Vaba Eestlane, January 16, 1965

              i
lhk1 VABA EESTLANE lwipiewL 18 Jaanuaril 196S — Sturdy January 16 1963 Nr 4
Koeksistents
Viimast aastata kastal on rahvus-(tarna- ta Juhtkonna vahatamiMla
vahtÜMl pollitiliMl arnil ]a ka ditl alvttal
mai slspoliltillMl rlndol riigitud Koagl tl oska praegu unustada
palju kommunistliku bloki ja läina-- l millaga sm kooslM ming ükskord
maailma vahalisast koostööst ahk nn löpab ja kumb pool sallast viitjana
koaktittantslst Salla all moaldsksa vilja tuleb K6ik tunnusmärgid la- -
tihedat poliitilist kultuurilist ja ma-janduslikku
koostööd ida ja liäne
vahel mis peab aitama leevendada
kahe erineva maailma vahel valitse-vaid
vastuolusid rajama vastasti-kus- e
arusaamise õhkkonna ja välti-ma
kolmanda maailmasõja
Kui Hrushtshovi ja Kennedy va-heliste
läbirääkimiste ja kirjavahe--
tüse tulemusena pandi alus koeksis- -
tentsi poliitikale siis tegid mõlemad
riigipead seda kahtlemata omakasu
printsiipidest lähtudes USA presi-dent
Kennedy lootis et ta suudab
selle poliitika ja vastastikuse tihe-da
läbikäimise tulemusena viia raud
eesriide taha läänemaailmas valit-sevaid
ideesid ja demokraatlikku
ideoloogiat kuna Hrushtthov oli sa-mal
ajal veendunud et tal õnnestub
tihedama läbikäimise taustal saada
läänemaailmalt majanduslikke kont-sessioone
ja tasandada oma propa-ganda
levitamisega teed kommunist-likele
maailmavallutamise plaanide-le
Nüüd on Kennedy ja Hrushtshov
maailma poliitiliselt näitelavalt ka- -
dunud kuid nende algatusel rajatud
koostööd on otsustanud jätkata USA
ja N Liidu uued juhid Me näeme et
N Liidust saabub vabasse maailma
pidevalt igasuguseid poliitilisi ja kui- -
tuurilisl delegatsioone tantsutruppe
sportlasi ja koos nendega ka nõuko-- l
gude propagandat Samal ajal antak- -
se ka lääne delegatsioonidele näitle-jaile
ja kunstnikele võimalusi N
Liidu külastamiseks ja seal vene par-teifunktsionääridega
kontaktide võt-miseks
ja sidemete sõlmimiseks Ko-eksistentsi
mäng jätkub sellega vaa- -
kosumisele eestlaste elu kohta
Kanadas esimestest
kes võitlesid tühimaadel kar-mide
kuni
Millal astus esimene eestlane
Kanadr pinnale? Seni kogutud
andmete kohaselt nii selleks üks
Kingsei'" nimeline Võru kooliõpe-taja
kelle asumise kohta Eckvil-le'- i
Albertas on andmeid 1898
irmaliste muutub ek- -
siiliks kümnetele tuhandetele
kes
munismi siin'
Mehhikost eestlane
tustab
erinevustest
seks
paljudes
ning
sevad siiski ennustada et praeguses
ja stiilis aetud koostööpolii-tik- a
annab venelastele rohkem pluss-punkte
kui läänemaailmale Esma-joones
tuleb arvestada sellega et
koostöõpoliitika toimub
N Liidus partei kindla kontrolli all
ning et seda ajavad vastava etteval
Kanada eestlaste
ajalugu
bisserändaja-tes- t
loodusjõududega
mistuse saanud parteimehed ja pro--
fessionaalid kes on oma
teks põhjalikult ettevalmistatud
Läänemaailma poolel kuuluvad N
Liitu sõitvate delegatsioonide koos-seisu
sageli amatöörid
keda on kerge petta ja libedale ve-dada
ja ei taipa et neile ei näi-data
N tegelikku elu vaid Pot-jomki- ni
külasid Läänemaailma de-legatsioonide
liikumisvabadus N Li-idus
on võrdlemisi piiratud ja nende
kontaktid alluvad partei kontrollile
samal ajal võivad venelased
vabalt ringi liikuJa
ja neile vajalikke sidemeid sõlmida
Kuivõrd kindlalt alluvad koeksis-tentsi
poliitika ja selle järelmõjud
parteile see äsjasest Pravda
artiklist kus tehti selgesõnaliselt
teatavaks et N kommunistlik
partei ja valitsus viljelevad koeksis- -
tentsi raamides poliitilist majandus- -
likku ja kultuurilist koostööd kuid
nad võitlevad karmi käega igasugus- -
te võõraste ideoloogiate levitamise
vastu N Liidus Samal ajal
Pravda et kommunistlik partei ei
saa lubada läänemaailmast tulnud
uute vabamate ja moodsamate voo-lude
levimist
ja kunstielus mis peavad jääma en-diselt
sotsialistliku realismi
ia partei järelvalve alla
nn rajanud endile kindla majan-dusliku
eksistentsi ja kujundavad
siin võõrsil uue Eesti mis on küll
väike kuid seejuures vaba ja te-g- m
oimas
Selle ülesande on enesele võt-nud
mõni aeg tagasi loodud Ka-nad?
Eestlaste Ajalookomisjon
eesmärgiga koostada siinsete
ajalooraamatut See
naamilisest Eesti elemendist mis
ka Kanada riigimeeste kinnitusel
on siinset kultuuri rikastanud
avanud sõdadest puutumata
Mahajäämuses süüdistatakse
üldiselt feodaalset kapitalist- -
likku korda ning selle järelmõju- -
mis on meile täiesti võõras Ja
arusaadamatu Vaimsel pinnal
näeme aga laiskuse filosoofia esi-nemist
juures Huvialade
aastast Tõenäoliselt ulatub aga t pitaalteos peaks kavakohaselt
eestlaste ajalugu Kanadas 1967 aastaks millal New
küte pioneeride näol tagas} veelgi Yorgis korraldatakse neljandad
kaugemasse minevikku millal Ka- - Eesti Päevad samal ajal Kana-nad- ?
oli teel välismaailma? suh-(- d pühitseb pidulikult oma 100-telise- lt
tundmatu romantiline tü- - aasta sünnipäeva Teos kavatse-hima- a
J takse välja anda ka inglise ja
Esimesed eestlastes asukad ei ' prantsuse keeles nii et see säiluks
osanud loomulikult aimatagi et ' Kanada ülikoolide raamatukogu-se- e
tohutu põhjamaine jää ning des ja oleks püsivaks tõendiks dii- -
ala kord
eestlastele põgenevad kom
haardest ja leiavad
selgub
ja
ka
soodsa võimaluse meie rahvuskul- - jäänud rahva silmi kommunismi
tuuri taime säilitamiseks ning ohule
kultiveerimiseks Seda näitas ai-- 1 Majanduslikult on see suur
les suhteliselt kauge ajalugu ja 'ülesanne läbiviidav ainult valis-enn- e
kui algas massiline põgene- - toetusega mille saamiseks on väi-min- e
türannia eest läbis eestlas- - javaateid Sisuline õnnestumine
te immigratsioon Kanadasse veel agr-- nõuab meilt endilt täit aru-mitmei- d
faase I saamist ürituse tähtsusest ja hea- -
üksikasjad nende algaegade tahtlikku kaastööd rahva poolt
koht hakkavad juba hääbuma Ajaloo koostamine on ühtlasi
kuna anemad inimesed varise- - projektsiooniks tulevikku ja me
vad manalasse ja koos nendega loodame et vastu tunneb
kaovad sageli kr väärtuslikud do--i huvi ka noorem generatsioon kes
kumentaalsed materjalid Seega on Ajalookomisjonis esindatud ja
on nüüd ülim aeg asuda andmete ' kellelt eeldame laialdasemat kaas-moodsa- te
uuskanadlasteni kes abi suure töö teostamisel
Laiskuse filosoofia
naasnud ju- -
kohutavatest sotsiaalsetest
ja masendavast vae--
olukorda võib kohata
Ladina-Ameerik- a maades
ja uutes
riikides
suunas
viljelemine
ülesanne- -
poliitilised
kes
Liidu
kuna
läänemaailmas
Liidu
kinnitas
nõukogude kirjanduse
pinnale
eestlaste ka- -
ja
selle
endi
Uksi- - valmima
ja
selle
selle
tv-vBBcfT- T j-£tBiks-
B~—
jJMtfBBMMaaMaLLaM
'k$wNL-L-
- - - StatfSfilflaiaaaaaaaaaaV
fiaJBri -- %#£ ''ffilfcBaaPaawaaaBB
! fflaa aLanB 'iiaaKaMXarfaaaaBaaaHaSaaaaVaaaaaaaaHM
i ' "#jflBnBl""%'t"4'B&HE?sBHBM]iBBBBBBBaBaMMRsSaBSBB¥BEr9aBaBBfilBnEfi!dMšefKBBiBBBBBBHBH
r K?& $}4&Kr i'jHaHakHxalhBnKBBBBBVIsl
fe aaaiKA v£x?b IrHPHb aVBüSPjaHBaBaaaaEal
kr-- tiznii i a vsuystfL w KgHaHaaKaaaaaaBjBAa
töjgvcajaBM1 eL3BiF4 £ tr? Ba9aPfBMbVft %£i
Inglise lennukikandja Triumph" on varustatud erilise pihus-tamissüstecmi- ga
mis võimaldab kogu laeva puhastamise ja
desinfitseerimise pärast raadioaktiivsest tsoonist läbisõitmist
Pildil näeme pihustamissüsteemi katsetamist Portsmouthl
Prantsusmaa häirib Ameerikat
President de Gaulle hindab üle oma ressursid ja võimed
Prantsusmaa president de
Gaulle valmistab ühendriikide vä-lispoliitika
kujundajatele praegu
tõenäoliselt rohkem peavalu kui
ükski raudeesriidetagune riigi-mees
De Gaulle tegutseb energili-selt
Euroopas Aafrikas Aasias ja
Ladina-Ameerika- s ning soetab eri-vahekor- di
Puna-Hiinag- a Ja N Lii-duga
mis lööb segi kõik Valges
Majas ja USA välisministeeriu-mis
koostatud plaanid Ühendrii-kide
ja Prantsusmaa vahekorra
normaliseerimiseks ja senisest ti-hedama
koostöö saavutamiseks
kohtas USA välisminister Dean
Rusk möödunud detsembris kahel
korral de Gaulle'iga kuid ei saa-vutanud
presidendiga kaugeleula
tuvamat kokkulepet mõlemate rii-kide
vaheliste vahekordade kor-raldamiseks
kinnitades pärast
nõupidamisi et läbirääkimiste
tulemustenr õnnestus tal ainult
mõningal määral USA Ja Prant-susmaa
vahelisi vastuolusid lee-vendada"
KUI PAUL ON DF fJAULLE'IL
DIVIISE?
Prantslaste isemeelne seisukoht
tõstatab paratamatult küsimuse:
kui suured on de Gaulle'i ressur-sid
maailma poliitilisel areenil
suurjõu mängimiseks ja kui pal-ju
on Prantsusmaa presidendi kä-sutuses
diviise Ja tuumarelvi maa-ilma
suurDOliitikasse sekkumi
seks?
Katsudes anda nendele küsi-mustele
vastust leiavad poliitili-sed
analüüsijad et do Gaulle'i
kasuks kõnelevad peamiselt kaks
olulist tegurit — Prantsusmaa
strateegiliselt tähtis asend ja tei-seks
Prantsusmap suured kulla-j- ?
vällsvaluutatagavaradc reser-vid
Nii on de Gaulle'1 käsutuses
praegu ligemale 5 miljardi kulda
ja välisvaluutat mis annab talle
suurepäraseid võimalusi majan
duslike manipulatsioonide teos-tamiseks
Peale kahe eelmainitud
teguri ei ole aga Prantsusmaal
peaaegu midagi maailma poliitili
sele malelauale paisata millega
teised suurriigid peaksid arves-tama
Kuigi de Gaulle katsub jätta
muljet et Prantsusmaa on sõja
liselt tugev Ja moodsate relvade
ca varustatud siis ei ole olukord
millede täitumiseks
SUMM ai vinu iiuiw LiMnuu- - mu kuiumimhiiu swii iva Kaiu- - yaike rUk nmg prantsusrnaa Saa- - keid perekondi kes omavad kivi- - liku kirikut Kohapealset elu Jäi- -
--utused sõjarindel on Na-de- st laotud osmiku magamispõhu gides selgub et samal määral või poiecn Bonaparte'ile Järgneval
hunniku ja kolmest kivist tule- - veel enamgi põhjustab mahajää-- j
asemega selle kõrval kapsamaa must loomupärane algatusvõime
suuse põllulapi Naine ja Un-- ja püüdlikkuse puudumine See puudumine eemale jäämine kui-se- d
kannavad riietusena kolme on omamoodi laiskuse filosoofia tuurilistest üritustest (neljapäeva
auguga kotti perekonnapeal on — mitte teha rohkem mitte Eesti Majas ei nõua kulu)
lisaks lai kübar ja püksid guda enam mitte liikuda kauge-- lugemisest loobumine organisat- -
Mehhiko on lähim aga mitte male kui just hädapärast vajalik ' sioonide tegevusest kõrvalehoid-ainu- s
paik taolise nägemi-- 1 Laiskuse filosoofia selles vor-min- e jm mida me viisakalt nl--
Sama
Aasia Aafrika ise- -
seisvates
kõrval rahvaarvult oma 476 mil
om-- planguga siiski võrdlemisi
metamc isiklikuks mugavuseks
Vaimses mahajäämuses ei ke-dagi
muud süüdistada kui
'ajastul võrdlemisi tagasihoidli- -
kud Kuigi Prantsusmaa sõjavägi
on praegu paberil arvuliselt suu
rem Inglismaa Ja Lääne-Saksa-ma- a
sõjaväest on de Gaulle'i kä-sutuses
ainult kuus diviisi kelle-dest
kaks on võimelised vajaduse
korral rindele asuma täies koos-seisus
Need kaks diviisi viibivad
praegu Lääne-Saksama- al kuid de
Gaulle on mimel puhul tähenda-nud
et ta tõmbab need diviisid
Saksamaalt ja NATOst välja kui
ta peab seda vajalikuks Mis puu-tub
Prantsusmaa strateegilistesse
õhujõududesse siis on de Gaulle'i
lennuväel kasutada ainult 20 tuu-mapomme
kandvat pommilennu-ki- t
mis on ettenähtud madallen-n- u
rünnakuteks Ja mis suudavad
Moskva kohale ja tagasi lennata
ainult sel juhul kui nad poolel
teekonnal õhus kütteainet Juurde
võtavad
MOSKVA EI KARDA PRANT-SUSMA- A
TUUMARELVI
Prantsusmaa investeerib tohu-tuid
summasid oma tuumarelvas-tuse
rajamiseks kuid venelasi de
Gaulle tuumarelvad ei häiri kuna
Prantsusmaa ei suuda vaatamata
suurtele pingutustele rajada tõ
husat tuumarelvastust mille ees
Moskva hirmu tunneks Venela-sed
kardavad seevastu palju suu-remal
määral ühendriikide alga
tusel plaanitsetud ühist tuuma-relvadega
varustatud NATO lae-vastikku
mille hävitusjõud on
100 korda suurem Prantsusmaa
tuumarelvade hävitusjõust Amee-rika
ühendriikide eesmärgiks on
liita lääneriigid tihedalt kokku
ühiseks kaitserindeks Ja vältida
läänemaailma lõhenemist mida
venelased iga hinna eest taotle-vad
De Gaulle'1 kolmanda suur-jõu"
moodustamine Euroopas
mis sunniks ameeriklased Euroo-pa
kontinendilt lahkuma sobib
seetõttu suurepäraselt N Liidu
strateegiaga
Kuid de Gaulle'1 ambitsioonid
ei piirdu ainult Euroopaga vaid
ta tegutseb aktiivselt ka teistel
maailmajagudel pöörates erilist
tähelepanu KaguAasiale kus
ameeriklased on Lõuna-Vietnaml- s
seotud antikommunistliku võit- -
lusega Kagu-Aasla- s üritab de
Gaulle Lõuna-Vietnam- i eutrall-
Kommunistiaeie Kagu-Aasi- a pom--
TEISED
Inglinnu Ja N liida vahelistest
tehingutest Balti riikide arvel
kirjutab Rootsis ilmuv nEesti
Päevaleht"
Nagu selgub Timesist on Ing - 1
laste kogu nõudmine N Liidu
vastu ikestuste läbi vabaduse kao-tanud
aladel kaotatud varanduste
ja väärtuse kaotanud kohustuste
eest 12 miljonit naelsterlingit sel - 1
lest ainuüksi nõudmisi Baltikumi
osas 9 miljonit End iseseisvate
Balti riikide kulda ja väärtpabe--
reid on inglise pankadele nende
maade poolt omal ajal usaldatud
7 miljoni naelsterlingi eest Te-hing
võiks seega omada Järgmise
ilme: inglased tunnustavad Balti
kull? omanikuks venelased kes
sellega kohe maksavad" Briti
nõudmised See tähendab et
Moskval kes Briti varandused
omastas tasu maksmata ei tar-vitse
ise ka nüüd pennigi maksta
— nad saavad Balti rahvaste oma
rahaga neid poliitiliselt „osta"
Inglismaal olevat dokumentat-sloon- "
valmimas ja märtsis loo-detakse
venelastega kokkulepet
On arusaadav et Balti rahvastel
on põhjust muret tunda mitte
ainult oma läände kul-la
vaid ka kokkuleppe poliitilise
külje pärast mis ähvardab neilt
tika raamides on Prantsusmaa
loonud diplomaatilised sidemed
Puna-Hiinag- a talitades sellega
risti vastu ühendriikide poliitili-sele
mille eesmärgiks on
Puna-Hiin- a eraldamine Kommu-nistlikkudele
riikidele lähenemi-se
plaanide rakendamisel on
Prantsusmaa lubanud N Liidule
pikaajalist krediiti tööstustoodete
ostmiseks levereerides venelas-tele
muuhulgas ka selliseid kau-pu
Ja masinaid mis ameeriklaste
hinnangul on sõjalise tähtsusega
PUUDUB MAJANDUSLIK PO-TENTSIAAL
Nende suurejooneliste välispo-liitiliste
plaanide rakendamiseks
puudub Prantsusmaal aga sise-mine
Jõud Ja vajalik majanduslik
potentsiaal Prantsusmaa produkt-sioon
terase elektri ja autode
tootmisel on tunduvalt madalam
Inglismaa Ja Lääne-Saksama- a
produktsioonist Vastavad statis-tilised
andmed kõnelevad et Lääne-Sa-ksamaa
koguproduktsioonl
võib hinnata 88 miljardi dollarile
kuna vastavad arvud Inglismaa
Ja Prantsusmaa kohta on 84 mi-ljardit
Ja 80 miljardit Samal ajal
on Prantsusmaa ka uurimistöö
alal tunduvalt maha jäänud Ing-lismaast
Ja Lääne-Saksamaa- st
mic tulevikus kahtlemata valu
salt tunda annab
Arvestades eeltoodud asjaolu-dega
on ameeriklased veendunud
et president de Gaulle blffib oma
suurte nõudmistega ja plaanide-ga
ning katsub Ameerika ühend-riikidelt
välja pressida nll palju
Järeleandmisi kui vähegi võima-lik
President de Gaulle'1 ambit-siooniks
on kujundada Lääne-Eu-rcopa- st
suurjõudu N Liidu Ja
Ameerika ühendriikide vahele
kusjuures Prantsusmaa Jääks sel-le
suurjõu Juhiks Ja domineeri-jaks
Prantsusmaa isemeelne po-liitika
ja suured nõudmised ei ole
häirinud mitte ainult Washingto
ni vaid ka teisi Euroopa riike
kes vaatavad umbusklikult de
Gaulle'i kombinatsioonidele Nii
Lääne-Saksama- a kui ka Inglis
maa ajakirjandus
[Prantsusmaa presidenti Ja kuju-tab
teda suure reklaami ja pro-pagandamehe- na
kes dramaatili-selt
ülehindab Prantsusmaa või
f meid Ja tegutseb kergekäeliselt
puuduvad praktilised eeldused
tegelikult kaugeltki nll roosiline ' seerimist" mis tegelikult tähen- - oma suurte ambitsioonide rahul-Prantsusm- aa
on teiste suurriikide I daks Lõuna-Vietnam- l loovutamist damiseks
olnud
'
i
(
ko-lõht- u
pildi
-
ole
'
'
usaldatud
liinile
kritiseerib
LEHED
ära võtta Ube osa demokraatliku
maailma moraalset tuge
Pessimistliku pilguga läheb
uuele aastale vastu New Yorgis 'ilmuva „Vab? Eesti Sõna" Juht
kirjanik kes märgib järgmist:
Vaadeldes mööduva aasta pä randust uuele aastale peame
möönma et see ei ole kuigi
hustav sest päranduseks on üha
kaootilisemaks muutuv maailm
Selle kaootilisemaks muutuva
maailma põhiteemaks on aga na- -
gu ennegi kommunismi lakkama-tu
võitlus ja pealetung kogu maa-ilma
orjastamise eesmärgiga mil-lele
seltsib korralageduse kasv
inimühiskonna sisemises toimes
peaaegu ülemaailmses ulatuses
Kahjuks on tänapäeva rahvus-vahelise
elu põhiteemat — kahe
maailma võitlust — püütud va-rjutada
soovunelmatega lööksõna-dega
maailma rahust kahe vae-nuliku
maailma koeksistensist Ja
mõtteviisiga mida võiksime nime-tada
lokaalseks Ikka veel kaldu-takse
arvama et kas või näiteks
Vietnami Kongo või mõne muu
üksikprobleemi lahendamisega lo-kaalses
ulatuses oleks lahendatav
ka üldine rahuküsimus Sellest
lokaalse Iseloomuga mõttelaadist
järgneb ka surve nende pressiva-t- e
probleemide lahendamiseks ki-iresti
ning Järeleandmisega vaen-lasele
Tõelikult kõik need sünd-mused
Uhesarvatud USA vastu
sihitud laimukampaania Ja pro-paganda
suurenemine maailmas
selle maa saatkonna majade rü-vetamine
raamatukogude maha-põletamin- e
ja muud on vald ük-sikud
lülid agressiivse vaenlase
strateegias
On ülimalt paradoksaalne et
vaba maailm hoolimata oma ma-janduslikust
üleolekust ning üle-olevast
elufilosoofiast on olnud
alaliselt taganemisel ja defensii-vis
Kas ei Johtu see mitte sellest
et ta on loobunud võitlemast oma
elu eest nagu see on vajalik tä-napäeva
maailmas? Tõepoolest ta
võitlus kommunismi vastu sarna-neb
selle poksijaga kes loodab
üle saada vastasest vald lootuse-ga
et vaenlane väsib hoope äga-mast
ilma et Ise ühtegi vastuhoo-p- i
annaks
Välisajakirjanduse
kommentaare
Kaksteist kuud võimulolekut ja
triumf valimistel ei ole Lyndon
Johnsonit poliitikuna kuigi palju
muutnud Ta tunneb end palju roh-kem
kodus sisemiste küsimuste alal
kui diplomaatias Seetõttu ei olnud
tema kõnes kongressile välispoliiti-ka
alal midagi uut Selline „oota
mis tuleb" hoiak välispoliitikas moo-dustab
kontrasti Johnsoni sisepolii
tikale Aga kas ta saab USA sise-elus
luua uut õnnelikku ühiskonda
kui väljaspoolt tõsised probleemid
avaldavad oma kaaluga Ameerikal
nii suurt mõju
„La Nation" Par
President Johnson ei rääkinud
oma kõnes kongressile midagi se-llest
kuidas ta kavatseb lahendada
praegust Vietnami kriisi See näitab
et USA valitsusel ei ole selles osas
ikka veel mingit kindlat poliitikat
Oma iseloomult nõuab Vietnami kü-simus
suuremate sõjaväeliste jõudu-de
rakendamist millega kaasneb rii-siko
kokkupõrkeks Puna-Hiinag- a või
siis USA väljatõmbumist Vietna-mist
Mamichi" Tokio
Tähtsamatele küsimustele nagu
näiteks NM"0 tuumarclvastus j
Vietnami kriis cl annud president
Johnson mingit vastust ja seetõttu
pole avalikkusel aimugi mida ta sel-les
suhtes kavatseb President ei lu-banud
mingit uut poliitikat
Corriere Della Sera" Milaano
VABA EESTLANE
Uus aadress: 135 Tecumseth St Toronto 3 Ont
Telefoninumbrid: toimetus — 364-752- 1 talitus — 364-767- 5
Postiaadress: PO Box 70 Stn C Toronto 3 Ont
Tshekid ja posti rahakaardid (money order) palutakse
kirjutada Free Estonian Ltd nimele