Vaba Eestlane, March 27, 1968

              ' "KTFSyv- - t rr--
iili „VAiA EESTLANE" GESTLANE mik 2 rrf rfaas- -
vabade eastoste häälekandja VABA fcofmapätvrif ja aupäeval
Kolmapäeval 27 märtsil 1% — Nednesdav March 27 1968
KIREV MAAILM
iiiiiiiiflH
21 aastane Prandi Tan kadus Ka-nadat
jäljetult rohkeni kui viis
aastat tagasi olles õppinud Mc-Gil- li
ülikoolis inseneriteadust Ta
isa kes peab Hõng Kongis riiete-är- i
saabus hiljuti Torontosse
pakkudes 1000 dollarit igaühele
kes annalt informatsiooni tema
poja kohta
TAIPE1I — Umbes 100 isikut
annavad Formoosal kohtus vas-tust
petmise pärast Talpeh üli-kooli
sisseastumiseksamitel mis
on erakordselt rangete nõuetega
Skandaal selle Umber on kestnud
Juba möödunud sügisest saadik
Ja põhjustanud haridusministri
tagasiastumise Enamus süüalus-tes- t
on üliõpilased kes palkasid
teised endi eest eksamitöid soori
tama makstes selle eest 1000— lammutades
wnuiiuuui nonisessiuumu
Ukukkskus läbi kuld keeldus sellegi tegelikult
õpilase Isa
(tsjast politseile
PARIIS Prantsuse president
de Gaulle kavatses prant-- '
suse riikliku televisiooni
tlrrrru1t% nvitHwlf IIIIIIU1IV 10WMI
kuid sellele avaldasid tugevat
opositsiooni poliitikud ning kir-jastajad
ke kardavad et see
kärbiks neil kuulutustest laeku-vat
sissetulekut Kui de Oaulle
m58bll tühjade pisargaasika
püüab oma plaani rakendada on njstritega võimalik et see kuulutatakse põ
hiseaduse vastaseks prantsuse
kõrgeima npellatsioonlkohtu
riiginõukogu poolt
SEOUL — Lõuna Koreast kuul-dub
et Põhja Korea kommunli-Uku- d
võimud ei vabasta oma kät-te
langenud USA salaluurelaeva
Pueblo" meeskonda enne USA
presidendivalimisi mis toimuvad
arvestataks'
nende varasem kojusaatmine
vöiks kaudselt suurendada presi-dent
Johnsonl võiduvaljavaateid
Teistest allikatest kuuldub et
Pueblo" meeskonda hoitakse te-k- a
veel Wonsanis Ja neid ei ko-helda
sugugt nii hastl kui Põhja- -
Korea propaganda väidab See on
ka põhjuseks miks
ühiselt oma „süü üles tunnistas"
ühtlasi väidetakse et Põhja
valitsus ei lepi sel puhul ai-nult
vabandusega USA poolt
nõuab lubadust salaluu-relaeva- d
ei ilmuks enam Põhja-Kore- a
vetosse
MOSKVA N õli
rohkem kui ta vajab Ja selle tule-musena
on nad hakanud turusta-ma
oma ülejääki Laäne-Euroopa- s
alandatud hindadega Liidule
kuuluv Nafta Ltd müüb juba
praegu bensiini Inglismaal cen-t-l
gallonilt kui tavali-ne
bensiini müügihind Inglis-maal
Nafta kavatseb edaspidi
ehitada omale õhpuhastustööstu-s- e
Laäne-Euroopa- s
NEW YORK USA ajakiri
et hooli-mata
kindral Westmorelandl nõu-dest
200000 uue sõjamehe saami-seks
ei loota vägede ulatusil-kuma- t
suurendamist lahemai
ajal kuna see osutuks üleliigseks
pingeks USA majandusele Arves-tatakse
et lähemate kuude Jook-sul
saadelakse Vietnami ainult
umbes 30000 uut meest mis viib
sõjajõudude koguarvu umbes
555 000-l-e
TÄNA ON JUTTU
POOLA NOORUS NÕUAB VABADUST
Tshehhoslovakkias liberaalsed kommunistid" võimul Poolas alles
protestiplakatitega tänavail Rahvas nõuab valitsuselt Poznani
veksli lunastamist
Kesk-Euroop- a on alati ajaloo viitel olnud siseniste plahvatuste püssirohutünniks jäides selles
suhtes maha ehk ainult Balkanist Pärast Teist maailmasõda toimunud sündmused panid selle piirkon-na
marksistliku käpa alla ja ühenduses sellega viis anata et nüüd ei saa selles piirkonnas tekkida
enam uusi nähtavaM vapustusi sest need vilditakse kommunistliku terroriga Möödunud nädalate
sündmused aga näitasid et ka Liidu imperialism oli suutnud peatada Kesk-Euroop- a kaleidoskoo-bi
ainult ajutiseks Kaheksas Poola linnas tekkisid rahutused ja naabruses asutas Tshehhoslovak-kias
läksid sisemised intriigid koguni nii kaugele et kaitseministri abi lasi enese maha
Rahutused Poolas algasid 4000 ühes Varssavi teatris Mlckiewici
Varssavi üliõpilase kogunemisega on üheksateistkümnenda sajandi
ülikooli maa-alal- e pealinna tsent--' romantiline poeet ja Poolas peaae-ruml- s
selleks et nõuda Kahe po-'g- u rahvuskangelase De-liitllls- tel põhjustel väljaheidetud monstratsioonide vältel kaeti ta
üliõpilase tagasivõtmist Vaevalt mälestussambad mitmetes Poola
olid üliõpilased jõudnud koguneda linnades lilledega See meenutas
kui valitsus sattus paanikasse ja paljudele et ka Ungari revolut-saati- s kohale 25 veoautotilt teras-- sloon 1956 a algas Ungari rah-kiivrite- s miilitsa meest kes piira- - vusllku poeedi ja vabadushullku
sid sisse ülikooli ala Sandor Petöfi ausamba juures
Siis tungisid nad kummlnuutl- - Näidend mis keelustati käsitleb
dega üliõpilaste keskele kes aga poolakate kannatusi tsaariaegse
avaldasid vastupanu telliskivide Venemaa läbi ja peaks olema po- ja pudelitega hüüdes: „Vaba- - liitiliselt kommunistidele vastu- -
dus! Vabadus!" võetav Selles aga leidub arusaa- -
See kokkupõrge ainult õhutas dav lt väga süüdistavaid ning hai-üliõpila-ste
mässuvaimu Järgmisel v ustavaid märkusi venelaste arvel
päeval valgusid nad Ülikooli pllr-ij- a X Liidu suursaadik Varssavis
konnast juba Varssavi tänavatele oli sellest häiritud kuna niipea
kandes seal punavalgeid poola! kui näidendis öeldi midagi halvus-rahvuslipp- e
nõudes vabadust ja tavat venelaste tekitas see
purustades äride aknaid Varssavi i saalis vaheaplause
peatänav Novi Sviat oli veel mitu Rahutuste juured aga ulatuvad
päeva nende valduses Uks üliõpi-laste
grupp tungis Kultura" kln- -
7sm H„iin-- sealse htmestlku w sv„i ii „„ii_no
Juba aastaid on
aga Üliõpi-lased
ja leidnud
kuukus vumöödunud septemtburilis atokllu--il Ja tuopiues _iiuiiiiMiiueiu _yurusm_- - ein„m _ „_ mis saavut_an
palgatud etaamlsooritaJatJmV°fc??t!ire Y"
i"}™ olid jaanud paberUe
'südallnnas Pargipinkidel ehitati ki teostada reforme mida 1956 ai
maksmast teatas siis
—
rnkatn
kaudu
1o roVtnoml 1 MU
—
—
novembris kuna et
mtvskond
vaid
et USA
— Liidul on
N
3
odavamalt
—
kirjutab
ole
—
N
kuulsuses
arvel
tänavaile barrikaadid millede var- - lubati rahva pahameele leevenda-jus- t
pommitati tel- - miseks Eriti häiriv oli seejuures
lisklvidega I et Vladislav Gomulka kes tuli või- -
Mässavad üliõpilased aeti 16-- muie just pärast 1956 a rahutusi
puks laiali ent selle--1 ja kuulutas enese liberalismi li
gi poolest jäid tänavaile väikse-- j pukand jaks" on tegelikult osutu-ma- d
demonstrantide grupid kes nud täiel määral joone"
hüüdsid miilitsameestele näkku
Gestapo! Gestapol" Pärast seitse
päeva kestnud mässu olid Varssa-vi
südalinna tänavad kaetud klaa-sikildude
kiviilf niiriistfltml
nüüd opositsioonist hoolimata ja
Ko-rea
„News'week"
Protestipislk kandus aga ka väi-jaspoo- le
pealinna ja nädala keskel
puhkesid rahutused Poola kesk-aegses
pealinnas ning liberalismi
keskuses Krakovis Seal põrkasid
3000 tudengit ülikoo-list
kokku kumminuutidega vehkl-vat- e
mlllitsameestega üliõpilased
tungisid mööda munakividega sil-lutatud
tänavaid Krakovi turuplat- -
palju sügavamale
Poola elanikkond eriti
intellektuaalid
mlllltsamehl
pisargaasiga
„vana
Jagiellonani
kommunistiks
Laialdast pahameelt on tekita-nud
ka valitsuse saamatu majan-duspoliitika
Viimase kahe aasta
jooksul on Poolas palgad klnnlkül- -
mutatud kuid hinnad on samal
ajal pidevalt tõusnud
Juba üksnes viimase kuue kuu
jooksul on elukallidus Uinud
peaaegu kahekordseks
Nendes laialdastes rahuolematus-tes
teadlik olles otsustaski valitsus
kasutada rangeid vahendeid üli-õpilaste
vabad usenõuete allasuru-miseks
Uks kohtunikke ütles selle
kohta iseloomustavalt: See ei ole
võitlus huligaanidega See on po
sile kandes plakateid: „Vajssav ei Uitiline probleem ja siin ei tohi
ole üksinda" Ja samuti ei jäänud partei vähimalgi määral järele an-Krak- ov
selles suhtes üksinda Ida"
Samal päeval tekkisid kokkupõr- - Kuidas aga põhjendada rahutus-ke- d
Foznanis ja samuti Lubli- - te tekkimist ilma seejuures valit-ni- s
GHvlce'is Gdanskis Lodiis suse poolt tehtud vigu omaks võt-Sreieci-nis
ja Vroclavis mata? Siin kasutasid kommunis- -
Rahutuste esimeseks põhjuseks oli tid vana võtet — antisemitismi
kommunistliku partei otsus keelus- - Ajalehed panid kohe süü sionisti- -
tada Adam Mlcklewiczi näidend dele kes olevat sütitanud rahutu
sed selleks et maksta kätte Go-mulka- le
selle eest et viimane möö-dunud
suvel katkestas diplomaati-lised
sidemed Iisraeliga ning tea-tas
avalikult et Poolas opereerib
jlonistlik viies kolonn' Kolm täht-sat
valitsusetegelast kõik juudid
vallandati ja põhjuseks esitati
süüdistus et nende pojad olid üli-õpilaste
mässulised juhid Mitmed
nimekad juudisoost intellektuaalid
tembeldati ajalehtedes „rahva- -
vaenlasteks"
Tegelikult väljaspoolne mõjutus
Poola rahutusteks ei tulnud aga
mitte Iisraelist vaid naaberrii-gist
Tshehhoslovakkiast Selle ula-tus
ilmneb juba kas või nõudmi-sest
plakatitelt milliseid kandsid
üliõpilased: „Mele soovime Poola
Dubcekit" Aleksander Dubcek
slovaki kommunist on teatavasti
mees kes jaanuaris haaras Tsheh-hoslovakkias
võlmuo ma kätte veen-dunud
stalinistina tuntud Antonin
Novotnylt ja on vahepeal juba
tunduvalt muutnud poliitilist klii-mat
Tshehhoslovakkias Turistid
märgivad et Tshehhoslovakkia on
nüüd nagu ärkamas kaksküm-mend
aastat kestnud unenäost
Tuhanded inimesed läksid ko-guni
Praha tihedal asuvasse La-n- y
väikelinna ja asetasid seal
pärjad Tshehhoslovakkia vaba-riigi
esimese presidendi Tomas
Masarski ja tema poja Jan Ma-sarv- kl
kalmudele
Jan Masaryk teatavasti suri sa-lapärastel
põhjustel 1948 a pisut
pärast seda kui kommunistid haa-rasid
Prahas võimu
Loomulikult on ka Tshehhoslo-vakkia
endiselt kommunistlik riik
mistõttu vabadused peavad ka
edaspidi jääma piiratuks Vastasel
korral ei oleks seal peatselt enam
i
kommunistlikku korda Vahe Poo
la ja Tshehhoslovakkia vahel
sab aga peamiselt selles et
hoslovakkias on kommunismi libe-raalsem
element võimul Poolas
aga alles protestiplakatitega täna-vail
„Gomulka on ilmselt nüüd
ristteel" ütles möödunud nädalal
üks Ida-Euroop- a küsimuste eks-pert
SUU veeretamine sionistide-le
ei vii teda kuigi kaugele Ta
peab kas mõningatele üliõpilaste
vabadusenõudmistele vastu tule-ma
või siis alternatiivina vastupa-nu
armutult maha suruma Kui ta
aga valib viimase tee võib ta järs-ku
avastada et kuskilt astub välja
Poola Dubcek"
1 ETJwju 'SL i laV?Eal
Toronto ülikool saab 1971 aastaks uue käsiraamatukogu mis mahuUb ühekorraga 4000 kasutajat ja on
suurunelt teine käsiraamatukogu Põhja-Ameerika- s l'S kongressi raamatukogu jlrel
ySJVt jY t
TbckJoe
ri3evcr-&arn&- {'
MARSIMUUSIKA
TÄNAV KÖRGtrTE MAJADE VAHEL HAKKAS murbenu
— nagu kauge kahurikõmin või raskete masinate veeremine
Sekundid hiljem hakkas kõrv eraldama mingisugust rütmi
selles mürinas Kas vagunite rattad mis taovad rööbaste rüt-mi
ja kiirustavad tempot sõidu kiirenedes? Või kogupaukude
kanonaad millele annab rütmi treenitud meeskondade laadi-miskiirus- ? Siis hüppasid mürinasse trompetite heledad si
naaüd kajasid mitmekordseks kõrgete müüride vahel ja lau-lsid
oma avameloodiat Nüüd oli see kindel — kaugelt tänava
lõpust lähenes marsiorkester
PÄIKESEHELK PAISTIS MÜÜRIDE VAHELE üle üht
madala katuse ja valgustas lähenevat tumedat kolonni Ha-ljas
vask ja hõbe helendas pimestavalt susafonide rivi nagu
suurte reflektorite rida säras üle orkestri Marsitrummld mis
mängisid kaasa trompetite avasignaallie vaikisid Hetkeks
kuuldus et lugu on lõppenud Aga suure trummi rasked mür-tsud
kinnitasid — orkester mängib edasi Nüüd laubid trom-boonid
ja baritonid marsi lauluviisi millele tuuleiil kandis
sekka väikeste trummide raherablnat Siis vaibus mäng uuesti
basside haugatusteks ja altide kaasa köhatuseks igale pau-gule
Linnulaul kajas üle selle — flöödid Väike flööt — pikolo
— on see imepill mida ei suuda üle mängida ühegi orkestri
suured metallpillid See kostab linnu siristamisena üle kah-urimürina
Samuti nagu lüüra — hõbedane kannel millel kee-lte
asemel on horisontaalsed metallplaadid Helisevad näru
kellad
LAHENEV KOLONN KASVAS IGA HETKEGA suure-maks
Juba võis eraldada orkestrijuht! pika hõbenupulise ke-piga
meeskonna ees ja signaalsarvede ning rh (trummide ri
dasid Kepllöök ülevalt alla lõpetas muusikapala ainult sam-mude
tümin kajas sillutisel Vaikus kahe marsi vahel on om-amoodi
muusika — mõttes heUseb ja mürtsub edasi Rütm-iliselt
astuva kolonni sammude kaja lähemale ja lähemale!
ORKESTRIJUHT TÕSTIS UUESTI kepi — tähelepanu
uus lugu tuleb Signaalsarved tõsteti huultele trummipulgad
tõusid korraga Juhi kepp rapsatas alla ja sarved alustasid
ühel häälel kiiret signaali Teistkordsel mängimisel hargnes
see kahehäälseks ja vaikis sama äkki Trummid astusid sbe
oma soologa ja nii see jätkus: vahest trummid ja sarved ko-rraga
vahest eraldi
RIVITRUMMISIU MMETUAKSE VAHEST KA türgi
trummideks Sellel on oma kauge ajalooline tagapõhi Üle
tuhande aasta tagasi liikusid kristlike rüütlite ja palverändu-rite
voorid Lääne-Euroopa- st itta Püha Maa poole Kristuse
haud ja kõik pühad paigad olid uskmatute musulmanide võ-imu
all Need tulid vabastada et iga palverändur võiks põlv-itada
ja palvetada seal kust ta omale hingeabi ja -- õnnistust
lootis Selle vagaduse saavutamiseks tuli tublisti verd valada
Ristisõdijate vägede ees liikusid pasunapuhujad ja pillime-hed
kes muusikaga elustasid väsinud jalgu Moslemite vägede
eesotsas aga põrisesid trummid vilede ja flöötide saateks
Ristisõdadest toodi trummid ja puupillid Euroopasse kaasa
ja praegu meie ei oska kujutleda marslorkestrit ilma nende
instrumentideta
SARVEDE JA TRUMMIDE VAHEMÄNG lõppes ja kogu
orkester astus sisse Monotoonne kuid jõuline kõlapilt muu-tus
korraga värviliseks ning mänglevaks Iga marsilugu koos-neb
teatud kindlatest osadest mida esitavad erinevad instru-mentide
kombinatsioonid Tulevad trompetid baritonid puu- pillid ja isegi bassid oma soolodega kusjuures ülejäänud pil- lid mängivad saadet Nii ei saa see igavaks ega tüütuks minna
AMEERIKA MARSSIDE KOMPONIST SOUZA KIRJU-TAS
majesteetlikke marsse bassi soolodega ja kujundas nen-de
väljatoomiseks koguni erilise instrumendi: bassi mis kan-nab
tema nime — susafon See on see kõige röögatum mille
lai suu vaatab ettepoole ja mängib oma soolot üle terve
orkestri
ORKESTRI KÕRVAL MARSSIS TROBIKOND POISSE
põsed õhetamas ja silmad säramas Mõni neist unistas ennast
puhumas läikivat pilli teine Imetles trummipulkade nobedat
tantsu trumminahal Vanahärra tänavaäärse maja trepiastmel
koputas kepiga marsitakti kaasa ja muheles Ta kas meenu-tas
ennast marssimas orkestrimuusika saatel oli võibolla en-dine
pillimees või lihtsalt nautis rütmilist ja elustavat mänru
Marsimuusikal on omamoodi imevõim see ühendab ja annab
dünaamikat Paljud inimesed kes ei oska nautida õrnemaid
muusika vorme armastavad puhkpille üle kõige Sellepärast
nõuti ka Estonia orkestrit Massey HaUi aktusele see polnud
sajaprotsendiliselt poliitilise maiguga soov
MARSIMUUSIKAT SAAB KURITARVITADA nagu 1?
head asja Hitler põrutas marssidega Saksamaa puruks Du-najevs- kl
marssidega püütakse Venemaal hoida punast rezhü-m- i
Estonia orkestrit kasutati Vabaduspäeva eel poliitiliseks
löögipuuks Orkestrijuht Uno Kook ütles selle kohta ilusati:
kuskil peol olev at löömaks läinud Keset madinat kostis hääl
— ärge mind pekske mina olen pillimees! Pillimehed rnänri
vad muusika pärast Se? teeb meele rõõmsaks nagu Taaveti
kandlemängf mis hajutas kuningas Sauli tigeduse
LÕbüSaf VaheugemfSt -- Ei saanud kaevata
Aga inimene miks te süs ax
Rootsi ajakiri Xediga platser" tnrõcrnoit toob ära Järgneva idanalla kus -
laanes küsitletakse N Liidust põ-genen- ut:
JCuidas oli elamine N Liidus?
Muidugi halvad elamud?
£1 saanud kaevata"
--Ah nii kuld palk muidugi ei
olnud midagi erilist?"
Sellepärast et ei saanud su-vata
r
Aidake kaasa et
„VA1A EESTLANE"
leviks kõikidesse eesti kodudes"