Vaba Eestlane, July 10, 1965

              ~V BMMtfa i
r
LUca VABA EESTLANE laupäeval 10 juulil 1965 — Saturday July 10 1965
UNO ja Balti riigid
IJgemale viis aastat tagasi 2G led muutuvad peatselt mõjuvõim- -
septembril 1960 esines tolleaegne saks kõnekooriks See lootus aga
Kanada peaminister ja praegune osutus pettumuseks ja viie aasta
opositsioonijuht John F Diefen- - jooksul ei ole enam keegi mõju- -
baker UNO üldkogu Istungil dra- - kas riigimees järgnenud UNO-- s
maatilise kõnega milles ta suunas John F Diefenbakeri eeskujule
oma süüdistava sõrme N Uidu See on kurioosne asjaolu mida
kui ainsa tänapäeva koloniaaljõu pole tähele pannud mitte üksnes
poole ja nõudis tabade valimiste meie kui otsesed N Uidu kolo-korraldam- ist
raudeesriide tagus-- nialismi ohrid vaid ka teised
tes riikides I ringkonnad millised tunnetad
Kuidas on Eesti luti ja Leedu- - kommunismi tõelLst olemust ja
ga? Milline on olukord Ukrainas on võtnud oma ülesandeks selle
ja teistes IdaEuroopa maades vastu võitlemise Mi näiteks kir-millise- id
ma ei hakkagi üksikult jutab US nimekas ajakiri Na-loetle- ma
kartuses et ma võin mõ-tion- al Review" oma 29 juuni
ne neist silmapaari ahele jätta?" numbris juhtkirjaliselt: i
esitas Diefenbaker küsimuse tolle-- ' Käesoleva aasta 11 juunil möö-aegsel- e
Kremli võimumehele — 'dus 25 aastat päevast millal pu-Hrushtshov-ile
— pärast seda kui i näärmee okupeeris Hitleri-Stalin- i
viimane oli süüdistanud läänerii-- f pakti katte all iseseisvad Haiti
ke kolonialismi harrastamises riigid Leedu Lati ja Eesti olles
Rahvusvahelises poliitikas ei saa'arem pühalikult sõlminud kõigi
olla kahesugust standardit4 jät- - nende ohvritega mittekallaletungi- -
kas Diefenbaker seepärast teen lepingud Punaarmee on ikka v eel
ma N Uidu ministritenõukogu I nimetatud kolmes riigis millised
esimehele ettepaneku võimaldada 0n vägivallaga muudetud nõuko-om- a
mõjuvõimu all olevatele rah- - pude vabariikideks ja sealsed ela-vaste- le
enesemääramise õigus tõe-- nikud kes on veel säilunud pärast
liselt vabade valimiste teel " 'aastaid kestnud massküüditamisl
Nende sõnadega puudutas Ka-äljapuhastam- isi ja ümberasus--
nada peaminister küsimust mille tamisi viibivad võõra ja totali
käsitlemist rahvusvahelisel fooni-llaars- e despotismi vangistuses
mil peeti varem tabuks kartusel Me peame aga põlastavalt nenti
et see võib N Uitu ärritada ja
halvendada rahvusvahelisi suh-teid
Vastavalt sellele muutis see
kõne John F Diefenbakeri rünna-kuobjektiks
mitmest suunast ja
iroonilisel kombel ei heidetud
mitte kõik temale suunatud ver-baalsed
piigid kommunistlike rii-kide
leerist Ikestatud rahvaste
silmis muutus Kanada peaminis-ter
parast neid sõnu nagu nende
vabadusvõitlejate kauaoodatud
ideaalkujuks rahvusvahelisel rin-del
ja talle korraldati Torontos
austusõhtu millele tundeühtsuselt
on raske leida paralleeli
Me lootsime aga ühtlasi et
nüüd kus kunagine tabu oli pu-rustatud
hakkavad ka teised vaba
maailma riigimehed nõudma N
Liidu kolonialismi all olevate rah-vaste
vabastamist ja üksikud hää- -
Vahtralehelipp nõuab
respekti
Iga uudisesemc puhul mis il-mub
esmakordselt käibele on ta-valiselt
vajalikud instruktsioonid
selle õige ja otstarbekohase kasu-tamise
kohta Kanadas on selli-seks
uudisesemeks ka uus vahtra-lehelipp
mis teatavasti mõni aeg
tagasi aktsepteeriti ametliku rah-vusliku
embleemina Vastandina
enamusele teistele riikidele ei ole
aga Kanadal lipuseadust ja see-tõttu
pole ka midagi imestada
et valitsusasutused saavad massi-liselt
järelepärimisi selle kohta
kuidas ja kuldas mitte kasutada
uut lippu Nüüd on Ottawas välja-töötamisel
broshüür mis annab
nende küsimuste kohta vastused
Tähtsamad reeglid lipuetiketi
osas on järgmised:
Vahtralehelipp peab alati olema
w?nr~ll
Dobleri Tetlovvi
ma et Uitunud Organi- - Dobleri paat ületas kombel piirijoone ja võeti kohe kiirtule
milline peab end mis Dobleri elu Laane-Uerüi- ni mor- - Kõige rohkem leidub os
loniseerimise ja kõigi rah- - lihtsa lipu mille on pai- - Inglismaal
vaste enesemääramise õiguse eest
võitlejaks ei teinud vähe-matki
häält Balti rahvaste vaba-duse
purustamise aastapäeva pu-hul"
Me oleme loomulikult teadli-kud
et ka kõige energilisemad sõ-navõtud
UNO-- s oleksid vaevalt
küllaldased taastama meie vaba-dust
kui neile ei järgne teised
mõjuvamad aktsioonid Veelgi
teame aga seda et
kui
seda nõuta täie ja'
tavalt
nud oma
suhtu meile meie pik--
Briti lippu
The Red tuleks
enam masti
tõmmata kuna enam
lipp seda võib
kasutada vaid
Siin
niit- -
Seetõttu
kuna
veel
tuleks teda
Mis
seda
selle
JWe selle
mis puu- -
' hooleks oleme
mis andma lipu õlge
Union Jack kuid
'vatse selles pan- -
'"
-
välke
„i i n ' ' r i ii im — ii i i i i iii ii i i ii iwm
~ v frfsnil
'JK &"'tV&[L
Lihtne mälestusmärk punaste mõrva langenud
piirivalvurid Lääne-Berlii-ni- st
pärit siirdus kanalis
deko-aii- a püstitasid
emaks — musta jalale
kõige
kindlamalt
pärg
Eemalolu kodumaast ja
on
õigust ei saavutata kunagi ku jätnud näiteid kus
ei mitmesugused pagulasgrupid ja
kõige võimalike Sel--
(
võõrsile siirdunud rahvaosad Ulla-le- s
valguses on rõõmustav ja er--( ajaga on
nentida et ka läänemaalt- - emakeelest ja rahvuslik-ma- s
leidub ringkondi millised ei kudest traditsioonidest Kuna ka
tehtud ülekohtusse oma Päris Kodust juba
ükskõikse õlakehitusega
kaubalaevastiku —
Enslgnl — ei tege-likult
kunagi väljas
see ei ole
mingi ametlik ja
siseruumides „mä-lestuslikuk- s" otstarbeks on
aga tegemist etiketireeglitega
te lipuseadusega jääb
ei see
et kut-suma
lipu-seaduss- e
siis ei ole et
eelistame
ja
Me
kombekohane heisata kasutamise
ka kusjuures au- - juhtnööre me ei
on uus
lelnamastL
pekteerime loomulikult
on
langetada
berliinlasele
Ida-Saksam-aa
tulistasid
kes lõbusõidule
vamiskohale
El
Julius Kanguri
rahvuskehast
küllaldaselt
resoluutsuse
vahenditega
võõrdu-guta- v
ki aastaid eemal siis
võiks õigustatult küsida: mis on
ajendiks Ja põhjuseks et eesti
Ja eesti naine oma
i enamuses ei lase endid
võõrastest oludest ja
võõrast vaimust?
Kas mitte püsiv
keele ja vanemate vastu lugu-pidamine
meie
vastu ja eelkõige
truudus oma rahvale ja
ei ole selleks põhjuseks ja
ajendiks mis on eest-last
üle aegade?
on see nii — ja ainult
samad tunnetused on andnud mei-le
ka Seedrioru koos siia talleta-tud
töö rõõmu ja murega
Saatus ei ole meid hellitanud Ja
nende täitmine või ignoreerimine Tundmatu poolt on
igaühe oma südametunnistuse ja antud meile ja meie rahvale võit-sündsustun- de
asjaks ning kui rahva saatus siis tunnetagem
gi suvatseb heisata oma hoonele Ikka ja jälle et ainult tänase Ja
vahtralehclipu asemel Union homse päeva tahtekindlusele on
Jackl tähenda sugugi
politsei korrale
puutub tegelikku
tõenäoline
kunagi
pannakse Ottawas öeldakse
kohta: jätta
esikohal Tähtpäevadel Inimeste hea maitse heade
dutavad IJriti rlikldeühiskonda kommete vai-o- n
aga kohta ka-koh- al
endiselt Kanada suhtes maksma
lipp
dada
ohvriks
julmalt surnuks
Herman
Rahvaste õnnetul
rahvaste ajaluk- -
lühikese
maksma
viibime
rõhuvas
vormida
armastus eesti
isamaa-le
kandnud
Kindlasti
Igavese
kee-'lev- a
Kanadas
rajatud meie rahvuslik olemasolu
Meile pole võimaldatud valikut
Söestuda halgudena tules Ja pude-neda
tuhana üle lee — see ei ole
meie tee
Ka meie noorem ja vanem gene-ratsioon
ei olla vastassuu-nalised
võistlejad vaid üksteise
täiendajad ja abistajad
ja loomulikus Koostöös
Hinnakem noorema generatsiooni
lipp Juhul kui hoonel on kaks 'na mingisugust kindlat seadust" posItiivset uudsust Ja talugem va-limivarr- ast
tuleb ahtralchelinn! See kergitab esile ka küsimuse nema generatsiooni kocemuslikke
heisata sellel milline asub maja'— kuivõrd õieti toimivad need nõuandeid Kuid tõe huvides ta-- 1
tõmmata
loogili-ses
asendada
kommunism igat teist rahvuslik
kuse tendentsi
Ja kuna enamus maailma vaba-dest
rahvastest ei oma kommu-nismi
neid kogemusi
ja läbielamusl mida omame
meie peaksime ja
rõhutama: vabaduse säilitami-seks
peab defensüvne poliitika
asenduma — siia-maani
ja kaugemale!
Kui Eesti Asutava Kogu päevil
ja meie Vabadussõjas eestlas-tel
rahvuslikke Juhte eesotsas pre-sident
K Patsi ja kindral J Laido-neriga
kes otsustava seisu-kohani
jõudsid siis loodan et ka
kogu läänemaailm ükskord nende
seisukohtadeni Jõuab ja le--
- —- -i 1 1 m k h hm 1 1 it wii m #nw Wmü Ttrfcl Uil
Julius Kangur Secdriorul
kõnelemas
poole vaadates vasakul poolel (
eestlased kes heiskavad oma ma- - lugem ka mõtete lahkuminekuid
Kolme lipuvarda puhul on valida jadel või suvilatel slnl mustv alge — kuid ainult sellisel määral targiast üles ärkab Ka
kas asetada vahtralehelipp vasa- - lil'u Respektist oma asukohamaa mls säilitab põhimõtte erinevalt tuleb loobuda sest
või keskele Mitte ühelgi vt tu peaks selle kõrval lehvima võideldud aga koos löödud' ainult rahaga ei saa vabadust
juhul ei tohi aga riigilipp lehvida ka vahtralehelipp Selle etiketi- - Kuna meie sihid on selged ja 'kindlustada ja üles osta
parempooKes vardas Etikett reegli täitmist ei saa keegi ot-e-jm- ele püüdlustes ei esine maailma-- 1 Vaba maailm peab arendama
nõuab et lipp heisatakse päikese- - nõuda kuid selle Ignoreerija poliitilisi Ja rahvuspoliitilisi eri-- 1 julgeid programme ning üles sead-tõusuaj- al ja lastakse alla päikese- - muutuda väga ebapopulaar- - nevusi siis peame hoiduma iga-- j ma veenvaid süitjoonl sest ainult
loojakul Upu naelutamine masti seks oma kanadlastest naabrite [sugustest vajadusteta killunemis-'kõikid- e vabade rahvaste murdu-külg- e
ei ole õlge teguviis kuld silmis Paar aastat tagasi märkis (test Meie ühistöö huvides peak-Imat- u majanduslik sõjaline Ja tea-vastav- a
seaduse puudusel ei saa üks kanadlane kes elab eestlaste slme hoiduma võõrastavast loen-(dusll- k panus kindlustab tagajär-sed- a
keegi keelata roolde vardas- - suvltuspllrkonnas: ei ole (dusest kes on parem Ja kes on jekalt kommunismivastast võlt-se
võib hoone omanik lasta lippu midagi teie ilusa rahvuslipu vastu 'halvem eestlane sest iga rahvas Ilust
Igal ajal oma äranägemise järele Kum ne n-™sin-ip
meeieiui ei (ensisieeriD vaia koos oma siinjuures meie eestlased ei i
Kui näiteks mõni iirma leemsiu cllc k5nal lfhvUvS k Kanada iJa kultuuriga Ja meie kõik oleme tohi kunagi unustada et nii vähe I l]pp4 Tol aja oll ta]f kfrjf „„ inimesed kes teavad mJda kuJ meld -K- a d o] _ I
sureb on õigus kaaunuie jtaU Kanadal e1 ole ju oma dab rahvuse mõiste Ja milleks see i sündmuste käigus Ja vastavate
viimse respekti omistamiseks lan- - lippu!" Nüüd on aga olukord teis- - kohustab Ja kui keegi püüab [võimaluste saabumisel on alnuke- -
grtada hoonel lehviv rahvuslipp sugune ja oma ranvusemoieemi maailmapoliitiliselt foorumilt seks jõuks kes võib eesti rahva
Oige etiketikohane korgeii auswvae ""'"'--
ka selle
protseduur seejuures jlrgm õbraUku mJU Uppu kus m( olf
ne: algul masti pi- - me rajanud endile uue eksistentsi
paus ja seeja kus rahvuslik iseteadvus teeb
siis täpselt masti keskele alles esimesi samme
A ~j
gutatud
oma
[mees
Umber
rahvuslikkude
traditsioonide
toid
jatest
kaotada
võitluses rahvuse mõistet siis tu-leks
küsida: millega seda olulist
kommunismivastast kaitserelva
võiks sest peale suur--
tundmises
siis ikka jälle
seisukohaga
mitte
oli
selle
oma
seda liialdatud
kule
selt
võib
Meil
keele
vabaduse taastada — eestlane ise
Need võimalused ei seisa käega
katsutavas kauguses ja kuigi meie
olukord on praegu raske peame
siiski teadma et valitsevate ja 'veneluse vihkab Kremlist Juhitud { anastavate Jõudude tõus Ja lan- -
KANADA OTSIB OSKUSTÖÖLISI
VÄLJAVÕTE KANAD! J
JOHN NICHOLSOXI KÕNEST BRITI Kn?S0°M'
I TOOSTUSJUIITIDELE K°LtMBU
Peaaegu kõigis Kanada osades
jon suur puudus tehnilise eriosku- - Isega tööjõust See olukord võib
aasta lõpuks koguni halveneda Ja
praegu viitavad kõik tunnused sel
lele et nõudmine sellise tööjõu
järele muutub tulevikus suure- -
Imaks Samal ajal hakkab vahene- -
ma vajadus õppimata ja pooleldi
j väljaõppinud tööliste Järele mis
tahendab et me peame hankima
sellesse kategooriasse kuuluvatele
kiires korras rakendamisevoima-lüs- i
Hoolimata meie hariduse ja
ümberõpetamiseprogrammide
ulatusest ning tõhususest ei
usu uu moodused olek 'lest piirkonnast Samuti
küllaldased kõigi oskustöö--1 hoogsalt kiT'
liste hankimiseks me va- - Inglismaal Prantsusmaal
jäme
Paljude lünkade täitmiseks peame
tööjõudu teistest riikidest sisse
tooma
Immigratsiooni olukord vii-maste
aastate jooksul radikaalselt
muutunud Praegu käib rahvaste
vahel pinev võistlus immigranti-de
pärast kellede tööoskust ja
kogemusi Kanada tungivalt vajab
satsioon lõpetas elamkud selliseid
mälestusmärgi kustöölisi Loode-Eu- -
kõigiti
roopas Ja USA-- s Need maad asu- -
VÄGIVALD MURRA VABADUSE PÜÜDLUSI
Kokkuvõte kõnest Seedrioru 10 aastapäeva aktusel
[materialismist
kommunismivastases
KODIKONDSUSE
gus ning pidev maailma näo muu-tumine
on vastuvaidlematu ajal-ooline
tõde
Eelnenule lisaks rõõmustab
meid teadmine et Jüriööst väl-ja
kasvanud vabaduse leek pü-sib
kaetuna ka Kodu-Eesti- s üksikud on ju kaotanud usu ja
leidub neidki kes ühel või teisel
pool ookeane rahvuslike kohus-tuste
osas pea Jaanalinnu kombel
liiva alla peidavad kuid neid on
vähe Ja üksikute väejooksikute
pärast kaotata lahingut kuid
üksikud kangelased võivad põh-justada
võidu
Kui eesti rahva vabaduse tung
on püsinud üle aegade siis kinni-tagu
ka meie praeguseid püüdlusi
Ja rahvuslikku tegevust teadmine:
inimesi võib vangistada tagakiu-sat- a
Ja hukata kuid vabaduse
püüdlust kui mõistet on võimatu
väevõimuga surmata Langeb Uks
tema kandjaist astub teine ase-mele
Astugem asemele — selleks
kohustab meid eestluse elujõu
püsimine!
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast re3-de- ni kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega:
Karl 766-205- 7 Ilmar KUlvet 466-461- 6 Heino Jõe 766-510- 7 Talitus väljaspool töö-aega:
Helmi Llivandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veenil
Jl 60
tekstis $175
esiküljel $200
alam-määr
$100 Kirikute organi-satsioonide
Ja Isikute teada-anded
$100 tollüt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
Vaba Eestlase talitus:
Tecumseth St
Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto Ont
Riho Põua
59 Glenside Ave
Toronto Ont
TeL HO 3-87- 86
vtöaödstuasglaikuise teagreenveuvsa ia f1 kus tungivalt
Usl Ja tehnilise' o$w
Neile makstakse seal Äf8 kdued töötingimused on "'"
NMU1e!a!IItsemaKnaU5
la et kjõuuhduagi hmalujajalele välja rinn
Immigratsioonlministeenusj
astunud intensiivseid sanaTs lmisitseekosskICusatneagrataccinoimnerste siss- e-immigratsioonibüroo
Põhja-itaalia- s et luurwdtSfi
et need sid misekampaania on
keda ja K
on
ei
Arro
kuulutuskülgedel
Korterikuulutused
1
135
3
2
8
D
aneus kus Kanada otsib sobl-a-1 sisserändajaid ajalehekuuhta
koanudsuuveJkauusadmelasutegouknseil pkarogRrap—C
ja Taanis Me oleme korralda--
välisajakirjanikele ringreise Ka- - uauas nu ei naa saaksid ajaleht ues mivustaaa meie maad sood sas Ja meeldivas valguses
Inglismaale on saadetud kaks
pooieiunmlist varviftlmi mis tutvustavad elu Kanadis
Meie esimeseks eesmärgiks' oat
na kõik et Kanada muutuks E-uroopas
tuntuks Ja sellest hata taks kõnelema Siis võib eeldada et ka sealsed elanikud hakkaval
suuremat huvi tundma siia sj- - rändamise vasta
Aidake kaasa
VABA EESTLASE"
levikule sellega aitate kaasa eesti
keele ja meele püsimisele
Teised lehed
Balti riikide protestiaktsiooni
kohta ühendriikides kirjutab Nn
Yorgis ilmuv eesti ajaleht „Vi!
Eesti Sõna" oma juhtkirjas jargms:
Protestiaktsioonid mu Eesti f
teiste Balti vabariikide okupats
nist 25 a möödumisel toimusid
toimuvad ülemaaliselt on ärata:
seninägemata tähelepanu Kuj
varem ei ole Balti probleemid !ei
nud nii ulatuslikku käsitlust ja !
jastust mitte üksi siinse maa poi'
tikute juures nagu seda tõendava:
125 rahvaesindaja sõnavõtud Krj
ressis vaid ka siinses ajakirjarii-se- s
üksi juuni nädalatel on Bai
riikide kohta ilmunud aateri
pressis enam kirjutusi ja arütk:
kui varem aasta või enamagi kefi
Vaga tõhusalt on kaasa loonud p-vints- i
ajakirjandus aidates l
Balti küsimust paljude kümnete r--
jonite ameeriklaste ette
Kümmekond aastat tagasi r
Kremli häbiteod olid selle aja '"
värskemad võttis need oma %~
measjaks Esindajatekoja luge Kr- -
ten viies läbi Kongressi enkos
nis ulatusliku ja olalise Ufit-r-uurimise
Ja mis juhtus Teda ei i
detud selle eest tema enese oa'-gis- ki
kus valija põüumajand-s-t- f
olukorda pidas olulisemaks k j tu-lemise
välispoliitikaga ega n--lj- rp
rahvasaadikut Kongressi ta
Et see oli suur poi ' --" —- -
vähemalt põhjuste osas miests--
kõneldi ja kirjutati seda ei eus
sed valijad praegu vt rrre f'
napäeval enam n-su-gu6-
£-
-'
juhtuks
Äsjased poolehouavasJus"
probleemidele anrav&d re--
l"
kogemusi edasitegutsemjeks 1~
kus Esiteks on nad tõeriared
rinde vajadust Kui prov'efT
tõstetakse Rahvuskomitee poe f
jalikul momendil tuleb see
sa lüüa kõikides nee of~-- U
TtcV nn iaia!Jc 1 ~B
i n1 nf' simusies kosu w~ --k- oostöö
See on tlru keskoP
sioonidele arenerud %-J5a-
5e'
s_ iU t maa on
tohi lõppeda aktsioonide k
misega Baltikumi ok-Jtsi- =-
—j n1tAre'ü I ha unenaaiua '- - -
miteel mille liikmeks kl s
vuskomitee