Vaba Eestlane, June 12, 1968

              Lk a VABA EESTLANE kolmapieral 12 Juunil 1968 — Wednesday June 12 1968
MEIL JÄTKUB VEEL JÕUDU Kibtdad
McNamara
sõnad
arvel
Suviselt soojad ilmad on saabu- - mistid juba ammu ennustasid ja
nud ja koos nendega eestlaste nä
dalalõpureisid suurlinnade tem-post
looduse nippe Normaalselt
peaks see tähendama su ist vahe
aega ka meie ühiskondlikus elus
perioodi punatakse mait näitelaval Eesti Vabadussõ-hooaj- a
väsimust ning mille väl-ij- a kaasa teha Mõnl nendest on
saabumist ei juh-- j kogult sõduri jaoks liiga
tu midagi tähtsat Toronto ja lun j Ontario eestlaskonnas
võib aga praegu konstateerida
vastupidist nähtust — Toronto K
Maja sumiseb õhtupoolikuti te-gevusest
Siin peavad koorid
näitlejad proove ning organisaa-torid
arutavad probleeme
Valmistutakse ju kaheks su-viseks
suursündmuseks milliseid
teineteisest lahutab vaid nädala-ne
vaheaeg — 22 juunil tähista-takse
Toronto suhtelises lähedu-ses
kaunis llouseratiaorus siin-sete
eestlaste suvepäeva Kesti
Vabariigi juubeliaasta Võidupü-ha
29 juunil on traditsioonilised
suvepäevad Seedriorul"
arvestada et alles äsja toi-musid
Pöhja-Ameerik- a mandri
Kesti Päevad võiks nagu eeldada
et mõlemad suvised suurüritused
on kavandatud tagasihoidlikena
kuna rahvuskultuurilist energiat
ei saa ju jätkuda lõpmatuveni
tegelikult on olukord vastu-pidine
— niivõrd suurejoonelise
kavaga tänavu ei ole meil va-rem
võibolla suvepäevi peetudki
Kriti väärib märkimist asjaolu
et meie teatriinimesed on võime-lised
lavastama enamvähem ühe-aegselt
kahe eesti tähtsa aja-loolise
romaani dramatiseerin-gud
Selleks jätkub meil la
vastajaid näitlejaid tehnilisi jõu
de ja innukaid kaasategijaid siin-sete
organisatsioonide ridadest
ilma kelleta ei oleks masse
mavad vabaõhulavastused teosta
tavad kõik näitab et Kana
dd eestlaste ühiskondliku tegevu-se
baromeeter ei ole sugugi
genud madalseisu nii nagu pessi
MÕTLEMAPANEV MÕRV
Ühendriikide
daadi senaator Robert Kennedy
mõrvamine ei kujuta endast mit-te
ainult sügavtraagilist lööki
Kenned} perekonnale vaid selle
taga tõstavad pead praeguse segi-paisatud
maailma ja ühendriiki-de
ja välispoliitilise dilemma
kurjaennustavad probleemid Kui-gi
mõrva motiivid ei ole täie- -
kogu vägi-vallaakti- de
Robert mõrv
sellesse sapikarikasse
mõrudaid mida
varjata
pärast senaator surma
milles ta
— katsu-me
lubas rajada
untui c-i-uiiiiciiii ii gaitsriiis mri:c jjusiiu- -
vaenlane Suvepäevade etteval-mistused
näitavad et ka noored
on innukalt ametis ja tunnevad
headmeelt et nad saavad vahe
kus eelmise!
tel enne sügise ehk veel
ja
oma
ette
ja
Kui
Knt
kui
veel
hõl
See
lan
sise--
veel
pisike kuid ei ole südant ta
gasi saata" ütles meile Isade
Maa" lavastaja Ja eks olnud
tõeliseski Vabadussõjas koolipin-gist
tulnud noorukid kõige idea-listlikumateks
lõftgimeesteks"
Ka siinsete organisatsioonide
esindajad sõidavad nüüd nädala-lõppudel
juba maale kuid mitte
vaid saabuvaid suurüri-tusi
talgute korras ettevalmista-m- a
või vabaõhuproovidest osa
võtma Seda entusiasmi jälgides
võime julgelt nentida et
Kanada eestlaskonnas ei ole
mingit märki rahvuslikust nördi-musest
ja need kes
vastupidiseid mõtteid avaldavad
suhtuvad ehk olukorda liiga pes-simistlikult
Arv?sid ju Rootsi
eestlastegi hulgas mõned aastad
tagasi et Eesti Päevade
korraldamisest Stokholmis ei tule
enam midagi välja õn-nestusid
need aga suurepäraselt
ja näitasid uusi suundi tulevi-kuks
Oleks küll naiivne olla lii-ga
optimistlik kuid ka väga suu-reks
pessimismiks ei ole mingit
tõelist
Kuna meie rahvuskultuurilised
jõud ja organisatsioonid panevad
eelseisvateks suvepäevadeks nii
hästi llobuserauaorus" kui ka
Seedriorus" välja oma viimase
jääb soovida et mõlemit kü
lastatakse rohkearvuliselt Publi
ku ükskõiksus on kõige ohtliku
maks teguriks mis võib esinejail
võtta tuju edasiseks aktiivsuseks
Rohkearvuline ja hindav osavõtt
on aga kõige meeldiv amaks
tasuks ja energiasüstiks
presidendikandi-se- d ja sotsioloogid
Tundub et uurimiskomisjonide
moodustamisest ja rahva poole
apelleerimisest on siiski vähe
Ühendriikides laialt levinenud vä-givallapsühh-oosi
võitlemi-seks
Selleks tuleks võtta kiire-mas
korras rida
seadusi mis piiravad relvade
müügi ning vägivalla propageeri- -
Ukult selgunud võib esialgse in-nii- sc kirjanduses ajakirjanduses
formatsiooni järele oletada et i televisioonis filmides ja raadio-Robe- rt
Kenned} langes poliitilise saadetes Nendele väärnähetele
mõrva ohvriks mille taustaks onln Ühendriikides juba ammu tä-lisraeli-Ara-abia
riikide vahele helepanu juhitud kuid seadus-tekkinu- d taltsutamata viha nin? andlikud organid ei ole midagi
oma väljapaisatud ette võtnud olukorra parandami-araablast- e hingelised läbielamu- - s"ks Lisaks sellele tohutule vägi-sed
ja kannatused valla propagandakampaaniale
Kenned} mõrvamisest võib jä- - rnasvmeediate kaudu on ühend-reldad- a et moodne maailm on riikide Kõrgem Kohus paljusid
vallandanud suuremad jõud kui saadusi tõlgendades piiranud pö- ia suudab kontrollida: maailma- - "tsei- - ja ametivõimude tegevust
vaated võitlevad maailmavaadete kurjategijate jälitamisel ülekuu-vast- u rassid rasside vastu riigid lamisel ja vahistamisel Kui
riikide vastu noored vanade vas-- Ühendriikides tahetakse midagi
tu ning vaesed rikaste vastu Ini- - olukorra parandamiseks ette võt-men- e kaotab nende võitluste rä- - a siis ei aita siin komisjonide
gastikus oma põhilised tõekspida- - moodustamisest ja aastate pikku-inise- d ja rraliteeditunde ning s"t uurimisest vaid tuleks prak-muutu- b desperaatseks mille ta tiliselt kõrvaldama hakata neid
gatlpuks võivad olla mõrvad ja puudusi ja väärnähteid mis on
teised vägivallateod silmnähtavad ja käegakatsutavad
Robert Kennedy mõrv oli nink "1 taja enam mingisugust
lemata eriti suureks shokiks seligtamist ja uurimist
Ameerika Ühendriikidele — nii Robert Kenned} mõrvas kaht- - rahvale kui juhtkonnale Presi- - lusalusena areteeritud araablase
dent John Kennedv ja neegrite tpo motiividena mainitakse tema
juht dr Martin Luther Kingi mõr- - " Iisraeli vastu keda Kenned}
vamised ning röövimiste ja põle-laht- is abistada- - Kodumaa kaota-- tamistega lõppenud neegrite ra-inu- rt nl"g põhjusetult paljukanna-hutuse- d on ameeriklaste meele- - tanud inimese viha on mõistetav
oiud ule kütnud ning pstihholoo-jKu- l kui see viib mõtlematu mõr
gid poliitikud ja sotsioloogid on an sJi on midagi tõsiselt kat
püüdnud selgusele jõuda mis on w- - Demokraatia üksik
Ameerika Ühendriikides katki jalWk"'e suured vabadused ja suu
millised tegurid on põhjustanud "" õigused kuid nendel õigustel
ühiskonda häirivate
esile kerkimise Se-naator
Kenned} li-s- as
uusi
tilku ei suutnud
isegi president Johnson
Kennedy
avaldatud läkituses
märkis: Jumala pärast
elada seaduste järelel Vägi-vallaakti- de
põhjuste uurimiseks
president erikomls- -
neid
suvitama
vähe-malt
vahetevahel
mitmed
Tegelikult
põhjust
vaid
neile
vastu
tarvitusele terve
kodudest
kaht--
kindlustab
ja vabadustel on ka oma teatud
piirid kui demokraatlik süsteem
tahab edasi eksisteerida Ameeri-ka
ühendriikides on need õiguste
ja vabaduste piirid muutunud se-gasei- ks ja ebamääraseiks mille
peale juhtkonnal sotsioloogidel
ja ühiskonnategelastel tuleks tõ-siselt
mõtelda Praeguse tendent-si
jätkumisel võib tekkida olu-kord
kus president valitsus ja
seadusandlikud organid kaotavad
jonl mille koosseisu kuuluvad ni-- J oma autoriteedi mille lõpptule- -
iihmu (JviiMinuu iMiiuuiriirM- - ( iiiutr mi küüs ja narma
IBYVBBbmB-IB- V & 'BVBBVlBi IBmBs-- Bab '4mBU£BbbbbBBb
BVBHYaYaYVKYBi BBBBvJn &BBHPWBBBVB9BBBvIsBBBBBbV BYaYaV
VfBBBBW 4K''J2LZjHWlHfcHHBrKsPB BH m BmjmmmBj "SiIBtB BBBBBBiVMBBBBTrBBBBBBBBBHJsVMBBBBVMT BBvM
iyBnPVBBBBVBBBBBBBBBlBmk: T'riiŠdA VAv BBBBBBBBBBBBBBBBhuBmmšyAi JBBVl B DPPFVsVVTUrFLlrlAL' 1JBBBBBBb BUHraMWPttBBHHBBWTillS
BBBHBaBKWaWBV Wl'' PHHh
TORONTO EESTI SELTSI TAlENDUSKOOL kujutab endast suurimat sellelaadilist eesti kooli vabas
maailmas Asja lõppenud kooliaasta aktusel austati õpetajaid lilledega ja meenutati nende suurt pa
nust meie kasvava nooruse õpetamisel ja nende rahvustunde säilitamisel Pildil Täienduskooli arvukas
õpetajaskond koos koolitoimkonna esindajatega Istuvad vasakult: Ilme Ivand-Man- g Endla Komi A
Tork II Kupp (koolitoimkonna esimees) O Paas (Täienduskooli juhataja) A Roost Leida Marley
Lvdia Martjak ja Unda Toome seisavad vasakult: Kenita Kopamees Inge Tork irve Gering Lvdia
Aruvald E Marten Ene Lüdig G lital Endla RUdmik L Luide Klfriede Kuusk Hella Leivat ja
Helga Sepp Foto T Saagi
Kui USA--s plaanitseti saksa rahva likvideerimist
Kurikuulsa Morgenthau plaani telgitagused
ühe II maailmasõja dokumendina mille avaldamine lubati nüüd selle täielikul kujul esineb
ka USA endise rahaministri Henrv Morgenthau plaan millest varem Saksamaal kõneldi kui mõr-vaplaanist
sest see pidi taotlema kõigi sakslaste likvideerimist Selle kättemaksuplaani kinnitasid
nii Koosevelt kui ka Churchill Morgenthau nõudis et pärast sõja lõppu tuleb likvideerida saksa
tööstus ja Saksamaa muuta puhtal kujul agraarmaaks
Lisaks nõudis Morgenthau Sak samaa jagamine mitmeks osaks
samaa Jagamist kaheks ja ka ka otsustati juba Teheranis Nii oli
he Saksamaa korral Saksamaast tema ülesanne veel ainult selle
Saarimaa üksikute Rheinlmaa ja otsuse täiendamine ja näitamine
Põhja Saksamaa osade IdaPrei kuidas see peab tolmuma Mõle-slma- a
ja ülem Sileesia eralda mad nll Morgenthau kui ka Roo-ml-st
ning umbes 5—10 miljoni sevelt arvasid et saksa rahvast
sakslase kui sunnitöölise Umber I tuleb karistada tervikuna ja mit-asustami- st
Saksamaalt Aafrikas te eraldada hltlerlased rahvast
seUSVs olid Morgenthau plaani RoToeservVeelt rakhõvnaeleksarjiästlalemisseakslaosstaes
vastu sõjaminister Henrv L
Stimson ja välisminister Cor-de- ll
Hull
Saksamaal Jälle moonutas Hirlerl j
propaganda selle plaani tõelisf si-su
Ja vaimu
Viimase osas USA ajaloolane
John Morton Blum (Yale ülikooli
professor) näitab nüüd Morgent-hau
päevaraamatute põhjal et
selles plaanis tõeliselt puudus see
kättemaksu valm mille pidi sün-nitama
Juutide viha Üldse päran-das
Morgenthau 800 paevaraama
tut (kokku 80000 lehekülge mis
pärinevad aastaist 1934—1945
Lisaks võimaldati prof Blumil
nüüd ka USA rahaministeeriumi
salaarhllvi kasutamine Kõige sel-le
materjali põhjal avaldas Blum
oma kolmeköitelise teose Jrom
the Morgenthau Diaries" 1 1— 1959
11—1965 III— 1967)
Selles teoses prof Blum näitab
et Morgenthau plaani koosta-mise
ajendiks oli mitte juutide
viha sakslaste vastu vaid LS
poliitika mille määras Roose
velt
Viimane nõudis rohkem ku Mor-genthau
— ja nimelt kõigi s?ks-last- e kastreerlmist
Roosevelti toetas välisministri
asetäitja Sumner Welles kes kõ-neles
Saksamaa Jagamisest kol
meks Kui ühel koosolekul Edeni
küsis RooseveltUt et "what to do
with Germany" puudus Roose-velt- il selle kohta konkreetne vas-tu- s
Et leida vastust sellele küsimu-sele
nõudiski Koosevelt et Mor-genthau
koostaks Saksamaa
probleemi lahendava plaani
Morgenthau eesmärk oli likvi-deerida
kõigiks aegadeks Saksa
maa militaarvõim Selle pidi või-maldama
tööstuse likvideerimine
Plaani selleks lõi Morgenthau a
1944 Teda Julgustas selleks ka
Inglaste nõue
tcrwsH--šsn' r
kastreerimisest või kui see ei ole
võimalik siis nende kohtlemisest
nii et nad ei ole enam võimelised
slinnltama lapsi
Ka kaaluti kUsimust kas mitte
Jagada Saksamaa koloniaalmaa-n- a
Hollandi Ja Belgia vahel kus-juures
sakslased oleksid võinud
esineda ainult töoltstena belglas-te
ja hollandlaste juhtimisel
Inglismaa ja Belgia tööstuse
huvides nõudis Morgenthau et
rrStimuleerimis9 süsteem" Eestis
a kogutoodangu
tööstustoodang
kogutoodangu siiski
ka Külmutuslaevastiku Ekskavaato-ritehas
Ehitusmaterjalide
et Eestis
nüüd tööstusettevõtete üleviimi-ne
planeerimise Ja majandusliku
stimuleerimise uuele süsteemile"
uutes
Juba 84
käitiste
kogutoodangus moodustab
ning neis töötas 47% tööstu-s- e tootmispersonalist"
üldse toodeti Eestis a põ-levkivi
miljonit tonni turba-brlket- ti tuhat tonni põlevkl-vigaa- sl
miljonit kuupmeetrit
eskavaatoreld 1228 tükki
vagunelamuid tükki
põllutöömasinald 44 rub-la
vaavelhapet 164 tu-hat
tselluloosi 114 tuhat
tonni 942 tuhat
2 tonni
riiet tuhat rm ii tonni
riiet 71 milj rm villast
riiet 53 milj rm
3
et vastu tuleb kasu- - sukki Ja milj paari
igati kõva poliitikat ja etkoopesu milj tükki nahkja-Saksama- a tuleb muuta „v iien-- J latseid 64 miljonit paari kumml-d- a järgu- - riigiks maailmas 19 milj mari
majIHNED MAKHOK
TAI1VIII SEEDQOQUL
MU RAJVUSKAASUSED 1BE1UDMST
jÄG
Ruhrimaa tuleb lõpetada
töö kõigis kaevandusis ning kõi-gis
tehasels Ja
õhkimist ja
kaevanduste veega üleujutamist
Lisaks
selle pidi Morgenthau
plaanis) et Saksamaa ei to-hi
omada ühtki lennukit ka mitte
ühtki purilennukit et
Saksamaal ei tohi keegi kanda
vormi ja kasutada marsisam-mu
ning et kõik õpikud mida
kasutavad saksa koolid koos-tavad
teised rahvad
Et muuta rahvuslikku mentali-teeti
kõik 20
Saksamaalt
mujale (näiteks Kesk-Aafri-kass- e)
sunnitööle See pidi olema
neid võimalusi kuidas mur-da
Saksamaa militaarvõim ja
vältida kõik sõjad
20 sajandü Juba kahel
siis kui vallutatakse Saari- - Ja korral terve maailma
Ajalehes Jtahva Hääl" 23 —1968) rõhutatakse et Eesti
tööstus tervikuna täitis 1967 plaani Võrreldes
aastaga 1966 suurenes 9ft Kümnes käitises
plaan Nende käitiste hulka kuulu-va- d Tallinna Baas
Loksa Tellisetehas ja Ahtme
Lisatakse toimuvat
Praeiju töötavat tingimus-tes
käitist kusjuures
„nende osatähtsus vaba-riigi
495
1967
161
240
564
liiku-vaid
1301
miljoni
väärtuses
tonni
tsementi tonnL
nast ja
Slldirilet toodeti miljonit
Saksamaa tri-tad- a
114
seal
vabrlkuls Kavat-seti
vabrikute
nõudis Roosevelt (ja
fikseerima
oma
kavatseti 10-aasta-s- ed
küüditada kusa-gile
üks
tulevikus mis
haarasid
(nr
jäi
täitmata
Tallinna
klavereid 580 tükki mööblit 362
milj rubla väärtuses Ja vaikese
võimsusega elektrimootoreid 881
tuhat tükki Võrreldes 1966 aas-taga
vähenes tselluloosi akna-klaasi
linase riide ning sukkade
ja sokkide toodang
ülevaade näitab et plaan Jäi
täitmata ka kalapüügi osas üld
ise püüti 1967 a 208 tuhat tonni
kala Konserve valmistati 119 mil-jonit
tingtoosl
Põllumajanduses toodeti 695 000
teravilja Ja 1279000 tonni
kartuleid Liha (eluskaalus) to
detl kolhoosides sovhoosides Ja
teistes riiklikes majandels kokku
1143 tuhat piima 6561 tu
hat Ja mune 1402 miljonit
teinseia 312 miljonit tükki akna-'"K- i Tööstuses toodeti vorsti
klaasi miljonit ruutmeetrit 241 tuhat ja võid 22 4 tuhat
puuvillast 151
rm
sokke 87
Jalatseid suuski
kõigi
tonni
tonni
tonni
Produktiivloomadest (kõigi ka-tegooria
majandels kokku) oli
1967 a lõpul veiseid 639200 neist
lehmi 309 400 (1966 311000) si-gu
525500 (1966 554000) ning
lambaid Ja kitsi 167300 (1966
Ka teadis Morgenthau et Sak 503 tuhat paari pianiinosid Ja arvud haaravad ka
173300) Need
1 elanikkonna
1
1
—
-—
—
eramajandamises
esinevad loomad Neis malaDida
mlstes oli veiseid 155 800 (1966 —
157700) neist lehmi 94 600 sigu
IW900 (1966 — 118 600) ning lam-baid
Ja kitsi 162100 (1966 — 167
000) Nll vähenes mullu kõigi loo
made arv Ja seda üsna tunduvalt
ka elanikkonna eramalauidamis-- tes
NEW YORK — w
lennuväe endine staaVilea w?
rai Curtls LeMay kriflseert S vait Ühendriikide m vJf
ministrit Robert S McNW?
kes haaras ühenrftu K
ministeeriumi tsivi4:isku'e t r'r"11"l °"11 ° "--uI ls jauis rfr-hr-t -- ~
Kindral LeMav otm
Ja et ühendriikide sCi
s"u"ur"ema sõja pidamiseks cajfc acu-- e aastat ser— 4 Juhtimise kestel läinud r!""
LeMay väidab et ühendada
viaeerisia iuuo B-- T mi im —_ mUennukltja ei leidnud ae
likviiidueüeiruiumciMsel võikmaalumsi iNuuj K
pommilennukid mis manJ
ilusat usa vietnami scataai-ühendriiki- deMinutid "
rakettide arv on purdrU(j "t
Keme ning suurene t pl rakettide produKtsican "
petatud Polaris 'uupi rat~
kandvate allveelae ade üt ~ jäänud pidama irua Cl naaitfia41-i- se uureonevflaaiedatu
mai ajal kui veneiased rajani endile raketltõrje sustwmt
busid ameeriklased selle kons~j eerimisest ning Ühendriikide
naa on vaenlase raketine
vastu taielikult kaitsetud vJ
riikide julgeolek baseerub sei
täielikult ainult Minutesas
Polaris tüüpi rakettidel kadbi
gi ei tea täpselt millised 00 ui
ae rakettide võimed
LeMay kinnitab et MpV~
poliitika taotles ühendnüd
praeguse maailmapoliitika raas des ainult defensiivset roni v-- Namara leidis et kui Ühesi-z- d
suudavad relvastuse alal veie's-teg- a
enam-vahe- m võrdselt ?- -
mu pidada siis on ameen&a
probleemid lahendatud Kati
arvates manööverdas McXasaa
selle poliitikaga ühendrngid X Liidu kõrval teise (ärgu tähtrj
ga positsioonile
VABA EESTLANt
TOIMETUS JA TALIIls
avatud esmaspäevast rw
deni kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus valju
pool tööaega
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar KUlvet 4259805
Heino Jõe 7b6-510- 7
Talitus väljaspool W6
aega:
Helmi Liivandl 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTMSES
on tatur ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutused tekstis H"5
esiküljel £
Korteikuulutused ai
määr J120 Kirikute orgssl
satsioonide Ja Isikute teali
anded 1100 tollilt
KUULUTUSI VöTAVsD
VASTU'
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress Bnx 70 Sta C
Toronto 3 On'
2 Mrs Leida Marley
149 Bishop Ave
Willowdale Oni
Tel 223-008- 0
Tööliste ja teenistujate kt t-1-
967
a rahvamajanduses kest
ai M7nnn nenrt kesksus -
palk oli 108 rbl Elanikkond &~
sed hoiukassades oli 1 J"--
kokku 2204 miljonit rubla V
banduse osas märgitakse et --~
nede kaupade eriti uut aua jr
rema kvaliteediga kaupade o$v
vasta sortiment ikka veel e--
J-konna
nõudmistele"
Ehitustegevuse oas &ii'~'
ei Misro ciui -- - 21 muti linnaelanikkonna ?#~Z
kulul ning kolhooside J
nlke poolt elumaju ürf?
3ÜUUU ruuiireeii" — w
rohkem kui 1966 a Seej-u-tasid
elamukooperatiivi
nas 1 anus ' " : 1?
Rakveres Ja Jõgeval pU
tentega maju u-- ? —
12000 korteri"