
peatselt
vad ja
vaatlusel Abdul
Vietnamis enam-vihe- m hankima
ja Ja
koondub
Liine-Saksama- al
kommunisti-de
Iseseisvusaega ülesehitus-tööd
okupatsiooniaas-tad
generatsioonilt
murdumatuks
saavutamisega
püüdlustesse
laskmistega templites"
Loomulikult
VABA EESTLANE 21 veebruaril l%6 — Wednesday February 21 MI
"' "- - v fl &A " 9 J
:'r:l?'£yl"?%ä% v MnVaa'SaamaamaamaamaamaVmHHauMLir') 1lsVsis&sW
HEsm'w' laaaaaaaaamVfcllmr
m&M IHstsssBaw
VJsaHffJsaaaaaaY' aMn 'HJPlMäYmmYaBBmVW kW'v H' ' ' "i
WniSji5ÄrsB?S'mBSVBaWSP' 5_ '&sAd''t'if£j'f£'~j''s -- %" iLJ' "T ir--i TrV fr f Xffm aJr MiWif lnirif nntf
eskimode kunstipärased nikerdused äratanud Kanadas ja väljaspool tähe-lepanu
Esitatud stiliseeritud on meisterdanud Kanada põhjas Port Harrisonis
elav kujur Lucassil Globe and Mall'i
Stalini Võshinski surve sakslaste hukkamiseks
Stalini prokurör nõudis banketi kõigi Nürnbergi
protsessi kaebealuste ülespoomist
Oma raamatus Gericht der Sirgel" (Oldenburg I Stalling Verlag)
jeldavad Gründler Arnim Manlkovski kuidas Nürnbergi protsessi
Hitleri külaskäigul viibiv Liidu välisministri asetäitja Võshinski (endine
prokurör) tõstis oma klaasi Jtõlgi süüdimõistmiseks ja hukkamiseks" Vastuvõtu
korraldajana esines (30 nov 1945) USA peasüü ja H Vastuvõtul viibisid
kaheksa tribunaali nende hulgas tribunaali esimees (inglise lord-kohtuni- k)
Geoffrey Lawrence Võshinski kelle see vastuvõtt korraldati Moskvast jälgima
õiglast" käiku milles ta siis paluski korraldajat ja kõiki külalisi
„auf Verurteilung und
See tõstmine" ' nende süüdlaste tõttu kannata-Võshinsk- i
lauakõnet oli avalik
kohtu mõjutamine ja nõude esi-tamine
et kõik kaebealused tuleb
NU vallandus see üldise
hämmastuse ja „otse keeletu ole-ku"
Ainult USA Tnhn 1 Ut Ugasl tõestanud et U suudab Parker mles tasa enda kfiml
anda völmelW Ja viirikald Jahte selsva]e USA prokurörile Robert
neid vajatakse Ja kui „Nllkaua kui ma l°!£?LVmb' Krolusid ei tunne ma ometi
Vabariigi aasUpleval UUft ühe Jnimp uiMMMmi
tuleme
seda kindlas
meie
meie
all ilmuva ajaklr
tindutrf liitunud Intellektina!!
sõjast
Eestist
Kongi
Tunku
tada USA JU-- j
1968
Js1wJ
nrfr
iBSBBBBBBBBBr
põdra
eskimo
Kui
J)as
ajal
Robert
kõik
auks saadeti
koos
pärast
hukata
Vnhtnntlr
uia
seks siis suur
kui tahes"
Maailm tunneb Võshlnskit kui
Stalini kor-raldajat
kes ot-sust
mis juba enne prot-sessi
Läänes oli sarnane meetod soov-imatu
ja seda ka saksa
osas sest USAs kui
ka Inglismaal nõuti ka natsi-de
karistamisel tuleb mit-te
kättemaksust Ja vägivallast "w"" "™ - - --- ™ tanud elavat -m~itte wü—ks-'d-e wwwia v0a—sa_k™poo—lse—te —"— —-- — ' 1 YÄrtiUU uJtllU5e J1 a seaause „
millised viga omapirase ühiskoo--l Ameeniuasteie oli Võshinski
rina kuuluUvad anU-amerikani- s-noue
Ja käitumine nU piinlik et
ml Madrildis ilmuv JVrriba" kuu- - nad veel öösel Paasid nõu mida
niiteks möödunud nidalal: sellest sündmusest
rJandus ei kuuleks sest mida
tusl ei saa piista Inimeste maha- - ütIeks sUs rahvas kui ajalehtedes
Viet
ilmuksid rasvased pealkirjad:
USA kohtunikud Ja prokurörid
Hollandi viskasid USA vastased iii J0IQ nenae meeste surmamõist- -
demonstrandid tuur mõju Kagu-Aasia- s kus mlt-- miseks kellede üle nad mõistsid
Juures sultsupomme ja karjusid med riigid asunud posit- - k°nut Ja seda Juba protsessi
mõnitus! president Johnsoni tioone ömberhindama Tai vaUt-- kürnnendai päeval"
rMnvnri —ia vmmnniilit !uti& m&n Kõigest sellest kuidas sarnane
Jooksid vasakpoolsed tormi USA da aega on püüdnud õõnestada Protsess mis kestis üle poole
konsulaadile Ja ametlikult USA aasa üldse kuulis samuti sõjaministeeriumis
napalm-pomm- e valmistava lr et rünnak oli aiucKus Seda tõt-- John oma memo- - tlrma Dow tnemicai to aanaa tema viimane ja kuituas meeienei- - ouasm sansias-Inglisma- al
avaldasid tööerakond- - tepursang Eraviisiliselt on aga hukkamist Ilma protsessita
llkud parlamendiliikmed Jlrje-- Tl lil
Km
f'- - j—
on
lauakõnes
E
N
ta
f
mele(Storeyle:
ei tl
ri
lavastusprotsesside
sõjakurja-tegijate
et aja-nUinemaall- ma
iXudrmonstratiioonil
parlamendihoone
iUnViimur
—
te
vauomu Korras) ja et seda ve- -
peaminister ne'ase
tutllllllrat 6
WUsonile llkumad Oks nendest ütles: nõuet toetas ka USA va--
Inglismaa jwe oleme kõik viga murelikud üsminister Hull sest ta
aga an-- i fcr Olukord liheb kriitilisemaks Ja et protsess võimaldavat tõ--
nud õnneks tulemusi {lõppu kuskil niha" Malabia de moonutava propaganda
Vasakpoolsete ringkondade ki-ku-st inglise vied lahku-rarikku- s
oma protesti avaldamisel ei ole vihem mures pea-või- b
pealiskaudsel teki- - minister Rahman
mulje nagu oleks kuulutas avalikult
nud Oksi peab kiires korras oma
kogu maailma avalik arvamas ]e ise sõjaväe Isegi Indoneesia
Washingtoni
vastu ei ole olukord
siiski nii ja
ning Inglis-maal
ringkondi
millised missiooni
USA Vietnami kritisee-rinud
ruttu
all
oma
maailmasõja
pikale
jirgneb uus
kolmapäev!
iBsssssssLL
At
AS i#
ssV
—
Kanada Kanadat suurt
kuju
foto
ja
1967 388 kir
ja von seda
Unnas- - Andre Stalini
kaebealuste
dis
kohtunikku
prot-sessi
vastuvõtu juua
die linrichtung aller Angeklagten"
ivad"
?"?"! saa
olgu ta nii
alati
valmis
nii
et
— sätteist
teha- lutas -
moraalseid viir
eriti
on oma
arvel '
v
'
ning
Cordell
ei arvas
pole
et
sarnase „menet vmh nii
Inglismaa ja ennekõike välis-minister
Anthony Eden kes
nõudis kõigi õiguslike normide
rakendamist ja selleks juba sõ- ja ajal materjalide koeumitt
sõjaväe hiilekandja leiab oma et võiks koostada seadusele Ja õi- -
Juhtkirjas et Uuna-Vietna- m gusele vastav süüdistusakt
peaks nüüd Invasiooni Teherani konverentsil — 29 no--
Põhja-Vletna- mi vembril 1943 — nõudis Stalb (õh--
Kõlge raskemini tabas USAni tusel vastuvõtul) oma lauakõnes
reaktsioon Austraalias Kus on Saksa kindralstaabi llkvidri-- Ühtsust Inglismaal ilmuv mõjuri- - nüüd võit mida me lootsime?'4 mist Ja nii Saksa armee
kas GuanUan" milline Ühti on küsib IILl The murdmist n1111
nüüd
ofensiiv
viitel
kaugel
Gerhard
Gerhard
Jackson
temaga
klaaside
süüdla-ne
kasutas
lähtuda
teostama
Kuid see vastus jäi Stalini osas
mõjuta ja ta kordas uuesti:
Vähemalt 50000 tuleb hukata"
Churchlll arvas siis haavununa
Stalini kõnest et parem lasen
mina enda juba siin aeda vila Ja
maha lasta kui et sarnase otsu-sega
määrida Briti valitsuse ja
rahva au"
Roosevelt tegi kompromissi
taotleva ettepaneku et „hukata
mitte 50000 vaid 49000 Churchlll
arvas et Roosevelt tahtis naeru-vääristada
Stallnit
Neid ettepanekuid mis Stalin
Teheranis tegi kasutasid venela-sed
pinna sondeerimiseks sest
nad tahtsid näha kuldas natside
hukkamise küsimusse suhtuvad
USA Ja Inglismaa Kuid ei ole
kahtlust et see oli ka Moskva
tõeline soov Seda kinnitab Ju ka
poola ohvitseride mõrvamine
Lisaks julgustas venelasi ka
Morgenthau retsept: Koostada
nimekiri nende sakslaste koh-ta
kes on süüdi ning nad kohe
tabamisel ja pärast isiku kind-lakstegemist
hukata"
üldse olid need siiski ainult Ük- sikud Isikud kes kõnelesid koi- - lektilvsest karistusest la Hh
kindla arvu sakslaste hukkami- - sest Kui ka Roosevelt kaldus toe- - tarna Morgenthau plaani avaldas teravat protesti selle niaan! v iu uöa sõjaminister L Stimson
viskasid kividega mus arvamusllku- - toime tuli töötav
puruks liinile vaenlase vane asjaolu J McCloy kes
cu
tt1IUIVtir1ii4
kordselt
Malaisia
mõistavad
tuli
vtardgJMWiSSWawW
use"
löögijõu
kMrtsaäinotvtrdieglmuiesmnaatktlshssiaouopknreaisopitdlaavejaaannlsdetiuleonJanäkviutõariisttjeagteuet
avKaluiknkausStilmoosobnu!s Rtooeotasseveklat USA Mor-gentha- u JnnMäõitouaregsteeesenetsvhtpaaplsualkataauanpnUilaSraitAionkeiltivakkamuuliiitsssekuasasnt kSotJstlaiaiolionnn-ilili
SkOtanalilnMooomfstkuvlsiakõsjajkeaturnsjeaiidteagniaõjrauvtseetsutsaktii ka-ristami- se Ja nende hukkamise
ousrausnelainngoeutanbaaLotsuse rahvusva--
Selle tõttu et avalikkusel puu- - informatsioon nnrf i lemlste" kohta n „ aJ:
Juhtiv Austra- - tuleb hukata ~ es on sõjakurJaterifaV v ui?
tarnis w77ask S jifSÄ fZTT "o'
löögi" J Just nagu peegeldades ne vilikohtu o"use SS? S SL u°L S? J?~ VälÜSm1'
president Johnsoni rahupaodlusi oma maa avalikku arvamust mir-- kui toimime nii siis ei eire l7c w t I "
ja et see oli valekalkulatsioon Ha-'k- ls peaminister John Gorton et misel Uhteri "'itS vS '
noi valitsuse ja Viet Kongi poolt I ehkki Austri jätkab võitlust loolist vahejuhtumid J iS S!St u Una või
Teissugune oli aga reaktsioon Vietnamis kus on praegu umbes Churchilllle mõjus see nõue' Eden mHTJ f
parempoolses Hispaanias milline 8000 austraaüa sõdurit ei ole min-- shoklna ja ta rõhutas et S £'£ F Ult
riik ies hiljuti oU Uta! kav-auu- st Austraaüa panuse parlament Ja 255?" suuremaks kommunismi hädaohu suurendamiseks sel sõjatandrel anna selleks iT
lakriipsuujak Nüüd on W praegu eg tuleviku CÄS'TKSJ?surmÄe!':
kohtumõistmine sakslaste üle ja
Ilma poliitilise tendentsita võib
ainult siis toimuda kui kohus
moodustatakse mitte ainult süü-dimõistmiseks
vald ka kaebealus-te
õigeksmõistmiseks
See tähendab et kohus ei tohi
olla katteks sõjalisele ja polii-tilisele
kättemaksule"
Selle nõude esitas USA Ülem-kohtu
(Supreme Court) liige Ro
bert H Jackson endine kohtumi-nister
Selle hoiaku tõttu saatlskl
president Truman Jackson! USA
süüdistajana Nürnbergi protses-sile
Lisaks teame nüüd et sellele
Jackson! õiguslikule hoiakule li
sandus veel Inglismaa nõue et
ka Nürnbergi protsessile tuleb
kaebealustele võimaldada kaitse
sest „seal kus esineb süüdistus
peab esinema ka võimalus kait-seks"
Nii määrab Üldise olukor
ra rahvusvaheline õigus mille
nõuded ka Nürnbergis täideti
vaatamata sellele et N Liit oli
mitte ainult kõige Inimliku vald
ka õigusliku kohtu vastu
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
vatud esmaspäevast re-de- ni kell 9--4
Telefonid: toimetus 364-752- 1 tuU S4-767- 5
Toimetajad kodus väljas
pool tööaega
IKlmaral r AKrUrolvet 762o5: 425-980- 5 Heino Jõe 75in Talitu väljaspool too
aega:
Helmi LlivandJ 25l-- m
KUULUTAMINE
VABA EESTI ASES
% leviku tõttuW laialdase
Kuurattute hinnad:
Oki ton ühe] veerul
kuulutused tekstis
esiküljel
Korteikuulutused
tl 75
$220
alam- määr llj Kirikute organ! -
ZZZTSr Ji UUcuf teada
1100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1- - Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 384-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn C Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marlev
149 Blshop Ave
VTUlowdale Ont
Tel 223X380
Ka kasumimotiiv
ei aita
NEW YORK (VES) - Aa
kakanada ajakirjanik Maik Gv
külastas hiljuti N Uitu et tr
da kuivõrd kommunistlik iaj
rlum on pärast tema viimast fc
laskäiku 7 aastat tagasi uar
nud edu Ta viibis paljudes n5ib
gude linnades nii Euroopa-V- s
maal kui ka Siberis kõneldes ]£
tivate ametisikutega kui ka üi
rahva liikmetega Kokkuvõttes u
leiab et nõukogudemaal on ki
mas pingutused uuenduste Ubx
miseks ent raudsed parteil
dogmad mis Vene elu Ja areafj
on hoidnud kammitsas 50 a $
kestavad ka praegu lgasar-j- r
arengut
Vene majanduse arengu $j
rimaks takistajaks on olnud rJk
lik plaanimine Selle tulena
on olnud maailma ajaloos as
laadne kllpla ning sadade s£
nlte raiskamine nll rumalalt r
läänemaailma majanduF'- -
selle üle ei oska muud kui pei:
vagutada
Siberi linnas Bratskis os n
tud viimaste aastate kestel noü
gude suurim tselluloositWe
Aakrite viisi katavad siin vainL-hoone-d endist põlist metsade i
olles sisustatud moodsate Koci
ja Soome masinatega Teade
tahvlil on ülistavad kirjutised ki
das töölised on ületanud no~
14—22 protsenti ning millise
rasvaseid boonuseid nad selle ter
saavad
Kuld ringkäigul vabrikus hr
nes et olulisem osa tehasest]
puumass töödeldakse tselluloosi
ei tööta rahuldavalt" Iga osi
Kona uietao piaane ainult a
peaosa tehasest jääb plaanitäitr-se-l
kaugele maha ning tulemuseb
on et kogutoodang on alla krit
kat
Käitise insener pidi tunnistan
et viga tehti juba vabriku motttt-rimise- l
Kuna soome ega rootsi i:
senere kohale ei lubatud sori
panid venelased ise vabriku h
ku — monteerisid aga torud n
lesti
Veel hullem: slssemonteentjä
torud valati nii tugevasse tsenxs
massi et nende lahtimonteenr
seks oleks tarvis aatompoar
Nüüd oodatakse kohale rootsi £
senere kes tehase ometi ükskri
tootma paneksid Kõige selle tõ-ttu
seisab kasutult ka Bratsld }h
jaama tamm mis venelaste asi
tel olevat suurim maailmas
Nõukogud suhtuvad läänemai}
ma veel praegu täpselt samuti h
Lenini päevil Läänemaailma r
ti USA-- d kujutatakse dekaderi
kuna kus valitseb julm kapitalil
kes on pooleldi sõjaohuta ja v
leid! fashist Rõhuv osa raius
olevat allasurutud ja elavat t
jeldamatult rasketes tingimusi
Seda on muidugi kasulik juton
da et näidata venelasele — nsi
on raskused veelgi terarasi:
Maailmas võiks valitseda r£
ja heaolu kui Ameerika dollari
jonärid ja fashistid ei ässitaks p
dasld ega soruks rahvaste ubs
miskatseid maha Et Mosina
veab relvi Vietnami Kuubasse
Aafrikasse Egiptusse ja rnaja
kommunistlike vallutamissõdafc
alustamiseks sellest keegi ei k:
Juta
SOOME JAHE SUHTUMINE
Soome polütika ametlik j
pooldab suhtlemist ainult o)?
ritud Eestiga Kuid üldiselt ii
tud vennasrahvasse suhtumise e
sama joone Instruktsioonide p
jal muutuud jahedamaks isese--
sev Soome ei taha enam tsa
oma hätta sattunud venda i e
pealegi temast vanem
Soome iseseisvuse 50 aasta P
bell puhul korraldatud näitus
taloog sisaldas ligi 74 leheri?
tihedakirjalist teksti mffies
Jutustatud kaSoome ajaloostS'
võime lugeda: „Mele ajaarvas-- "
alul oli Soome tühimaa kuha
bes esimesest sajandist alates W
kas siirduma lõunapoolseid &
kaid Kõige rohkem tuli nii S
me alale tlhedastiasustatud 1- -
Vlrost Mõnel määral ka w
mere lõunarannikult Ja ka 1U- -
Vlrost saabujad olid kõije va
kamad Ja muud keelelised vi
mused sulasid nende halka w
sed maaletulnud asusid 5oc- -
lõunas fa lõuna-liäne- s U&
saarestikku"
Selles lühidas Soome rahva r--- di
puudutavas tekstise ei e£
nagi öeldud et me olime ku-usemate
soomlastega kusPj
nemere lõunarannikul $-- -"
ühine rahvas