Vaba Eestlane, April 06, 1968

              I'
Lk 2
RAHUTUVI WASHINGTONIST
Ühendriikide president John- - tähtsamaks oma isiklikest huvi-so- n üllatas möödunud pühapäeva dest mis tõstab tunduvalt tema
õhtul Washingtonis peetud kõnes sisepoliitilist ja rahvusvahelist
nii vabat kui ka raudeesriideta- - prestilzhl Sealjuures jääb i(a
gust maailma kahes sensatsiooni- - omaette küsimuseks kui palju
lise teadaandega: esiteks tegi ta' nendel sammudel on kaaluvaid
teatavaks et ta lõpetab rahu saa-'sjs- e ja välispoliitilisi taga järid
vutamlse huvides Põhja-Vietnam- if mis ühest küljest ühendaksid
linnade ja keskuste pommiUmlühendrilkjdc rahva valitsuse sei-se
piirdudes ainult sõjaliste ees-'-j taha ja otsest küljest looksid
märkide ründamisega piiriäärste-- eeIdusi ja võimalusi Vietnamis
tes rajoonides ja teiseks loobus rahu saavutamiseks
ta kandideerimast sügisel toimu--1 sisepoliitiliselt võib oletada et
vai Ühendriikide presldendiv aü- -
( Johnsoni loobumine presidendi- -
inisiri iuuurs uSu cnciS J toolile kandideerim sest mõJuh
aja pühendada riiklikkude küsi-muste
ja probleemide lahendami-sele
Mõlemad teadaanded olid es-maklassiliseks
sensatsiooniks ku-na
president Johnsoni ja tema vä-lisministri
Dean Kuski senistest
ametlikkudele kandidaatidele —
sõnavõttudest võis järeldada et teisi kandidaate — eestkätt kõ-fhendriik-ide
valitsus ei ole vai- - neldakse praegusest Ühendriiki-mi- s
tegema Vietnamis enne min- - de abipresidendist Ilubert
gisuguseid järelandmisi kui Ila-- 1 Humphrevst ning New Yorgi osa-no- i
valitsus omalt poolt ei nõus- - riigi Nelson Kocke-t- u
tegema kontsessioone ning sa-treiler- ist Praeguste väljavaadete
muti oli üldiselt aktsepteeritud juures tundub et vabariiklaste
et Johnson on eelolevatel valimis- - presidendikandidaadiks jääb lii-tri
üks kindlamaid kandidaate irhard Nixon demokraatide
Ühendriikide presidenditoolile poolel on veel olukord
On loomulik et presidendi teada- - Omaette suureks probleemiks
anded lõid ühendriikide praegu- - nn presidendi kontsessioonid
se sisepoliitilist näitelava täieli- - Põhja-Vietnamil- e õhurünnakute
kult segi ning andsid võimalusi Põhja-Vietnami- st ja
uuteks speku-'- N Liidust saabunud esialgsete
latsloonideks Vietnami sõja lõpe- - kommentaaride kohaselt ei ole
tamlseks seal suhtumine presidendi ettepa- -
Kuigi mõlemad Johnsoni tea-- nrkusse eriti soodne Pahja-Viet-ilaand- iil
tuniluiail rinptatp nam nõuab endiselt ühendriikide
sammudena ja poliitiliste akt- - [ viede ladumist Vietnamist
sioonidena on nad siiski tihedtl:"os"a" mõista et
seotud ning nende taga kummi-tab
tülikas ja uhvriterikas Viet-nami
sõda mida ameeriklased ei
oska võita ega Iflpetada Presi-dent
Johnson on seni üritanud sõ-ja
võitmist ja Põhja-Vietna- mi
esindajate rahukonverentsi laua
taha toomist kuid ta on teinud
seda kõhklevalt ja osalisi jõudu-sid
rakendades mille tulemusena
ta poliitika ei ole õnnestunud
ning on andnud sõja vastastele
häid võimalusi Johnsoni ja tema
poliitika ründamiseks Nende
ründajate hulgas on seni esirin-nas
sammunud Johnsoni partei-kaaslased
senaatorid Eugene Mc-Carth- y ja Robert Kennedy kes
mõlemad kandideerivad Valgesse
Majja presidendikohale Presi-dendi
arvustamisel on eriti kau-gele
läinud senaator Kennedy
kes on nõudnud kommunistide
terroriorganisatsiooni Viet Kongi
tunnustamist ja selle rahukonve-rentsile
kutsumist
President Johnsoni tegi oma
drastilised otsused kahtlemata
suure sise- - ja välispoliitilise sur-ve
tulemusena ning praegu on
ulatuses ette näha
nende tulemusi Presidenditooli-le
kandideerimisest loobumisega
sooritas Johnson suu-rejoonelise
manöövri ja
kinnitas et ta peab riigi huvisid
Paljud välispoliitika autoritee-did
asuvad seisukohal et N Lii-du
sissetungiks Kesk-Id- a piirkon-da
avas ukse USA välisminister
John Fostrr Dullcsr välispoliitika
Tema ajal loodi Bagdadi pakt
(praegune CENTO) keelduti USA
relvade saatmisest Nasserile ja
ri täidetud lubadust Assuani tam-mi
finantseerimiseks Iisraeli rii-gi
loomine ei soodustanud esialgu
X Liidu ekspansiooni lõunasse
kuna Washington ja Moskva tõt-tasid
teineteise võidu seda tun-nustama
ja toetama Võib koguni
väita et kui N Liit poleks kuju-nenud
tähtsaks jõuks selles piir-konnas
oleks olnud lisraeli-Araa-bl- a
konflikti palju kergem lahen-dada
N Liit aga hüppas üle ebapopu-laarsest
Bagdadi paktist ja hak-kas
saatma relvi Egiptusele See
järele võtsid venelased üle Assu-ani
kõrgtammi projekti eemaldu-sid
Iisraelist ja on nüüd kujune-nud
Araabia maailma kõige tuge-vamaks
kaitsjaks ning relvaarse-naliks
Kesk-Id- a ei ole aga siiski
seni täielikult lagunenud hooli-mata
kolmest verisest ja laiaula-tuslikust
kokkupõrkest Kolmas
maailmasõda välditi seal ainult
USA-- N Liidu vastastikuse respek-ti
tõttu teineteise relvade suhtes
ja teadmine et see kaalutlus ei
tiivustava süstina praegustele
demokraatidele McCarthvle ja
Kennedvle ning vabariiklasele
Nixonile Nendele võib nüüd
Johnsoni väljalangemisel ja
vähenemisel lisanduda
kubernerist
kuna
selgumata
'piiramiseks
rahvusvahelisteks
ning
raske täies
kahtlemata
poliitilise
kon-kurentsi
ühendriikide presidendi ettepane
kud ja sammud ei ole küllaldased
rahullbirlikimiste alustamiseks
Tundub et ühendriikide administ-ratsioon
ning liinerilkide poliiti
kud ja juhtivad ringkonnad pane
vad Vietnami probleemide lahen-damisel
viga suuri lootusi N Lii-du
vahetalitusele mis ei tundu
loogilisena Moskval ei ole mingi-sugust
põhjust eriti kiirustada
Vietnami soja lõpetamisega kuna
eal toimuvad võitlused kurnavad
ühendriike sõjaliselt ja majan-duslikult
ning loovad suurepära-seid
võimalusi ühendriikides sise
poliitiliste rahutuste tekitamiseks
Milleks loobuda sellisest hiilgavast
võimalusest? Nendele argumenti-dele
juhtis tihelepanu ka vaba- -
riiklaste presidendikandidaat Ri-chard
Nixon kes mainis et pre-sident
Johnsonil pidi olema enne
õhurünnakute piiramist minglsu-- J
gune lubadus N Liidult vahetal-itaja
osa mängimiseks Kui tal se--[
da ei ole siis on õhurünnakute
ühepoolne piiramine ameeriklaste-le
suureks presitiixhikaotuseks ko-gu
maalimas eriti aga Kagu-Aasia- s'
Arvestades seniste diplomaatilis-te
läbirääkimistega ja N Liidu va-- l
hetalitusega Vietnami sõja lõpeta-misek- s
on vihe põhjust arvata et
president Johnson sai venelastelt
mingisuguse lubaduse sõja lõpeta-misele
kaasa aitamiseks
UUED OHUD KESKIDAS
luba konfliktil Uiga kaugele min-na
võimaldaski Iisraelile kasuta-da
täies ulatuses oma tehniliselt
ning väljaõppelt eeskujulikku sõ-javäge
lõhenenud Araabia riikide
vastu Eriti kehtis see faktor vii-mase
kokkupõrke puhul möödu-nud
juunis millal Iisrael teadis
väga hästi et Washington ei jää
Ühelgi juhul passiivseks pealtvaa-tajaks
kui N Uit peaks aktiivselt
vahele astuma ja ähvardama Iis-raeli
eksistentsi
I
Kahjuks muutis aga see tead
mine Iisraeli liigselt ülbeks ning
innukaks mis väljendus möödu-nud
kuu lõpus toimunud rünna-kutes
üle Jordani jõe See aktsi
oon tõmbas kriipsu läbi ühenda-tud
Rahvaste Organisatsiooni
püüdlustest stabiliseerida Kesk-Ida- s
rahu ja andis uue süsti Araa- -
di rusiae sojaxusce Uit on
juba taas Unud juunikokkupor-- 1 kes kaotatud relvaarsenali ja
Moskva mõju hakkab muutuma
üha suuremaks '
Nüüd on tekkinud kaks uut
ohtu Esimene seisneb selles et'
Araabia rexhilmld on kaotanud
rahva respekti kuna nad ei ole
suutnud rahuldada araablaste
kättemaksuhimu Eriti võib kar-ta
et Egiptuses pääsevad selle te-guri
sunnil võimule äärmuslikud
VABA EESTLANE laupttml 6 aprillil 1963 — Saturday April 6 1963
--------- ---------r a --uiMr r "WjÄM
[r-'rM?- v
tiWf
ff7& W'"l8 r&7'
3 Ai ŠhT
VbVBVK f HbHHibV H AVAWAVAVk
:hBBBBHlhBBIBRAVbB
VBVBVBaiHVBVMm vJhh mrfi
Toiontos korraldatakse Canadian Guild of Crafts'1 korraldusel eskimo kunsti kevadnäitus esi-tatud
mude teoste kõrval suurel arvul esmaklassilisi skulptuure
RIIGI VARASTAMINE El OLE PATT"
Eestis kaovad sajad tuhanded rublad riigivaraste tasku
On tavaks Liidu (ja nii ka Eesti) ajakirjanduses ei kõnelda kuritegevusest Et see
vohab sellest kõneleb nn Eesti NSV prokurör Ilmar Rebane broshüüris Varastati edasi?"
(Tallinn 1967) broshüüris et riisumistele kuulub toimepandud kuritegude hul-gas
üks esimesi kohti" Riisumisena esineb nõukogude õiguses" sotsialistliku omanda-mine
(see tähendab varastamine) Ka selgub et käesoleval ajal moodustavad sotsialistliku
riisujate peamise kontingendi vastavate ettevõtete organisatsioonide Et takis-tada
avastamist selleks võltsitakse dokumente petetakse inventeerijaid aetakse segi aruandlus
lavastatakse sissemurdmist jäetakse toodang arvele võtmata ja pannakse toime igasuguseid muid
mahhinatsioone" Näiteks jnüüb kolhoos tärklise ja siirupikomblnaadile kartuleid Kombinaadi
Uiihuldja arvestab kartulite vastuvõtmisel mulla arvel autokoormalt suured kogused kaalust
maha viisil laos tekitatud kartulite ülejäägid riisub ta hiljem ja turustab nn vasaku kaubana"
Edasi kurdab Ilmar Rebane et
riisumistega meie riigile ja rah-vale
tekitatav kahju on väga
suur" Ka esitab ta rea huvitavaid
kuritegusid Näiteks: Martin F
ja teised isikud olles eelnevalt
varustanud end relvaga ründasid
1959 a Kohtla-Järve- l autot mil-les
veeti põlevkivikomblnaadi
tööliste palgaraha Bandiitide
saagiks langes 50000 rubla Oli
inimohvreid Bande peamehed
mõisteti Eesti NSV ülemkohtu
poolt surma Kohtuotsus vildi
täide"
Grupp tehase MNorma" tööta-jaid
rlisus" aastate jooksul teha-ses
tootmiseks kasutatavat piiri-tust
mille väärtus oli Ule 100000
rubla kogus aga ca 10 tonni
Süüdlased mõisteti pikaajalisele
vabadusekaotusele
Kuid mitte ainult mehed vaid
ka naised esinevad
Näiteks --Marta M töötas rajooni-keskus- e
universaalkaupluses
meeste valmisriiete osakonna ju-hataja-brlgadl- lrlna Alates 1960 a
hakkas ta riisuma kaupluse kas-sast
raha 1965 a kevadel avasta-ti
Inventeerimisel puudujääk
summas Ule 40000 rubla Eesti
NSV ülemkohus mõistis Marta
M riigi ja ühiskonna vara riisu- -
vasakpoolsed Neid kontrollib
kommunistlik partei mille esin-dajaid
leidub mitmetel võtmepo
sitsioonidel Ainus seaduslik
tei Araabia Sotsialistlik Unioon
on vasakpoolse Aly Sabry juhti-mise
all Viimane tagandati hil-juti
peaministri asetäitja kohalt
kuid mitte partei eesotsast Ta ei
ole eriti populaarne kuid võib ar-vestada
riigipöörde korral sõja
väe toetusega
Teiseks veelgi tõsisemaks äh
varduseks on uue Palestiina sõja
puhkemine Iisrael oleks jär-jekordselt
kindel et US hirmu-tab
eemale N Liidu otsese sekku-mise
Sel korral võib aga Iisrael
kergesti eksida
ühendatud Rahvaste Organisat
sioon tegi Iisraelile korralduse
lahkuda juunis vallutatud Araa-bia
aladelt kuid sõjakad ringkon-nad
Jeniusalemas teinud kõik
võimaliku et vältida neid kaud-seid
läbirääkimisi mis võiksid
yr IHPJ II H ! I II I II
Jfc'Uim W J
J~äU sr V
4''
tmfxxif't k"- - ----- - — ' m
' sr "' ijw -- _£¥ J"1 ? ämzm:: a &mmrr : j--- r irr'
W
%fn &'& tfJ--Ä
'
on
et N
„
Selles „
nn
—
töötajad"
igalt
riisujaina
on
mlse eriti suures ulatuses pi-kaajalisele
vabadusekaotusele"
üldse esinevat rusumised mil-lede
väärtused summas 50000—
100000 rubla Ja Isegi enam üsna
tihti Kuld ka nn „pislrilsumised
tekitavad määratu suurt kahju
Ehitustrustis töötav maaler
õhtul koju paar purki värvi või
värnitsat Teisal riisutakse paar-sada
eterniitplaati ahjukivi
Töödejuhataja toimetab ehituselt
kõrvale tihumeetri laudu Sageli
jäävad süüdlased sellistes riisu-mist
es ja näppamistes paljasta-mata
riisutud ehitusmaterjalid
toimetatakse või
võõrale individuaalehitusele ja
kasutatakse
Kuigi neid riisumist ei avasta-ta
märkavad neid kodanikud
asuvad elama korterisse
mille seinad on halvasti värvi-tud
põrandaist puhub tuul läbi
maja katused ei vihma"
Riisujaina esinevad nii töölised
ka suurte vabrikute direkto-rid
Selle kohta kaks näidet Kee-gi
Leili s töötas kolhoosis arve-ametnikuna
kandes ühtlasi karis-tust
varem toimepandud Uhiskon-navar- a
riisumise Selleea
I seoses peeti tal igas kuus
I palgast kinni Tema Ulalpidami- -
: välja viia selle nõude täitmiseni
Ja araablaste rahustamiseni N
Liidust on vtnjatud et juhul kui
puhkeb uus suurem relvastatud
konflikt Iisraeli ja Egiptuse va-hel
astub N otseselt Egiptu-se
poolele ja sekkub võitlusse
reha jõududega juhul
võiks N hiljem teguviisi
põhjendada sellega et eesmärgiks
ei olnud mitte Iisraeli riigi purus-tamine
vaid kaasaaitamine Egip-tusele
et see saaks tagasi
alad Siinai kõrbes ja N Liidu
j osavõtt lõpeb niipea varase-imad
piirid on taastatud Kuidas
J saaks USA nüüd militaarselt sel-lisesse
heitlusse sekkuda ta
on kogu aja toetanud Ühendatud
ivinvasic irrgznisaisioom reso-lutsioon
mis nõuab Iisraeli eva-kueerimist
Siinaist? Need on spe-kulatsioonid
ei puuduta mit-te
üksnes Iisraeli saatust vaid
jõudide tasakaalu kogu maailma
ulatuses
rrs3miif'&
"B"Srf?t 41 4
ijfÄffc
TS f
"mmksim
kus
N
otse
mis
näidatakse
vara
vara või
Sel
par
kus
eest
viib
või
aga kas oma
seal
kes
või pea
kui
eest
157
Liit
oma Sel
Liit oma
oma
kui
kui
mis
sel oli kolm last ja töövõimetu
ema Sealjuures oli tema töötasu
vaid 60 rubla kuus üldse riisus
Leili S kolhoosi kassast 25446
rubla raha Kuid selle raha kulu-tas
ta peamiselt Joominguteks"
Kuid aastal 1958 mõistis Eesti
NSV ülemkohus süüdi suure gru-pi
kurjategijaid kes riisusid mit-mesugustest
tekstiilettevõtetest
kokku 18750448 rubla Sellest
summast sai Tallinna ühe tekstiil-vabrlk- u direktor isiklikult endale
7600 rubla teine 2158 rbl aga
majandusaparaadi juhtiv töötaja
L 18000 rubla Ja B 14860 rbl"
Rlisumistest saavad kasu ka re-videndid
Näiteks riisus kauplu-se
Juhataja R koos oma aluvate-g- a
ligi 10000 rubla
Iga tööpäeva lõpul andis ta re-videndile
kaasa toidupaki lau-sudes
et küllap nende eest
jõuab maksta korraga revidee-rimise
lõppedes"
Et varastamine või nn rusumine
näib olevat üldine siis riisutak-se"
ka tühja-tähj- a Näiteks leiti
majandustarvete kaupade lao
hoidja S Juurest läbiotsimisel
muuseas suurel hulgal piimanõu
lehtreid naaskleid plornmlmis-tang- e ja Ule 2X) hiirelõksu"
Et igas äris vabrikus Ja käiti-ses
riisutakse (rahva keeles — or-ganiseeritakse)
selle näitena esi- - tatakse Ilse P kes riisus juur-j-a
puuvilja konserve ning muld
müügil olevaid kaupu — kokicu
66945 rubla väärtuses üldse oli
selles organisatsioonis riigi vara
rusumine laialt levinud Arvukas
grupp selle töötajaid on kohtu
poolt riisumises süüdi mõistetud
Nende tingimustes kollektiivist
Ja selle positüvsest mõjust ei saa
kõnelda Vastupidi oli Juurdunud
arvamus et loomuliku kao sääst
kuulub letitöötajale Igapäeva-sek- s nähtuseks oli et müüjad
realiseerisid baasist riisutud kau-pu"
üldiselt arvavat rahvas et riigi
vara riisumine olevat peene-mat
sorti kuritegu"
Ka Uteldavat: Kaaskodanikult
rüsuda — sm nlv aist i
Aga võtta riigilt kah kus asi!" J
See vaade põhjust avadki asjaolu
et näiteks Jv võttis kaupluse
kassast 250 rubla sõitis hommi- -
Ventlant räägib Etsfl latvadest
23 jaanuaril k a bsa- -
aastat päevast mil Lenin fcr
alla Venemaa tolleaeze v'1
laevastiku natsionalism-- "
susele Tollal oli Venemaa fcjj J
ute j-- w ncn umDes 500 000' tonni
Selle Juubeli" puhul fc-- J
jucena une lauinna parteüeS
porter E Lepisto „Eesti Mj"
vanduse" juhti okuDanM v
mi on Georgi Kostõljev TaV
tas: -
Eesti Merelaevanduv I
tati Moskva otsusega 29 jv] iiu j-- igi ouv Kodanliku £ laevadest oli natsionaüt '
momendil välissadamates (h
iniMi adK5aniaai Kanadas % ning nende valdajad ei o1 nõus oma laevadest loob:
80% tolleaegsetest alustest oi-vana- d mitmete sünniaastal "["
—1889 Nende kiirus ohud
6—7 miili tunnis
Eesti Merelaevandusel' -- v
hetkel 73 laeva Ja võirnnj- -
JJ5UW Drutoregistertonrü La
ae KesKimne vanus olevat
aastat (Toimetuse vahena?
Veebruaris 1940 oli Eesti N
304 laeva ja nende kogutosat- - znuuu Dri)
Edasi seletab okupant Kosj
jev et „Eesti laevad" ühe Jf-laev- a" pilt on jutuajamise Jv ja sellel venekeelsete tähtedega
mi „Loksa"!) sõitvat Jcau?ei f
jaspoole Balti merd" ia juba -
mendat aastat peab meie rr
laev" ühendust Tallinna ja Hele
gi vahel Viisaastaku lonul"
vat Eesti Merelaevandus' 12 fc--
15 laeva juurde
Tallinna sadama kohta fcj
Kostõljev et 1967 aastal oia-Tallinn- a sadamas Hei 200 vr-- -
kide lipu all sõitvat laeva 1W
olevat käsil sadama rekonstneKv
mise plaanide koostamine ja J&
matel aastatel" suurenevat Tala
na tähtsus sadamalinnana vee!n [
Kui eestlastele kuulunud kaabi
laevad natsionaliseeriti ja M%h
käsul Eesti Merelaevanduse"!
me all koondati siis toodi sü
uue asutuse direktoriks vasak
munist Hansen kellel Dulnud '
vanduse asjadest aimugi Tea
paremaks käeks kujunes vandes!
vokaat ja laevanduse dispazhoc
Martin Grossholm Abidirektori
navigatsiooni alal määrati asote
line kaugesõidukapten Aleksandr
Johansson ülimalt halba osa Ees
ti laevanduse mängimisel venelt
te kätte mängis iust Grosshoi
kes komandeeriti venelaste poä
isegi Rootsi et mõningaid kaal
laevu juriidiliste nõksudega psa
se plagu alla viia Ta tegutses
väga küsitavates ülesannetes Root
sis kogu sõja ajal ja pärastki rz
kutsuti vene võimude poolt i
dumaale tagasi" kui tema rcfci
Stokholmis oli liiga läbipaistvat
muutunud
Aidake kaasa
VABA EESTLASE"
levikule sellega aitate kaaa rff
keele ja meele püsimisele
kui koos naistuttavaga lerrJi
Sotshl lõunatama ning &"-pöö-rdus
lennukil Tai-mn- a tagas"
üldse ei peetavat rug vara vi-rgust
mingiks patuks riisujal
vaadatavat avalikkuse mii
tele inimestele kelledele kuÄ
vat töökaaslaste kaitse sest '
davat et töökoha ühisest n
hoiust polevat neil p516"1
Jooksul isiklikke asju iv&si
läinud Et riigi varadesse s--
J
tavat ükskõikselt siis olevat b
valve nõrk Selle tõttu kod"-- '
autojuhina töötav kod P so
töö ajal ühe Tallinnas asuva
bandusliku keskuse laopla- -
laadisid seal autole 295 ete-- v
plaati Ja ilma et neid keegi cl
takistanud sõitsid autog3 vi
vast läbi plaadid aga c--
Randvere teel individuieš-- 1
tele
Selline vargus sai võim'
seepärast et laoplatsil eP "
väravas ei kontrollinud
keegi
Väravavaht ning laohoidja
sid hiljem: neil polevat r--mõtt-essegi
et keegi rõdu P
päeva ajal kõigi nähes varu3
terve autokoorma eterniiti
— vt"
I