0094a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
?
&
r t - i $ --tk
— —- - J
Lhk3 VABA EESTLANE kolmapiersL 34 märtsil 1965 — Wednesdajr March 34 1M5 Nra
Soome neutraliteet
Soome president Urho Kekko-- annab liiga kergesti järele Mosk-ne- n
pidas 24 veebruaril Moskvas va nõudmistele Siin tuleb aga ar-külaskäi- gul
viibides kõne milles vestada Soome delikaatset olu-ta
kritiseeris USA ettepanekut se-- korda ja ajaloo kogemusi Soome
gameeskondadegr mehitatud tuu- - on teatavasti pidanud ajavahemi-marelv- i
kandva laevastiku moo- - kus 1939—19 kaks sõda N Lii-dustamis- eks
NATO raames nime-- ( duga ja 1944 a septembris pärast
tades seda rahu ohustajaks Põh- - seda kui Soome oli kaotanud 100
ja-Kuroop- as President lisas et 000 meest ehk 24% oma rahvas-Soom-e
neutraliteedi säilitamiseks tikust ei jäänud meie vennasrah-o- n
rahu asendamatu tähtsusega j vai muud üle kui rahu taotleda
See tekitas lääneriikides kohe [Selle hind oli raske Soome oli
küsimuse: Kas tahtis Kekkonen sunnitud loovutam? rohkem kui
sellega ütelda et sõja puhul asub ühe kümnendiku oma territooriu-Soom- e
N Liidu poolele? Kas [mist andma Porkkali N liidule
neutraalsus millest Soome on ju-ba
aastaid kindlalt ja edukalt kin-nipidanu- d
on nüüd löönud kõiku-ma?
Soome oli teatavasti sunnitud
sõlmima N Liiduga 1948 aastal
sõpruslepingu mille militaarsed
klauslid hakkavad automaatselt
kehtima sõja puhkemise korral
Euroopas Need nõuavad et Soo-me
ei laseks kasutada oma terri-tooriumit
baasina või läbikäigu-teen- a
agressiooniks N Liidu va-sta
Soome valitsuse esindajad on
vahepeal rõhutanud et Kekkonen
ei viidanud oma kõnes mingisu-gusele
poliitlkamuudatusele ja ta
puudutanud vaid oletatavat flda
S Liidu ja Saksamaa vahel Mit-med
ringkonnad Soomes on sol-vunud
et lääneriikides üldse kaht-lustati
Soome kaldumist N Liidu
nnnlrl la siin krilnsiitatakse alla I
et Soome peab Juba üksnes oma I
geograafilise asendi tõttu olema
oma diplomaatilises läbikäimises
N Liiduga äärmiselt ettevaatlik
ja seetõttu on Kekkoneni ning te-ma
eelkäija Juho Paasikivi ees-märgiks
olnud alati säilitada N
Liidu usaldust Soome neutralitee-di
suhtes See aga ei tähenda ühel-gi
määral et Soome valitsuse
sümpaatiad oleksid suunatud
Moskvale
Keegi ei lähe nii kaugele et ta
nimetaks president Kekkoneni
kommunistiks tõi venesõbrali
kuks Küll on aga teda kritiseeri
tud selle pärast et ta mõnikord
Kutsumused
Nooruse isiklikus sihiasetuses
on alati talitsenud teatud kahe-palgelisus
Huviala mille juures
sageli peitub tõeline kutsumus
lükatakse kõrvale kui ebapraktl
5W
oli
täies
line vähetasuv Selle asemel parane voi alla seda oma tcgeit-seataks- e
sihiks majanduslikult tu- - kui kutsealal Sisemine killustatus
lutoova ala õppimine ja vastav teeb oma töö Rahuldamatust
Eriti näeme seda siin ' suurendab omakorda et vä-mand- ril
kus vaimne hem andekad kuid miil- - killus- -
peaaegu alati sunnitakse taandu 1
ma majanduslike kaalutluste kõr
val Eeldatakse et rahaga on või-malik
kompenseerida ja kõrvalis-te
huvialadena harrastada vaim-seid
kutsumusi
Nii tekivad arstid kes tegeli-kult
on muusikud insenerid kes
tegelikult on maalijad majandus-teadlased
kes tegelikult pühendu-vad
loodusteaduse uurimisele jne
Sageli murrab vaimne kutsumus
kutsalast läbi
Enamasti jääb kutsumus vaim-seks
eneserahulduseks igapäevase
kutsetöö varjus Ag? sel juhul
LUGEJA KIRJUTAB:
Noored ja alkohol
Kns avndn Toronto Eesti Maias '
I baar või mitte' — see oli küsi
nins mirli mttfidnnud aastal aru
♦o iiHoi ovnHVni VrrwinlfOml la I
seal Jõuti üksmeelselt otsusele et
„ oi wvttnv loomulikult
on küsitav kas „„ dinee rH Mana oleks i
tünlrdmsei teoosttaetoalvlo jvanmettaij'_anduslikult -- rtivnrt raa
tvcm inias nn see sou- -
millist andis sellel rahva- - ~~ii niirnhoii müük
wH
mereväebaasiks ja tasuma
miljoni dollari ulatuses sõjakah-jutasu
1952 aastaks see sum-ma
ulatuses makstud
ja
kutseala sie
rahulolu
ka
alkoholi sissetoo--'
Sellest ajast peale ei ole Soomel
Jäänud muud valikut kui võtta
omaks neutraalne hoiak ehkki
soomlaste orientatsioon ja süm-paatia
on selgelt suunatud vabas-se
läänemaailma Kekkoneni kõ-net
Moskvas võib vähemalt osali-selt
põhjendada ka sellega et tal
olid väga head suhted Hrushtsho-vig- a
ja Soomes tunti muret selle
pärast milliseks kujunevad vahe
korrad uute võimumeestega Seda
kartust silmas pidades tegi Kek
konen ehk erilisi pingutusi uue
juhtkonna usalduse võitmiseks
Meile oli kahtlemata ebameel
div et samal ajal kui meie pühit
sesime paguluses oma Vabariigi
aastapäeva istus vennasrahva
president Kremlis pidulauas ja
lõi vodkaklaase kokku sealsete
türannidega kuid me teame et
tal ei olnud antud olukorras min-git
muud pääseteed Seepärast ei
arvesta me mitte niivõrd sõnade-ga
mida Kekkonen ütles kui te-ma
mõtetega ja tunnetega süda-mes
Neid me võime loomulikult
vaid aimata kuid me oleme kind-lad
et need Uhtuvad põhiliselt
meie omadega Samuti nagu me
oleme kindlad teadmises et meie
vennasrahvas võib vaadata N Lii-du
poole küll korrektse tolerant-siga
kuid hoiab seejuures rusikat
I taskus
2
see avaldab mõju — kahandab
hui ja pUüdlusi tegeliku kutse-töö
alal Muusikust arst maali-jast
insener ja loodusteadlasest
majandusmees on enamasti kesk
tiwl Lnlliwiriil InnavaH nrnrtest
kaugemale
Väline nõuanne Isikliku sihiase
tuse ja kutsevaliku küsimustes on
raske Keegi ei ole õigustatud võt-ma
riski teise inimese elu kujun-damise
kUsimustes Seda võivad
teha vahest ainult noore ellu astu-ja
vanemad või vägf lähedased
inimesed Ideaalne on aga see kui
noor inimene suudab ühendada
oma sisemise kutsumuse just sel-le
töö- - või kutsealaga mis temale
kutsumuslikult on kõige lähem
Siis on ühiskonnas üks õnnelik ja
sisemiselt tasakaalustatud inime-ne
rohkem
likule tegelasele nendest mure- -
dest mida Toronto Eesti Maja
peab kogema majandamisel esi-tati
kohe küsimus: Miks te oma
_ i _ Etl A"JJa °aan asuia' iiai
% w4n aI Awttn tinrta
'pärast soovitavaks vastas Lake- -
woodi tegelane: Meie arvame
'Just vastupidist Noored on siin
meie silma all Ja kui keegi napsi- -
võtmisega liiale läheb võime
ti talle isalikult käe õlale panna
'Ja teda mõõdukusele manitseda
Muidu läheksid nad linna kõrtsi- -
aibj-i- - MiiuiawA
eksperimenteeriksid' kohallkes
kõrtsides Samuti oleksid nad
seal kaitstud tülinoriva elemendi '
kida mitmesugused argumendid desse Ja seal ei hoia neil keegi sü-nag- u
näiteks vastavate ruumide ™ P™-- " s tundus küllaltki
puudumine raskused loa saami-- ' loogilise argumendina
sel või kinnisvaramaksude kõr-- Nüüd võisime hiljuti lugeda Kit-gendami- se
oht Need asjaolud on cheneris ilmuvast ajalehest Rit-aga
seni jäetud kõrvalisteks ja chener-Waterlo- o Record" et seal
vastuseis põhineb sellele et kui on sama probleem päevakorras
Daar voio
Drofiitl
Majas Kui
mn{k
ala
Päike tõuseb juba kõrgelt ja talve võim hakkab sammsammult mur-duma
Seda aimavad ka Torontos High pargis Grenadier tiigis elavad
pardid kes kogunevad suures parves kalda ääres avanenud veeriba
juurde
N
otsuste
Nõuk Liidu diktaator Nikita
Hrushtshov hooples mõned aas-tad
tagasi et Venemaa on kUmne
pärast võimeline ületama
Ameerika Ühendriigid kõikidel
Kuigi
Hrushtshovi jutust ei ole veel
möödunud kümmet aastat on ju-ba
nüüd selgunud et N Liit pole
võimeline 10 ega 20 aasta pärast
Ühendriikidele majanduslikult jä-rele
jõudma kõnelemata möödu-misest
Seda on N Liidu võimud
sunnitud ka ise tunnistama kuigi
Moskva statistika püüab tegelik
ku olukorda lasta paista paremas
valguses ning võltsib kogu maa-ilma
petmiseks fakte
SUURED TAGASILÖÖGID
KÕIGU ALADEL
Hrushtshov tull oma produktsi-ooni
tõstmise juttudega avalikku-se
ette 1961 aasta oktoobris see-ga
ligemale viis aastat tagasi Ar-vestades
viie aasta möödumisega
oleks Juba nüüd ta lubaduse taga-järjed
pidanud soovitud tulemusi
andma
Olukord on kujunenud aga hoo-pis
vastupidiseks kuna N Liit
sipleb praegu erakordselt suur-tes
raskus-tes
milledest väljapääsuks puu-duvad
igasugused eeldused
Isegi N Liidu oma võltsitud
statistilised andmed on sunnitud
kinnitama et N Liidu põlluma-jandus
ei ole teinud mingisugu-seid
edusamme Ja et tööstuse too-dang
jääb Uha kaugemale maha
ühendriikide tööstuse produktsi-oonist
Suured tagasilöögid on tabanud
N Liitu ka
riikide ühise majandusliku bloki
Nii tuli Hrusht-shov
1961 aastal välja suurte plaa-nidega
millede kohaselt N Liit
majanduslikus koostöös kuue Ida-Euroop- a
kommunistliku riigiga
!pidl moodustama tugeva majan-dusliku
ühisjõu kes viie aasta
kestel pidi produtseerima poole
kogu maailma tööstustoodetest
Selle plaani kurva ebaõnnestu-mise
on nüüd isegi sunnitud
kinni naelutama Moskva oma
kes Ionsta-teeriva- d
et Comecon ei ole an-nu- d
soovitud tulemusi
HHLSTSHOVI LUBADUSED —
!sliUR ntUFF
nõukogude põllu
majandusesse — Moskva valuta- -
eest millist leidub baari-des4
Võibolla oleks ka meil aeg võt-ta
oma Ulipuritaanlikud põhimõt-ted
selles suhtes revideerimisele
sest moodsas ühiskonnas kus
palju paremad õpetajad kui ka--
nadlastest baarimehed
Justus
dustada meie ' Waterloo ülikooli Juhtkonnas on jmeie noored üleskasvavad ei pee-noor- te
hulgas kes Eesti Maja kü-- 1 arutusel baari avamise küsimus ta mõõdukat
lastavad ülikooli Juures nii et üliõpilaste
_
mingiks eriliseks paheks Küli tu--
Allakirjutanu käis möödunud joomist saaks paremini kontrolli-- leb aga noori võõrutada Uigsest
suvel USA-- s Lakewoodl suvepäe- - da Sel viisil õpiksid nad kuidas j millises
~„i u" -- iHs hämmastusega tuleb Juua selle asemel et nad suhtes me ise oleme kahtlemata
Eesti
rääkisime ühele koha- -
aasta
linna
varnasse Achillesse kanda — siis
lubas Hrushtshov 1961 aastal et
N Liit produtseerib 1970 aastaks
kolm korda rohkem liha isiku
kohta Vastavad andmed näitavad
aga nüüd selgelt et liha produkt-sioon
Venemaal on 1961 aastaga
võrreldes Isegi tunduvalt lange
nud kuigi rahva arv on 13 miljo-ni
isiku võrra suurenenud Sama
lugu on ka piimaga ja piimasaa-duste
produktsiooniga mis samu-ti
on langenud võrreldes 1961
aastaga Teravilja toodangu alal
kõnelevad vene põllumajanduse
ebaõnnestumisest kõige selgemat
keelt suured nisu sisseostud Ka-nadast
Ameerika ühendriikidest
ja mujalt
Olukord ei ole palju parem
tööstussaaduste alal kuigi venela-sed
on teinud suuri pingutusi pro-duktsiooni
tõstmiseks Ja tarbe-kaupade
Vas-tavad
arvud näitavad et Ühend
riikide rahva toodangu koguväär-tus
tõusis 1961 aastal 540 miljar-di
dollarile kuna venelased pro-dutseeris- id
samal ajal ainult 264
miljardi dollari eest 1964 aastal
oli see vahemaa tunduvalt suure-nenud
kuna ühendriikide toodan-gu
koguväärtus tõusis 623 miljar-di
dollarile võrreldes N Liidu 287
miljardi dollariga
Samal ajal ei saa jätta kahe sil-ma
vahele et N Liidu rahvaarv
on 35 miljoni võrra suurem
Ühendriikide rahvaarvust
N Liidu tööstuses esinevate
raskuste ja tagasilöökide kohta
annavad ülevaate mõningad ar-vud
Nii suutis N Liidu autotöös-tus
1964 aasta kestel produtseeri-da
ainult 185000 autot kuna
Ameerika autotööstus saatis sa-mal
aastal turule lp miljonit uut
mootorsõidukit Samal aastal ehi-tasid
USA autotööstused 15 mil
jonit veoautot ja omnibussi kuna
1 venelased suutsid produtseerida
ainult 418000 veomasinat
USA VANGIDEL ON ROHKEM
PÕRANDAPINDA KUI N LIIDU
ELNIKEL
Eriti kurb lugu on ka uute kor-terimaja- de
ehitamisega mis ei
anna vaatamata kõige suuremale
propagandale ligilähedaseltki
soovitud tulemusi Hrushtshovi
sõnade järele pidi N Liit jõudma
lähema kümne aasta jooksul nii
kaugele et nõukogude kodanike
vajadused peavarju osas on laias
laastus rahuldatud Ja tulemused?
Statistika kinnitab et 1964 aastal
on N Liidus ehitatud " ulatuses
vähem elukortereid kui 1962 aas - '
tal ning et miljonid vene pere j
konnad peavad ikka veel Jagama
ühte ruumi mitme perekonna
kohta
USA spetsialistide poolt kogu-tud
andmete kohaselt on vene
linnaelanikel keskmiselt kasu--j
tada ainult 8 ruutjardi põranda-pinda
elaniku kohta mis ei vas-- '
ta isegi Ameerika vanglate ter-vishoiu
eeskirjade standardile I
Sama lugu valitseb ka kõigil
Välisajakirjandus kommentaar
De Gaulle ja Kanada uraan
Liit murrangu lävel
Majanduslikud raskused sunnivad põhiliste tegemisele
produktsioonialadel
majanduslikkudes
raudeesriidetaguste
organiseerimisel
majandusteadlased
alkoholitarvitamist alkoholitarvitamist
alkoholitarvitamisest
produtseerimiseks
Kanada valitsus suhtub mure-likult
suureulatuslikesse uraani-läbirääkimistes- se
mis toimuvad
praegu Pariisis Prantsusmaa on
avaldanud soovi 50000 tonni uraa-ni
ostmiseks kuld tundub et de
Gaulle on rohkem huvitatud dip-lomaatilisest
võidust Washingtoni
üle kui uraanist enesest
Denison Mines Ltd või ükskõik
milline teine siinne firma saab
uraani väiJa vedada ainult Ottawa
eksportloa alusel ja väljavaated
sellise loa saamiseks on väga väi
kesed Keeldumine võib aga oma'
korda tekitada suure poliitilise
tonni ja olukord on komplitseeri-tud
eriti seetõttu et peaminister
Pearsoni enese valimisepiirkond
asub otse uraanitootmise keskuse
südames
Kanada valitsuse keeldumise
põhjused on mitmesugused
Kõigepealt ei aktsepteeri Prant-susmaa
uraani ostmisel mingi-suguseid
tingimusi
President de Gaulle ei pea oi-geks
seda et samal ajal kui Ka-nada
ja Lõuna-Aafrik- a müüvad
USA-l- e ja Inglismaale uraani ilma
teistel aladel Nii jäävad venela-sed
terase produktsioonilt amee-riklastest
iga aastaga rohkem ma-ha
keemiatööstus ei taha võtta
kuidagi jalgu alla ning tarbekau-pade
Ja luksusesemete produtsee-rimisel
on vene tööstus ikka veel
lapsekingades
Kommunistlikud poliitikud sei-savad
eeltooduga arvestades ras-kete
probleemide ees: nad peavad
ajaloo poolt nurjumisele määra-tud
kommunistliku süsteemi Juu-res
produtseerima elanikonna kas-vavate
nõudmiste rahuldamiseks
Uha suuremal määral tarbekaupa-si- d
ehitama maju rajama uusi
teid ja tõstma põllumajandussaa-duste
produktsiooni Senised ko-gemused
näitavad et selliste suur-te
ülesannete lahendamine on
kommunistliku riigikorra Juures
võimatu Sellest saavad töenäoll-- j
selt väga hästi aru ka Moskva
praegused juhid kes otsivad uusi
teid ja uusi võimalusi praegusest
ummikust välja pääsemiseks
Tundub et ainsaks teeks prae-gusele
olukorrale lahenduse
leidmiseks on järk-järgu- it era-ettevõtlusele
suuremate võima-luste
andmine milleks Kreml
pole aga veel täielikult küps
KREML KATSUB VÕITA AEGA
Aja võitmiseks ja kaosest pää-semiseks
katsuvad venelased hoi-duda
välispoliitilistest konflikti-dest
ning taotlevad Ameerika
Ühendriikidelt Ja teistelt Lääne-riiklde- lt
majandusliku toetuse ja
laenude saamist Vene sisepoliiti-liste
ja majanduslikkude raskus-tega
on seletatav ka Kremli taga-sihoidlik
hoiak Kagu-Aasl- a prob-leemidele
lähenemisel mis ei ole
kaugeltki kooskõlas kommunist-liku
doktriiniga Ja Kremli varem-aegs- e
sõjaka käitumisega Kaht-lemata
kaotab Moskva oma reser-veeritud
hoiakuga kommunistliku
bloki ridades prestüzhi Ja annab
Pekingile võimaluse propaganda-võitud- e
saavutamiseks Moskva
ei saa siiski kaua kasuta-da
praeguse suure ummiku varja-miseks
ajutisi hädavahendeid Ja
peab lähemas tulevikus tegema
suuri ja põhjapanevaid otsuseid
Millise suuna valivad Kremli ju-hid
ja millised on need otsused —
seda ootab kogu maailm suure
huviga
ÕIENDUS
„Vaba Eestlase" eelmises numb-ris
on esiküljel ühe artikli peal-kirjas
Juhtunud eksitav viga mi- -
da palume lugejatel vabandada
Artikli pealkirjas on eksikombel
märgitud Jvreml nõuab uusi õhu- -
rünnakuid" Tegelikult on artikli
pealkirjaks JCindral nõuab uusi
õhurünnakuid mis selgub ka ar-tikli
sisust
Soovitase
„VABA EESTLAST"
oma sõpradele ja tuttavatele
ilktigeasatesaskuustgnauõkosusttasevtuaarordabmaennakpiasdoaoitlnesuieslttteelnttuintegtteinsces
ldaalJdaapsekealkibesnrdaginagsrõeanlntatiiekkisipnenkeiutanaõsiigiaKuas-ke-tsat saata oma inspektond kohal kindlaks tegema et uraani kasu btaetkaskseFatõketstoi n rahpuealilkeugki s seoetstaMr Prantsusmaa omab praega uäb
30000 tonni uraani millest püsab küllaldaselt riigi tagasihoidlike
militaarseteks vajadusteks raita aasta vältel
PSeraengatsuosnmavaägasootõveibnäolinureaanrjt tõesti osta ainult tööstuslikuks
vajaduseks kuid ei anna sellfVj
mingit lubadust sel lihtsal põ-hjusel
et USA-l- t ja Inglismaalt
ei nõuta sellist lubadust
Kanada kuulub pealegi rahv
vahelisesse Aatomienergia Age-ntuuri
mille liikmed kohustuvad
tegema kõike et vältida tuum-arelvadega
katsetamist pealpool maapinda Prantsusmaa ei ole ara sellele lepingule alla kirjutanud
Ja kavatseb ka edaspidi jätkata
katseid atmosfääris President de Gaulle teab väga hästi et vähesed
asjad ärritaksid Washingtoni rob
kem kui Ottawa järeleandmist
Prantsusmaale uraanimüügi osas ja Ottawas arvatakse et see org
peamiseks põhjuseks miks Prar
susmaa on nii huvitatud Kanada
uraanist
Prantsusmaa tahab sõlmida De
nison Mines'iga 25-aasta- se uraaa
müügi lepingu ja kui sellisele
kontraktile tahetakse Ottawa
heakskiitu nõuaks see enhst va
litsuse sanktsiooni Niivõrd pika
ajaline leping on aga vaevalt
mõeldav sest keegi ei tea müi
sed on maailma vajadused uraarj
järele tulevikus
Juhul kui Prantsusmaa nõustub
valitsuse tingimustega võib te
hingust asja saada kuid vaevalt
on loota lepingu realiseerumist
mis näeb ette 50000 tonni nru
ni müümise hinnaga 6 dollarit
nael mis on Prantsusmaa ette
panekuks
"The Financial Post"
Pekingi valitsus ei saatnud osa
esindajaid Moskvas toimunud
konverentsile ja sama kehtib tea
te kommunistlike riikide kohti
Aasias See olukord on pannud X
Liidu ilmselt väga raskesse olu
korda Venemaa on avaldarni!
oma hoiaku nende riikide suhtes
See hoiak tõmbab kindla joone
ideoloogiliste ja natsionalistid'
probleemide vahel Venemaa asfr
tab ilmselt pearõhu natsionalist
likele teguritele
Mainichi" Toto
Teised lehed
Tehes möödunud Eesti Vabam
gi aastapäevast kokkuvõtet nür
igb „Eesti Päevaleht" oma Jutt
kirjas:
Meie endi ridu lugedes t!s
märgata et need et ole hõre
nud Kodumaa vasu on tunded
endiselt soojad Ja tzhe aidata fr
durahva vabanemise ehtne A
nult paaris üksikus uohas t
monstreeris ka Vabac" jev K- -
mise ühtluse ebataiu --kus "
siin Rootsis õnneks a
pisikeskuses kus ühte sas
vabadust austati kahes k_r J
kahel eri päeval taoline nähet?
pus esinema ka Kanad-- s Tor#
tos kus samuti tehti trpcU-a- k
kuigi ainult üsna väikesele ="
riteedile Ülimalt küssv on
Ilse aktuse väärtus nv5 isasü-sus- e
sildi all pühendatakse sf
miste intriigide v-komm-enteeris
riSU
õiguse uks --
rahva! J1 ronto eesti lehti Eest
kodumaa ootavad va' - eef~
selt üksmeelsust kõigi kis:--
tes mis puudutavad v "
de tuleviku eest &--7- ?l
kahtlemata aeg mõrad1 'J7"w
miseks ka selles pislkcs s skü
juba Järgmiseks Vabad-sJ- fr
i i :~ r : rwa neea ites mnc 3 rahartii_ t Oma tC Sf — —-- - --?
grupeeringute kaupa eiYA:l
loomulik et vabaduspj--- " 1
ei saa olla kaksipidisest P
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, March 24, 1965 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1965-03-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000023 |
Description
| Title | 0094a |
| OCR text | ? & r t - i $ --tk — —- - J Lhk3 VABA EESTLANE kolmapiersL 34 märtsil 1965 — Wednesdajr March 34 1M5 Nra Soome neutraliteet Soome president Urho Kekko-- annab liiga kergesti järele Mosk-ne- n pidas 24 veebruaril Moskvas va nõudmistele Siin tuleb aga ar-külaskäi- gul viibides kõne milles vestada Soome delikaatset olu-ta kritiseeris USA ettepanekut se-- korda ja ajaloo kogemusi Soome gameeskondadegr mehitatud tuu- - on teatavasti pidanud ajavahemi-marelv- i kandva laevastiku moo- - kus 1939—19 kaks sõda N Lii-dustamis- eks NATO raames nime-- ( duga ja 1944 a septembris pärast tades seda rahu ohustajaks Põh- - seda kui Soome oli kaotanud 100 ja-Kuroop- as President lisas et 000 meest ehk 24% oma rahvas-Soom-e neutraliteedi säilitamiseks tikust ei jäänud meie vennasrah-o- n rahu asendamatu tähtsusega j vai muud üle kui rahu taotleda See tekitas lääneriikides kohe [Selle hind oli raske Soome oli küsimuse: Kas tahtis Kekkonen sunnitud loovutam? rohkem kui sellega ütelda et sõja puhul asub ühe kümnendiku oma territooriu-Soom- e N Liidu poolele? Kas [mist andma Porkkali N liidule neutraalsus millest Soome on ju-ba aastaid kindlalt ja edukalt kin-nipidanu- d on nüüd löönud kõiku-ma? Soome oli teatavasti sunnitud sõlmima N Liiduga 1948 aastal sõpruslepingu mille militaarsed klauslid hakkavad automaatselt kehtima sõja puhkemise korral Euroopas Need nõuavad et Soo-me ei laseks kasutada oma terri-tooriumit baasina või läbikäigu-teen- a agressiooniks N Liidu va-sta Soome valitsuse esindajad on vahepeal rõhutanud et Kekkonen ei viidanud oma kõnes mingisu-gusele poliitlkamuudatusele ja ta puudutanud vaid oletatavat flda S Liidu ja Saksamaa vahel Mit-med ringkonnad Soomes on sol-vunud et lääneriikides üldse kaht-lustati Soome kaldumist N Liidu nnnlrl la siin krilnsiitatakse alla I et Soome peab Juba üksnes oma I geograafilise asendi tõttu olema oma diplomaatilises läbikäimises N Liiduga äärmiselt ettevaatlik ja seetõttu on Kekkoneni ning te-ma eelkäija Juho Paasikivi ees-märgiks olnud alati säilitada N Liidu usaldust Soome neutralitee-di suhtes See aga ei tähenda ühel-gi määral et Soome valitsuse sümpaatiad oleksid suunatud Moskvale Keegi ei lähe nii kaugele et ta nimetaks president Kekkoneni kommunistiks tõi venesõbrali kuks Küll on aga teda kritiseeri tud selle pärast et ta mõnikord Kutsumused Nooruse isiklikus sihiasetuses on alati talitsenud teatud kahe-palgelisus Huviala mille juures sageli peitub tõeline kutsumus lükatakse kõrvale kui ebapraktl 5W oli täies line vähetasuv Selle asemel parane voi alla seda oma tcgeit-seataks- e sihiks majanduslikult tu- - kui kutsealal Sisemine killustatus lutoova ala õppimine ja vastav teeb oma töö Rahuldamatust Eriti näeme seda siin ' suurendab omakorda et vä-mand- ril kus vaimne hem andekad kuid miil- - killus- - peaaegu alati sunnitakse taandu 1 ma majanduslike kaalutluste kõr val Eeldatakse et rahaga on või-malik kompenseerida ja kõrvalis-te huvialadena harrastada vaim-seid kutsumusi Nii tekivad arstid kes tegeli-kult on muusikud insenerid kes tegelikult on maalijad majandus-teadlased kes tegelikult pühendu-vad loodusteaduse uurimisele jne Sageli murrab vaimne kutsumus kutsalast läbi Enamasti jääb kutsumus vaim-seks eneserahulduseks igapäevase kutsetöö varjus Ag? sel juhul LUGEJA KIRJUTAB: Noored ja alkohol Kns avndn Toronto Eesti Maias ' I baar või mitte' — see oli küsi nins mirli mttfidnnud aastal aru ♦o iiHoi ovnHVni VrrwinlfOml la I seal Jõuti üksmeelselt otsusele et „ oi wvttnv loomulikult on küsitav kas „„ dinee rH Mana oleks i tünlrdmsei teoosttaetoalvlo jvanmettaij'_anduslikult -- rtivnrt raa tvcm inias nn see sou- - millist andis sellel rahva- - ~~ii niirnhoii müük wH mereväebaasiks ja tasuma miljoni dollari ulatuses sõjakah-jutasu 1952 aastaks see sum-ma ulatuses makstud ja kutseala sie rahulolu ka alkoholi sissetoo--' Sellest ajast peale ei ole Soomel Jäänud muud valikut kui võtta omaks neutraalne hoiak ehkki soomlaste orientatsioon ja süm-paatia on selgelt suunatud vabas-se läänemaailma Kekkoneni kõ-net Moskvas võib vähemalt osali-selt põhjendada ka sellega et tal olid väga head suhted Hrushtsho-vig- a ja Soomes tunti muret selle pärast milliseks kujunevad vahe korrad uute võimumeestega Seda kartust silmas pidades tegi Kek konen ehk erilisi pingutusi uue juhtkonna usalduse võitmiseks Meile oli kahtlemata ebameel div et samal ajal kui meie pühit sesime paguluses oma Vabariigi aastapäeva istus vennasrahva president Kremlis pidulauas ja lõi vodkaklaase kokku sealsete türannidega kuid me teame et tal ei olnud antud olukorras min-git muud pääseteed Seepärast ei arvesta me mitte niivõrd sõnade-ga mida Kekkonen ütles kui te-ma mõtetega ja tunnetega süda-mes Neid me võime loomulikult vaid aimata kuid me oleme kind-lad et need Uhtuvad põhiliselt meie omadega Samuti nagu me oleme kindlad teadmises et meie vennasrahvas võib vaadata N Lii-du poole küll korrektse tolerant-siga kuid hoiab seejuures rusikat I taskus 2 see avaldab mõju — kahandab hui ja pUüdlusi tegeliku kutse-töö alal Muusikust arst maali-jast insener ja loodusteadlasest majandusmees on enamasti kesk tiwl Lnlliwiriil InnavaH nrnrtest kaugemale Väline nõuanne Isikliku sihiase tuse ja kutsevaliku küsimustes on raske Keegi ei ole õigustatud võt-ma riski teise inimese elu kujun-damise kUsimustes Seda võivad teha vahest ainult noore ellu astu-ja vanemad või vägf lähedased inimesed Ideaalne on aga see kui noor inimene suudab ühendada oma sisemise kutsumuse just sel-le töö- - või kutsealaga mis temale kutsumuslikult on kõige lähem Siis on ühiskonnas üks õnnelik ja sisemiselt tasakaalustatud inime-ne rohkem likule tegelasele nendest mure- - dest mida Toronto Eesti Maja peab kogema majandamisel esi-tati kohe küsimus: Miks te oma _ i _ Etl A"JJa °aan asuia' iiai % w4n aI Awttn tinrta 'pärast soovitavaks vastas Lake- - woodi tegelane: Meie arvame 'Just vastupidist Noored on siin meie silma all Ja kui keegi napsi- - võtmisega liiale läheb võime ti talle isalikult käe õlale panna 'Ja teda mõõdukusele manitseda Muidu läheksid nad linna kõrtsi- - aibj-i- - MiiuiawA eksperimenteeriksid' kohallkes kõrtsides Samuti oleksid nad seal kaitstud tülinoriva elemendi ' kida mitmesugused argumendid desse Ja seal ei hoia neil keegi sü-nag- u näiteks vastavate ruumide ™ P™-- " s tundus küllaltki puudumine raskused loa saami-- ' loogilise argumendina sel või kinnisvaramaksude kõr-- Nüüd võisime hiljuti lugeda Kit-gendami- se oht Need asjaolud on cheneris ilmuvast ajalehest Rit-aga seni jäetud kõrvalisteks ja chener-Waterlo- o Record" et seal vastuseis põhineb sellele et kui on sama probleem päevakorras Daar voio Drofiitl Majas Kui mn{k ala Päike tõuseb juba kõrgelt ja talve võim hakkab sammsammult mur-duma Seda aimavad ka Torontos High pargis Grenadier tiigis elavad pardid kes kogunevad suures parves kalda ääres avanenud veeriba juurde N otsuste Nõuk Liidu diktaator Nikita Hrushtshov hooples mõned aas-tad tagasi et Venemaa on kUmne pärast võimeline ületama Ameerika Ühendriigid kõikidel Kuigi Hrushtshovi jutust ei ole veel möödunud kümmet aastat on ju-ba nüüd selgunud et N Liit pole võimeline 10 ega 20 aasta pärast Ühendriikidele majanduslikult jä-rele jõudma kõnelemata möödu-misest Seda on N Liidu võimud sunnitud ka ise tunnistama kuigi Moskva statistika püüab tegelik ku olukorda lasta paista paremas valguses ning võltsib kogu maa-ilma petmiseks fakte SUURED TAGASILÖÖGID KÕIGU ALADEL Hrushtshov tull oma produktsi-ooni tõstmise juttudega avalikku-se ette 1961 aasta oktoobris see-ga ligemale viis aastat tagasi Ar-vestades viie aasta möödumisega oleks Juba nüüd ta lubaduse taga-järjed pidanud soovitud tulemusi andma Olukord on kujunenud aga hoo-pis vastupidiseks kuna N Liit sipleb praegu erakordselt suur-tes raskus-tes milledest väljapääsuks puu-duvad igasugused eeldused Isegi N Liidu oma võltsitud statistilised andmed on sunnitud kinnitama et N Liidu põlluma-jandus ei ole teinud mingisugu-seid edusamme Ja et tööstuse too-dang jääb Uha kaugemale maha ühendriikide tööstuse produktsi-oonist Suured tagasilöögid on tabanud N Liitu ka riikide ühise majandusliku bloki Nii tuli Hrusht-shov 1961 aastal välja suurte plaa-nidega millede kohaselt N Liit majanduslikus koostöös kuue Ida-Euroop- a kommunistliku riigiga !pidl moodustama tugeva majan-dusliku ühisjõu kes viie aasta kestel pidi produtseerima poole kogu maailma tööstustoodetest Selle plaani kurva ebaõnnestu-mise on nüüd isegi sunnitud kinni naelutama Moskva oma kes Ionsta-teeriva- d et Comecon ei ole an-nu- d soovitud tulemusi HHLSTSHOVI LUBADUSED — !sliUR ntUFF nõukogude põllu majandusesse — Moskva valuta- - eest millist leidub baari-des4 Võibolla oleks ka meil aeg võt-ta oma Ulipuritaanlikud põhimõt-ted selles suhtes revideerimisele sest moodsas ühiskonnas kus palju paremad õpetajad kui ka-- nadlastest baarimehed Justus dustada meie ' Waterloo ülikooli Juhtkonnas on jmeie noored üleskasvavad ei pee-noor- te hulgas kes Eesti Maja kü-- 1 arutusel baari avamise küsimus ta mõõdukat lastavad ülikooli Juures nii et üliõpilaste _ mingiks eriliseks paheks Küli tu-- Allakirjutanu käis möödunud joomist saaks paremini kontrolli-- leb aga noori võõrutada Uigsest suvel USA-- s Lakewoodl suvepäe- - da Sel viisil õpiksid nad kuidas j millises ~„i u" -- iHs hämmastusega tuleb Juua selle asemel et nad suhtes me ise oleme kahtlemata Eesti rääkisime ühele koha- - aasta linna varnasse Achillesse kanda — siis lubas Hrushtshov 1961 aastal et N Liit produtseerib 1970 aastaks kolm korda rohkem liha isiku kohta Vastavad andmed näitavad aga nüüd selgelt et liha produkt-sioon Venemaal on 1961 aastaga võrreldes Isegi tunduvalt lange nud kuigi rahva arv on 13 miljo-ni isiku võrra suurenenud Sama lugu on ka piimaga ja piimasaa-duste produktsiooniga mis samu-ti on langenud võrreldes 1961 aastaga Teravilja toodangu alal kõnelevad vene põllumajanduse ebaõnnestumisest kõige selgemat keelt suured nisu sisseostud Ka-nadast Ameerika ühendriikidest ja mujalt Olukord ei ole palju parem tööstussaaduste alal kuigi venela-sed on teinud suuri pingutusi pro-duktsiooni tõstmiseks Ja tarbe-kaupade Vas-tavad arvud näitavad et Ühend riikide rahva toodangu koguväär-tus tõusis 1961 aastal 540 miljar-di dollarile kuna venelased pro-dutseeris- id samal ajal ainult 264 miljardi dollari eest 1964 aastal oli see vahemaa tunduvalt suure-nenud kuna ühendriikide toodan-gu koguväärtus tõusis 623 miljar-di dollarile võrreldes N Liidu 287 miljardi dollariga Samal ajal ei saa jätta kahe sil-ma vahele et N Liidu rahvaarv on 35 miljoni võrra suurem Ühendriikide rahvaarvust N Liidu tööstuses esinevate raskuste ja tagasilöökide kohta annavad ülevaate mõningad ar-vud Nii suutis N Liidu autotöös-tus 1964 aasta kestel produtseeri-da ainult 185000 autot kuna Ameerika autotööstus saatis sa-mal aastal turule lp miljonit uut mootorsõidukit Samal aastal ehi-tasid USA autotööstused 15 mil jonit veoautot ja omnibussi kuna 1 venelased suutsid produtseerida ainult 418000 veomasinat USA VANGIDEL ON ROHKEM PÕRANDAPINDA KUI N LIIDU ELNIKEL Eriti kurb lugu on ka uute kor-terimaja- de ehitamisega mis ei anna vaatamata kõige suuremale propagandale ligilähedaseltki soovitud tulemusi Hrushtshovi sõnade järele pidi N Liit jõudma lähema kümne aasta jooksul nii kaugele et nõukogude kodanike vajadused peavarju osas on laias laastus rahuldatud Ja tulemused? Statistika kinnitab et 1964 aastal on N Liidus ehitatud " ulatuses vähem elukortereid kui 1962 aas - ' tal ning et miljonid vene pere j konnad peavad ikka veel Jagama ühte ruumi mitme perekonna kohta USA spetsialistide poolt kogu-tud andmete kohaselt on vene linnaelanikel keskmiselt kasu--j tada ainult 8 ruutjardi põranda-pinda elaniku kohta mis ei vas-- ' ta isegi Ameerika vanglate ter-vishoiu eeskirjade standardile I Sama lugu valitseb ka kõigil Välisajakirjandus kommentaar De Gaulle ja Kanada uraan Liit murrangu lävel Majanduslikud raskused sunnivad põhiliste tegemisele produktsioonialadel majanduslikkudes raudeesriidetaguste organiseerimisel majandusteadlased alkoholitarvitamist alkoholitarvitamist alkoholitarvitamisest produtseerimiseks Kanada valitsus suhtub mure-likult suureulatuslikesse uraani-läbirääkimistes- se mis toimuvad praegu Pariisis Prantsusmaa on avaldanud soovi 50000 tonni uraa-ni ostmiseks kuld tundub et de Gaulle on rohkem huvitatud dip-lomaatilisest võidust Washingtoni üle kui uraanist enesest Denison Mines Ltd või ükskõik milline teine siinne firma saab uraani väiJa vedada ainult Ottawa eksportloa alusel ja väljavaated sellise loa saamiseks on väga väi kesed Keeldumine võib aga oma' korda tekitada suure poliitilise tonni ja olukord on komplitseeri-tud eriti seetõttu et peaminister Pearsoni enese valimisepiirkond asub otse uraanitootmise keskuse südames Kanada valitsuse keeldumise põhjused on mitmesugused Kõigepealt ei aktsepteeri Prant-susmaa uraani ostmisel mingi-suguseid tingimusi President de Gaulle ei pea oi-geks seda et samal ajal kui Ka-nada ja Lõuna-Aafrik- a müüvad USA-l- e ja Inglismaale uraani ilma teistel aladel Nii jäävad venela-sed terase produktsioonilt amee-riklastest iga aastaga rohkem ma-ha keemiatööstus ei taha võtta kuidagi jalgu alla ning tarbekau-pade Ja luksusesemete produtsee-rimisel on vene tööstus ikka veel lapsekingades Kommunistlikud poliitikud sei-savad eeltooduga arvestades ras-kete probleemide ees: nad peavad ajaloo poolt nurjumisele määra-tud kommunistliku süsteemi Juu-res produtseerima elanikonna kas-vavate nõudmiste rahuldamiseks Uha suuremal määral tarbekaupa-si- d ehitama maju rajama uusi teid ja tõstma põllumajandussaa-duste produktsiooni Senised ko-gemused näitavad et selliste suur-te ülesannete lahendamine on kommunistliku riigikorra Juures võimatu Sellest saavad töenäoll-- j selt väga hästi aru ka Moskva praegused juhid kes otsivad uusi teid ja uusi võimalusi praegusest ummikust välja pääsemiseks Tundub et ainsaks teeks prae-gusele olukorrale lahenduse leidmiseks on järk-järgu- it era-ettevõtlusele suuremate võima-luste andmine milleks Kreml pole aga veel täielikult küps KREML KATSUB VÕITA AEGA Aja võitmiseks ja kaosest pää-semiseks katsuvad venelased hoi-duda välispoliitilistest konflikti-dest ning taotlevad Ameerika Ühendriikidelt Ja teistelt Lääne-riiklde- lt majandusliku toetuse ja laenude saamist Vene sisepoliiti-liste ja majanduslikkude raskus-tega on seletatav ka Kremli taga-sihoidlik hoiak Kagu-Aasl- a prob-leemidele lähenemisel mis ei ole kaugeltki kooskõlas kommunist-liku doktriiniga Ja Kremli varem-aegs- e sõjaka käitumisega Kaht-lemata kaotab Moskva oma reser-veeritud hoiakuga kommunistliku bloki ridades prestüzhi Ja annab Pekingile võimaluse propaganda-võitud- e saavutamiseks Moskva ei saa siiski kaua kasuta-da praeguse suure ummiku varja-miseks ajutisi hädavahendeid Ja peab lähemas tulevikus tegema suuri ja põhjapanevaid otsuseid Millise suuna valivad Kremli ju-hid ja millised on need otsused — seda ootab kogu maailm suure huviga ÕIENDUS „Vaba Eestlase" eelmises numb-ris on esiküljel ühe artikli peal-kirjas Juhtunud eksitav viga mi- - da palume lugejatel vabandada Artikli pealkirjas on eksikombel märgitud Jvreml nõuab uusi õhu- - rünnakuid" Tegelikult on artikli pealkirjaks JCindral nõuab uusi õhurünnakuid mis selgub ka ar-tikli sisust Soovitase „VABA EESTLAST" oma sõpradele ja tuttavatele ilktigeasatesaskuustgnauõkosusttasevtuaarordabmaennakpiasdoaoitlnesuieslttteelnttuintegtteinsces ldaalJdaapsekealkibesnrdaginagsrõeanlntatiiekkisipnenkeiutanaõsiigiaKuas-ke-tsat saata oma inspektond kohal kindlaks tegema et uraani kasu btaetkaskseFatõketstoi n rahpuealilkeugki s seoetstaMr Prantsusmaa omab praega uäb 30000 tonni uraani millest püsab küllaldaselt riigi tagasihoidlike militaarseteks vajadusteks raita aasta vältel PSeraengatsuosnmavaägasootõveibnäolinureaanrjt tõesti osta ainult tööstuslikuks vajaduseks kuid ei anna sellfVj mingit lubadust sel lihtsal põ-hjusel et USA-l- t ja Inglismaalt ei nõuta sellist lubadust Kanada kuulub pealegi rahv vahelisesse Aatomienergia Age-ntuuri mille liikmed kohustuvad tegema kõike et vältida tuum-arelvadega katsetamist pealpool maapinda Prantsusmaa ei ole ara sellele lepingule alla kirjutanud Ja kavatseb ka edaspidi jätkata katseid atmosfääris President de Gaulle teab väga hästi et vähesed asjad ärritaksid Washingtoni rob kem kui Ottawa järeleandmist Prantsusmaale uraanimüügi osas ja Ottawas arvatakse et see org peamiseks põhjuseks miks Prar susmaa on nii huvitatud Kanada uraanist Prantsusmaa tahab sõlmida De nison Mines'iga 25-aasta- se uraaa müügi lepingu ja kui sellisele kontraktile tahetakse Ottawa heakskiitu nõuaks see enhst va litsuse sanktsiooni Niivõrd pika ajaline leping on aga vaevalt mõeldav sest keegi ei tea müi sed on maailma vajadused uraarj järele tulevikus Juhul kui Prantsusmaa nõustub valitsuse tingimustega võib te hingust asja saada kuid vaevalt on loota lepingu realiseerumist mis näeb ette 50000 tonni nru ni müümise hinnaga 6 dollarit nael mis on Prantsusmaa ette panekuks "The Financial Post" Pekingi valitsus ei saatnud osa esindajaid Moskvas toimunud konverentsile ja sama kehtib tea te kommunistlike riikide kohti Aasias See olukord on pannud X Liidu ilmselt väga raskesse olu korda Venemaa on avaldarni! oma hoiaku nende riikide suhtes See hoiak tõmbab kindla joone ideoloogiliste ja natsionalistid' probleemide vahel Venemaa asfr tab ilmselt pearõhu natsionalist likele teguritele Mainichi" Toto Teised lehed Tehes möödunud Eesti Vabam gi aastapäevast kokkuvõtet nür igb „Eesti Päevaleht" oma Jutt kirjas: Meie endi ridu lugedes t!s märgata et need et ole hõre nud Kodumaa vasu on tunded endiselt soojad Ja tzhe aidata fr durahva vabanemise ehtne A nult paaris üksikus uohas t monstreeris ka Vabac" jev K- - mise ühtluse ebataiu --kus " siin Rootsis õnneks a pisikeskuses kus ühte sas vabadust austati kahes k_r J kahel eri päeval taoline nähet? pus esinema ka Kanad-- s Tor# tos kus samuti tehti trpcU-a- k kuigi ainult üsna väikesele =" riteedile Ülimalt küssv on Ilse aktuse väärtus nv5 isasü-sus- e sildi all pühendatakse sf miste intriigide v-komm-enteeris riSU õiguse uks -- rahva! J1 ronto eesti lehti Eest kodumaa ootavad va' - eef~ selt üksmeelsust kõigi kis:-- tes mis puudutavad v " de tuleviku eest &--7- ?l kahtlemata aeg mõrad1 'J7"w miseks ka selles pislkcs s skü juba Järgmiseks Vabad-sJ- fr i i :~ r : rwa neea ites mnc 3 rahartii_ t Oma tC Sf — —-- - --? grupeeringute kaupa eiYA:l loomulik et vabaduspj--- " 1 ei saa olla kaksipidisest P |
Tags
Comments
Post a Comment for 0094a
