Vaba Eestlane, February 24, 1965

              - „f JJ JPW w s(35#„pri''s(j'" T- -
ÜmuJk 7 kärdm umitümt — f£STl4Wf" M GESTLANE VAIA VABA frefffifpf evffJ f ffvjtfmf
vftafe eesfffsfe Miekidj
Kolmapäeval 24 veebruaril 1965 — Wednesday Febr 24 1965
KIREV MAAILM
- rfi-j-tM-t"
4f t 'rfHft 88fi r?TA
USA saadab eeloleval kevadel N
Liitu USA mcestemoodidc näitu-se
milline üritus toimub välismi-nisteeriumi
poolt heakskiidetud
kahe rahva lähendamise program
mi raamides Üheks väljapane-kuis- t
on ülikond mida juuresole-val
pildil demonstreerib filmi-näitleja
Cesar Romero
STOKHOLM — Ärimehed kes
külastavad Stokholml võivad va-lida
telefoninumbri 54-50-5- 0 ja as-tuda
ühendusse agentuuriga mil-line
annab neile linna tutvustami-seks
kaasa nägusa rootsi tüdruku
Klient maksab sellise kaaslase
eest 5 dollarit tunnis ja lisaks
kõik kulud mis tekivad linna kü
lastamisel Igale tüdrukule maks-takse
agentuuri poolt 2 dollarit
tunnis Ja tavaliselt saavad nad
kliendilt ilusa õhtu lõppemisel 20
dollarit Jootraha Praegu on agen-tuuril
umbes 50 nägusat intelli-gentset
Ja keeli valdavat neidu
keda ci üürita" välja lühemaks
ajaks kui neljaks tunniks Agen-tuur
valvab tüdrukute moraali
Järele Ja need kes ületavad oma
ametikohuste piiri kuuluvad val-landamisele
Seni ei ole aga veel
ühtki vallandamist toimunud
STOKHOLM — Rootslannad
kes soovivad lasta endil aborti
teha reisivad nüüd Poolasse kus
selleks ei ole mingisuguseid takis- -
tusl Mõned reisibürood kuuluta-vad
avalikult et reis Poolasse
maksab 235 dollarit millisesse
summasse on abordikulud kaasa
arvatud Poolas oli möödunud
aastal üle 200000 nurisünnituse Ja
ainult 583000 sündi võrreldes lige-male
800000 sünnijuhtumiga 1D56
a Poola võimud pooldavad abor-ditegemi- st
kuna nad kardavad
rahvastiku arvu suurenemist olu-korras
kus korterikitsikus muu-tub
Uha karjuvamaks
LONDON — Inglise valitsus tegi
teatavaks et sigarettide reklaa-mimine
televisioonis keelustatak-se
lähemal ajal kuna on selge et
sigarettide suitsetamine ohustab
inimeste tervist Korraldus tuli
kolm aastat pärast seda kui ing-lise
arstide komisjon jõudis ot-susele
et sigarettide suitsetamine
soodustab kopsuvähi tekkimist
STOKHOLM — Rootsl-Norr- a pii-ri
lähedal katsetatakse praegu
uue masinaga mis laasib keskmi-se
suurusega puu okstest puhtaks
kahekümne sekundiga Ja mille ra-kendamisega
loodetakse tööjõud-lust
metsatööstuses suurendada
neljakordseks Seni laasiti puu-oksi
käsitsi mis võttis rohkem
kui --40 protsenti puu palgiks
muutmise alast Puude koorimi
seks on Juba ammu leiutatud
efektiivseid masinaid
LEOPOLDVILLE — Kongo pea-minister
Molse Tshombe seisab
probleemi ees kuldas säilitada
oma sõjaväe löögivõimsust Ilma
et seejuures kasutaks suurel ar-vul
valgeid palgasõdureid kellede
vastu teised Aafrika riigid on pro-testi
avaldanud üheks võimali
kuks lahenduseks on mustad pai
gasõdurid kellede värbamisekr
Tshombe agendid käivad mW
ringi varem Prantsusmaale kuu
lunud Aafrika territooriumlteL
TÜNA ON JUTTU
100 miljonit immigranli Kanadasse?
Uustulnukad tahetakse suunata Albertasse ja Saskatchewan! — Kas
Kanada muutub järgmise veerandsajandi jooksul 190 miloni
elanikuga suurriigiks?
Kanadas ilmuv ajakiri „Canada Month" teeb oma äsjases numbris ettepaneku et Kanaüa
jooksul vastu 100 miljonit uut sisserändajal ja asustaks nendega oma
ohutusuuruSmhje piirkondi Ajakiri leiab et sellest oleks kasu Kanadale ja ka inimkonnale
üldiselt kuna paljudes kohtades tekitab just rahva liigne tihedus vaesust ning nälga 52% maa--
kera elutseb praegu Kaug-Ida- s ja ainult 7% Põhja-Ameerika- s Kaug-Id-a aga pro- -
dutscerib 27% ja PõhjaAmeerika
Rahvaarv suureneb kogu maa-- :
ilmas jõudsalt ja eriti maksab see
nende piirkondade kohta kus ini-mesi
on Juba nii kui nii rohkem
kui kohalik majandus neid suu-dab
toita Toidupuudust alaarene-nud
maades on püütud leevendada
abistämisprogrammidega kuid
see on kujunenud nagu Jõulupaki
saatmiseks vaestele — mõte on
hea kuid see ei paku mingit prak-tilist
lahendust Kanada suuren-das
hiljuti oma toiduabi program-mi
mille alusel iga kanadlase an-netus
ulatub 25 eendile aastas Te-gelikult
ei ole see aga sellekski
küllaldane et osta igale maailma
nälgijale aasta jooksul viilu leiba
Canada Month" väidab et la-henduseks
ei ole mitte abi saat-mine
vaid inimeste toomine
Kanadasse ku? nad saaksid
end ise abistada ja arendada
edasi Kanadat kus on liiga tä-he
rahvast tohutute looduslike
ressursside kasutamiseks
Ajakiri lisab et ainult ühel korral
ajaloos on Kanadasse toodud sis-se
massiliselt uustulnukaid See
toimuv ajavahemikus 1906—13
millal Sir Cllfford Sifton hankis
Euroopast sisserändajaid lääne
alade asustamiseks 1903 aastal
oli Kanadas 56 miljonit elanikku
kuid 1913 aasta lõpuks oli sisse
tulnud juba 26 miljonit imml-gran- ti
Ja uusasukate arv suurenes
keskmiselt 35% võrra aastas
Kanada rahvaarvu loomulik
suurenemise suhe on praegu um-bes
19% aastas kuna sündivus
1 ületab surevuse Ajakirja poolt et-tepandava
massilise sisserända-mls- e
I
rakendamise puhul tõuseks
WASHINGTON — Alkohollmüü-g- l
seadused on USAs väga erine-vad
New Yorgis on 18-aastas-tel
noorukitel lubatud ärist viina os-ta
kuid Alaskas Georgias Mai
neks Texases New Mexicos
1 North Dakotas ja South Caroli-nas
mitte 18-aastast-el
on õigus j
juua oma kodus viina Colorados
' Connecticutis Missouris Orego-nl- s
Pennsylvanias ja Vermontis
Louisiana? võib 18 aastane küll
viina osta kuld seda kes talle
viina müüb võidakse vastutusele
võtta
i
GAINESVILLE — Floridas Gal-nesville'- is
toimunud katsetustel
selgus et kollast palavikku teki-tavad
moskiitod armastavad rün
nata mehi rohkem kui naisi See
ilmnes isegi siis kui katsealused
mehed määriti sisse vedelikuga
mis tavaliselt moskiitod eemale
peletab
üv& 888888k_
v a V
'SA politsei käsi sorte
Uaffi poolt (vasikul)
ui ta kavatses l-"- vt
nida talle võidakse '
22% maailma tomusi
see suhe 45% ja 25 aasta pärast
oleks Kanada 190 miljoni elaniku-ga
suurriik Võrdluseks võiks
tuua et USA võttis 50 aasta jook-sul
(1860—1910) vastu 23 miljonit
immigrantl
Kuhu peaksid uustulnukad Ka
nadas asuma? Juba Sifton valis
selleks alaks Alberta Ja Saskat-chewan!
ja need piirkonnad eriti
oma lõunaosades pakuvad ka tä
napäeval piiramatuid võimalusi
Maad on seal ülikülluses kuid ta-naDäe- val
ei saa enam rajada elu
põllumajandusele ja seega tuleks
asutada sinna ka tööstusl
Probleemiks on loomulikult
kuidas suunata immigrante just
soovitud aladele
Seda saaks teha sisselaskmise
eeltingimuseks ja lasta juba ette
alla kirjutada vastavale lepingu-le
kuid seda võidakse võtta disk-rimineerimisena
ja see moodus ei
sobi vabasse ühiskonda Teise
Maailmasõja järgsetest sisserän-dajates- t
Kanadasse on pooled
asunud elama Ontario provintsi
Ja nendest omakorda pooled To-rontosse
Kahe rahvaloenduse va-hel
— 1951 ja 1961 — tõusis To-ronto
elanike arv 51% võrra Ja
ulatub nüüd 1825000 Samuti on
uustulnukad muutnud siinset usu-list
püti Kui varem oli 59% toron-itolaste- st
protestandid siis nüüd
on neid ainult 45% rahvaarvust ja
37% on katoliiklased 1961 aasta
andmetel oli Torontos ligemale
38000 inimest kes ei oska üldse
inglise keelt Edmontonis ja Cal- -
garys on elanike arv viimase küm- -
Imi#e aanatina j1wxsiwlrcmiil Inrurtkmutnnil lrofcViivnlwrnr -
distunud
Kust võtta massiliselt sisserän-dajaid
esitatud plaani täitmiseks?
Siin Juhib ajakiri tähelepanu sel-lele
et Itaalia on alati valmis ol-nud
saatma siia rohkem sisserän-dajaid
kui Kanada on valmis vas
tu võtma kuid loomulikult ei pea
kõik 100 miljonit tulema Euroo-- I
past Pilgud peaks suunama ka i
Kaug-Itt- a eriti Indiasse kus on I
rohkem rahvast kui maa suudab i toita Siin tekib kohe küsimus —
kas ei rikuks Idamaalased Kana- -
dr ühiskonnf üldpilti?
Artiklir meenutatakse et Sifton i
oi1 oma' aja' uustulnukatest j
vägr halvas arvamuses ja ütles
ajalikult et Kanada läänealad !
asustataksc Euroopr viimase
rämpsuga"
Need kellest ta kõneles olid pea
miselt austerlased galiitslased ja '
ukrainlased See Euroopa rämps'
agp Jõudis siin võrdlemisi hästi
edasi Ja nende järeltulijad istu- -
vad valitsustes ja parlamentides '
Samuti on neid suurte tööstusim
peeriumite juhtkondades Ja res-pekteeritud
teadusemeeste peres
Samal alusel eeldatakse et ka Ida-maadest
tulnud kohanevad Kana-da
eluga Ja sulavad siinsesse ühis-konda
kui neile antakse vastav
ettevalmistus
Küsimusele kas Immigrandid
on kuritegelikud? vastab ajakiri
kindla eitamisega Viimase küm-ne
aasta Jooksul on siinsetesse
vanglatesse saadetud kurjategija-te
arvust keskmiselt ainult 6%
Uällmnnnt Kanadat sündinud Ar
tiklis tuuakse esile et immigran-did
on suureks stimuleerivaks te
guriks tööstusele kuna tal puudu-vad
siia tulles paljud asjad mida
siinses elus peetakse asendama-tuks
ja ta hakkab kohe pingutusi
tegema et oma paremini varusta
tud naabritele järele jõuda Sa
muti on Kanadas küllalt loodus-likke
varasid et luua majandus
likke tulevikuperspektiive tohutu
suurele immigrantide riigile
Toit on kõige suuremaks prob-leemiks
Eksperdid leiavad et Ka-nada
kapatsiteet enese toitmiseks
hakkab vähenema ja arvavad et
veel enne selle sajandi lõppu
muutub Kanada toitu imponeeri-vaks
riigiks
„Canada Month" aga leiab et
arvestades Kanada tohutut loo-dusvarade
rikkust ja 190 miljo-nilist
elanikkonda juhul kui et-tepandav
sisserännuplaan ra-kendamist
leiab oleks selline
riik alati võimeline toitu väljas-pool- t
ostma mida ta ise ci suu-da
produtseerida
Macdonaldi ülikooli põllumajan
duse osakonna dekaan H G Dion
Ja mõningad teised teadlased aga
kahtlevad selles Nad toovad esi-le
et Kanadas on praegu 100 mil-jonit
aakrit kultiveeritud põllu-maad
ja võibolla 50 miljonit aak-rit
maad mida saaks põlluks ha-rida
See ei ole küllaldane rahva
toitmiseks kui selle koguarv ula-tub
üle 40—50 miljoni ja kuna ko-gu
maailma toitlusolukord hak-kab
halvenema ei ole ka väljast-poolt
toiduainete sissetoomine
edaspidi enam nii hõlbus Sellis-tel
kaalutlustel peaks Kanada Jää-ma
ka tulevikus väiksemaks liik-meks
maailma rahvaste peres
Tehes kokkuvõtet kirjutatakse
artiklis: 100 miljonit sisserända-- 1
Jat aastaks 2016? Me esitame sel-le
ettepaneku täie teadmisega et
see on väljatöötamata ja seoses
paljude küsimustega milledele on
raske vastust leida Me maalime
siin väga laia pintsliga Plaan mis
kord ametlikult vastu võetakse
võib olla nll mitmeski suhtes teis
sugune '
fll C 1 V lll
l8888888888888888888888BMMMMirtC_ABiK_ Vfl888898tt --sjA 88B!
UlllllllllllllllllllllllB— m- - im ii i iMB—Cn imi
"ih-- s a Iilist mis vliliti 10-sendili-ste
suurusteks ja kasutati Llewelyn
it ♦ 1 itkassas v limase viie aasta jooksul Slaff kukkus sisse just siis
n ' --Ti nlerahidcst San Diegos Kalifornias Maksimaalne karistus
'j ette 7 miljonit dollarit trahvi või 1780 aastat vangistust
Apy-- T ypHsjoe HO naevõir-
Jäine süda
LUMEGA KAETUD MEREJÄÄL hakkas paistma väikene
tume täpp Veebruarituulega jääl vihisevas lumes kadus see
ajuti silmist aga siis ilmus jälle ja kasvas suuremaks Kas-vas
ja suurenes Kuni võis eraldada et see on kiiresti jääl
liikuv kogu Inimene tõukekelguga kihutas Vormsi saarelt
Haapsalu linna poole Meesterahvas noorevõitu mees oo —
tuttav koguni Noor eestlasest riigiametnik ke töötas Vorm-si
saarel
KIHUTAJA TUNDIS KA TUTTAVA ja peatus Lõikavast
meretuulest õhetava näoga pahvides hingeõhu aurupilvi
lõõtsutavatest kopsudest talveõhku „Noh kas sul Vabariigi
aastapäeva hommikul ei ole targemat teha kui kihutada 13
kilomeetrit pakasega üle jää?' õhetavas näos paljastus rida
valgeid hambaid: „Tänase päeva puhul see ei ole palju Ega
ma harilikult pühapäeval niisugust matka ette ei võtaks"
TUTTAV MEES JUTUSTAS sealsamas merejääl ähkides
ja lõõtsutades lausete vahele et vormsi-rootslase- d on ju to-redad
inimesed igapäevaseks koos-elamisek- s kuigi tuimad ja
kartlikud Aga Vabariigi aastapäeval tahaks tunda veidi teist-sugust
tunnet Tahaks olla omade seas ja osa saada sellest
ühisest mõtlemisest ning tervikust Näha Scoutpataljoni ja
kaitseliitu marssimas paraadil turuplatsil Kuulata koorilaulu
deklamatsioone ja kõnet gümnaasiumi aulas aktusel Kõndi-da
lippudega kaunistatud linnas Tunda Eesti jõudu
NÜÜD TAGANTJÄRGI on see veidi naljakas et noor
mees kihutas 15 km tõukekelguga üle jää et 4000 elanikuga
Haapsalust saada rahvuslikku elamust ja tunda Eesti jõudu
Aga kõik on suhteline Vanaema pommidega seinakell
varjuks tänapäeva peenikeste elektrikellade kõrval
aga omal ajal oli see vägev riist — osutid nagu prohveti sõr-med
ja hääl nagu gongi löök Hiina keisri lossis
MA EI KAHTLE ET TUTTAV MEES tundis rõõmu sini-must-val- gc
lipukangaste all jalutades ja et ta süda paisus
uhkusest Haapsalu turuplatsil Eesti hümni lauldes palja
peaga pakases Teist korda laulis ta seda aktusel kooli aulas
ja see polnud sugugi palju ega igav sama laulu kaks korda
järjest laulda Võib-oll- a et ta sõi koguni Haki kõrtsis kolme
käiguga lõunasöögi enne kui tagasi sõitis Selles viimases
ei tea päris kindel olla ei mäleta enam kas lõunaid serveeriti
Vabariigi aastapäeval
KINDEL ON AGA SEE et õhtupoolikul varases videvikus
ta kihutas tõukekelguga tagasi Vormsi poole Tormas sooja
võib-oll- a koguni põleva südamega üle jäise mere Ümises
laulukest ja krapsas jääd naeljalatsiga laulu rütmis Vaba
eesti rahvas oma vabariik jõud üksmeel ja tervik
KÕIK ON SUHTELINE aga vahest kipuvad suhted sassi
minema Kui mõtled sellele omaaegsele jõu ja terviku otsi-jale
ning siis mõtled nendele kes isamaa nimel tahavad ter-vikut
ja üksmeelt lõhki lüüa Kildudeks millest hiljem võiks
koostada mosaiikpilt! Eesti Maja tualettruumi seinale või
koguni pulbriks — peeneks kui püssirohi mille nimetus mõ-nes
keeles ongi ainult pulber Püssirohuga saab kõike õhku
lasta ja hävitada Pauk paugu järele Niisugustest kõmaka-test
võib edasi areneda paugutamise ja põletamise haiglane
kirg — püromaania Jäine ja julm süda ning mõttetu hävitus-kir- g
SELLES ON OMAMOODI LOOTUSE KIIR Patoloogias
esinevad püromaania juhud — kui püromaani ei ole tabatud
— jutustavad et viimase kärakaga laseb ta iseennast õhku
NEED SAJAD KES OLID EESTI MAJAS Sõnasilla"
õhtul arvatavasti ei teadnud et anonüümse telefonikõnega
lubati Eesti Maja sel õhtul õhku lasta Muidu poleks nad
riski võtnud See oleks olnud suur saavutus sest koos Eesli
Majaga oleksid vastu taevast lennanud Eesti Ühispank ja
RVN-- u juhatus korraga Nüüd peab nendega midagi muud
ette võtma
MÕNED INIMESED OLID SIISKI ettenägelikud Teadsid
ähvardusest ja puudusid Sõnasillalt" Vanasõna ütleb et
parem karta kui kahetseda
Kas ieate et
Maailma kõige väiksem vangla
asub Särki saarel Inglise kanalis
Sinna mahub ainult kaks vangi
Tegelikult on aga vangla Hermi
nimelisel naabersaarel veelgi
väiksem omades ainult 13-Jalali- se
läblmõõdu Ja seda võib tegelikult
pidada Uhemehevanglaks
Kõige suurem teadaolev alt-käemaks
pakuti 1955 aastal
Abu Dhabi sultanile ühe Saudi-Araabi- a
ametisiku poolt et saada
selle eest õlikontsessloone Pärsia
lahes asuval Buralmi territooriu-mil
Pakutud summa ulatus 84
miljonile dollarile
Kõige suuremaks rahatäheks
maailmas on USA 100000 dollari-line
mis ei ole aga tegelikult käi-bel
Kõige suuremateks käibel
olevateks rahadeks on USA 10000-dollarüise- d
milliste arv aga ula-tub
nüüd ainult pisut üle 1000
Kõige väiksemaks paberrahaks
maailmas oli Brasiilia cruzeiro
mis aga korjati 1960 a käibelt
kui leiti et ühe cruzeiro trükki-mine
läks maksma 12 cruzeirot
anyir
kah-vatab
Maailma kõige pikem streik
lõppes 4 Jaanuaril 1961 olles
kestnud 33 aastat See puudutas
juuksurite abiliste rakendamist
Kopenhaagenis Suurematest
streikidest oli kõige pikem töötüli
Kohler Co metallivabrikus Wi-sconsin!
osariigis mis lõppes 1962
aasta oktoobris olles kestnud 84
aastat Streik läks United Auto
Workers'i ametiühingule maksma
12 miljonit dollarit
Esimesed metallrahad võeti
tarvitusele Hiinas tõenäoliselt Ju-ba
1000 aastat enne Kristust
Vaikses ookeanis asuval Yapi saa-rel
kasutati vanasti rahana kua
12-jalali- se läbimõõduga kivist ket-taid
milledel oli keskelt auk l&M
puuritud Keskmise suurusega
ketta eest sai osta ühe naise Kõi-ge
raskemateks metallrahadeks
maailmas olid 1659 aastal käibele
'lastud vasest Rootsi 10-taalrills- ed
mis kaalusid peaaegu 30 nael-- !
Kõige kallima metallrahana mtor
di 1960 aastal 28000 dollari eest
lüks USA 1804 aasta hõbedolltf
I milliseid on maailmas säiluauo
! ainult 6