Vaba Eestlane, September 29, 1965

              r
Lhk 4
LEARN 1RIDGE! PLAY! EESTLANE KANADA MEISTRIKS JAHISOIDUS 4beJ
Classes now formlng! Basic '
lntermediate play and de-fen- ce "£ : -- fcÄ x:®MMmm Värv
Rubber and Duplicate YJi vm ' - tj&mwmm brldge dally ja
KATE nUCKMAN
BRIDGE STUDIO Vorm 10 Eglinton Ate E
485-939- 1 (aftcr 1 pm)
op tea
MUUGII
L
TAKSOAUTOD
kiireks lda-Toront- o
teenindamiseks
1IOWARI) TAXI
DONLANDS TAXI
HO 1-1-
111
HO 3-11- 11
HO 6-11- 11
JOANN SAARNIIT idinstiStudio
õlimaalid
567 ROEHAMPTON AVE --nr! '"488 5895 488 0428
IIYSELL
tiim ta
UMITtt
JEAIESTATL
tiitlil
lllfeMt
T1t UI
AVENUE RI)— ST CLAIR
Eraldiseisev läblkivlst ma-ja
ühes Tounto esindusli-kumas
linnaosas 11 suurt
ruumi 5 vannituba 4 kami-nat
Vee Ja õliküte Kivist
kahe auto garaazh Krundi
suurus 50'xieo' Küsitav
hind $55000— $15 000— sis-semaks
ja Uks lahtine obli-gatsioon
viieteistkümneks
aastaks
ItlOOR-III- GH PARGI RAJ
Eraldiseisev labikivist ma-ja
60'x245 Eriti kaunil
oruäärsel krundil 3 korte-rit
kogusummas 17 ruumi-ga
Vee Ja õliküte Garaazh
ja 5 auto parkimine Küsi-tav
hind $59900—
WOODBINE—
COSIUJKN
Eraldiseisev labikivist 5-ruum- iline
bungalow külge-ehitatud
garaazhiga õlikü-te
Suur seltskonnaruum
keldris $16500— $5000 —
sissemaks
willowhaii:
Eraldiseisev labikivist 6-ruumi-line
bungalow külge-ehitatud
garaazhiga Suur
hästikorrastatud krunt 2
seltskonnaruum! keldris 2
nelja-osalis- t kahhelselntega
vannituba Küsitav hind
$19000— $5000— sissemaks
ja 1 lahtine obligatsioon 10
aastaks
INK-T(!U)NT(- K Suur kahe magamistoaga
korter ühiskorterimajas
Väga hea ehitus Tule- - Ja kõ-laklndl- ad trepikojad Radl-aatorlküt- e
rõdu parkettpõ-randad
Oma lukustatav
ruum keldris Autoparkimi-n- e
Väga lähedal suuräride-le
Ja liiklusele Ainult täis-kasvanud
elanikud majas
Pidamiskulud odavamad kui
tavaline üür Küsitav hind
$11900—
Vajame maju müügiks
igal pool Torontns
Helistage ostu ja müügi
puhul
ALFRED TINT
1499 Yonge Sf
Tel
WA 5-21- 31 kodus 759-542- 4
m -
~f ui———————— Tmmt kHIBHMBBm~~ --m~~~jrw _iaa -
k-- B VM T T Ck lk--T Akk_ SK PHW jF" wr __ '1VIkdMPpqb- - m
I 1--1---SwBM-lMWBf"
-- !'— n-—_- —
i - vv"r"~' """sjySiSciÄj" "S
TDrcr 3 € -- :
Rcnvar: '_ ! -
43
r- - : i:r--
raicia-u- i K --uiA o-:i3- r?i
-z-tiä'-nvöis:l-ste
i2"_juii-- a TJ3 rüü-sis
Kanada ra-$r- ja -- r!i"iH 11-miilill-sel
olumpiadav koi-mes- t
sõidust kaks EU purje-sportlan-e
võistles oma jahiga
mille nimeks on Indian Maiden"
ja mille ta omandas 1951 aastal
Rootsis Jahimeeskond on kolme-liikmeline
— peale eestlasest kap-teni
veel kaks kanadlast
Möödunud aastal võttis ta Ka-nada
esindajana osa Rootsis kor-raldatud
Gold Cup"i võistlustest
Wednesday
kus olid võistluskonkurentsis
uuemate
suutnud Romani
purjesportlane oma
kodu-maal
jätkas
siin Jahtklubisse
neli
Jutustab kül- -
hõlmavad
Volgasakslased hajuiati
200 aastat vana likvideeriti
Rehabiliteerimine kõneleb terrorist süsteemist mis õi ei
tunnusta Üheks sarnaseks riigiks Liit kus rehabiliteerita isi-kuid
(hukatud kommuniste) juba rahvaid näiteks olga-sakslase- d kes
1911 küüditati ruumist Siberisse mujale Uuralite Volga omasid sakslased
autonoomse taliarügi mis likvideeriti koos küüditamistega sest olga-saksla- si
kollektiivselt konfiskeeriti nad Kesk-Aasiass- e
Kaug-Itt-a Ka likvideeriti vana oIga-saks- a kultuur
Praegu elavad volgasakslased
ja üldse kõik Venemaa sakslased
hajutatult üle terve Aa-sia
osa Kokku sakslasi
veel miljonit Stalinl ajal
keelati territoriaalne koon-dumine
ja seda reha-biliteerimine
sest omab ai- -
Inult poliitilise tähenduse
Ka ole enam võimalik
tagasitoomine Volga ruu- -
ml sest endine territoo-rium
teisiti asustatud
Ainus suurim sakslaste küla
praegu veel Uuralite lähedal
Orenburgi ruumis
Enamik sakastest elab prae-gu
Lõuna-Siber- l aladel peamiselt
Altai piirkonnas kuid ka Ida Si-beris
üsna tihti saks-lasi
[ Juba aastal 1897 loendati Vene-maal
17 miljonit sakslast kelle-dest
elasid Moskvas Saks-laste
maa-asula- d esinesid
kolmes piirkonnas: Lõuna-Venema- al
Ukrainas ja Volga ää-res
I Sajandi vahetusel KuhIus- - saks
j lastele näiteks Herseni
j mangus 33% kühipinnast jj
Odessa piirkonnas koguni G0%
Volga-Saks- a vabariik" oii oma
VABA EESTLANE kolmapäeval 29 sept 1963 — Sept 1965
--i- —
KV
—
veel
C5A Norra Soome Taani ja
Hccti k£:ge jahtidega
XiTjitzi ei H
'cllilV&i vana paat võistelda
H Roman kelle Isa advokaat
Helmut Roman oli juba Eestis
tuntud tegi
esimesed sõidukatsed Juba
selle spordi har-rastamist
pagulasena Rootsis Ta
kuulub National
Ja on võitnud selle viiest trofeest
Nagu H Roman „Vaba Eestla-sele"
on 55R Jahid
jj ei
seda on ei ainult
aid nagu
ja taha nn
palja käsi
ja
N
on N Lii-dus
17
luba ka
see
ei
on
esi-neb
17 717
29
ja
südamiku poolest üks endine sak-s- a
asula mis loodi umbes 200
tagasi Selle võimaldas Ka-taril- na
kes avas asuni-kele
väravad Venemaale
lubati seal usuvabadus ja anti
maksuvabana ka kasutamata
Nad vabastati sõjaväetee-nistusest
neile võimaldati laenu-jd- e
saamine Ja kindlustati poliitl-jlin- e
autonoomia Umbes
[sakslast siirdus siis 18 sajandi
i keskpaiku Kesk-Volg- a idakalda
1 stepialadele
1939 Volga-Saks- a
vabariigi" elanike arv üle 605000
kelledest 400000 olid sakslased
Seal esinesid koolid teat-rid
ja raamatukogud Ka
21 saksakeelset ajalehte
Kuni Stalini surmani
sakslased täiesti põ-hialustena
Kui 1957 BAttnl Via Võti toictoet
rahvustest Isikuid rehabiliteerima
Ija paljudel tagasi-pöördumine
oma kodumaale Jäe--
ti sakslased endisesse olukorda
Neil puudusid ka passid
tõttu oli neil liikumine unest ko-hast
teise võimatu hakati
ncUe andma alles 1M5 aastal ja
ajal avati ka partei
mi""' -- XMfe " --&to~
--'Bp — MkwUMK
"-c- ~™" ~ v S
raskesti käsiteldavad paa-did
kuna sellise Jahi suur-- ja väl-kepu- ri
312 ruutjalga ja
spinnaker (eespuri mida kasuta-takse
pärituule sõidul) 950—1100
ruutjalga Rahvusvahelises kon-kurentsis
esinemiseks oleks tar
vis uut paati milline maksaks
aga umbes dollarit „The
Indian Maideni" väärtust hindab
II Roman praegu 4500-dollari- le
Pildil Kanada meister H Ro-man
(ülal vasakul) Ja ta purje-Jah- t
Indian Maiden"
Foto: T Säägi
kultuur
riigis ülekohtust tunne õigust
X mitte üksikuid
teneiti augustis
Volga kaldal
kõiki l süüdistati
koostöös Uitleriga Kõik nende varad ja saadeti
Siberi tundraisse umbes 200 aastat
Liidu
nende
ei
saks-laste
neiule
nüüd
kohatakse
peami-selt
kuber- -
aastat
II saksa
Neile
j maad
25000
Aastal tõusis
saksa
ilmus
elasid
Venemaal
lubati isegi
mille
Passe
!
samal vära
":
laltki
20000
„The
vad i
Omaette kultuurielu neil prae-gu
siiski veel puudub mille takis-tuseks
on hajutatult elamine ja
üldiselt esinev venestumine
Ka puuduvad saksakeelsed raa--1 matud ja isikud kes võiksid saksa '
keelt õpetada 1937 aastal oli saks-lastel
Venemaal kaks pedagoogi-list
inntltuutl mis hiljem likvi-deeriti
Oma ajalehe „Neues Le-ben- "
saavad sakslased Moskvast
kus seda toimetavad vene kom-muniitl- d
See hakkas Ilmuma Ju-ba
1956 aastal Ajaleht teenib aga
kommunismi Ja venestamise hu-visid
mitte aga saksa kultuuri Ja
rahvuslikku elu
RAAMATUD LASTELE
Vaba Eestlase" talituses müügil:
Tuttsaba ja Vuttsaba hind $150
Kalciipoeg hind $150
Saatekuludeks palume lisada
10 centl
Tellida aadressil: PO Box 70
Toronto 3 Ont
Tel: 361-77- 3
„0P" kunsti illusioonid
„Op" on lühivorm sõnast optili
ne (optical) ja 0p kunst" (Op
Art) on vastavalt optiline kunst
Kõik silma läbi nauditav kunst
on optiline luues illusioone Ja te
kitades emotsioone Op kunsti
eesmärgiks ei ole mitte luua meel-divaid
rahustavaid illusioone vaid
tihtipeale vastupidi Ta on jahe
ja ilma sentimentaalsuseta ta võib
sisaldada dramaatilist pinget mil-les
kõik on kontrollitud
Optiline kunst põhineb konst-ruktiivse
perspektiivi illusioonile
Vähestele kontrastsetele värvidele
ehitatud geomeetriliste pindade
grupid produtseeritud tehnilise
joonestuse stiilis loovad meile il-lusiooni
pinnast mis murdub lii-sub
loob fantastilisi spiraale ning
perspektiivi trikkide läbi kaob kau-gusesse
„Op" on joonestajate
kunst — sirkli ja joonlaua pro-dukt
mis ei nõua ka mitte värvi-de
teooria tundmist sest iga kont-rast
kõlbab Tavalisele vaatlejale
on resultaat huvitav ärritav va-hest
koguni hüpnotiseeriv
Vilunud kunstivaatlejale on kva-liteediks
leidlikkus optiliste illu-sioonide
tekitamisel vormide liiku-mine
ning nende kompositsioonili-ne
asetus Lisaks tehniline välja-töötluse
kvaliteet pinna-joon- e puh-tus
kontrasti kõla jnc
„Op" kunsti algus on nimeliselt
seotud Pariisis elavate Joseph Al-ber- si ja Victor Vasarelli'ga Vasa-rel- li ci kutsu oma loomingut nii
palju kunstiks kui optiliseks uuri-museks
Tegelikult avastas tähelepanelik-vaatlej- a
prespektiivi maagika ju-ba
ammu ammu märgates eseme-te
suuruse ja kuju muutumist kau-guse
läbi Kuidas nelinurk muu-tub
rombiks või püstkülikuks ja
kuidas ring muutub ellipsiks See
on vaatleja illusioon pettepilt mis
paneb meid uskuma asju mis te-gelikult
ci ole mitte nii nagu nad
paistavad — tähelepanek mis
maksab mitmete olukordade koh-ta
elus
Sugemeid prespektihi mõistmi-seks
leiame juba vana kreeka
kunstis kuid alles pärast seda kui
renessansi kunstnik Ucello (1397-147- 9)
oli silmapiiri ja prespektiivi
põhjalikult uurinud muutus see
teguriks kunstis Nii leiame et
renessansi figuraalkompositsiooni
de tagapõhjadeks tekivad maastike
asemel ehituste grupid perspek-tiivis
Järgmisena leiame humoristlike
perspektiivi trikkisid kus pealis-kaudsele
pilgule hdstimaalituna
näiv arhitektuurne kompositsioon
lähemal vaatlusel on tulvil petlike
perspektiivi illusioone See oli
Op" kunst vanasti
Tänapäeva „Op" kunst on abst
Kergejõustikuvõist-luse- d
Euroopa
karikale
Uudse üritusena peeti tänavu
Euroopas esmakordselt meeskond-likud
võistlused kergejõustikus
nn Euroopa-karikal- e Iga riik sai
osa võtta esindusega milles igal
alal oli võistlemas ainult üks mees
Võistlused naiskondadele toimusid
eraldi Osavõtvad 24 riiki olid jao-tatud
eelgruppidessc ning kohta-mise- d nendes selgitasid kuus fi-nalisti
Nendeks said N Liit Poo-la
Inglise Prantsuse Lääne-Saks- a ja Ida-Sak- sa Märkimisväärne on
et kunagised Euroopa tippmaad
kergejõustikus Soome ja Rootsi ei
kuulu enam eliidi hulka
Ülalnimetatud Euroopa kerge-jõustiku
kuue suurvõimu" oma-vaheline
jõukitsumine toimus äsja
Stuttgardis ning äratas suurt hurt
tuues kokku 80 000 pealtvaatajat
Võistluste suurfavoriidiks oli loo-mulikult
N Liit kes ju hiljuti oli
võitnud isegi USA'd Võistlus tõi
aga hoopi midaä muud ja venela-sed
xraUid ainult üle noatera edes-tada
aUattwlikult kisti eelnenud
raktne ja tal nn „ abstraktse ekspressionism:'
vastandina sellel „i _? ' U:
kunsti produtseerida väikei'
rlik ü?liasialikm i sesi oa mõt- iii ab leidlikkust püsivust teL
siunggu" lanmeilleosn"mlanaiuanlsekovoCõsüinmLebeutt B0p--l ustest puhta värv „„' olles tegelikult abstraktne"- -]
i„lOlups'ii"oonfiatantastimhsistele on „c„'
sügavuse illusioonidel NeedlJ" stiili kuuluvad nn u r
[ grupi kus kahe eelistatuna k'--j rastse värvi kohtumise pur on t
I
tud viia maksimaalse puhtun- - "t
(ve wDaKS suma peaaegu u
!
teravusega oma kontrastsusest
i sirguses
Op" näib olevat (
j puhtteadusliku maailma prodjr]
j
mis lanenaan koike tehnilise!?
[vormelitega Samal ajal õlh't
j ta et ta on reaktsioon taiest' f
I sipliinituks muutuvate suuni:
"ih"dsJci"lun°"tt'Knun1srtnis„ (art nn „ r1 t-ivs-pj
t-ssiuni-sm
acciae- - 1 happenings jne i mg nagu i
gel mis eksisteerib on koht
duses on ka „0p kunstü i vJ
loomingus Publik kes siiani '
pidanud aktsepteerima loomingu:
iga asja mis keegi selleks ons- - vinud kutsuda näib „0p Art'ga-häst- i leppivat
„Op" kunst olles Duht tphnv
ja saavutades maksimaalse os
valjendusvoimalustes jõuab am
tavasti varsti tee lõppu nagu jõuc sid näiteks „pointillism" ja Jj!
nsm Voi ta elab cel mõne tü
edasi kommertsiaalkunstis reUasJ
mis ja tekstiilides — need on alal
kuhu ta oma põhiolemuselt a!g]
sest peale kuulub
Kroonikat
Eesti Kunstnike Koondis Toro:'
tos värvireproduktsioonidega illu-- l rceritud 10 aastapäeva album i
mub enne jõulupühi
Qnvn InnL-cii- l nn alti lfiitcn'
kunstnike korporatsioon Kui ee-ni
kunstnik on unustanud kuid:
I pintslit käes hoida siis õib ta se'
Ic astmel võtta rapiiri: on ka w
neid kelledel õitlus kunsüLst
tõdede eest jätkub mõõk ühes
pintsel teises käes
Kui Lembit Rand mõni aasta tJ
gasi Mehhikos maalimisretkel ki- -
oli tal kunstitranspordiks =
eesel Evald Voitk sai nüüd Põhji
Ontarios hobuse omanikuks U-kselt
oleme kunstis teel tagasi u
jturalismi juurde
Lääne-Saks- a meeskonda kõige a
nimaalsema vahega — ühe punk
ga Võistluste lõppjarjestus ku
nes järgmiseks: 1 N Liit 86 pml
tl 2 Läane-Saks-a 85 3 Poola 65
4 Ida-Saks- a 69 5 Prantsuse f
ia 6 Inclise 48 punktiga
ühendatud Saksamaa oeesko:
oleks venelasi kahtlematult l- -
nud N Liidu meeskonnas võist
kaasa ka opstLine Rein Tölp "--
gi mitte oma spetsiaalalal 1
meetris vaid üllatuslikult 1W
meetri jooksus Vuih arvata
Tölp esines varumehena korr-a-võistleja
asemel sest
Liidus (ja Ka tesus
tanteil mittnpiH teitljS? parenü-- J
Tölbi vastaste hulgas ! ehtä&
nagu tänavune ma-il- ma pan
Euroopa rekordi omanik ida-- -'
tina Mi- - --JSl 11 ' "? ae-- "
ter Simpson Jooks k --
"- u
kavõistluseks kus ku- 1- '
nnri vmiHi foa ters? ' f'1'—
mis on ilmselt põhiuok ke-- k
roe tal üffaHle n!'SSJ "
ooUmatult Hane-sak-- a '
Tömmler ajaga 3 474 '3X~
Wadout (Prantsuse 3 48 0
3480 Siropson 3 44 a i
50