Vaba Eestlane, May 19, 1965

              — - - M_ w" -- "1
ÄJiSWBCa-Jä3Wy- C 'üiWfcWWtiJPLKMWfBIÄKÄ
"r H
# H „V4B4 ffSTlANf" on VABA £eSTLANE Ilmub 2 korda nädalas —
vabaie eesfasfe häälekandja kolmapäeval 0 laupäeval
Kolmapäeval 19 mail 1965 — Wednesday May 19 1965
TÄNA ON JUTTU
KIREV MAAILM j(yf_ Tffack7o
VÕÕRASTE z3memirrear3ar?a~f11
f
PRAHA — Puna-Hlin- a valitsus
on pöördunud Tshehhoslovakkia
poole sooviga et see annaks nen-de
teenistusse Martha Dodd Ster-n- l
kes on endise USA suursaadi-ku
tlitar Saksamaal Martha Dodd
Stem läks 1957 aastal üle kom-munistide
poolele Ja juhatab prae
gu kooli milles valmistatakse
ette välisriikidesse saadetavaid
tshehhi spioone Ametlikult soo-vib
Hiina et ameeriklanna hak-kaks
Pekingis inglise keelt õpeta-ma
Selleks ei ole aga tegelikult
kuigi suuri väljavaateid sest nai-ne
mängib tähtsat rolli tshehhi sa-laluures
Ja Tshehhoslovakkia ega
N soovi teadmised '
11 seaduse kohaselt
langeksid hiinlaste valdusesse
WASHINGTON — Mississippi
osariigi maakondlikud politseiüle-mad
— sherifid — kuuluvad kõige
kõrgemate sissetulekutega riigi-teenijate
hulka ühendriikides ku-na
mõned nendest teenivad mak-sude
sissekasseerimisel autoluba- -
de väljaandmisel Ja muude sellis
te 100 hädaolukorda
000 dollarit aastas Praeguse kor-ra
võib iga shcrlf ainult
termi vältel ametis olla Ja te-da
saa siis enam tagasi valida
NUUd sherifid alustanud kam-paaniat
selle seaduse muutmiseks
Ja Juhivad endile poolehoiu saa-miseks
tähelepanu rassilistele ra-hutuste- le
mis võivad suve jook-sul
Jälle esile kerkida
WASHINGTON — USAs
leiutatud uus meetod keelte õpe
üksikasju ei
pidanud oma
hoolimata et
personalile meetodiga viie
õpetatud j võõrriikide
hispaaniakeelset
kavatsetakse
Vietnamis puhke--
õpetamisel
OTTAWA — statisti- - knhilrnn arv
piiratud
tule koguarvu
371 ' taevaomanl- -
— [sõja
'seovad
peaminist-ri
MacMillanl pojapoeg
MacMlllan
surma
oli narkootiliste ainete tarvi-tamine
kirjutab et 200 üli-õpilast
tarvitavad pidevalt
LONDON — Canterbury pea
piiskop möödunud
ülemkoja aktsioo-niga
homoseksualism Ing-lismaal
seadusepäraseks Peapiis-kop
homoseksualistliku
määral kuid
lisas asjaosaliste
vastastikusel nõusolekul ei
karistatavad Arvestatakse
Inglismaal on üle 1 ho-moseksualisti
Uks 25-s- t
mehest meestearmastaja
YORK - Hiljuti
Yorki Taani
Benedikte kes ei osutunud
s populaarseks
seltskonnare-porte-r
Charlotte kirjutas
ajalehes et Benedikte Jalutanud
rohkem kui
külalisest kes tema
ülesrivistatud Kui
linnapea
printsessile kingituseks üle kuld-kella
ei kingituse saaja
sõnagi uks kohal olnud Taani
diplomaat päästis
vajalikud tänusõnad
printsess pidanud vastuvõttudel
silmatorkavalt veinist
suitsetanud sigarette Pärast
S CkWII V Ml XS MV M?VM
printsessilt kõike väljaarvatud
poliitika kavalerid
Taani
seletuseks et printsess
väga kohmetu
tema käitumist
New
1
LAEVAD LIPPUDE ALL
Ametiühingute kõrged nõudmised ähvardavad ruineerida USA
kaubalaevastiku
lennukid on mitmel korral rünnanud USA kaubalaevu millised mõne teise
riigi lipu alL Üheks oli siin relvastamata S--
SJ Louis 1963 aasta oktoobril USA Kuu-ba
aastapäeval kutsus appi USA düüslennukid kuid õhupiraadid
olid juba ammu enne kadunud kui düüsvõitluslen nukid Key jõudsid põles
kuid õnneks sellele piir panna USA sõitis Libeeria lipu all ja Castro väitis hiljem
siin olnud tegemist tahtliku maskeerimisega Tegelikult on see süüdistus täiesti naeruväärne sest
439 ameeriklastele või Hondurase lipu all ja see
teadaolevaks faktiks
aga kergitab küsimuse
— kas peab USA
ameerika millised sõidavad
lippude all ja
nende vajaduse korral ko
guni sõjalisesse konflikti? Rah
Liit ei et ta peab
ühe
ei
on
on
21
et
see riik mille lip-pu
laev Väike Libeeria
aga ei oleks loomulikult suutnud
SS J Louisile kaitset pak-kuda
kuna see riik omab vaid
kolm väikest kahuripaati ja
need olid tuhandete miilide kau-gusel
Pealegi peab USA kinni
kombest abistab igat merel
tehingute sooritamisel kuni sattunud sõbralik- -
kohaselt
ku laeva kas see
ameeriklastele või mitte
139-- 1 ameeriklastele kuulutate!
Panama Libeeria või Hon-durase
lippude all
on kohustu-sed
ühendriikide astu Nii
peaxad nad sõjaolukorras
oma toetuse
Kui näiteks möödunud aastal toi-munud
rahutused kanali
kutsunud esile sõ
kokkupõrke USA ja Pana
tamiseks mille ole ma vahel oleksid USA kaubalae- - vrel avalikuks tehtud USA mere-- JVad mere-Vii- e
la mereväe dessantüksuste 'jõudusid sellest nad
on selle Panama lippu
pucva Jooksul selgeks lippude all sõitvaid
2500 sõna NUUd iaevu Korea sõjas Ja
seda kasutama ha- - 1936 aastal Suessi ajal Kui
kata ka Ja Mina keele näiteks Deaks
Valitsuse
teatel lon ttVituto
blokaadi
kaitsema
varustusest
laevadega
võrareplrdilelsi 16ke0s0k0evl õrreaelmTöiöse- - on ™k"ül™laltksiuurim sõjalaevastik
ivaRtik- - '
se praegu Am1e°e°r™ika lipsuisist nad
OXrORD Kuulsas inglise (iii-- puhul Ja
koolilinnas Oxfordis suri 20 end riikidega millised po- -
vanuses endise Inglise
Harald
Joshua Arstlikul uuri-misel
selgus et põhjusta-jaks
Oxfordi ülikooli ajakiri
umbes Oxfordi
liitus nädalal
teiste liikmete
muuta
mõistis
tegevuse hukka
et sellised aktid
peaks
olema
et
Ja igast
on
NEW külastas
21-aasta- ne print-sess
eriti The
New Timesi
Curtis
uhkelt mööda 50-s- t
olid tervita
naiseks
Yorgi Wagner
lausunud
ja
olukorra öel-des
ise Noor
liiga lugu
Ja
V44V
ja Curtise ar-tikkel
lisavad
on
Ja häbelik millega
Castro sõidavad
näiteks
esimesel Castro
Westist kohale
suudeti laev
kuuluvat laeva sõidavad Libeeria Panama üldi-selt
See üles
kaitsema neid
laevu
võõraste
pärast
laeva
kannab
mingit
isegi
et ta
ükskõik kuulub
sõitvatel lae-vadel
aga kindlad
näi-teks
andma USAle
Panama
tsoonis oleksid
jalise
toetama
kandsid
kasutati
kriisi
vietnami
ma Korea taoline sõda peab 65T
tulema lippude
'all sõitvate USAl
Kanadas
kuuga kuid kaubalae
Kanadas hinnatak- - Mlks 000-l- e Ikud mida
peavad kaitsema
aasta
täiel
miljoni
New
USA just
York
Laev
Laev
kuid
USA
le võimelised neile merel mingit
kaitset pakkuma?
Siin on tegemist olulise majan-dusliku
kaalutlusega kuna USA
lipu all sõites jääksid paljud lae-vaomanikud
kohe pankrotti Seda
moodust kasutavad laevad ei sõi-da
kunagi nende riikide vetes mil-liste
lippu nad kannavad kuid
opereerivad vastavalt nende
riikide laevandusmdärustele kus
on ettenähtud omaniku seisuko-hast
palju soodsamad maksu- - ja
palgatingimused USA ametiühin-gud
nimetavad põ
genike laevastikuks" või jooksl-kuiks- "
kuid fakt on see et ilma
sellise mooduse kasutamiseta ei
saaks USA erakaubaloevastik va-litsuse
toetuseta üldse eksisteeri
da
laevaomanikud väidavad et
USA laevade opereerimisekulud
011 kuni viis Korda kõrgemad
kui teiste riikide
USA on kahtlemata maailma kõi-ge
rikkam riik kuld Uks New Jer
sey eksportöör ei oleks näiteks
ühelgi tingimusel nõus maksma
mõnele USA lipu all kau-balaevale
1500 dollarit oma lasti
viimiseks San Juani kui mõni nor
Newjra laev sama töö
andis dollari eest Seetõttu ei saa USA
kaubalaevad võistelda selles osas
inglise kreeka skandinaavia a
teiste riikide laevadega See ilrr
nes kõige kujukamalt pärast seda
kui USA valitsus andis loa rst
müümiseks kommunistlikele riiki
dele Hoolimata protestidest 'a
Isegi laevaomanike kohtuprotses
seda kui Curtise artikkel oli lehes sidest USA põllutööministeeriurr
Ilmunud andis printsess preesi-- 1 vastu läks lõviosa veost teiste n
konverentsi Ja ajakirjanikele öel-- kide laevadele
Ht Anna carla äI nA -- A(vor1 Vltctril Ainult ft Qf£
võimud nüüd
noor
tuleb seletada
Yorgis
—
on
minema
teiste
nad
selliseid laevu
laevadel
sõitvale
sooritab IOOO
mereteed kaudu
transporditavast USA väliskau-bandusest
toimub USA lipu all
sõitvate laevadega ja sellegi väi-kese
lõigu moodustavad välisabi
ja valitsuse kaubad milledest sea-duse
alusel pool tuleb sihtkohta--
jdesse toimetada USA lipu all sõit
vate laevadega Tegelikult on USA Kõneall olevad 439 laeva on re- -
kaubalaevandus kunstlik tööstus-- 1 gistreeritud Libeerias Panamas ja
ala mille hoiab püsti maksumaks-- 1 Hondurases esmajoones seetõttu
Ja Võtame näiteks juhuse kus (et need on ainsad riigid millised
keegi soovib USAs laeva ehitada lubavad sõja puhkemise korral
Riikides nagu Jaapan õiks sel- - USA laevu oma kodumaale tagasi
le raha eest ehitada kaks laeva sõita Euroopa riigid kaasaarva- -
ja selle fakti tulemusena on vii- - ud isegi NATO liikmed seda ei
mase 15 aasta jooksul lõpeta- - võimalda
nud oma tegevuse 20 USA laeva-- ' 1943 aastal oli USAl 1723 kau- -
tööstust balaeva Nüüd on nende arv kaha- -
Seepärast maksab valitsus 55% nenud 912-l- e N Liit aga ehitab pa- -
kuludest kui laev ehitatakse USA lavliku tempoga oma kaubalae- -
laevatehastes Möödunud aastal vastikku ja mõned USA asjatund- -
kulutati selleks otstarbeks 1125 'Jad arvestavad et 1970 aastal on
miljonit dollarit see vane 2619:614 N Liidu kasuks
Seejärele otsustavad ametiühin-- Veelgi alarmeerivani on see et
gud kui suured peavad olema lae- - enamus praegu käigusolevatest
vade meeskonnad ja nende pai- - USA kaubalaevadest ehitati Teise
gad Palgrd on niivõrd kõreed et Maailmasõja ajal ja need hakka- -
omanikud ei suuda neid maksta vad nüüd massiliselt lähenema
Ja peavad vastu võtma valitsuse j01™ kasuliku eluea lõpule
abi Möödunud aastal maksis va- - Mereväe strateegid tõlgendavad
litsus ametiühingusse kuuluvate JN Liidu ekspansiooni kaubalae-meremeest- e
palkadeks 2165 mil- - vastiku alal kui katset ookeanide
jonit dollarit mis võtab oma alla domineerimiseks Kuus aastat ta- -
84% palkade kogusummast Raha gasl kulutas USA kaitseministee- -
tuleb loomulikult maksumaksja rium 82 miljonit dolla-i- t maailma
taskust 439 USA kaubalaeva mil- - esimese aatomijõul liiluva kauba
lised sõidavad teiste riikide lippu-de
all kuuluvad erakorporatsioo-nidel- e
millised veavad oma kau
pasid Ja ei ole seetõttu õigusta-tud
saama valitsuse abiraha
Viimatinimetatud maksavad
erafirmale
streike
Sa-vannah"
palkasid mida nõuavad nende j maade ametiühingud milliste j Laevade sõitmine võõraste lip-pude
laevad sõidavad Pude ei loomulikult mingi
ametiühinguid on nüüd haka- - juus nähtus Inglise kasu-mid
nõudma õigust juba 16 sajandil hispaania
de meremeeste organiseerimiseks et hiilida mööda Hispaania
sõidavad lippe kandvatel monopolist kaubitsemise
USA laevadel 1961 aastal kui
kõik 16 meremeeste ametiühingut
nõudsid seda õigust ja halvasid
laevaliikluse kaldus üldine süm-paatia
laevaomanike poolele Pre-sident
Kennedy otsustas kasuta-da
Taft-Hartle- y seadust ehkki ta
isiklikult seda ei poolda Ameti
ühingud ähvardavad endiselt
võõraste lippude sõitvaid US
laevu koju tuua" argumenteen
et see annab suuremaid toi
võimalusi ameeriklastele
Tegelikult kujuiu % olu-kord
iimberpüörduks lae-vaomanikud
registreeriksid
laevad teistes riikides
L'S jääks oma sõjaaeg-sest
mereväe reservist
laeva Savannah" e aitamiseks
kui bavannah" ivnti v
ühele tekkis rida
töötülisid ja ning viie aas-ta
jooksul pärast ristimist
teinud ainult ühe mere--
reisl- -
lip- -
all USA all ole
aga laevad
endile ka nen- - tasid
lippu
kes teisi osas
aga
all
des
aga
sest
onu ja
ilma
aga
rve
oli
LÄHne-Indiag- a
USA võttis selle mooduse esma-kordselt
kasutusele 1922 aastal
millal heisati kahele reisilaevale
Panama lipud sel lihtsal põhju-sel
et reisijaile viskit serveeri-da
Muidu oli see USA-- s kehtinud kee
useaduse tõttu illegaalne Valit-us
andis oma heakskiidu teiste
iikide lippude kasutamiseks USA
aevadel peatselt pärast seda kui
Saksamaa ründas 1939 aastal Eu-roopa
riike Panama lipu all sõit
vad USA laevad varustasid Inglise
laevastikku Ja said seega Inglis-maad
tõhusalt abistada ilma et
oleks ametlikult rikutud neutraal-suse
seadust
tO
Demonstrandid
„KONSUL TULEB IMESTADES VÄLJA hõõrub sümi ta
nab igaüht kättpidi ja pärast laseb hoone seinale maalida
suure risti" fantaseeris Jüri Veeprits kui auto oli pargitud
jx nad — insener Juhan Kulupuu ning Jüri astusid piki Uni-versit-y
avenüüd konsulaadi hoone poole „Ta vaene mees on ju näinud siin maja ees igasuguseid tegelasi ja siidivendi — küll istuli kõhuli ja püsti USA konsulaat on nagu koht kuhu
tullakse demonstreerima igal võimalikul juhul — olgu siis
neegrite pärast või Kuuba pärast või Vietnami pärast või D-ominikaani
pärast Alati joriseb mehi maja ees ja teatab plaka-titega
kui rumal on USA president välispoliitika või kogu see
maa ise Tead" ja Jüri vaatas Juhan Kulupuud kõrvalt kui
mina oleksin USA president või mingi muu tähtis asjamees —
ma korraldaksin selle asja hoopis teisiti"
KUIDAS SA SIIS KORRALDAKSID?" küsis Kulupuu
kerge muigega sest Jüri Veepritsi poliitilised huvid ja arva-mused
olid talle ilmseks uudiseks — „Mina" ütles Jüri tea
taksin iga niisuguse maa valitsusele kes laseb USA saatkon
dade ja konsulaatide ees mürtsu teha — et olgu nüüd lõpp
Tooge oma politsei või tarbekorral sõjavägi ja lööge demonst
randid laiali Vastasel korral saab antud Washingtoni tuletõr
jele korraldus ka teie saatkond üle pritsida Sellel jamal oleks
igal pool kohe kiire lõpp"
JUHAN KULUPUU NAERIS: „KÜ1I see kindlasti mõjuks
aga kas see USA-l- e sõpru juurde soetab see on iseküsimus
Igal juhul tänane õhtu 011 ka konsulile üllatuseks — et äkki
tuleb rahvasumm ja mõnitamise ning norimise asemel aval-dab
tunnustust USA välispoliitikale ja kommunismivastasele
võitlusele See on midagi hoopis rohkem kui palgatud aplo-deerija- d või kättemaks veega"
KONSULAADI EES OLI JUHA TUBLISTI RA1IST
mõned plakatitega mõned ilma Jutusuminat inglise ja palju-des
teistes keeltes „Kas sa lugesid lehest" küsis Kulupuu
„mis ütles Oallupi uurimus USA elanikkonnas valitsuse sam-mude
kohta? Suurem enamus rahvast 011 kindlasti valitsuse
seljataga ja pooldab resoluutseid samme kommunismi vastu
— kuigi sellega koos tuleb kanda vereohvreid ja matta tuhan
deid noori ameeriklasi Castro ja Dominikaani sündmused on sclritanud inimestele et asjaga ei tehta enam nalja m iku
ärkab ja hakkab olukorda õigesti hindama"
AGA VASTLDEMONSTRANTE ON SIISKI PAIJl pn
votseeris Jüri Veeprits vestlust edasi „On" kinnitas Kulupuu
„aga igasugused mürgeldajad ja demonstrandid on aktiiv n
grupp Neid 011 palju kergem tänavale koosolekule ja muf i
Kiile tuua kui rahulikke ja tasakaalukaid kodanikke Ni)
kõvad kõrid agarad ässitajad ja demagoogilised võtted _)
ei esinda aga kaugeltki tegelikku jõudu Ja võib päris lua
olla et igas demonstrantide grupis — olgu nad siis pea'
tudengid või liberaalid või inimsuse eest võitlejad 011 u' -- kuid kommunistide agente kes püüavad muu loosungi all
tegelikult kommunismi kasuks masse liikuma panna- -
„M USUN SEDA" oli Jüri nõus ja kas me ei saa -- ell
tõmmata paralleele ka oma eesti sündmustele?" — „Nae n
sa oledki õige otsa peal" naeris Kulupuu „Meie lugu nn o-aualoogi-line
Meie rahulolematute ja juhtimisele taotle r
grupp on ka tegelikult väike kuid aktiivne Seal 011 lihtsam '
seid patrioote aga seal 011 ka kibestunuid kes arvavad ei a
mad suudaksid ühiskondlikke asju hoopis paremini aji '--
Mõned on halva eduga proovinud mõned pole kunagi pro
nud ja arvavad et nüüd 20 aastat pärast kodumaalt lahkun
011 nende õige aeg Inimesed kellel lapsi ei ole või kelle lap
sed on lootusetult ümberrahvustunud annavad nõu kuiilao
noorust kasvatada vanade rahvuslike ideede vaimus Selles o
palju naljakat aga veel rohkem kurba Ja — usu või ära usu
— mina arvan et ka meie seas 011 tagantkihutajaid kellel on
mõttes mingid muud sihid"
KURADI KEERULINE MAAILM" raputas Jüri Veepru
pead ja naeratas kurvalt „Ara muretse" naeris Kulupuu el
le imeliku asja nimi on demokraatia — näiliselt logisev ja
nõrk aga ohu silmapilkudel otsustav ja tugev Meie ei tohi
demokraatia ja vabaduse printsiipe hüljata nendel näiliselt
nõrkadel silmapilkudel — vastasel korral pole neid otsustava
tel silmapilkudel enam võtta Sa olid ise Eesti Seltsi peakoos
olekul ja panga koosolekul ja Eesti Maja koosolekul ja nägid
kuidas tasakaalukas ja demokraatlikult mõtlev rahvas otsus
tab Kisada võib ja ähvardada võib aga kui otsus tehakse siis
on sellel lõpp Loodame et meie demonstratsioon täna htul
aitab ka USA-- 1 alustatud joont hoida ja otsuseni jõud3 ' w
ots terves maailmas on ikka veel demokraatliku poole kai
! Lõbusat Vahclugemist Texase õlimlljonar GiK
I testamenti oma adv
I Texase miljonär oli oma naise-- Oma pojale parandan r
iga Pariisis Janad otsustasid koju jonit dollarit Ja ta või'1
sõpradele mõned kingitused saa- - 'olla et ma teda paris ir
i ta Nad läksid kunstikaleriisse ja ' nud"
j valisid välja ühe Van Goghi ühe
Rembrandti ja ühe Picasso
1 See maksab 600000 dollarit
ameerika rahas" ütles omanik
Mees kirjutas tsheki ulatas sel- -
ütle mulle kes on si-perem-ees"
küsis üks ah
teiselt
-- Nojah mu naine k:r
'llJ6lUnJeheeJa ?ÖÖrdUS süslapsl Ja lapsed kamandas
kaardiiduiuocsteytwudie" Ütlessuutaa Joanhmsuesija ja sina?'
I ja ostame ka mõned kingitused" Iina võin ütelda kuld-t- :
j Ivaariumis kõik mis ma s
j See entsüklopeedia on asenda- - ± i'?1 kölk- - mls te Ikord ka lahkarvamusi'
Potosilm on jäädvustanud juuresoleval pildil Ne Yorgi maailma-- 1 Mulle ei ole seda vala" vasta me!r-te!Se-
näitusel endise USA presidendi John F Kennedy lapsed UJ -- 4-aast-ase
mees Mul on idne" vastas
Johni ja 7-aast-ase
Carolinel kuid ma ei ütle seda r—
nagi"