Vaba Eestlane, February 07, 1968

              tl
f
Lk 3
Kas on rahuväljavaafeid?
Vietnami rahu küsimustele on
viimasel ajal kulutatud palju aega
Ja sõnu ilma igasuguste konkreet-set- e tulemusteta Kõige hilise
maks rahusobitajaks oli Inglis-maa
peaminister Harold WUson
kes käis Moskvas Kossõgini Jutul
kuid avastas seal et Kremli või-mumees- te suhtumine tema ette-panekutesse
Vietnami küsimuse
osas oli niisama külm kui praegu
Venemaal valitsev pakane Kossõ-gi- n
mängis oma tavalist propa-gandaplaä- tl mille kohaselt USA
vägede viibimine Vietnamis on
imperialistlik agressioon" Ja kui
Wilson püüdis tagasihoidlikult
vihjata et Hanoi reihllm on vä- hemalt osaliselt süüdi" muutus
Kossõgin veelgi Jahedamaks ning
tegi kohe teist juttu Moskva pro-pagandaleh- ed kirjutasid et Wil-so- n olevat ütelnud: Meie mõle-ma
eesmärgiks on selle verevala-mise
lõpetamine" Tegelikult ei il- mutanud aga N Uit mingit uut
tahet asuda rahusobitajaks Viet-namis
Ja ükskõikne jahedus mil-lega
Kremli võimumees Wilsonl
uuesti koduteele saatis kajastas
kujukalt fakti et Inglismaad ei tõeta enam kui suurjõudu Kos-sõgin
ise sõitis samal ajal Indias-se
kus teda ootasid ees palju
tähtsamad kombinatsioonid Ja
suheteloomised
üldRsaehuvõimVaielitkn?amisE?itavKa as vsaesetuosne
üheks rõhutajaks on kahtlemata
USA reservväelaste kutsumine
relvade alla Hanoi valitsus on
küll ütelnud et nad on valmis siis
tingimuste üle kõnelema kui USA
Ja tema liitlased lõpetavad Põhja-Vietna- mi pommitamise USA on
aga omakorda nõudnud mingit ga- rantiid et kommunistid ei kasu-taks
läbirääkimiste ajal oma va-rustusliin- ide Immuunsust sõjaväe
ja partisaniüksuste tugev dami-sek- s nii et nad läbirääkimiste nur- jumise korral oleksid valmis seni-sest
tugevamaks sõjaliseks löö-giks
Selles valguses ei saa sugugi
nõustuda nendega kes väidavad
et USA on rahusobitamisc suhtes
liiga kangekaelne Sellel ei ole mi-dagi
tegemist prestiizhiga vaid
ainult faktidele põhineva realistil-k-u kaalutlusega Ameerika Ühend-riigid
peavad esmajoones mõtle-ma
oma sõjavägedele millised sa- tuksid tõsisesse ohtu kui läbirää-kimised
millede õnnestumiseks
on vähe väljavaateid tooksid au- tomaatselt lõpu Hanoist Ja Pekin-gist
lõunasse suubuvate järelvco-teed- e pommitamisele ja võimal-daksid
seega vaenlasele tungivalt
vajaliku militaarse vereülekande
President Johnson välisminister
Rusk ja nende nõuandjad mäleta-vad
veel väga hästi samasugust
situatsiooni Korea sõjas kus um
bes 12000 ameeriklast kaotasid
PURUNEVAD ILLUSIOONID
Ühendriikide lahkuv kaitsemi-nister
McNamara tähendas oma
lahkumise läkituses N Liidu vä-lispoliitika
kohta et see on võõ-rastav
segu kokkupõrgetest ja
koostööst" Nii on tõendeid et ve-nelased
vallandasid kriisi mis
viis Araabia-Iisraei- i sõjani kuid
samal ajal aitasid nad sõlmida
1963 aastal rahu India ja Pakis-tani
vahel ning töötavad kaasa
tuumarelvade leviku takistamise
lepingu sõlmimisel
McNamara analüüs on kahtle-mata
õlge: N Liidu poliitika on
segu konfliktidest ja koostööst
Traagika seisab ainult selles et
ameeriklased ei ole seni ajani tai-banud
et venelased pole kunagi
oma välispoliitika ajamisel silmas
pidanud maailma üldiseid ja rahu
huvisid vald et nende koostöö
taotlemine kui ka konfliktide te-kitamine
teenivad ainult kommu-nistliku
imperialismi huvisid
Sündmuste praegune käik ja
vaba maailma võitlus kommunist-liku
agressiooni vastu kinnitab et
Ühendriigid vaba maailma juhina
ei oska kommunistlikku Vene-maad
paigutada õigesse kategoo-riasse
ja teevad illusioone seal
kus neid teha ei tohiks Ameerik-lased
loodavad ikka veel et Mosk-va
aitab neil sõlmida rahu Vietna-mis
Ja Koreas tekkinud Pueblo
kriisi puhul laksid nad abi otsides
esmajärjekorras Kremli uksele
koputama Selline mõtlemisviis
lahinguväljadel oma elu veel pä-rast
seda kui Panmunjomis alga-sid
maratonlikud rahuläbirääki-inise- d
Rahuläbirääkimiste kõige innu-kamaks
nõudjaks on senaator Ro-bert
Kennedy kes läheb isegi nii
kaugele et nimetab president
Johnsoni poolt esitatud tingimusi
tingimusteta kapitulatsiooni"
nõudmiseks ehkki president ei
ole kunagi oma eesmärke selliselt
väljendanud Põhja-Vietna- mi või-mu- d
tõlgendavad seda umbes sa-masuguselt
nagu Kennedy ja ni-metavad
seda vähemalt propagan-dalisel
tasemel imperialistide tri-kiks"
Eraviisiliselt on aga Hanoi
ja Washingtoni vahel juba ammu
käinud rahulikum dialoog eesmär-giga
leida sõjale mingit lahendust
kuld sellised pinnasondeerimised
on põhjendatult täiesti salajased
Ilmselt ei ole aga siingi Hanoi va-litsus
annud USAle mingit garan-tiid
ega Lsegi lubadust et nad ra-huläbirääki- misi ei kasuta oma sõ-javägede
ülesehitamiseks Ja see-tõttu
pole olnud ka mingisuguseid
tulemusi
Kahtlemata tuleb kord ka Viet-namis
rahu kuid praegu ei ole
selleks kindlasti veel õige aeg
Tõenäoliselt algavad rahuläbirää-kimise- d
kord eraviisiliselt ja laie-male
avalikkusele märkamatult
tuues ootamatu lahenduse Sel vii-sil
on lõppenud enamud sõdadest
kommunistlike riikidega Kommu-nistide
kavatsusi pole olnud ku-nagi
raskem defineerida kui prae-gu
Ameeriklaste kätte langenud
salajastest dokumentidest ja van-gide
seletustest nähtub et Põhja-Vietna- m koondab suuri väeosi
Khe Sanhi piirkonda püüdes seal
sõita Dienbienphu dimensiooni
des lahingut ja rajada seega ene-sele
soodsat positsiooni rahuläbi-rääkimiste- ks
Ilmselt oleks nende
nõudeks koalitsioonivalitsuse
ametisse panemine Saigonis nii et
kommunistidel oleks seda hiljem
kerge kukutada ja võimu üle võt
ta
Hiljutised sündmused — mobi
lisatsioon Khe Sanhi ümbruses
Pueblo" kaaperdamine Põhja- -
Korea poolt N Liidu keeldumine
vahelttalltaja osast Põhja-Vietn- a
mi sissetung Laosesse uute mood
sate vene relvade saatmine Viet-nami
ja N Liidu merejõudude
tung Vahemerre Ilmestavad sel
gelt neid jõupingutusi mida kom-munistlik
maailm teeb USA jõu
murdmiseks
Teisest küljest on aga ilmne et
kommunistlik maailm pole enam
ise mingi monoliitne tervik ja nii
mitmeski suhtes ei ole Moskva
huvid enam Pekingi huvid Selli-ses
olukorras on ka kommunisti-de
edaspidiste sammude osas ras
ke midagi ennustada
tundub arusaamatuna kuna pal-jud
tundemärgid kõnelevad selle
poolt et nii Vietnami sõja kui ka
teiste vaba maailma vastu suuna-tud
intsidentide telgitagusteks or-ganiseerijateks
on Moskva stra-teegid
Senised kogemused näitavad et
kogu vaba maailm kannatab prae-gu
Ühendriikide järelandliku po-liitika
tulemusena Meil tarvitseb
ainult pilk heita üksikutele rah-vusvahelistele
sündmustele et
kinninaelutada ameeriklaste peh-mekäeli- st hoiakut mis on viinud
praeguse ohvriterikka sõjani ja
ameeriklast? alimlamUml Kn
I reas Siia järelandmiste rivvi kuu
lub Korea sõja lõpetamine kaht-lase
väärtusega kompromissiga
Castro rezhiiml hellitamine Kuu-bal
ükskõiksus Berliini häbivalli
püstitamise ajal ning kõhklev
hoiak Vietnami sõja algfaasis
Ühendriikide illusioonide polii-tikale
mängides on venelased
suutnud mässida ameeriklased
Kagu-Aasla- s Uha suuremate sõja-liste
operatsioonide keerisesse
on tugevdanud oma sõjaväge Ida-Euroop- as
ning suurendanud oma
mõjuvõimu Kesk-Ida- s ja Vaheme-rel
Venelaste tung Vahemerre ku-jutab
endast eriti ohtlikku stra-teegilist
manöövrit kuna sellega
ähvardatakse kogu Euroopat lõu-natüv- alt
Moskva jätkab sellega
suures skaalas külma sõda ja
muigab ühendriikide naiivsetele
'kM
VABA EESTLANE kolmapJUriL 7 veebruaril 1968 — Wednesday Febmary 7 1966 Nr:
Jfifiw-- fwk m MSmiW -- LmK JKf - Sh fm
J$3PM? ' " iBaWHara tb?T'jWWTjI li 5tH
?V'BBBVkL 4rMf '3BÄf' £ " ♦t?V'i B ' & V !-e-fJfiž2
t ""'' Tivif1 Jjfr JMbbbT r _'-_'BL- ''' f v ' : '--
"T Ti:rfJt "
fKP dHuHBBBBBBBBBBSHBlf '"TuiHBBBBBBBVMB 7 - -- v
' fV-- v VKbBBBBBBBB' i£BBBHllI
" Akf'waALBiiBTBVBBBBLBlBBBBBBHBnBHaBBBLWBBBBBHBHHP0Bt9l
BBBBBBBBIBHBIBSBBBCSlrBkäMJkH£BfBlBLbtBjBSblIb17}? MmMBanBHBbBbBHBBbBVBBbBHBBHBHBBHBbBBHHH
Prantsusmaal on konstrueeritud uus üherööpmeline raudteerong mis on katsesõitudel saavutanud 233-miilili- sc
tunnikiiruse Asjatundjate arvates toob uus rong revolutsiooni eeslinnade ühendamisel linnade
tsentrumiga
Miks lääneriigid viivitasid teise rindega!
Moskva annab oma versiooni Teise maailmasõja sündmuste kohta
Nädalalehe Nõukogude õpetaja (nr 45-196- ?) rubriigis Abiks ajalooõpetajaile" esitatakse nüüd
ka Moskva seletus teise rinde avamise kohta Teises maailmasõjas Artikli sissejuhatavas osas rõ-hutatakse
et laines püütakse igati vähendada Nõuk Liidu juhtivat osa fashistliku Saksamaa purus-tamisel
ning suurendada USA ja Inglismaa osa fashistliku Saksamaa vastu peetud sõjas Kuid ka
muidu püütavat moonutada Teise maailmasõja sündmusi Sellele lisatakse et juba Saksa-Ven- e sõja
esimesel aastal oli Moskva välispoliitika üheks tähtsamaks ülesandeks sundida liitlasi avama Euroo-pas
(Põhja Prantsusmaal) teist rinnet et tõmmata osagi hitlerlaste vägesid Nõukogude-Saks- a rin-delt
eemale Ka oleks teise rinde avamine mitte ainult kergendanud vägede olukorda vaid kiirenda-nud
fashistliku Saksamaa purustamist ja maailmasõja lõppu"
Läänes kasutati — Moskva ar-- Churchlll taas saboteeris sest Operatsiooni kohta mille teosta
vates — venitamise taktikat Selle
kohta Üteldakse artiklis Mõnda
teise rinde avamise kohta" et lää-neriikide
juhtivad ringkonnad eri-ti
Inglismaa peaminister Churchill
ja tema mõtteosalised püüdsid
võimalikult pikemaks ajaks jätta
võitlust Saksamaa ja selle sateliiti-d- e
vastu Nõuk Liidu kanda Chur
chill ja tema pooldajad pidasid
seejuures silmas kolme eesmär-ki:
esiteks hoida eemale Inglismaa
jõude rasketest võitlustest teiseks
tugevasti nõrgestada Nõuk Liidu
majanduslikku ja sõjalist potent
siaali et haarata juhtpositsioonid
sõjajärgses Euroopas kindlalt oma
rusikasse
ning kolmandaks purustada
Inglismaa ohtlikum imperialist-lik
konkurent Saksamaa põhili-selt
sotsialismimaa vägedega"
See on näide valest mida õpe
tatakse nüüd okup eesti koolides
üteldakse veel et Churchilll sõja- -
kava leiduvat selles memorandu-mis
mille ta 18 detsembril 1941
esitas USA valitsusele
Selles memorandumis Churchill
näitavat et teise rinde avamine
tuleb kõne alla ainult juhul kui
USA-Inelis- e operatsioonid Vaiksel
ookeanil ja Atlandi ookeanil are
nevad edukalt kui PõhjaAafrika
ja Väike-Aasi- a rannik kuni Türgi
piirini on liitlaste valduses kui
Inglismaa USA ja Nõuk Liit saa-vutavad
õhus otsustava ülekaalu
kui paraneb Nõuk Liidu sõjaline
positsioon ning kui Inglise-Ame- e-rika
väed on tunginud Sitsiiliasse
ja Itaaliasse"
Sama venitav ja põiklev kui
Inglismaa kava olevat olnud ka
USA plaan mille tuum seisnenud
selles et Inglise-Ameerik-a väed
pidid 1943 aasta kevadel maandu-ma
Põhja-Prantsusma- al Liitlas-vägede
suuruseks nähti ette 48 di-viisi
neist 9 mehhaniseeritud di-viisi
kusjuures 30 diviisi pidi välja
panema USA ja 18 diviisi Inglis-maa
Dessantvägesid pidid toeta-ma
3250 USA ja 2550 Inglise len-nukit"
Mais ja juunis 1942 toimusid
taas Nõuk Liidu välisasjade rah-vakomissari
kohtumised Churchil-ll
ja Rooseveltiga et kõnelda nen-dega
vajadusest avada teine rinne
1942 aastal"
lootustele et ühendriikide ja N
Liidu vahekordi on võimalik pa-randada
ning kogu maailma pare-ma
tuleviku huvides ühiselt koos
töötada Katsetamise ja koostöö
taotlemise ajad peaksid olema
ameeriklastele juba ammu möö-dunud
ning ÜSA juhtidel tuleks
ükskord faktidele otse silma vaa-data
Ja avalikult tunnistada et N
Liiit on nende suurim ja võim-sam
kavalam ja agreiivsem
vaenlane tänapäeva segipaisatud
maailmas keda tuleb ka vastavalt
kohelda
teise rinde plaani realiseerimise
asemel „ta jõudis Rooseveltiga
kokkuleppele — tungida samal
aastal Prantsuse Põhja-Aafrikas-s- e"
Sellele lisatakse et Jättes täit-mata
1942 aasta suvel antud luba
dused teise rinde avamiseks püüd
sid liitlased petta avalikku arva-- ' lõpuni sooritada nimetamis- -
must rääkides et teine rinne ek-sisteerib
Põhja-Aafrika-s"
Uuesti kõneldi teise rinde avami-sest
Teherani konverentsil (28
nov — 1 dets 1943) Inglismaa
tegi seal ettepaneku: Tungida-Türg- i
toetusi Kagu-Euroop- a riiki-desse
Seejuures pidasid Inglise va-litsevad
ringkonnad silmas oma
imperialistlikke eesmärke soovi-des
maha suruda Balkanimaade
rahvuslikku vabadusvõitlust ja
tõmmata need ringid sõjajärgsel
perioodil oma mõjusfääri"
Lõpuks lepiti siiski kokku et
teine rinne avatakse Lääne-Euroop-as
1944 1 maiks
Rohkem kui kuuajalise hiline-misega
see toimusid"
Teheranis nõudsid venelased et
Briti saarelt tungitakse Edela-Prantsusmaa- le
ja samaaegselt Va-hemerelt
Lõuna-Prantsusmaal- e Ka
selle plaani vastu oli Churchill kes
soovis liitlaste Vahemere basseinis
olevad jõud kasutada pealetungiks
Itaalias ja sealt edasitungiks Bai-kanll- e"
Nende jõudude kohta mis olid va-jalikud
teise rinde loomiseks näi-datakse
nädalalehes Nõukogude
õpetaja" et 1944 aasta juuniks
j oli Briti saartele koondatud 37 di- -
viisi neist 23 jalaväe- - 10 soomus--I
tanki ja 4 õhudessantdiviisi ning
12 brigaadi (8 soomustanki- - 3 jala-väe-
ja langevarjurite brigaadi)
Peale selle asusid seal veel Poola
ja Prantsuse diviis
diviisid olid täielikult kom-plekteeritud
nii isikulise koos-seisu
kui ka sõjatehnika ja va-rustusega
Ameerika jalaväediviisi kuulus
14 tuhat meest ja soomustankidi-viis- i
11 tuhat meest inglise divii-sidesse
vastavalt 18 ja 14 tuhat
Liitlaste fihjujõududesse kuulus
umbes 11 tuhat lahingulennukit
2600 plaanerit ja üle 2300 trans-pordilennuki
Dessandiks oli valmis seatud 6
lahingulaeva 2 monitori 22 rist-lejat
93 eskaadri miinilaeva 255
miinitraalerit jne üldse ulatus
dessant ja transportlaevade arv
ajalkui ka üldse sõdade
ajaloos
sid liitlased näidatakse nüüd ala
vääristavalt et kogu plaani ulatu
ses liitlased ei olevat saanud oma
Ülesandega tähtajaks hakkama
Sellele lisatakse veel et
mata suurele jõudude ülekaalule
mis elavjõus oli kolmekordne ja
lennuväes absoluutne ei suudetud
aasta
aasta
Kõik
vaata
väärseid Saka vägede Umberpiira-mis- i
ja hävitamist See oli tingitud
liitlaste ülemjuhatuse suurest et-tevaatlikkusest
üksikute väeosade
vahelise tegevuse koordineerima-tusest
ja liitlaste poliitika Nõuko
gudevastasest suunitlusest mille
tõttu nad kuni 1945 aasta alguse
ni andsid hitlerlastele võimaluse
paisata hästi palju jõude Nõukogu
de-Sak- sa rindele
Alles fashistliku Saksamaa vas
tu peetava sõja lõppfaasis näi-tasid
liitlased üles palavllknlist
aktiivsust selleks et võimalikult
suuremat territooriumi oma val-dusse
haarata"
Ka sUUdistavad venelased liitlasi
nüüd selles et nad kasutasid põh-jendamatult
laialdaselt lennuväge
mille tagajärjel sai elanikkond
tugevasti kannatada"
Eestlastest karjalaste
ajakirjas
Soomes ilmuv karjala hõimu ha
ridusühlngu häälekandja Karja- -
lan Helmo" on alati annud ruumi
eesti küsimuste ja uudiste vaatle-misele
Möödunud aasta nr 19—10
märgitakse et Soome president
andis Viljandis sündinud dr Karl
Möldrele professorikraadl käsitle
takse uue eesti piiskopi valimist
ja antakse edasi uudisena et
eestlaste sõjaväeteenistuse aeg
lüheneb Nõukogude Liidu uue sõ-javäeteenistussea-duse
alusel 1
jaan 1968 jalaväes kolmelt aastalt
kahele laevastikus ja mõned eri-väeos- as seniselt neljalt kolmele
Teenistusala haarab kogu Nõuko-gude
Liitu"
Rootsis asuv eesti kunstnik O
Paju annab ülevaate eesti raamatu-kujunduse
kunstist paguluses tõs-tes
kaunite raamatute väljaand-jana
esile Stokholmis asuvat kir-jastus
Vaba Eestit kelle kaanepil-did
on eriti meeldivad Tähelepanu
väärivat aga ka EKK EMP ja New
Yorgis asuv kirjastus Kultuur
oma maltsepärase kuiundutpc
üle 6 tuhande ja operatsioonist ™ fadas MUV kir'astus 0rt°
osavõtvate meeste arv üle 28T6 tu-:and4v- at SPJ la£ma massi maltsele hande miwb eoseid
Oma ulatuselt oli Normandia' Jõulunumbris on ülempreester
dessantoperatsioon taolistest ope- - JI Juhkaml kirjutatud jõulutervi- -
ratsioonidest suum nii II Maail- - lus ™nM usus tulevikku!" ja
masõja pikem ülevaade eesti pagulaskir
jandusest kirjanik A Mägilt an- des olukorda selritava niMt vu
Kuld sellele vaatamata jäi ka jastusoludest iseloomustades pa-pära- st teise rinde avamist N6u j gulaskirjanduses olnud peajooni ja kogude-- Saksa rindele 57 prots J tuues nimekamate loojate esile-Sak- sa vägedest küündivamad teosed
Miks anti baltlased
N Ludult välja
Rootsi Riigipäeval esitas v- - interneeritute väljaandmise u '
iiueijjenaisiuuui rilglpäevilv-- ecuu rvuuiu jausi-aK- S on Uilajv
Daugavas Vanagi poolt k!rt
tud ja Osvalds Freivaldst kiv
tud raamat Oe internerade u temas tragedi i Sverige ar ta-- :
1946" Rubin küsis kas terra ekr
seuens peaminister oieto &
Kaasa aixama ei antaks väjja
ge Kaarnat mis ulatuslikul? üj
leks baltlaste väljaandnud
Iiasteie ning untiasl ka septjv
linno kvuio 04413U3 ieiCU
olevat sunnitud väljausds
teostama Peale selle leidu p„w
J et Rootsi riigi kohuseks peasj &
ma Kaniutasu või rüMDe-- v
maksmine lätlasele Edvir Ais- -
seie Kes pääses valjaanctsis
ainult selleläbi et ta torka rv
pmatsi laol silma
nuum jjievnuias oma r:t~jJ
laisioom alguses et KaescirJ
aasta suure UNO-kamDaai- Ji
teema tugineb inimõigust de£
ratsiooni põhiprintsiipides
Kuid tihti peab ometi xusaj
kuldas käituksime meie ooa:
sea kui Inimõiguste printsis
nauiait5iu oma Kenuvuse c? meie ise — kas vägivaldselt
vaoaianuixuit peaksime itsur
ma kas meie rahvuse p"!iiv
humaansuse -- ja õiguseprrtsis
on kehtivad või mitte
— beoses baltlaste va ordz
sega a 1946 seisis meie vaifsa
riigipäev rohkem kui künad r
rem Just selliste probleemide ee Hoolimata ülitugevast ranvao- -
nioonist anti 146 balti põrenüi
välja Neist olid mitmed aiaen
sed poisikesed kelle saatuse l meie sotsiaalseaduste kohast
oleks pidanud otsustama ar- - hoolekanne
— Täiesti kõrvale Jättes asi
õiguse printsiibid saadet c- -
kaitset otsinud inimesed t
vangilaagritesse kus paljud a
surid enneaegselt Siberis
— Kunagi ei suuda ma uausu
da stseene mis leidsid ase: 7:
leborgis Sadam oli piiratud ola
traadiga läbipunutud plangis
ükshaaval sunniti põgenikke fi
landgangi Beloostrovile Pa!j
politseid Ja sõjaväelased nutt
et nad olid sunnitud sellele kah
tavale draamale kaasa ait
Põgenikke kelledest paljud oL
näljastreikide tagajärjel viina
ni kurnatud või tuikusid nõrk--
sest aeti kanti või lohistati var
nende tahtmist laevale Läti pea
Silamekells oli oma paljaste kate
ga purustaund politseibussi pii
sud aknaruudud Rootsi vahijf
sõnal enam ei suutnud — fc::
venelast pidid verest pooleldi tsi
Jaks Jooksnud poissi landcinp
üles lohistama
VABA EESTLANt
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree-deni
kell 9--4
Telefonid: toimetus 364-752- 1
talitus 364-76- 3
Toimetajad kodus välju
pool tööaega
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar KUlvet 425-980- 3
Heino Jõe 766-51- 0:
Talitu? väljaspool t
aega:
Helmi Liivandi -- 56495
KUULUTAMINE
VABA EESTIASES
on tasuv ajalehe lalaldu
leviku tõttu
Kuulutust hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutused tekstis $1--
3
esiküljel J2
Korteikuulutused ai
määr $120 Kirikute orgis
satsioonide ja isikute teai
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Maries
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0