Vaba Eestlane, October 06, 1965

              LtüC6
SUURMEHE JUUBEL
75 aastat helilooja Adolf Vedro sünnist
Eest! heliloojaist üks omapärasemaid ja andekamaid Adolf
Vedro sündis 1G okt 1890 Narvas puusepa ja pillimeistri pojana
Juba enne koolitarkust hakkas Adolf Vedro õppima muusikat:
kodus isa valmistatud harmooniumil Ka astus ta juba kümne-aastasena
Narva Jaanilinna tuletõrjeseltsi balalaika orkestrisse
Ka hakkas ta selles orkestris orkestreerima muusikapalasid ba-lalaikakoor-ile
ning kirjutas ka oma esimese romansi „Kose ko-hin"
mille oma koolipeol esitas Nana linnakooli mandoliinide
koor
Muusikaga paralleelselt õppis
A Vedro Narva Peetri kirikukoolis
(1899 1901) ja Narva linnakoolis
(1901 - 1907) Peale balalaikaor-kestr- i
mängis Adolf Vedro kooli-poisina
veel Tuletõrje ja Eesti Selt-si
orkestris viiuli- - korneti-- ja trum-mimängija- na
hiljem aga Kreenhol-mi
vabriku orkestris kontrabassi-mängijana
Lisaks ilmusid siis ka
ta esimesed loomingulised katsetu-sed:
Igatsus" (1905) ja „Ro-mans- s"
(1907) viiulile ja klaverile
Pärast linnakooli lõpetamist töö-tas
A Vedro raudteede kontoris
Narvas Tallinas ja Peterburis
Töö kõnal ta jätkas mängimist
orkestrcis ning õttis kontrabas-si
ja muusikateooria tunde
Aastal 1912 ta lahkus kontoritee-nistuse- st
ning asus tööle kutselise
orkestrandina Aastal 1915 ta astus
Peterburi konservatooriumi kont-rabassi
klassi kus ta õppis kaks
aastat Revolutsiooni tõttu siirdus
A Vedro tagasi kodumaale kus ta
valiti a 1920 Tallinna Konserva-tooriumi
muusikateooria ja kontra
bassi eriala õppejõuks Sellele ko-hale
ta jäi kuni 1941 aasta kevade-ni
üks ta õpilasi oli L Juht Oma
õpilastes - ja muusikaala ajakirja-nikuna
ka rahvas ta äratas huvi
meie rahvaloomingu vastu Kutse-tööst
vabal ajal ta töötas laulukoo
ride juhina laulupäcvade korral-dajana
ja tööta muusikuile abiand-mise
komitees Ka oli ta Akadee-milise
Helikunstnike Seltsi ja Ees-ti
Hclitaidc ühingu esimeheks Ke-vadel
1937 ta lõpetas eksternina
Tallinna Konservatooriumi kompo-sitsiooni
eriala mille järele talle
omistati professori nimetus Aastal
1944 arreteeriti Vedro sakslaste
poolt Kuidas ja miks Vedro suri
seda ümbritseb tänaseni saladus
Trosrs Nõukogude Kesti muusi
ka" (1960) üteldakse et Adolf
Vedro suri vanglas 27 septemb-ril
1911 ja monograafias Adolf
Vedro" (1963) et helilooja suri
Haapsalus 27 septembril 1911
Sellega pärast saklastc lahku-mist
Haapsalust Juunis 1945 maeti
ta põrm Haapsalust ümber Tallin-na
Metsakalmistule
Adolf Vedro on üks neid eesti
heliloojaid kelle looming on väga
mitmekesine ulatudes ooperiloo-mingust
(Kaupo" 1932) „Muist-n- c
mõõk" 1939 Libahundi" al-gus
1941) kuni koorilauludeni ja
müsteeriumist (Jaani tulemine"
VIISNURK KUUBA KOHAL
7
Machado tegi vea sellega et ta
surus alla igasuguse opositsiooni
Selle järelkajana rajati 1931 aas-tal
terroristlik salaorganisatsioon
mis kandis nimetust ABC Nüüd
järgnenud heitluses mängisid Ha-vanna
üliõpilased tähtsat rolli
Machado salapolitsciorganisatsioon
Porra mõrvas ja terroriseeris üli-õpilasi
ABC tasus omalt poolt
kätte poliitiliste mõrvadega ja
pommiatentaatidega mis põhjus-tasid
surma ka paljudele süütutele
pealtvaatajatele Rahulolematused
suurenesid koos üldise majandus-kriisiga
ja ABC mõjuvõim hakkas
kasvama
Franklin D Roosevclti valitsuse
poolt avaldatud surve tulemusena
sunniti Machado lõpuks 1933 aas-ta
suvel ametist lahkuma Peatselt
pärast seda nimetati Kuuba presi-dendiks
Havanna ülikooli arstitea-duse
professor dr Grau San Mar-tin
kes oli olnud juhtivalt tegev
Machado vastases tcrroriliikumises
Sellel pikakasvulisel aneemilisel
mehel aga puudusid takt ja juhi-omadus- ed
Selle asemel et kesken-dada
oma energia korra taastami-sele
veetis ta oma aja USA kapi-talismi
ründamisega ja tugines
Walt üliõpilaste direktoraadile
milline oli valitsuse asjus
1937) kuni lavamuusikani („Or-lea-ni
neitsi" - 1924 Libahunt"
— 1924 Killamägcde" — 1934
Simson" — 1924 jne) Neile lisan-duvad
sümfoonilised tööd kam-merloomi- ng
soololaulud viiuli
— ja tshellopalad ja muu Kokku
kuulub ta heliloomingu nimestikku '
241 tööd
Vedro looming ulatub lihtsail
runoviisel põhinevaist teoseist ku-ni
modernistlikku laadi katsetusl-n- i
mis nii eraldi kuid vahel ka
kokkupõimitult tungivad sisse
peaaegu igasse zhanrisse On loo-mulik
et see põhjustas ka ta heli-loomingus
omalaadse kirevuse ja
kärsituse Ka väärib märkimist I
Adolf Vedro kui muusikakirjaniku
sulest ilmunud teos „Solfedzho
algharjutuste vihk" (1927) ja
Instrumentide õpik" (1929) Kuu-- j
lumine taaralaste liikumisse tõi ta
töödesse arhailise idealiseerimise!
Rahvusliku muusika arendamise '
ja süvendamise taotlusi väljenda-- 1
vad kõige kujukamalt ooperid:
Kaupo" ja Muistne mõõk" müs-teerium
Jaani tulemine" klaveri
kontsert pantomiim Leetepalu
volbripidu" (1943) näidend „Ka-va- l
Ants ja Vanapagan" (1944)
kolm runot Rapsoodia nr 2"
rahvatantsude töötlused klaverile
(ning mõned koori — ja soololau
lud
Tee eesti muusikasse avas A
Vcdrole ta Scherzo" Helilooja
parimate orkestriteoste hulka kuu
luvad meloodiarikas Lüüriline
pala" (1923) ja rahvaviisiline
Hällilaul" (1918) Ka väärivad
märkimist ta sümfonietid samuti
ta Fantaasia eesti rahvaviisidest"
ja klaverimuusika Kuid ta parima
teosena esineb siiski oopc Kau-po"
mis avab meile ühe süngema
lehekülje liivi rahva ajaloost
Huvitavad on ka A Vedro soolo-laulud
sest neis leidub nii arhailist
eepikat kui ka kurvameelset lüüri-kat
sügavat dramatismi ja impres-sionistlikel
kõlavärvidel põhine-vaid
looduspilte Näitena nimeta-me
ta kuulsat miniatuuri Kuulsin
Mardust kiljatamas" ja E Enno
sõnadele loodud Rändaja õhtu-laulu"
Lauludest segakooridele
esitame näitena Sügise laulu"
(G Suits) „Ühte laulu tahaks laul-da"
(G Suits) Helise helise il-ma"
ja Kutse jõuluõhtusse"
Naiskooridele andis Vedro oma
kuulsa Midrilinnu mängu"
Kui kaos pidevalt suurenes ka-sutas
olukorda seersant Fulgcn-ci- o
Batista ja haaras võimu oma
kätte Batista ei olnud sõjaväejuht
ja samuti ka mitte mees kes erili-selt
janunes võimu järele Ta oli
stenografist kes kandis mundrit
seepärast et ta oli Kuuba sõjaväe
teenistuses Ta põlvnes väga vae-sest
perekonnast ja oli lapsena sa-geli
tühja kõhtu kannatanud Ta
vend oli surnud tuberkuloosi taga-järjel
kuna puudus küllaldane toit
ja arstiabi Seega pooldas Batista
põhiliselt töölisliikumist ja võibol-la
isegi sotsiaalkindlustuse raken- -
damist ehkki see olnuks Kuuba
oludes ebapraktiline
I Batista ei tahtnud sugugi ka
diktaatoriks hakata Nagu Ruby
Hart Phillips kinnitab oleksid Ba-tista
ja ta kaaslased võimu kõige
meelsamini üle annud neile Kuuba
armee kõrgematele ohvitseridele
kellel oli puhas minevik ja hea re-putatsioon
Batista kartis pealegi
et vastasel korral võib USA Plat-t- i
seaduse alusel Kuuba siseasja-desse
sekkuda Mitmesuguste häm-mastavate
arusaamatuste tõttu jät-tis
president Roosevelti esindaja
Kuubas Sumner Welles mulje et
USA valitsus kavatseb Batista rez-hü- mi kukutada Sellises olukorras
i keeldusid kõrgemad ohvitserid
! loomulikult võimu endi kätte võt
VABA EESTLANE kolmapäeval 6 oktoobril 1965 — Wednesday Oct 6 1965
Ristsõnad nr 430
3 im mm ? '
ÜZZZIEZ3ÜZZZI ' II_I 2Š S T A V 29 2J
ZZZZBZ1ZIZZ~Z
J& 5? mm to ii ZkkZZZZ~ZZZ2Z " iili H 1 1 n
Põikread: 1 Laevajuht 5 All-pool
9 Liit 10 On mõni lehm 11
Kala 13 Rämps 15 Mehe hüüd-nimi
17 Suurriik 18 Eelolev osa
21 Spetsiaal 22 pea — kaardi-mäng
23 Tööstuslinn Saksamaal
24 Korjas 25 Chateaubriandi teos
27 Metslind 30 Tüdruk — inglise
zhargoonis 31 Naisenimi 34 Va-baduseta
isik 35 Ruumikas 37
Eestlasest kanada rekordimees
38 Metallisegu 40 Üksteise järel
42 Konstanteerima 43 Kasulik
44 Vaikselt omaette sööma
Püstread: 1 Riigiesindaja 2
Täitmata 3 Kaunistus 4 Karus-nahk
5 Eesti kirjanik 6 Kont 7
Osa trepist 8 Hädaoht mägedes
10 Amsterdami lühend 12 Juht-mõte
14 Kääne grammatikas 16
Kirjanik Reed Morni õige nimi
18 Vana 19 Ebamaine olend 20
Kodumaa 25 Ind usinus 26 Al-luv
28 Kindel hulk 29 Koht Hiiu
ning meeskooridele „KaIeite
laulu" Mehised mehed" ja tei-sed
kooripalad
Aastal 1944 kui meid ähvardas
oht kirjutas A Vedro oma isamaa
— ja sõjalaulud nagu on seda
Kaugel" (F Kuhlbars) „Kodu-ma- a
eest" Kodukaitsjate laul"
(K Merilaas) „Veel pole kadund
kõik" (K E Sööt) „Ju kumab
koit" (M Heiberg) „Vöta kätte
relv" (L Oja) „Eesti sõjamehe
laul" (J Jaanlsto) „Kui koidu tu-lest
taeva viir" (E Selistemägi)
Sangarite laul" (M Kuus — Küt-ti)
ja Sõdalaste laul" (E Pillik-se-)
Kõik need näited kinnitavad et
Vedro oli huvitav ja omalaadne
helilooja kes ammutas elujõudu
kodumaa karmist paesest pinna
mast ehkki Batista seda neile pak-- 1
kus Kuna aga USA vaheleastumist ! ii järgnenud leidis Batista järs-ku
end väga tugevalt positsioonilt
1940 aastal kandideeris ta va-limistel
koalitsiooniparteide kandi-daadina
kusjuures teda toetas ka
kommunistlik partei Ta valiti pre-sidendiks
kolmekümne üheksa aas-tasena
olles varem olnud Kuubas
juba seitse aastat tegelikuks või-mumeheks
1944 aastal üllatas Batista nii- -
i hästi oma sõpru kui ka vaenlasi
andes loa vabade valimiste korral-damiseks
Tulemusena sai ta lüüa
ija presidendiks valiti Autenticos
j partel ebajumal dr Ramon Grau
San Martin Sellele järgnesid kolm
päeva kestnud võidupidustused ja
uus president hooples kohe et
ta muudab Kuuba majanduslikult
ühendriikidest sõltumatuks See
i oli loomulikult täiesti absurdne
lubadus kuna see on majandus-likult
võimatu Ta suurendas Kuu-ba
rahva niigi kõrget maksukoor-- 1
mat et hankida raha toetuse maks
miseks mõjuvõimsatele poliitilis-tele
survegruppidele Muu hulgas
' pani ta erimaksu ka hambapastale
et saadud tulust maksta pensione
erruläinud hambaarstidele Uus
president kuulutas välja suurejoo-nelise
avalike tööde programmi
kuid rahad toimetati kõrvale ja
plaanist ei teostatud midagi muud
kui vaid sillutati mõned Havanna
tänavad
Oma ametisseõnnistamise puhul
pidas Grau kõne ja ütles muu hul-gas:
Täna ei pääsenud Kuubas
oimule mitte mina vaid rahvas"
Kui ta ametist tagasi astus selgus
maal 32 Selge kahtluseta 33 Võ-bi- n
36 Eesti maalikunstnik Kana-das
37 Maapinnal 41 Omaaegne
eesti muusikaselts
RISTSÕNADE NR 429
LAHENDUS
Põikread: 1 Kuldrannake 10
Norus 11 Prikk 14 Salto 16 Esso
17 San 19 Ulila 21 Aaa 22 Trio
'24 Lie 26 Raivo 27 Pitka 29 Ässa
J 30 Sak 31 Kant 33 Kaius 35 Re-idis
37 Lil 39 Regi 40 Mul 42 Me-- I
lon 45 Leo 46 Urin 48 Valik 50
Sinep 51 Igrek 52 Kangekaelne
Püstread: 2 Los 3 Drau 4 Rulli
5 Astl 6 Are 7 Kisa 8 Eksam 9
Nostradamus 12 Koalitsioon 13
Varas 15 Ollik 18 Niisk 20 Ait 23
Ovaal 25 Ekker 27 Pas 28 Aadel
30 Sulev 32 Nigel 34 Ilm 36 Au-rik
38 Volga 41 Lina 43 Laik 44
Nire 47 Nen 49 Kel
sest Ka veetlesid teda alati talla-mata
rajad ning kutsusid uued
kaugused ja avarused mis andsid
ka tõuke julgete loominguliste mõ
tete tekkimisele Sellele lisandus
tihe side eesti rahvamuusikaga
millele ta otsis uusi väljendusi
Samuti avas ta uue tee eesti oope
rile: loobus meloodilise liini pri-maarsusest
ning kirjutas retsita-tiividel
põhineva ajaloolis — psüh-holoogilise
„Kaupo" Kõige selle
eest kuulub talle ta 75 sünni-aastapäeval
meie tänu millele li-sandub
nüüd veel kogu meie rahva
palve (ooperist „Kaupo" kui kau-guses
löövad lõkkele võitlusele
kutsuvad tuled): „Pikne vägevam
oo aita eestlastel nüüd vaenlast
võita!"
— s t e
et ta oli varastanud rohkem rahva
raha kui ükski teine Kuuba riigi-mees
enne teda — mis oli juba
omaette saavutus" Grau järgla-ne
president Antonio Prio Socar-ra- s
kes oli samuti Autentico par-tei
liider andis ta Havannas kohtu
alla kus tema ja ta võimukaaslas-t- e
vastu tõsteti süüdistus 174 mil-joni
dollari kõrvaldamises Grau ei
tunnistanud end süüdi 4 juulil
1950 tungis kohtusaali jõuk relvas-tatud
mehi ja võtsid kaasa doku-mendid
millede põhjal oleks saa-dud
Grau süüd tõendada Selle
teo kordasaatjaid ei ole kunagi
vahistatud ja samuti pole kätte
saadud ühtki dokumentidest
Oma teisel ametiperioodil 1952-5- 8
varastas Fulgencio Batista rah-va
rahasid kümnete miljonite dol
larite ulatuses Ta vaenlased väi-davad
et Batista varastas rohkem
kui Grau Vahe seisneb aga selles
et Batista varastas ja ehitas kuid
Grau varastas ja lõhkus
I Grau San Martin oli olnud ter-roristlike
ja revolutsiooniliste or-ganisatsioonide
kandidaat Need
tulid välja põranda alt et võtta
osa tema kampaaniast ja juhtida
tema strateegiat Ruby Hart Phil-lips
kirjutab: Pärast Grau ame- -
j tisse astumist asusid nende grup- -
] pide lükmed tegevusse mitmetes
I ministeeriumites Aja jooksul
muutusid nad koguni nähtamatuks
(
I valitsuseks mõjutades sageli isegi
presidendi enese otsuseid Kurite
gevus muutus Kuubas üldiseks ja
politsei oli võimetu sellele piiri
panema Austin Mc Donald kirju-tab
oma raamatus: „Latin Ameri-can
Politics and Goverment": „Ka- -
Toronto linn
1965 THÄNKSGIVING DAY
PROKLAMATSIOON
Toronto linnanõukogu võttis oma koosolekul 25 mail 1965 vastu järgmise resolutsiooni:
Esmaspäev 11 okt 1965 määratakse käesoleva aasta
Thanksgiving Dayks ning linnapea avaldab sel puhul tavalise
proklamatsiooni"
Seoses eelminitud resolutsiooniga on His Worshlp
G Givens proklameerinud esmaspäeva 11 oktoobri 1965 käes-oleva
aasta THANKSGIVING DAVKS ning loodab et kõik
isikud sellega arvestavad ning vastavalt käituvad
City Hall
Torontos 5 Juulil 1965
SAVE QUEEN
E
Linnaametnik
MY BANK
J0 3 MILII0H CANADIANS
_v 'jm v n i " t i rm
Bank of Montreal
SKANDINAAVIA
MÖÖBEL TfiV Imporditud
1942 Avtnu Rd
GOD THE
RU
PLYW00D JA VINEER
kõik sordid standart-suuruse- s ja soovitud mõõtudel
IMPORTEERITUD IA KANADA VINEER
„Ulmia" klambrid ja muud puu- - ja vineeritöö-abinõu- d
PLYW00B SH0P
142 Davtnport Road (tagahoovis) Tal WA
FOLLIS GARAGE & AUTO BODY
3 FOLLIS AVE (Bathurst St Juures Bloorl Ja Dupontl vahel)
Tel 2-70-
21 Kõik keretööd Ja värvimine asjatundlikult ja hästi
Soodsad hinnad Soome autogaraazh
K & II AI Hatari — 2472359
he aasta jooksul oli ligi viisküm-mend
poliitilist mõrva Altkäemak-su
võtmine ja riigirahade kõrval-damine
polnud kunagi varem ol-nud
nü üldine Kuuba elas selle
ajastu üle ainult tänu sellele et
sõjajärgsetel aastatel olid toorma-terjalide
hinnad erakordselt kõr-gele
paisutatud"
Kui Fidel Castro astus 1945 aas-tal
Havanna ülikooli sattus ta otse
korrupteerunud olukorra kesk-punkti
Revolutsioonilised terroris-tid
kes olid kustutanud Machado
rezhiiml võisid küll olla rahvahul-kade
silmis kangelased kuid neil
ei olnud oma riigi jaoks mingit
kindlat programmi
Batista riigipööre oli laostanud
Kuuba sõjaväe moraali Keegi ei
respekteerinud ohvitsere kes la-sid
end kukutada allohvitseride
vandenõu läbi Uude ohvitserkon-d- a kuulusid ka eduka Batista puts-h-l
liikmed kes suuremas osas ci
omanud sõjaväelist haridust Ter-roristid
imbusid sisse ka politsei-väkk- e
Sageli olid nad sõjajalal ka
omavahel ja vanemad terroristid
värbasid oma ridadesse nooremaid
mehi Grau San Martini rezhiiml
ajal millal terroristid olid kõrge-tel
positsioonidel ja vabad soori-tama
poliitilisi mõrvasid oli sel-line
värbamine küllaltki hõlbus
Terroristlikud organisatsioonid
olid põhiliselt liidud üliõpilaste
revolutsionäärse gruppide ja ri-vaalfaktsioo-nide
vahel politsei ri-dades
Sinna kuulusid ka ametiü-hingud
tehes töölistele streiklml-s- e võimatuks Need terroristid ei
tapnud selleks et võita valimisi
Samuti ei saanud neid panna ühe
C NORRIS
Suur valik
Kr74
Philip
Tal 7-37-
6T
1-95-
05
LE
Kodus
le ja samale pulgale USA gangst-eritega
kuna nad ci mõrvanud ke-dagi
raha pärast Selline romant-iline
tegevus omas külgetõmbejõu-du
noorte intellektuaalide hulgas
kes olid üles kasvanud h-spa-atü
kultuuri hõlmas
Terroristil Ja torread:orü es
teatav analoogia sest mlcnul 'J-h- ui
demonstreerib kanscl-n- e c=a
mehisust mängides rjnr„ea
Havanna ülikoolis 'j Fliel
Castro lähimaks subrala Eafael
Diaz Balart noor mees fccs $&
nes samuti Oriente pr ' irsst i
kelle perekond oli pr -r-r:~-
s-tegev
Kuuba poliitikas Dl-- z B-alart
tutvustas Fidelif ~ &''
Mirthale nad armusid i fct---
-r
sld 1948 aastal Vahekurd muutus
aga järgnevatel aastate1 vaga pu
gellseks kuna Diaz Balar cli va-stu
Castro läbikäimisele kcc=
nlstidega Diaz Balar' i- -ks kljö
USA-ss- e kus ta organ-seeri- s
ge Roosi nimelise p ir-rd-aaus
grupi mille eesmärgiks i C5'-r- o
rezhiiml kukutam- -:
3 mail 1960 andis R-f-ael
D--
seletusi Senati Sisemise Julge"-k- u
Alakomlteele käsitledes c--'
hulgas mõrvasid milledega r--se- isis
rrJlal ta -- ühenduses ajal r
pls Havanna ülikoolis Tiit fc-and- meid
Leonel Gome c-- kes
oli Havanna estetse
kooli õpilaskonna esÄ-e- s ja
da tulistati 1947 aast Hava
Ronda tänaval kopsudesse e--- mitte
surmavalt
Küsimus: Kas teae fces =
tulistas?
Järpe- -