Vaba Eestlane, April 27, 1968

              ka
(0Bfrtali Eesti Mms- -
„y Seltsi konrstrT
I mai!
Isöörfö Eesti Meeslaulu
j v-ntP- Tt toimub J"u: "
1 Ktsp™ kell
atlastele üldiselt tuttavas
: - j xftulinp nuias
-- n tähistab Montreali
-- „0Ucp hnoala 1ÕD--
Peale seda sõida- -
U-tr- ealis r$!auljad IV Põhja-Amee- -
tt rjurea osa lauljaist on lu- -
ieua no w — -- ud wasa
te võidupüha pidustused
segakoori koossel- - jdes ajutise
iMastrea Eesti Meeskoori kon
is kuulub sel nooajai naa
iiid esiaenust testi
i-h- iiiwusel
laulis koor nii
I voona kui ka ühendkoori
! Xaänballi kavas oli rida
js5rjestunud laule ning koor
' vjusutanud oma lauluga mit- -
rci jumalateenistusi Jaani Kiri- -
i- -sZe:ti kontserdi punul Kont-Mn- b
Montreali Eesti Mees- -
r rahvalauludele millised
-- adaud meeskoorile Roman toi
it on kuus uut laulu Kuid
Liralaulude kõrval on program- -
rj ka rida sügavama põhitooni-- i
laule J Kappel-Virkhau- sl C
avki K Türnpu R Toi A Sõ-ri- rt
ja A Torma loomingut Soo--osasi- d
laulab R Oder klaveril
ib Dagmar Kokker kuna
ijorijuhiks on Eerik Kokker
atserdi solistiks on noor viiul- -
i't Mare R3tas-Westerblo- m To- -
xtost Seega võib oletada et
-- Iseisev meeskoori kontsert ku-'e- b
vaheldusrikkaks ja märki- -
rjsvaärse kunstilise tasemega
r-Tis-eks
Montreali eestlaste si- -
iooaiale caneb see väärika
zkti Jääb vaid loota et Mont--
'ali publik eelseisvat kontserti
jõuga toetab
EESTI HAMBAARST
DR S HOLMBERG
3 Jane St (Annette'1 J)
Vastuvõtt kokkuleppel
Tel 762-365- 0
LEO KANN DC
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
1020 Mt Pleasant Rd
Tel HU 94)562
Kodune: HU 1-35-
73
BOICK HETHFRivnmv
FAU1S TRIVETT PARK
Advokaadid notarid
ADO PARK LLR
EESTI ADVOKAAT
1 Biy St Süite 401 EM 3-4- 451
õhtuti HI 7-20-
17 vii 9294425
Soome Juriidiline Büroo
TIR A VESA
BA LLB
ADVOKAAT NOTAR
1028 Danforth Ave
Toronto Kanada
Telefon HO 34392
NANK VASS IA
ADVOKAAT NOTAR
20 CoUere St
(Spadina Juures)
T'L W 2111 WA 2-61- 12 kodus: CL 1-06-
51
KlNDLLSTLSBfROO
l(-MA-R
HEINSOO
Insurance
1 Datenport Rd
K'k kindlustusliigid
Tel 924-735- 1
EESTLANE KUUMAS AUSTRAALIAS
Vastuoksusi looduses ja inimeste eluavaldustes — Muutuvad kom-bed
ja naiste osatähtsuse kasv kultuurielus — Laulukoorid ja
mangu harrastus pälvivad täheleoanu — Meil on isegi oma
kultuuriajakiri — Uusi pagulasrekordeid spordis
SYDNEY (Vaba Eestlase kaas-tööliselt)
— Austraalia on vastu-loksust- e ja vastuolude maa Selles
on lähemalt teadlikud ka need
'eestlased kes aastate jooksul on
selle Lounanstialue maa vaheta-nud
Ameerika mandri vastu —
Kõigepealt — need vastuoksused
looduses Kõrvetavad põuaaastad
vahelduvad ränkade uputuste aas-tatega
Ja aastaaegade igavene
rütm on hoopis peapeale pööra-- 1 tud Kui Teil — seal Kanadas pau-- 1
gub väljas pakane siis higistavad
inimesed meil 100-kraadis- es
otsite piikeselõõ- - laagripõhes
sas jahutust jirvevoogudest Viimati nimetatu on Sydneys
järveäärsete suvilale tuntud suurema eruditsiooniga
siis meil vinged kaaseestlaste kes-lõunatuule- d
Ja kõneldakse süda- - kel Nii Sydney
ri hingusele minekust tekkinud
Meil on tegelikult siiski ainult
kaks aastaaega — külm suvi ja
kuum suvi nagu seda õigustatult
iseloomustas Aleksander Peel kui
ta oli veel Sydney elanik Ja meil
sydneylastel muutub tusa
seks kui mõtleme sellele et
mööduvad kuid ei näe tae
vast valguvaid lumehelbeid
Subtroopilises Sydneys ei saja
lund Sellest küljest on kaas-eestlase- d
oma asukohaks va-linud
Sydneyst lõunapool asetse-vad
alad meist tunduvalt õnneli-kumad
— Nemad näevad vahete-vahel
siiski lund talvekuudel s o
juunis juulis ja mõnikord ka au-gustis
Nende meeleolu rikub vaid
see et sulamaale sadanud lumi
kaob üsna lühikese jooksul
Kas vastuoksuslikest aas-taaegadest
või soojast kliimast
tingitult kuid vähehaaval näivad
muutuvat ka siinsete eestlaste elu-avaldused
Suguvennad ei veel
elumõtet võidusõidu hobustel
mängimisest kuid joogikombed
osutavad tähelepandavat muu
tust
Kangemate jookide harrastus näib
vähehaaval tahaplaanile nihkuvat
ja selle asemel on esiplaanile tõus
nud austraallaste rahvusjook" —
õlu Ainult need meie hulgast kes
tahavad allakriipsutada enese
tähtsust ostavad suuremate täht
päevade puhul mõned pudelike
sed Hennessy'd Maxtelli või
voisler'd" et seisusekohaselt vas-tu
sUnnlpäevakülalisi õlle-harrastaj- ad
aga näitavad sellistele
meestele näpuga — ütlevad
— kus snobid" ja lähevad päeva
korras edasi
Naised nihkuvad
esiplaanile
Mis aga näib olevat palju kar-dinaalseni
muudatus meie eluval-duste- s
on tõsiasi et rahvuskul-tuuriliste
taotluse juhtimine näib
meil saatusliku paratamatusega
nihkuvat õrnemasoo kätesse Nii
on meil juba tunduv ülekaal nais-tel
koorijuhtide ja näidendite la-vastajate
kohtadel Austraalia
eestlaste teises suuremas kesku-ses
— Melboume'ls Juhatab mees-koori
eestistunud lätlanna pr Aus-m-a
Taves ja naiskoori pr Maila
Taimre Lõuna Austraalia pealin-nas
Adelaides on naiskoori juhiks
pr õie ja noortekoori juhiks
pr Meeta Pruul
Kold meeskoori Juhatajana on
vana veteran Elmar Reebs siis-ki
seni suutnud hoida oma
positsiooni
Samal ajal on aga näitejuhtidena
esile kerkinud prd Ada Meeri ja
Johanna Tennosaar endine
näitejuht Vambola on vaik-selt
erru tõmbunud Melboume'i
eestlastel pole aga seni Puki-le
asendajat ilmunud lavastaja
toolil Ja nii on meie teises suure
mas eestlaste keskuses eesti pagu-laste
lemmikharrastus — näite-mängu
tegemine" —vaikselt sui-kunud
oma loomulikku surma
puutub Sydneysse siis sel- -
1es suuremas eestlaste esituses
'(Sydneys ühes äärlinna osadega
'elab ümmarguselt 3000 eestlast)
on mehed siiski suutnud säilitada
oma hegemoonia laulukooride juh-timise
alal Nii on meeskoori ju-hiks
Elmar Saarpere kes oli üht-lasi
esimeseks E M A (Eesti
Meeskoor Austraalias) juhiks
VABA EESTLANE Ittipiml 27 aprillil 1968 - Saturday April 27 1968 Lk7
Ka kohaliku segakoori juht Eerik oma tusatuju peletamiseks hakata
Maasepp on püsinud oma kohal 15 edaspidi lugema peatükke Kung
aastat Kuid näidendite lavastajai-n-a
on viimase kümne aasta jook-sul
teotsenud võrdv olmeliselt mõ-lema
sugupoole esindajad
Kui Jaan Mürgi eemale tõmbu-mise
tulemusena suikus varju-surma
Teater Sjdneys siis
11 i-- LII 4K14 -- _ tl
rietendused" siinseile "eest-lEes-fl
Sportaste edu
lastele suuremaks tõmbenumb-- i AusfrOollOS
riks
Siis rakendusid lavastajaina tööle
Edith Tanlmäe ja Paul Kimmel
kellest esimesel oli lavastaja koge- -
Kui teie juuli musi juba Saksamaa
ja aga
mugau--1
sest puhuvad teatriinimesena
] täideti Eesti Teat-talve- st
i tü
meel
aas-ita- d
alla —
need
kes
aja
nüüd
otsi küll
Cour
võtta
vaat'
-
Haas
alles
kuna
Kulk
Leo
Mis
koo- -
Eesti
hik kahe asjaarmastaja poolt Ja
nii mõnigi kord osutasid kahe eel-mainitu
lavastused suuremat fan- -
aga
nii
nii
kui kulunud realistlikku i Hs 1648 meetrit (54 jalga ja li
koolkonda esitava Jaan Mürgi la-vastused
Uue jõuna saabus oku-peritu- d
Eestist kohale pr Elli
Prillup kes 21 aastat teotsenud
kodumaal kutselise näitlejana
omades sellega lavatöös suuremad
kogemused kui keegi teine siin
Austraalias
Uus lavastaja
JV Eestist
Nende kogemuste viljana nägi
me hiljuti (23 24 ja 30 märtsil)
Sydney Eesti Maja laval Soome
klassiku Maria Jotuni komöödiat
„Mehe küljeluu" milline näidend
— muide olevat okupeeritud Ees
tis lõiganud erakordse menu (näi-dendit
olevat viimastel aastatel
Eestis esitatud ca 200 korda) See
näidend mis valgustab sugupoolte
vahekordi koomilisest küljest tun-dub
tänapäeva teatrihuvilisele nii
mõneski suhtes aegununa Kuld
olles ülesehitatud sõnalisele tuli- -
värgile Ja situatsioonikoomikale
kõditab ta inimeste naerunärve ja
tekitab lõbusat tuju laiadele hul
kadele Nii läks „Mehe küljeluu"
ka Sydney Eesti Maja laval suu-re
menuga ja uus lavastaja pr Prii
isikus naela
paistsid silma Heljo Kimmel ja
Edith Tanimäe Meesosalistest —
vana Eesti Rahvusteatri veteran
— Prillup
ühesõnaga — Elli Prillopi isi-kus
Sydney võitnud uue os-kusliku
lavastaja
Kuid ka järgimõõ-ecstlast-e
W-osaril- gi vutanud ülemvõimu meie asjaar-mastajate
teatris Sydneys Seega
on üldpilt naiste osatähtsusest
meie' rahvuskultuurilistes
tes — täiuslik
üritus- -
Kummaline konkurent
Manale" ia
Tulimullale"
Möödunud aasta lõpp tegi pal-judele
meie hulgast erilise ülla-tuse
Sydneys hakkas il-muma
Eesti Kultuuri —
vastukaaluks Lundis ilmuvale Tu-limullale"
ja Torontos ilmuvale
Manale" nimeks on
ärkamisaegne „Kungla" ja ajakir-ja
vastutava ning peatoimetajana
kirjutab alla Edgar Aavik Mille
poolest see ajakiri erineb oma ni-mekaist
eelkäijaist — asjaolu
et suurem osa ajakirja esimese
sisust on pühendatud toi-metaja
isikule poolt Parii-sis
korraldatud kunstinäituse
— E poolt kümme-kond
aastat tagasi New-Yorg- is ja
teistes korral-datud
Jcreativistliku kunstiteoo-ria"
loengute mõju ameerika vai-muinimestele
majandusmees-tele
See mõju avaldub esmajoo-nes
selles et alles nende loengu-te
mõjul Ameerika majandus-ringkonnad
hakanud investeerima
kapitali Austraaliasse
Ameerikas aga ilmnevat see
selles et California osariigi
Ronald Reagan olevat
oma kreativistUka Chlskonna
mõtte A kreativist-likns- t
kunstiteooriast Jne
Need ja sellelaadilised passused
äratasid eestlaste hulgas
ellukutsumisel aastat tagasi meeleolu ja paljud lubasid m+
last" Mõned küsisid jahmu
nult kunas ükskord Tullmulla"
ja Mana" peatoimetajad Jõuavad
kaugele et kirjutavad terve
ajakirja numbri täis oma isftu
ülledusf maailma
on
Selle anekdoodina kõlava tõsi-asja
taustal tundub otsekui hääl
teises maailmast sõnum et meie
eesti noorsportlaed saavutasid
erakordse edu Austraalia kerge-jõustiku
esivõistlustel mis korral-dati
10-d- al 11-d- al 23-d- al ja 24-d- al märtsil Adelaide'! ja Sydneys
Neil võistlustel tuli noor eesti koo-litüdruk
Anne Kärner Austraalia
meistriks noorte kuulitõukes'
kui kettaheites Ta kuu- -
taasiat
tolli tulemusena iile-- tas teisele kohale tuleja enam kui
5 meetri võrra olles sellega klas-siks
omaette Ka kettaheites tuli
Anne Kärner Austraalia meistriks
tagajärjega 4442 m (145 jalga 9
tolli) Väärib märkimist et Anne
Kärner võistles kuulis ka vanade
klassis platseerudes kolmandale
kohale — tagajärjega 43 jalga Ja
10 tolli 1340 m)
Seega on 17-aasta-ne
Anne Kär-ner
tunduvalt ületanud pagulav
rekordid nii kuulis kui kettas
(pagulasrekord kuulis Root-sis
eluneva naissportlase Ene
Malla nimel — tagajärjega —
1115 m Ja kettas — Ene Malla
— 3901 m)
Teiseks toredaks üllatuseks oli
17-aasta- ne Melbourne'! koolipoiss
Peeter Pildre kes noorte klassis
jooksis 100 meetrit — ajaga 106
sek Seega on Peeter Pildre aeg'
100 meetris kahe kümnendiku se-kundi
võrra parem — 1964 aas-tast
Björn Jõgi nimel seisvast ees-tl-pagulasrekor- dist (Björn Jõgi
aeg 100 meetris — 108 sek) Pee-ter
Pildre äratab tähelepanu oma
ja proportsionaalse sport-laskehag- a
Ta pikkus on 6 3" ja
lupl saavutas täieliku pub- - f kehakaal 182 Sellejuures on
liku poolehoiu Üksikuist osalistest ta jooksustlll üllatavalt kerge
Priit
on
Ajakiri"
ajakirja
Ameerika linnades
kuberner
laenanud
kasvuga
Austraalia spordijuhid loodavad
oma lähema tuleviku
olümpiameest
Peale kahe eelnimetatu võttis
Austraalia kergejõustiku esivõist-lustes- t
osa noor kuulitõukaja Ka-lev
Viiding (Arnold Viidingu
ühes sellega selles poeg kes on kaks aastat
keskuses örnemsugu saa- - da tulnud siinse N S
sellega et
Uue
on
numbri
E A
üliedu A
ja
on
mõ-ju
E
siinsete
ri 20 lõbusat
saavutas
millise ta
on
Pildrest
on
kuulitõuke meistriks Kuid maail-maklassi
kuuluvate kuulitõukajate
osavõtu tõttu võistlustest võttis
osa Ameerika kettaheitja ja kuu-litõukaja
Silvester ja Uus-Mere-m- aa
kuulitõukaja Mills) jäid Aust-raalia
kuulitõukajate tulemused
nigelaks
Ja kui Slakas ameeriklane Sil-vester
lennutas kuuli 1941 m
siia Kalev Viiding Jõudis see-kord
vald 1476 meetrini
Äsjased Austraalia kergejõustiku
võistlused tõendasid aga siiski et
ka meil — Austraalias on viimaks
üle saadud surnud punktist spor-di
alal ja kaks silmapaistvat noor-sportla- st
— Anne Kärner ja Pee-ter
Pildre on koolinoored kelle
saavutustele spordi alal võime ol-la
uhked
JCandeiei"
rffiwteJE§l
Kokkuhoid! iil
40— V)% otse importöörilt
Suurim ladu Kõrgem kvaliteet Rcmeny
ininn
IIOUSE OF MLSIC LTD
tfl (furen St West
jBaaaaaaaaaaaaaaaaaiF
v"" jaiLÄBSS VJiH
3— -- P-Jüri
Lipp kellelt peatselt ilmub heliplaat ineelroluliulmlega
Heliplaat Jüri Lipult
Meeleoluluule ja tantsupalusid nooremale
generatsioonile
Pdike tõuseb päike loojub
ons mu rõõm seal sees?
Kas Jäi ta eilse eha mulda
või on tal homne piiev veel ees?
12 mail valmib meie meeleolu-laulud- e
Ja tantsusõpradele uus
heliplaat mis võib kujuneda selle
zhanri huvitavamaks Jüri IJpp
kes oma esinemistel nii Kanada
kui Ameerika eesti noomse hul-gas
on pälvinud rohket tähelepa-nu
laulab oma esimeses heliplaa-dis
paremiku praegusaja tuntu-maist
tantsupaladest eestikeelses
tõlkes
Heliplaat on koostatud nii et
see teenib vaikset kuulajat kui ka
ii
v s ¥!! v s r jk
"
j T "" ' V - -- -w --rt
4 Eesti Laulupäev
Kanadas heliplaadil
„Eesti Laulupäcvad Kanadas"
on uus veebruaris 1968 valmista-tud
heliplaat (L P) väljaantud
Eesti Vabariigi 50 juubeliaasta
tähe all sihtasutis JSeedrioru"
kirjastusel Selle eesmärgiks oli
Secdriorul" peetud laulupäevade
kultuurajalooline dokumenteeri-mine
Heliplaadile on jäädvustatud 4
Eesti Laulupäev Kanadas mis pee-ti
2 juulil 1966 a — 14 osavõtnud
koorist olid üheksa USAst kuna
Kanadast võttis osa Toronto Eesti
Segakoor Montreali Eesti Nais-koor
Cantatc Domino segakoor
Hamiltoni Eesti segakoor ja Port
Arthuri segakoor Lauljate üldarv
ületas 400
hüplevat jalga tantsupõrandal
kusjuures on silmaspeetud eriti
noorema generatsiooni soove
Laulude seas leiduvad sellised po-pulnars- ed
palad nagu „Eilne
päev" Olen Sinust üle astunud"
„Otsin end et leida Sind" Päike
tõuseb päike loojub" Jm
Ka on JUri Lipp kasutanud sis-selaulmi-sel
erilist tehnikat Heli-plaat
on Kitarri saatel sisse laul-dud
kaks kuni kolm korda mil-lest
kujunevad mttmehällellsed
laulud ühe isiku poolt
Muusikalise tausta Ja rütmilise
saate annab eestlastele tuntud
Ants Sulevi orkester
Selle laulupäev a kontsert mille
raames ühendatud segakoorid Ro-man
Toi juhatusel esitasid 12 lau-lu
ja Montreali Eesti Naiskoor
(tugevndatult Toronto Eesti Sega-koori
nalshäältega) Olaf Kopv üle-ma
juhatusel kolm laulu helilin-distat- i
selle dokumenteerimise
eesmärgil Albert Parrase (Hamil-ton)
poolt Hellülesvõte on kõigi-ti
õnnestunud nagu seda tõendab
heliplaat
Seedrioru juhatuse poolt on uus
heliplaat vastava tunnustusklrjaga
saadetud 4 Eesti Laulupäev Ka-nadas
üldjuhile Kõman Toile ja
kõigile osavõtnud kooride juhtide-le
Heliplaati pole valmistatud ava-likuks
müügiks kuid asjahuvilis-tele
on see piiratud arvul saada-val
Seedrioru Juhatuselt (hind
$450)
VABA EESTLASE- - TALITUSES
RAAMATUID
müügil
Hind Saatekulu
I c
AK Kubbo — Tulises katlas 465 20
Tuudor Tamm — Need teod süüdistavad 525 20
Ella Ilbak — Kumisev kannel 475 20
Gustav Suits — Kogutud luuletused 856 50
Eesti Kunstnike Koondis Torontos —
Kunstialbum 450 20
Jaan Tõnisson 6— 30
Pro Baltica 6— 20
H Mlchelson — Skautlikul teel 3— 10
E Krants — Tumralterad (luuletuskogu) 3— 10
Nimetu (üliõpilaskonna ajakiri) Nr 2 —50 10
Harry Asi — Pärast plahvatust 425 20
kunstnahka köites 375 10
Uulüc ehtnJlhka koltes 5_ to
Emakeele lugemik koolile Ja kodule 275 10
J Bunyan — Kristlase usurännak 575 20
(Abel Lee illustratsioonidega)
J Laks — Mälestusi eluteelt Ja töömaalt I 150 15
J Laks — Milestusi eluteelt Ja töömaalt 11 150 15
Ilme Ivandl — Pargi 250 15
A Niit — Pool kaelakeed 150 10
Anna Ahmatova— Requiem 350 20
(Marie Underi tõlge)
Triinu — kevad 196 —75
Raamatuid lastele
Tutttaba Ja Vuttsaoa r 20 10
Kalevipoeg 150 10
H Jõe — Rinlkivl 50 10
Lindakese muinasjutuline piev 2— 10
H Rajamaa — Aabits 275 15
f 2
m
-- "
-- ü
u
k
I
iÄ! M
t
m
rfi
Rt
41
% jj
i if
a