Vaba Eestlane, January 16, 1965

              JABA ItSIlAHl" M VABA GESTLANE Ilmub 2 kohtõiimnuäpdäaelvaatl —jo laupäeval
vabade eeslloHe fciäJekVi
JANA ON JUTTU Tftk7o
KIREV MAAILM Kas masinad tekitavad tootaolekut? 5Vv TO z—3eirar-9ata(- ? ™
JnAo"Zr7ZZZ Automatiseerimine ja selle probleemid -Hariduse revolutsioonil PRESSIKONVERENTS ga kui eelmine kuna rahvaesin- - suurem m6ju kui tehnoloogid arengul
mises kongressis Senaatorite
keskmine vanus on tõusnud 51 9-- lt
527 aastale kuid esindajatekojas
on see langenud 51 7-l- t 506-l-e
Kõigo nooremaks senaatoriks on
32-aasta- ne Edward Kennedy Ja
kõige nooremaks esindajatekoja
liikmeks 25-aasta- ne Jed Johnson
Põhiseaduse kohaselt peab se-naator
olema vähemalt 30 ja esin-dajatekoja
liige 25 aastat vana
Kõigo vanemaks senaatoriks on arvavad töötum Hayden Ja „„„ ulatuse Ja kaevan
ni- - gad on kõigi aegade Terase j?
Barrat Ja la kont-- langes ajavahe- -
reie on koosseisus koi
go rohkem '
kellele metodistid I
Neegreid on USA
6 — kõik parteist
Ja naisi 12 Elukutsete Järele
klassifitseerib kõige suurem arv
end või poliitiku-tena
kellele järgnevad advokaa-did
Arste on kongressi koossei-sus
neli Jp kaks
MILAANO — Itaalia
Storia IllustratP" valis
aasta meheks
1964 aastal paavst Paul VI kes
sai 435 protsenti 37000 lugeja
häältest NikitP Hrustshov sai
392 protsenti president Johnson
59 prots Martin Luther King
09 prots Ja Barry Goldwater 08
protsenti häältest
NEW DEHI - IndiP valitsusele
valmistavad muret röövjõugud
millised varastavad templitest
Ja
müüvad neid välismaal Politsei
selliselt taba-nud
terveid perekondi kus isegi
lapsed olid pandud varastama
Röövitud on kogun' muuseume
nendo juures on suurendatud
politsei valvet
LONDON — 23 aastane prints
William on kuninganna Ell-zabet- hl
onupoeg jp Inglise ühek
sas asus hiljuti
tööle ühe Londoni
juures palga-ga
42 dollarit nädalas See oli
omaette ajalooline sündmus ku-na
varem ei ole Inglismaal ükski
prints töötanud
RIO DE JANEIRO — Tavaliselt
sõbralik haaras
Rio de Janeiros londiga
7-aasta-se
poja Ja pais-kas
ta vastu maad surnuks Poiss
oli paari kaaslasega loopinud ele-vanti
kividega et vaadata kuidas
loom neid londiga kinni püüab
Omanik arvab et erakordselt
kuum Ilm ärritas elevanti
inimelu
ajalehed
Hiinas hea Ja samuti on küllalda-selt
müügil õunu ja
MOSKVA Moskvas ilmusid
N liidu sõjaaegse Londoni suur-saadiku
Ivan memuaarid
milledes ta teravalt ründab Stall-ni- t
kune m ei võtnud kuulda
inglaste ameeriklaste hoiatust
Hitler' invasiooni suhtes Vene-maale
lisab et kui ida-sõjakäi- k
1941 aastal algas sulges
Stalin end neljaks
taha keelduder kellegagi kõne-lemas
Maisk' oi' neil
oma Londoni saatkonnas
oodates Moskvast
MIAMI — Atlandi
Key lahedal uhtusld lained
merre meremehe
Donald McNeall Jp t tõmmati
18 tundi hiljem Miami Beachi
juures kalurite poolt veest vülja
Meres olid vägp kõned lained Ja
mees ei oska isegi seletada
tn suutis ilm päästevööta
rrti kaua meres vastu pidada
Mees oli pea-aegu
J maletas
ainult osa oma
Laupäeval 16 — 16 1965
_~tt-- i — _ ! Af ui lAninnri la vt rnnk-p- m riiit im iuubumu j % võib esile katastroofi
tegelased poliitikud ja ärimehed väidavad et tööstuste
miljonit aastas New Yorgi majandusteaduse proessor
S - JS Tuentv Years" autor Peter F Drucker asub aga nuud erinevale seisuko- -
ja leiab et automatiseerimise oht on suuresti liialdatud
Prof Drucker luhib kõigepealt Uks kolmandik USA töötajaist
tähelepanu sellele et automatisee- - saab oma vabrikutest See
rimine on kestnud Juba kümme- - ei ole viimaso 15
kõnd aastat Ja kui ig? aastp jook
sul oleks töökohtade arv vähene
nud 15—2 miljoni võrra nagu
1963
liiiiucrsfcciä
tõsise
hale
Tööstustööliste raudteekompaniid
aastane depressiooniga fused
OHara Usutunnistuse Uunktis
roomakatoliiklasi
Järgnevad
rahvaesinduses
demokraatide
riigiametnikena
kirikuõpetajaid
kultuuri-ajakiri
silmapaistvaimaks
lugejaskonna
väärtuslikke ebajumalakujusid
röövtegevuselt
troonijärglane
praktikandina
Investeerimisfirma
tsirkuseelevant
tsirkuse-omanik-u
laevapardalt
vfiljatombamisal
MWeJamosest
ametiühingute automatiseerimisega
teenistuskohta
proportsioon
raktiüe tousevaa
veelgi kõrgemale
koguarvust Mõned
välja hävitab
heidab täitjad
USA-- S Praegu töölisi kaugelt vsisse
moodustab
Viimas-te
aastate joksul töötute
pealegi pigem vähene-nud
Maailmasõja lõpust
Saturday January
tas
arv
15
aastp jooksul muutunud
ti ei ole vähenenud
ja
50
arv mis on kogu
oleks töö Uleriigili- - aga ai:? on kal
87-aasta- ne Carl „„ „ nai-- nud
liige 82 I ™a „ kõrg- - töökohtade arv kongressi
on
Ja
kes
ne oli ilma alusel neea eei- -
Ameerika "i töö- -
j
oleval aastal
võirm-list- e teeks j et automatl
arv siis 20 mil jo- - j
seerimine töökohad alali
: I seks la nende töös
Teeelikult on aga j tuli tuua v — 35 miljonit mis ai
nult 5 protsenti
on arv
aeglaselt
kui
Teise ala
produktiivsus
loodud
aastatel aas- - juures
luurde vaid 600000 uut
kolmel aastal kerkinud
aastas Pisut teissugune
oli olukord ainult Eisenhoweri
vahtsemisperioodi lõpul millal
majanduslik olukord jõudis pea-aegu
veerele
jaanuaril
kunagi kutsuda
koguni
ülikooli
ja samu
nädalatundide
tegevus kas-vanud
vajalik tööstus- - tida mitmete tejste tööstusalade
liktf sooritamiseks juures kusjuures
tänavu
Maiskl
teenistuseta
miljonilisest
väidavad
töötute
suurenenud
lakümnendatel
viimasel
operatsioonid ajavahemikus
kahekordistunud
kindlustusseltside
„'„ esindajatekoja
mikus 1955-6- 1 2 protsendi
Kui hiljem endisele
produktsioonile jõuti oli
US osa-riigis
töökäte et
töötuid tuslikku prahihunnikusse
tööväest
ei ole ag? Ameerikas peaaegu üld- - Ometigi olid aga paljud seadnud
sc tööpuudust sest vä- - eelmistel aastatel Just seda töös-he- m
kui meest ja tust automatiseerimise
on olnud tööta kui patuoinaks Dru-kuu- s
kuud Töötute enamuse cker toob näiteks veel asjaolu et
moodustavad tänaDäevp Ameeri-- jaapams iuu- -
tes on iga järgneva aastaga USA-- s I kas teismelised J? eriti teismell- - kaks kuni
eelmisest rohkemal arvul uusi sed neegrid ning on ülimalt küsi- - kolm kord? kui USAs
töökohti Juurde Kui nel- - tav kas automatiseerimine nende uiu wgi ""
loodi
töö- - nud
võimalust on ser
jub?
miljonile
kriisi
kroonilist
pool miljonit
ja
on mingit mõji' avalda- - "seerimise iam leKKinua tööpuu-dusest
kuna töölisi tuuakse ko- - imlum oi liM-- u ii P"i teistest maadest sisse
Drucker et tõeliseks et nad polt-- millekski voimeli- - eg? ole endile ametit õ-ppi- - põhjuseks miks tänapäeva Amee- -
( rikas ei leip paljud küllaldasi või- -
1 maiusi oma töökohtadel edasi-- Tegelikult on õigus et USA joudrnisekS( Gn üldise
kaob aastal 15--2 majanduses igal Uku standardi tohutu suurenemi
miljonit töökohta kuld ponju- - ne viimastel aastatel Kui kolme
seks ei ole mitte üksnes automa- - aastate keskel oli
BONN - näitab et tiseeriminc vaid kõik põhjused hnMltr nnnr AnWTiW! tht
Lääne-Saksamaa- l oli möödunud ' kokku Samal ajal roie tulle käinud ainult paar aas-aast- al lõppenud keskmiselt 25-3- 5 miljonit tat keskkoolis siis nüüd on urn- - uiKiusonneius' ku uneski leiscs tooKomaac juurae mis annao re--
vä-LKäne-Euro-opr
5Q protsenti tööotsijatest riigis 1964 aasta taadiks töö-- hemalt aastr võ paari{ ülikoolis ' esimese kolmveerand1 vältel sai kohtade kasvu aastas Nende 15-- 2
sea) surm? 11599 Isikut mis on miljoni töökoha hulka mis igal
IC protsent' suurem kui ohvrite J aastal kaovad kuuluvad näiteks
arv sanr periood! vältel aasta väikekauplused mille omanikud
I Laane-baicsama- ai on aas- - surevad jp nende lesed otsusta- -
1946-196-2
nähtust nen- -
tagasi
Gary's Indiana
suur
rohkem
sed
haridus- -
agr luuakse
rohkem surmaga uut
1-1- 5
Kui
üha
ta-aasta- lt olnud Vad ärid sulgeda Siia 1 „„ c~„ i™h
arv umbes Uks mis jäävad ära teata-- 1 kes mkoolls kaj
USA rohkaegma UaSAu-t-os-- Vtaamtciscsõjtaõlitstute või kui mingitühis-nu- d sek„ JpRannedakustaeksctr smliceistri abill
sid peetakse peaml- - dukt ole turul võistlusvõime-- 1 ku koht vabaneb
selt sakslaste iine Kui uus Ed- - amMrlV(1 „ „ oskust Jp selV mudel 1956 aastal nurjus ! napaeval enam otse trdpingl võl
iiiKiiaiuaui iuo sei vas? paijuuu iuu--
liiklusõnnetuste arv 1964 ' kohtadc kadu
aasta esimese kuu jook- - tTSA motandusminister Wll
ni C nrotspnd! võrra _____ t iarc vaiaaD veere
uiuiuui-- i i-i- c seerimine produtseerib
WASHINGTON USA ranna- - kult rohkem töökohti kui ta kao-valvelaev- ad
tab Nii on suuremates
piirkonnas igal USA pankades Ja kindlustusselt-100- 0
põgenikku kes on seal sat-- ' sides tarvitusele võetud suured
merehättr katsetel mehaanilised ajud" midp tava-lõud- a
diktatuuri alt USA- - Une inimene automatiseeri- -
on
protsendi võrra
Samasugust võib
vanim™"
autotööstuses
ametiühingute võrra
agr
Steem
nii
tüüpili-nais- t
seks
kümnendate
bec
miljonilise
2 tagasi võis
tööline saada vabrikus eestööli-seks
õi meistriks siis nüüd
autoonnetuste kuuluvad Tmiuiuttulbt see raskemaks ohvrite neljandik töökohad on aastat omast kusjuures kontraktide
on kümme pro- - meistriks
Põhjuseks vaiksemat sõidu- - ei näiteks Fordi nilpe? vastav an hoolimatust sõiduki
ntsiitt-iiiisc- t lanenuas
ohvrite
üheksa
snmntl
lindi
I tr end
: ja
„„ „ r wiru ei auiomau-- patuoinast
- päästavad näiteks
aasta' vähemalt
omr
peab
aastas
käinud
aastat lihtne
kord?
liikuva tagant tippu
hakkab kuidagi pidama
teisejärguliseks kodanikuks
kaldub
tegeli- -
tunud
Castro
tõusta
otsides
tarna süü automatiseerimisele
Ameerika teeb läbi kiiretempo-lis- t
hariduslikku revolutsiooni Ja
sellele on vaevalt vastuseisjat
lihttödlised pooldavad seda
kui osa progressist taipamata
sageli et just see on psühholoo- -
PFKTvn - Puna Hiinas on sse 195S aastast peale on sel teel rnise al kõige suuremaks ähvar- - güiseks põhjuseks paljudele nen
külmadel talvekuudel rahva pea- - päästetud umbes 300C ja dusekr ametnikult de muredest Automatiseerimisel
toiduseks kapsas ning peale selle laevu ninp last' 21 Tegelikult on aga ametnike an-- on aga kõigega vähem tegemist
pühendavad suhteliselt suure osa j miljardi dollar' väärtuses suurenenud sest panganduse kui üldiselt omaks võetakse
oma vecruruumist õpetusele kui- - j _
aas Kapsapaia Koigc paremini uit-- rr&BMHM'"~ -- Mayy" —7fliHKSk —1 talve Kapsasaak oli tänavu jTJte _ MHv I
ploome apel-sine
—
Ja
Maiskl
päevaks luku
Istunud
päeva
Juhtnööre
ookeanis
Largo
kui-das
teadvusetu
L
elatise
varem
puudus
Professor
aane-turoopa- s
kiiremini
väidab
Statistika
Kuuba
Ti W VBBBBBBBBBBBr ~ BBBte --1t 'BBBBBBBBBBBBIBK' BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB
I y%N MaflaW bbbbbbbbLbV flaaHRPmBBW SHI1 iF 5bB
bLkcSbbbbbbB aSaaBHiBBBBBBm aaaw Vr JF R BaaBaKaw ? Jt 1 jKi Sk vPbbbbHbbbW BBaSWaVF aW"ä j '%km 2 U §
m 4at 1H vSSsili #SmK _s r$
rurm m m~~r :Äajrr r --v _+ mssmmm xr -
k L _ w 5 TV rÄ#
Isegi
hoida
V_Vr
Möödunud aat? kõige paremin' riietatud naiseks nimetati rohkem kui 2000 moeeksperdi hulgas
korraldatud hlllctamNel Siiami kuningannr Sirikit (kekel) Tesed maailma elegantseimate nais-te
nimestikus on pr J P Kenneilj (vasaku' ülal) Dinr Merrill (vaiakul all) pr A G Vanderbilt
(paremal ülal) ja pr Gloria Van derbil' Cooper (paremal all)
ieneismtieHkstoEmvDbareemUjäUrgnTiäiAnsouAodSvTietAaiTko!s"ele üsteldeas jkUauunseiotookavüiünänilapappaaläpjeuavaõnsniensetk!"uviaRnsaa-a ptuulteams amu„lAnknäatt npeiekdalthejaadpsõohojaildikuedltasni iikaettesiesetelpeidliehõelasatsjallisa-thel-tie ja toimetajatele Inimestele see samm meeldib lehe luge- jad on nüüd nagu müür teie selja taga" Viimaks ometi sain
käe äiapapa kämblast lahti ja sellel õhtul pärastpoole tarvi- tasin ainult vasakut kätt
NIISUGUSE ISIKLIKU SISSEJUHATUSEGA algas esi-men- e mõisasümmmiasrgpuisdei loalueamakoknõviegreentssobuivuaeml aaesetsatil Usõuneatoa karja- „punga-lohvi- " jaoks Ja teemaks oli eesti ajakirjandus kuna need asjad on parajasti tõsiselt päevakorral USAs ja Kanadas
„SEE JUHTUS VIST CARL ROBERT JAKOBSONIGA"
saarvatassidisaknirdjaVjeaepprailtussid„etlehSteakatrlaü"kkliudgaejpadakskeumskaillt pkabüelariklolLkeahstt pidavat enne ära lagunema kui jõuab teises küla otsas luge- jate kätte Jakobson olevat sooitanud rohkem lehte tellida
ja tähendanud lisaks et mõni võibolla sooib lehte trükitult
pargitud hobusenahale et sellest saaks pärast lugemist eel
kvkaouigimuvakAnüaljaalljeeahepsoisolusletgaeljjlaautduerdlkõuoingouaptdearamtNiievailei onranahljvüaakkssssevaagnoaenmeükahsidisntäeJig3teavtänusa-esseeen- i säilinud ühistegeuse orme"
MINULE" ÜTLES JAAN TAVALINE „TEEB MURET
kahe ajalehe küsimus Rahvustervikluse hmides peaks meil
olema ainult üks — siis on kõik inimesed ühtepidi häälesta-tud
ja kaob igasugune õimalus arusaamatusteks ning tüli-deks- " — „Hähh" möirgas Volderman vahele eestlaste juu-rdeesntpoeglea
seeüüvreõrimüahliek m—ütsmieiadllaposlaenuüdkskIigarliigmivaatsnielmonproensiu-pea
otsas millega ta mõtleb Kui ühes lehes tehakse liiga siis
teiselt saad abi Kolm lehte võib olla aga kaks peab olema"
HÄBI OLLA VÄIMEHEGA ÜHEL NÕUL" pajatas äia-papa
aga kaks olgu vähemasti õigupoolest ei aita aga ka
see kui meil neid kümme tükki on Mõnede Inimeste mõtted
koEnaensndtiiasi —vkäahnaedjialaliesjehadelehsteiiltedonalei idpaagsbaaeairkbi kpaaeianalunelttinesveuaduhreeeli kkmaoahhsvaurliagjaKasaiksalemansd-ealeihs-lti välja Teadagi kelle arvele need läksid aga neid oli" MINA VÕTAN ASJA PUHT TEADUSLIKULT" ütles in- skeonnenrasKukluupsuumeieDeelmamokeraaotnlikvuõsistljuaseroalaullgisaetkusstteaguustraikvsas Mühälies-- tate kuidas teise lehe ilmumine Torontos parandas ka esi-mes- e meil ltoaosetuts Psraaaedgaugipakreumi avtõisintlfuosrmlaethstieodoeni vaJhael heulvavitnaevbamaotn
lugemismaterjali Muidugi mida harvemini ajaleht ilmub
seda vanemad ta uudised on Rootsis on eestlastel rootsi lehe
küljes „Eesti Päevaleht" mis on maailmasündmustest ainult
uks päev taga Aga see on jälle raha küsimus "
NEEGER ISE ON VAIT KUI SUKK" nöökis Volderman
aomrlilvanaddK?„"ueii—jluahuPtsruuadegmüuutlseotamn anegiimasuõvgnauelngeekteaeerMugilsiseetsminoana Jüsoõsennaaseknlalaesgustulikasvjaasitt Jcoh-ergrammofo- n" ktkuoalsleavkastjiasatjeannätjsapiugsmualeaennõseäi idAskaagmotaaoajraueeetlgttashekoulutltiualjhsasiu"teevlli—etapmväkrisaosAhtetjaaloAeünhõtitlbelusomg?neõj—anlutiegesesjäoallogtj-eia-ed palju tähtsamad kui minu jutt"
VOLDERMANI ETTEPANEKUL OTSUSTATI seekordne
ümmarguse laua konverents ümmarguselt ümber nimetada
pressikonverentsiks — vastavalt teemale Koostati ka kom-münike- e oklaekkss kinofrodrnamagenueädriiatgluaadskoSeretreaulikukõduliassekdojnävrogelmerekinsstiesdlit:vpäLurshekhuetldpeejtaabakviaallmtiskuukmmusaa votõõlesikmissaelmivkeauedllt avsüäjarlesdkemsmuiunardneamaLkouklgmiermejaliegsmakaoetetrrrjavalalenemnpäeadadablaIsnoilmemeetsaeudhuednaäieske-—sdi- d hästi lugeda Kõlvatumad asjad õlvad olla peenema kir- jskaeugiisaulkehoLeheahlkteojpajemaaebejusrlgaohensvtuisseliagksauttuultdmajkaaphapthloaelsiditeteillseisseevltaasstjjuaädäme—saseiskeignidlsailies Majan-duslik- u eeasimti seralthvvpaasetauobtmutsaaeksjäpäomoalestselolen vleahkt aknüglel jvaäljoamanadjpaetaega ommaõtleavgaa
(asaTkEuIgSaTEseSstEApaSreKmIRoJnUTikAkSaINveekl aõmlasint aärkao)mmünikrrie alla
Kas teate et
Kõige suuremakt Jalgslranna-kuk- s ajaloos oli Hlin? kommu-nistide
kuulus Pikk Marss 1934-3- 5 mida juhtis Mao Tse-tun- g 368
päevr jooksul millest 26C olid
rännupdevad kattis 90000 mehe-line
vägi jalgsimarsil 6000 miili
Nad ületasid 18 mäeahelikku ja 3
suurt Jõge ning võitlesid teel
Kuomintangt vägede vastu Kui
pikk rännak lõppes oli elus
ainult 22000 meest
1958 aasta jaanuaris määras
USA kohus 600000 dollarit kahju-tasu
ühele poisile ke? sai raskesti
vigastada Wheatonis Illinoisi osa- -
riigis ühes äris tolmunud plah-- i
vatusel 1961 aastal tuli ühel Los
Angeles' arstlmitefirmal maksta
11-aastas-ele
Bryan John Mayle
G0C00C dollarit kuna poisile anti J vale arstirohtu mille tulemusena '
teda tabas taielik halvatus Poisi i
emale määrati kahjutasuks 75000
dollarit Need on teadaolevalt
kõige kõrgemad summad mis on
kunagi kohtu otsusel vigastatute
hüvitustenr väljp makstud
Kõige raskemaks konventsio-naalseks
lõhkepommiks mida ku-nagi
kasutati oli inglise 22000
naelane üle 25 Jala pikkune
Grand Slam" mis lasti 1945 a
märtsis Bielefeldi raudteesõlm-punktil- e
Saksamaal 194S aastal
katsetas USA lennuvägi 42000
naelase pommiga kuid sed? ei ole
kunagi sõjas kasutatud
Kõige kiirema jalaväemarsina
on registreeritud kindral Robert
Craufordi kergebrigaadi appitu
lek Sir Arthur Welleslevle Tala--
vere lahingus kattes 62 miili 26
tunniga See toimus 1806 aasta
suvel 19 Jaanuaril 1962 marssisid
kaks ameerika sõdurit Okinawal
100 miili 24 tunni ja 58 minutiga